Bala jastan bәrimiz jastanyp oqyghan batyrlar jyrynda eriksiz bas shayqatatyn tústar az emes. Meni әsirese ondaghy batyrlardyng senimdi serigi, halqymyz «er qanaty» dep bilgen túlparlardyng ...kәdimgidey til bilui tang qaldyratyn.

Epostardy paraqtap otyrsaq, Qobylandynyng Tayburyly, Alpamystyng Bayshúbary, Qambardyng Qaraqasqasy, Targhynnyng Tarlany jәne taghy basqalar batyrlardyng әrbir aitqan sózin jaqsy týsingenin jәne olardyng әr búiryghyn (ótinishin, tapsyrmasyn, t.b.) búljytpay oryndap otyrghanyn bayqaymyz. Tipti ómirge degen óz kózqarasy, ózindik ústanymy bar keybireuleri iyesining pikirimen kelispeytinin ashyq anghartyp ta qoyghan. Mәselen, «Alpamys batyr» jyrynda:

- Taudan asqan tasqynday,

Tógilip Shúbar jónedi.

Adyr-adyr bel edi,

Adam qorqar jer edi,

Neshe qiyn jerlerden

Tegistey shauyp keledi.

Meyli, dala, meyli, adyr,

Tep-tegis boldy jer endi.

Sonda Alpamys sóiledi:

«Aynalayyn, Shúbar at,

Qoltyghynda bar qanat.

Jazym bolyp jyghylsan,

Bir shúqyrgha tyghylsan,

Ólmeymin be men?» dedi.

Búl sózge Shúbar shamdanyp,

Bala jastan bәrimiz jastanyp oqyghan batyrlar jyrynda eriksiz bas shayqatatyn tústar az emes. Meni әsirese ondaghy batyrlardyng senimdi serigi, halqymyz «er qanaty» dep bilgen túlparlardyng ...kәdimgidey til bilui tang qaldyratyn.

Epostardy paraqtap otyrsaq, Qobylandynyng Tayburyly, Alpamystyng Bayshúbary, Qambardyng Qaraqasqasy, Targhynnyng Tarlany jәne taghy basqalar batyrlardyng әrbir aitqan sózin jaqsy týsingenin jәne olardyng әr búiryghyn (ótinishin, tapsyrmasyn, t.b.) búljytpay oryndap otyrghanyn bayqaymyz. Tipti ómirge degen óz kózqarasy, ózindik ústanymy bar keybireuleri iyesining pikirimen kelispeytinin ashyq anghartyp ta qoyghan. Mәselen, «Alpamys batyr» jyrynda:

- Taudan asqan tasqynday,

Tógilip Shúbar jónedi.

Adyr-adyr bel edi,

Adam qorqar jer edi,

Neshe qiyn jerlerden

Tegistey shauyp keledi.

Meyli, dala, meyli, adyr,

Tep-tegis boldy jer endi.

Sonda Alpamys sóiledi:

«Aynalayyn, Shúbar at,

Qoltyghynda bar qanat.

Jazym bolyp jyghylsan,

Bir shúqyrgha tyghylsan,

Ólmeymin be men?» dedi.

Búl sózge Shúbar shamdanyp,

Múnan da jaman órledi... - deytin tústar bar. Demek, Bayshúbar at Alpamystyng ózining súrapyl shabysyna, súmdyq mýmkindigine shәk keltirip otyrghanyn týsingen jәne soghan namystanghan, yaghni, býgingi zamannyng sózimen aitqanda, eregisken, qyrsyqqan. Sóitip, odan beter qatty shapqan.

Dastandardaghy sәigýlikter tek ózderine qarata aitylghan әngimeni úghynumen ghana shektelmegen.

- Ýstingi erni qybyrlap,

Astynghy erni jybyrlap,

Tayburyl sonda sóiledi,

Sóilegende býy dedi, - dep keletin әr qazaqqa әbden tanys óleng joldarynan son, janaghy memlekettik tildi jetik mengergen jylqylardyng óz ýstindegi iyelerimen bir-eki auyz pikir bólisetini әli esimizde. Olardyn, býgingi keybir sheneuniktershe, «IYә», «Rahmet», «Sәlemetsizder me?» nemese «Tәuelsizdigimiz jasasyn!» dep qana qoya salmay, óz oiyn kәdimgidey ólendetip jetkizgenine qalay riza bolmaysyz?! Jyrlardyng әrbir jolyna mәn berip, astaryn angharyp otyrsanyz, tipti keybir batyl túlparlar batyrlardyng ózine qarsy sóilegen. Ózining ýstinde shauyp kele jatqan batyrgha «Kimning arqasynda kýn kórip jýrgenindi bilemising ózi?» degen siyaqty kәdimgidey әngime aitugha deyin barghan.

Osynyng bәrinen bayaghy zamanda qazaq tilining qoldanylu ayasynyn, qazirgidey emes, óte keng bolghanyn, ony tek ýlken jinalystardyng basynda jәne sonynda ghana emes, ómirding barlyq salasynda, qoghamnyng barlyq mýshelerinin, onyng ishinde jylqylardyng da túraqty qoldanghanyn bayqaugha bolady. Eger osy Tayburyldar men Tarlandar sol zamanda emes, býgin ómir sýrse, yaghni, tәuelsiz Qazaqstan Respublikasynyng azamattary... oi, keshirinizder, attary bolsa, kimning jeteginde jýrse de kýn kóre almas edi. Qoqighan qojayyndaryna jauap bermek týgili, olardyng shýldirlegen sózining birin de týsinbes edi.

Kezinde qazaqtyng jylqysyna deyin bilgen qayran tildi býginde dagharaday-dagharaday kreslolarda otyrghan bildey-bildey memlekettik sheneunikter, «men!» dep keudesin úrghanda kәdimgidey dýnk-dýnk dybys estiletin (óitkeni, ar jaghy quys ta...) darday sayasatkerler bilmeydi. Mýlde bilmeytinderding janynda ózderin sәl de bolsyn «qazaqy» sezinip qalghysy kelip, eptep ernin (astynghysyn bolsyn, meyli, ýstingisin bolsyn) jybyrlatushylardyng ózining qazaqshasyn estise, bayaghy Shalqúiryqtar shauyp kele jatyp sýrinip óler edi.

Býgin, mine, grigorian kýntizbesi boyynsha Jylqy jyly, demek, sol bayaghy Bayshúbarlardyng jyly bastaldy. Talay jyldy memlekettik tildi mengermey-aq ótkizip tastaghan úlyqtar biyl solardan úyalyp bolsa da, til biluge tilek bildirer me eken...

(«Dilding derti» kitabynan alyndy. Maqala baspasózde 2002 jyly jaryq kórgen).

«Abay-aqparat»