Osy men oilaymyn, jalpy Kenes odaghynan bólinip shyqqan Qazaqstan bayaghy qalpynda qalghanda, búdan әlde qayda jaqsy bolar edi dep. Shetten qazaqtar qalay keldi, el ishi alatayday býlindi: Sәbet odaghynyn, tipti әlem tarihynda bolmaghan jemqorlyq bastaldy. Qazaq tilining mәselesi degen pәle shyqty. Keng baytaq jer tarlyq ete bastady. Kóship kelgen qazaqtarmen birge lankester qaptady.

Endi osy jәne osylargha úqsas jayttardy tizip aitayyq.

Oralmandardyng kelui múng eken qazaqtyng sany tym artyp, 70 payyzgha bir-aq shyghyp ketti. Qazaqtardyng ýles salmaghy 70 payyzgha jetip jyghylghany 2009 jylghy halyq sanaghynan keyin belgili bolyp, biylik әleumettik mәselelerding kýrdelene týskenin qapsyz anghardy. Sondyqtan kóshi-qonnyng toqtalghany óte dúrys sheshim boldy!

Qazaq kóshi, ras, mýldem toqtap qalghan joq. Biraq kvota qysqaryp, ótken jylghy qabyldanghan «Halyqtyng kóshi-qon» zany boyynsha, qazaqtargha azmattyq beru isi toqtatyldy. Sóitip «daghdarysqa qarsy Ýkimet» atanghan Mәsimov Ýkimeti memleket qarajatyn ýnemdep, qauipsizdigimizdi qamtamasyz ete aldy. Áytkenmende, qauip seyilmey túr. Ol qauipting basy retinde «Janaózen oqighasyn»  qadap aitqymyz keledi. Janaózen oqighasyna oralmandardyng kinәli ekenin biylik asa qyraghylyqpen bayqap, jalpaq júrtqa jariya etkenin esterinizge sala keteyik.

Osy men oilaymyn, jalpy Kenes odaghynan bólinip shyqqan Qazaqstan bayaghy qalpynda qalghanda, búdan әlde qayda jaqsy bolar edi dep. Shetten qazaqtar qalay keldi, el ishi alatayday býlindi: Sәbet odaghynyn, tipti әlem tarihynda bolmaghan jemqorlyq bastaldy. Qazaq tilining mәselesi degen pәle shyqty. Keng baytaq jer tarlyq ete bastady. Kóship kelgen qazaqtarmen birge lankester qaptady.

Endi osy jәne osylargha úqsas jayttardy tizip aitayyq.

Oralmandardyng kelui múng eken qazaqtyng sany tym artyp, 70 payyzgha bir-aq shyghyp ketti. Qazaqtardyng ýles salmaghy 70 payyzgha jetip jyghylghany 2009 jylghy halyq sanaghynan keyin belgili bolyp, biylik әleumettik mәselelerding kýrdelene týskenin qapsyz anghardy. Sondyqtan kóshi-qonnyng toqtalghany óte dúrys sheshim boldy!

Qazaq kóshi, ras, mýldem toqtap qalghan joq. Biraq kvota qysqaryp, ótken jylghy qabyldanghan «Halyqtyng kóshi-qon» zany boyynsha, qazaqtargha azmattyq beru isi toqtatyldy. Sóitip «daghdarysqa qarsy Ýkimet» atanghan Mәsimov Ýkimeti memleket qarajatyn ýnemdep, qauipsizdigimizdi qamtamasyz ete aldy. Áytkenmende, qauip seyilmey túr. Ol qauipting basy retinde «Janaózen oqighasyn»  qadap aitqymyz keledi. Janaózen oqighasyna oralmandardyng kinәli ekenin biylik asa qyraghylyqpen bayqap, jalpaq júrtqa jariya etkenin esterinizge sala keteyik.

Syrttan kelgen qazaqtarmen birge kópúltty, kóp dindi elimizde últtyq mәseleler, sonyng ishinde til mәselesi órship ketti. Osy mәseleni Shahanov siyaqty últshyldar sayasy oiyngha ainaldyryp, el ishining berekesin ketiruge entige kiristi. Osy dúrys pa, aghayyn, aityndarshy? «Ýy ózimdiki demegin ýy syrtynda kisi bar» dep dana babalarymyz  bekerge eskertti ghoy deysinder me? Qazir qit etse, kommunister biyligindegi orys otarshyldyghyn aityp oibaylaytyn boldyq. Al, shyndyghyna kelsek,  orys halqynan ne ziyan kórdik? Orys últy bizge bilim jaryghyn týsirdi, qalalar salyp berdi. Kózimizdi ashty. Biz degen jasyratyny joq, sar dalada saghym quyp, sar qymyzdy sapyryp iship, keregening kózinen qoy baqqan halyq edik qoy. Orystyng arqasynda mine, jalghandy jalpaghynan basyp jýrgen joqpyz ba? Býgingi әlem tanyghan zamanuy Qazaqstannyng qazirgidey dengeyge jetuine orys halqynyng enbegi zor. Ony eshqashan úmytpauymyz kerek.

Oralmandardyng oraluy Qazaqstannyng kópúlttylyghyna kólenkesin týsirdi. Qazaqstanda qazir ekining biri qazaq bolyp ketti. Til mәselesinde de qazaqtardyng basymdyghy aiqyn bayqala bastady. Bizge keregi búl emes. 50-60 jyldan beri resmy tilde sóilep kelgen, sol tilde el basqarghan azamattardy az jyldyng auanynda qazaqsha sóiletu aldymen mýmkin emes, ekinshiden, olargha, olardyng ýrim-bútaghyna obal. Nege obal-sauapty oilap qoymaymyz osy?!. Mәselen әlem milliarderlerining qatarynan oryn alghan Timur Qúlybaevqa qalay qazaqsha sóile dep talap qoigha bolady? Timur siyaqty altyn basty azamattargha qysym jasay bersek, bir kýni shamdanyp, shamadanyn arqalap shetelge ketip qalady ghoy. Sonda qaytpekpiz? Bizge osy kerek pe? Sondyqtan shetten keletin qazaqtardyng kóshin toqtatyp, esesine toqsanynshy jyldardaghy qiyn-qystau zamanda tarihy otandaryna kóship ketken búrynghy otandastarymyz - ózge últ ókilderin qaytaryp aluymyz kerek. Olardyng aldynghy legi kelip te jatyr. Ol kósh turaly BAQ, sonyng ishinde el gazeti «Egemen» erekshe ekpinmen jazuda. Men el gazeti «Egemen Qazaqstannyn» otandastarymyz turaly jazghan maqalalaryn eminip otyryp oqimyn. Barlyqtaryng sony oqyndar! «Qazaqstan»  men «Habar» siyaqty memleketshil arnalar da adamnyng janyn sýisindiretin habarlar berude. Týrik, kәris serialdaryn qysqartyp, kóshi-qonnyng osy týrin, yaghny otandastar kóshin búdan ary dәriptey týskenimiz abzal.

Sózimizding toq eterinde aitarymyz: elimizge tynyshtyq kerek. Áleumettik túrmysyzdyng jaqsara týskeni kerek. Jemqorlyqtyng tiylghany kerek. Ol ýshin syrttan keletin qazaqtardyng kóshin týbegeyli toqtatu kerek. Kóship kelip, qonystanghandardy, qonystanyp qana qoymay jogharyda aitylghan mәselelerdi qozdyryp jýrgenderdi kelgen elderine keri qaytaruymyz kerek. Kóshting tamyry tym terende. Qua bersek qatelikting basy - Hrushev pen Qonaevta. Hrushev pen Qonaevtyng zamanynda qytaydan júmys kýshi retinde 200 myngha juyq qazaq otbasy kóship beri qaray ótip ketken eken. Sonday  kóshting leginde kelgen, qazir kózi tiri, qazaqqa sózi jýrip, qoghamdyq pikirge últshyldyq mәselesinde ylghy yqpal etetin   Qabdesh Júmadilov, Qajytay Iliyas siyaqtylardy da QHR-na qaytaruymyz kerek. Sol kezde Elbasymyzdyng kemel sayasatyn kedergisiz týsinip, ilgeri basyp, qaryshtap damityn el bolamyz.

P.S. Qúrmetti oqyrman, qate týsinip qalmanyzdar, búl mening emes, Mәsimov Ýkimetining jәne «qara orys» atanghandaryna mәz qazaqtarymyzdyng oiy men armany. Biz sonyng bәrin «hatqa týsirip» internet iyirimine joldadyq.

«Abay-aqparat»