Dala mektebin qalyptastyryp, «dala danyshpandary» atanghan babalarymyzdyn tәlim-tәrbiye, ýlgi-ónege, aqyl-kenes berudegi tәrbie qúraldarynyng basty kózi yrym-tyiym sózder  bolghan. Esi kirgen balalardy jaman әdet, jat pighyl, ersi qimyl, әdepsiz isterden saqtandyruda tyiymnyng manyzy zor. Sondyqtan da halyqtyq pedagogikanyng qúramdas bóligine ainalghan yrym-tyiym sózder el ishinde óte kóp. «Úlgha otyz ýiden tyi, qyzgha qyryq ýiden tyi», - degen maqal osyghan baylanysty shyqqan.

Jaman minez-qylyqtardan jiyrenip, jaqsylyqqa, adamdyqqa beyimdeu jolynda ýlkender belgili bir is- әreketterdi bir auyz sózben ghana tyiyp otyrghan. Jasynan úrpaghyn besiginen tәrbiyelep, «tek» dep ósirgen halqymyz teris qylyq, jaman minezge de tyiym salghan. Búl balalyq shaqtan bastap, otbasy bolghansha saqtalghan ereje. Sóz qadirin tereng týsingen babalarymyz auyr sózderdi tәpishtep qaytalamay, qúlaqqa jaghymsyz sózderding jauabyn «jaman sóz, bolmaydy, jaman bolady» degen sózdermen tyiyp otyrghan.

Bizding aitpaghymyz, Abay shygharmashylyghyndaghy osy kýnge deyin terendep, taldap aita almay kele jatqan Abay susyndaghan ýsh qaynar búlaqtyng alghashqysy  - qazaqtyng auyz әdebiyeti. Abaytanu baghdarlamasyn mektepte oqytudaghy basty kemshilik Abaydyng alghash susyndaghan qaynar búlaghy –  auyz әdebiyetine tolyq den qoymay, Abaydy bala tilinde sóilete almay otyrghanymyz.

Úly aqynnyng múrasyn zerttep, tanyp, bilu maqsatynda jogharghy oqu oryndarynda alghash ret arnauly pәn retinde Qazaq ÚU-degi qazaq әdebiyeti kafedrasynda 1942-43 oqu jyldarynda M.Áuezovtyng úiymdastyruymen Abaydyng әdeby múrasyn úzaq jyldar boyy zertteu bastalyp, Abaytanudyng kurstyq baghdarlamalary ashylghany belgili. Sodan beri Abaydyng shygharmashylyq baylanysy, jana jazba әdebiyetining kóshbasshylyq qalyptasu joly, batys jәne shyghys әdebiyetining әleumettik aghartushylyq patriottyq iydeyalaryn býgingi jas úrpaqtyng boyyna siniru maqsatynda óte auqymdy zertteu júmystary jýrgizilip keledi. Bir ókinishtisi, osy kýnge deyin M.Áuezov qalyptastyrghan joghary oqu ornyndaryna, studentterge arnalghan sol Abaytanu baghdarlamasynyng tek oryndary auysyp qana mektep baghdarlamasyna ghylymy tilmen úsynylyp keledi. Sonyng saldarynan oqugha jenil, tili qarapayym tarihy estelikterdi negizge ala otyryp,  M.Áuezovtyng Abaytanu iliminde zamany aitqyzbaghan tyng mәlimetterdi aiqynday almay kelemiz. Respublika boyynsha mektep baghdarlamasyna sәikes oqytylatyn Abaytanu  baghdarlamasynda búryn-sondy nazardan tys qalyp kele jatqan Abaydyng satylay ósu joldaryn negizge ala otyryp, balalardyng jas ereksheligine qaray keshendi oqytugha baghyt, mәtindik әdistemelik qúral  әli kýnge deyin qalyptaspay keledi. Sondyqtan da «Abay joly» roman-epopeyasyndaghy Abaydyng ómiri men shygharmashylyghyn aiqyndaytyn kórkemdik tәsil men shynayy tarihy oqighalardy naqty anyqtay alar emespiz.

N.Á.Nazarbaevtyn: «Abay amanaty», Q.K.Toqaevtyn: «Abay jәne HHI ghasyrdaghy Qazaqstan» atty maqalasy negizinde Abaytanu ilimin mektep baghdarlamasyna jýieli týrde engiziu, tәuelsiz elimizding Abay terenine ýnile otyryp úrpaq tәrbiyesine zor yqpal etetinin moyyndadyq.

Zaman talabyna say bilim beru - adamgershilik, intellektualdyq, mәdeny damudyng joghary dengeylik jәne kәsiby biliktiligin qamtamasyz etu baghytyn Abay susyndaghyn ýsh qaynar búlaqtyng alghashqy túnyghy auyz әdebiyetimen baylanystyru kerek.  Oqushylardyng jas erekshelikterine say -  bastauysh synyptargha «Bala Abay»,  orta buyngha «Aqyn Abay»,  joghary synyptargha  «Hakim Abay»  taqyrybymen satylay oqytu arqyly Abaydyng ósu joly men últtyq tәrbie beruding ýzdiksiz ýrdisin qalyptastyru qajet.

«Abaytanudyn» barlyq mektepterge ortaq túraqty baghdarlamasyn jasau ýshin zaman, talabyna oray Abaydy jana qyrynan tanu, ghylymy túrghydan tyng baylamdar jasau kerektigi de zamannyng súranysy.

Abaytanu ghylymyn «Abay zamanyndaghy Abaytanu», «Kenes dәuirindegi Abaytanu», «Býgingi Abaytanu» dep ýsh kezenge bólip qarastyrghan jaghdayda aqynnyng zamany aita almaghan, nemese búrmalanghan biraz qúndylyqtar tanylar edi.

Abaydyng ómiri men shygharmashylyghy, aqyndyq әlemi turaly sóz qozghaghanda ýnemi medreseden sauat ashqan Abaydan bastaymyz. Medresede oqyghan jyldary men әkesining el biyleu isimen ainalysqan bozbala Abaydyng jigittik shaghynda Shyghystyng klassik aqyndaryn oqyp, aqyndyq ruhany qazynasy da kýn asqan sayyn nәrlenip qorlana beretinin aitamyz.

Al, dýniyege kelgen uaqyttan bastap, әkesi Qúnanbaydyng óz janynan maqal-mәtel shygharatyn  sheshendigi, tapqyrlyghy, batyrlyghy men baluandyghy, әdildigi bala tәrbiyesindegi yqpaly turaly aitpaymyz.  Ájesi Zerening tektiligi, anasy Úljannyng biyler túqymynan shyqqan tapqyr sheshendigi turaly da tek, M.Áuezovtyng azdaghan mәlimetinen ghana angharamyz. Abaydyng osynday tekti ortadan ósip, elding әdet-ghúryp, salt-sanasy men әngimeshil qarttarymen syrlasa jýrip, halqynyng ruhany qazynasynan mol susyndaghanyn az bilemiz. Auyl aqsaqaldarynan da әngime ýstinde sheshen, tapqyr sóileuding syryn tanyp, sóz ónerining tyndaushygha әser etu  quatynan sabaq alyp, kórkem sózding qoghamdyq oidaghy alar ornyna mәn bere bastaghanyn mektep oqushylaryna balanyng tilimen aita almay jýrmiz.

Qazaqtyng san qyrly auyz әdebiyetining bala tәrbiyesinde erekshe orny bar ekenin, Abay shygharmashylyghynda ýlken orny bar qúndylyghyn óz zamanynda M.Áuezov aita almady. Ózi Abaytanudyng oqytu baghdarlamasyn jasaghanda joghary oqu oryndaryna arnalghandyqtan ghylymy negizge sýienip, ghylymy tilmen jazdy. Kýni býginge deyin qarapayym adamdar men mektep oqushylaryna týsinuge asa auyr «Abaytanu» baghdarlamasyn әrtýrli dengeyde  әr ghalym ózinshe úsynyp keledi.  Biraq, barlyghynyng aitar oiy men baghyty, soqpaghy sol bayaghy M.Áuezov salyp ketken jol.  Jazushynyng ózi: «Abay múhit bolsa, men múhittan shómishtep qana aldym» demey me?  Endeshe Múhtar Áuezov alghan «shómishinen» basqa tyng jatqan múhittan tamshyday tyng derek taptyq pa? Abay múhit bolsa, múhittyng suy eshqashan tausylmaq emes.

Songhy jyldary mektepterge at basyn búryp, mekteptegi Abaytanu baghdarlamasymen tanysqanym, maghan basqasha kózqaras әkeldi.  Birinshiden: mektepte Abaytanudan dәris beretin  ústazdargha Qazaq tili men әdebiyetining mamany bolu azdyq etedi,  shәkirtke Abaydy  tanytu ýshin ózi tereng mengergen Abaytanushy bolu kerek. Ekinshiden, ústazdar arasynda Abaytanu ghylymymen týbegeyli ainalysyp jýrgen mamandar joq bolghandyqtan Abaytanu taqyrybyn baghdarlamadaghyday ghylymy tilmen týsindiru qiyn. Sondyqtan da Abaytanu baghdarlamasy ýsh kezenge bólinip, oqushygha da, oqytushygha da layyq tilmen jazylk kerek. Joghary oqu oryndarynan arnayy Abaytanu fakulitetterin ashyp,  ústazdargha arnayy kurstyq dәrister jýrgizilu qajet.

Mәselen, mektep baghdarlamasynda balalargha besinshi synyptan bastap Abaydyng «Ghylym tappay maqtanba» ólenin oqytyp, jattatyp, ghylymy termindermen taldatamyz. Osy ólendi oqushy mektep bitirgenshe oqidy, jattaydy. Al, búl ólenning bastauysh synyptargha layyq, Abay susyndaghan ýsh qaynar búlaqtyng birinshisi - auyz әdebiyetining zor ereksheligi túrghanyn bilemiz be?  Bala Abaydyng besiginen tәrbie kórip, esi kirgennen auyz әdebiyetimen susyndaghanyn, yrym-tyiymmen ong men solyn tanyp óskenin osy óleng ainytpay jetkizip túr.  Túnyp túrghan  yrym-tyiym. Abay búl ólendi birden tyiym sózden bastaydy.

«Ghylym tappay maqtanba» deydi. Ózinning boyynnan ózgeden erek, eleng etkizetin ishindegi talantyndy tauyp almay, ony jýzege asyrmay, qúr ishken – jegenine, kiygen kiyimine maqtanba, - deydi.

«Oryn tapppay baptanba» - ózine say emes, «kótere almaytyn shoqpardy beline baylap, qúr «kresloda» otyrghanyng ýshin baptanba, tәkәpparlanyp, keudendi kerme, - deydi. Balanyng tilimen qarapayym qaghidany aitatyn balanyng týsinikti tili.

«Tez ýirenip, tez joyma,
Jas uaqytta kónil – gýl».

Bilgenindi uaqytsha ghana keregine jaratyp, artynsha úmytyp ketpe,  jastyq  kónil gýl, tez solady.  Ár nәrsege qyzyghyp qúmarta berme,  degendi balanyng tilimen aita alyp jýrmiz be?  Sondyqtan da búl ólendi mektep qabyrghasynan bastap,  joghary oqu ornyna deyin tek «bes dúshpannan qashyq bolu» men «bes asyl iske jaqyn boludy» ghana ýiretip kelemiz. «Bes dúshpan» dep otyrghany tyiym bolsa, «bes asyl isti» yrymdap kórsetedi. Osy óleng arqyly ghana auyz әdebiyetining júlyndy salasy «yrym-tyiymgha tereng toqtalyp ótsek, úrpaq tәrbiyesi sol ghoy. Abay shygharmalarynda maqal-mәtel, júmbaqtardyn, ertegi-mysaldardyng orny erekshe ekenin aityp jýrgenimizben qazaqtyng bay auyz әdebiyetimen tereng baylanystyra bermeymiz. Áli kýnge deyin Abay shygharmalarynda yrym-tyiym sózder men janyltpashtardyng da yqpaly bar ekenine mәn bermey kelemiz. Mektep oqushylaryna aqynnyng «Internatta oqyp jýr» ólenin de oqytyp, jattatyp, ghylymy tilmen taldap týsindiremiz.  Biraq, búl ólende de;

Payda oilama, ar oila,
Talap qyl artyq biluge.
...«Voennyi» qyzmet izdeme,
Oqaly kiyim kiige.
...Bos maqtangha salynyp,
Beker kókirek keruge .
...Adal jýrip, adal túr,
Scheting tura keluge, -  siyaqty tyiymgha toly tәrbiyelik mәni tereng sózderdi auyz әdebiyetining tilimen, babalardyng ýnimen jetkize almay kelemiz.

«Bir dәuren kemdi kýnge bozbalalyq» óleninde  de:

Ehe-ehelep» elirme, bozbalalar,
Búl bes kýndik bir maydan er synarlyq.
...Salynba, qylsan-daghy san qúmarlyq,
Aldynda uayym kóp shoshynarlyq, - dep qazaqy tәrbiyelik pen es bilerlik tyiymdar aitady.  «Ishim ólgen, syrtym sau» óleninde:

Qayta kirer esikti,
Qatty serppe jarqyn- au! – degeni halyq arasynda tyiym sózder retinde keng tarylghan.

Abay ólenderindegi  auyz әdebiyetining taghy bir yqpaly  janyltpashtyq núsqany da bilgenimiz jón.  Mәselen, «Boyy búlghan» óleni tolyghymen janyltpashtyng saryny. Kәzirgi janyltpashtar  týsiniksiz, mәn-maghynasyz, kerisinshe balalardy shatastyratyn audarma tilmen aitylyp jýr.  Jaqynda «Yan, yan mening atym qoyan» degen janyltpash estidim.  Qoyany týsinikti, «yan»  degen qanday maghynadaghy, qay tildegi sóz ekenin týsine almadym. Al, Abaydyn:

Boyy búlghan,
Sózi jylman,
Kimdi kórsem men sonan.
Betti bastym,
Qatty sastym,
Túra qashtym jalma-jan,  - degeni tәrbiyelik mәni de zor, týsinikti, janyltpash emes pe?

«Bilimdiden shyqqan sóz» óleninde:

«Aytshy-aytshylap» jalynar,
Úqqysh jansyp shabynar.
Úqpay jatyp jalyghar,
Úiqyly-oyau boykýiez, - nemese «Raqymshalgha»  óleninde:

Súlu attyng kórki – jal,
Adamzattyng kórki – mal.
Ómir sýrgen kisige,
Dәulet -  qyzyq, bala – bal, - deydi.

Auyz әdebiyetining osynday san qyrly qúndylyqtarynan keyin, «Abaytanudy mektep baghdarlamasynda oqytu óte qiyn, joghary synyptargha ghana oqytu qajet» deushiler aldymen mektepte balalargha sabaq berip, bala tilimen sóilep, balasha oilap kóru kerek shyghar.

Adamzat ghúmyrynda eng qiyn tәrbie qúraly balanyng tili. Biz balanyng tilin taba almay jýrmiz. Sondyqtan da bala tәrbiyesinde, oqu qúraldarynda, pedogogikalyq tәjiriybelerde, balalar әdebiyetinde kóptegen qiyndyqtargha kezdesip kelemiz.

N.G.Chernyshevskiydin: «Últtyng eng basty kapitaly – halyqtyng adamgershilik qasiyeti» - degeni bar. Tәrbie men pedagogikalyq taghlymnyng basty mindeti – úrpaqtyng boyynda adamgershilik qasiyetterdi, әdet-ghúrypty, salt-dәstýrdi qalyptastyru arqyly bala da  qazaq halqyna tәn tәrbie men  ata – tegining dәstýrili múralarymen tanysugha mýmkindik alady.

Qysqasy, Abaydy mektep oqushylaryna tolyq tanyta almay jýrgenimizge Abaydyng danyshpandyghy men «júmbaqtyghy» kinәli emes, Abaygha bala tilimen barar jol taba almay, tanyta almay jýrgen bizder kinәlimiz...

Almahan Múhametqaliqyzy

Abai.kz