Seysenbi, 23 Shilde 2024
Janalyqtar 3669 0 pikir 1 Mamyr, 2012 saghat 08:04

Qonaev – 100: Shahmat jәne biliyard turniyri ótti

2012 jyldyng 27 sәuirinde, birtuar memleket jәne qogham qayratkeri, QazSSR-in 40 jyldan asa basqaryp, artyna mәngi óshpes iz qaldyrghan qazaqtyng úly azamaty D. A. Qonaevtyng tughanyna 100 jyl toluyna oray Almaty qalasynda biliyard pen shahmattan respublikalyq turnir bolyp ótti.
1994 jyly 24 aqpanda Qazaqstan Respublikasynyng preziydenti N.Á. Nazarbaev kórnekti memleket jәne qogham qayratkeri Dinmúhamed Ahmetúly Qonaevtyng esimin halyqtyng jadynda mәngi saqtau turaly Jarlyghy shyqty. Sol uaqyttan beri jyl sayyn Úly dalanyng úly azamatyn mәngilik este saqtau maqsatynda týrli sharalar atqarylyp keledi.
Osynyng biri әri biregeyi Almatydaghy «Opium» biliyard klubynda ótken biliyard pen shahmat turniry boldy. Sebebi úly qogham qayratkerining kózin kórgen zamandastary, qyzmettes bolghan әriptesteri, ziyaly qauym ókilderi men jastar kóp jinaldy.
Búl Respublikalyq shahmat jәne biliyard turniyrine alty oblystan komandalar qatysyp, baq synasty. Sharanyng ashylu saltanatynda, Dimash atanyng kózin kórip, qyzmettes bolghan Kenes agha Auhadiyev, KSRO halyq әrtisi Asanәli Áshimov jәne osy sharanyng negizgi úiymdastyrushysy Ghabit Mýsirepov atyndaghy Respublikalyq qoghamdyq qordyng tóraghasy Ghabiyden Jәkeevter kósile sóz sóilese, halyqqa keninen tanymal aqyndar: Shómishbay Sariyev, Rafael Niyazbekovter jyrdan shashu shashty.

2012 jyldyng 27 sәuirinde, birtuar memleket jәne qogham qayratkeri, QazSSR-in 40 jyldan asa basqaryp, artyna mәngi óshpes iz qaldyrghan qazaqtyng úly azamaty D. A. Qonaevtyng tughanyna 100 jyl toluyna oray Almaty qalasynda biliyard pen shahmattan respublikalyq turnir bolyp ótti.
1994 jyly 24 aqpanda Qazaqstan Respublikasynyng preziydenti N.Á. Nazarbaev kórnekti memleket jәne qogham qayratkeri Dinmúhamed Ahmetúly Qonaevtyng esimin halyqtyng jadynda mәngi saqtau turaly Jarlyghy shyqty. Sol uaqyttan beri jyl sayyn Úly dalanyng úly azamatyn mәngilik este saqtau maqsatynda týrli sharalar atqarylyp keledi.
Osynyng biri әri biregeyi Almatydaghy «Opium» biliyard klubynda ótken biliyard pen shahmat turniry boldy. Sebebi úly qogham qayratkerining kózin kórgen zamandastary, qyzmettes bolghan әriptesteri, ziyaly qauym ókilderi men jastar kóp jinaldy.
Búl Respublikalyq shahmat jәne biliyard turniyrine alty oblystan komandalar qatysyp, baq synasty. Sharanyng ashylu saltanatynda, Dimash atanyng kózin kórip, qyzmettes bolghan Kenes agha Auhadiyev, KSRO halyq әrtisi Asanәli Áshimov jәne osy sharanyng negizgi úiymdastyrushysy Ghabit Mýsirepov atyndaghy Respublikalyq qoghamdyq qordyng tóraghasy Ghabiyden Jәkeevter kósile sóz sóilese, halyqqa keninen tanymal aqyndar: Shómishbay Sariyev, Rafael Niyazbekovter jyrdan shashu shashty.
Shara basynda negizgi úiymdastyrushy Ghabiyden Jakeev, Dimash atanyng atyn úlyqtaugha atsalysqan birshama azamattardy «D.A. Qonaevqa 100 jyl» estelik medalimen marapattady.
Búl turnirding bas demeushilerining biri, әri úiymdastyryp, ótkizuge úitqy bolghan «Aq jol» Qazaqstannyng Demokratiyalyq partiyasy boldy.
Turnir sonynda «Aq jol» QDP Almaty qalalyq filialy tóraghasynyng orynbasarlary M.S. Saybekov pen D.M. Múhamedjanovtar Partiya atynan úsynylghan syilyqtarmen jenimpazdardy marapattap, olargha sәttilikter tiledi.Sonymen osy turnirda jenimpaz atanghandar: Biliyard oiyny boyynsha; Bas Jýlde iyegeri Kenes Ahaev, Panasonic Viera ýlken teledidarymen,
1-oryn, Núrtileu Imanghaliyúly, «D.A. Qonaevqa 100 jyl» estelik medalimen,
2-oryn, Seyithan Bekbosynov, DVD oinatqyshpen,
3-oryn, Bauyrjan Jaqyp, Muzykalyq ortalyqpen,
4-oryn, Úlyqbek Esdәulet, úyaly telefonmen, marapat qaghazdarymen jәne ózge de aqtyq syngha ótkender arnayy syilyqtarmen marapattaldy.
Shahmat oiyny boyynsha; 1-oryn, Orynhan Janaydarov, noutbukpen,
2-oryn, Qúttybek Alipov, shansorghyshpen,
3-oryn, Vladimir Soy, úyaly telefonmen, marapat qaghazdarymen jәne ózge de aqtyq syngha ótkender arnayy syilyqtarmen marapattaldy.

D. Qonaevtyng 100 jyldyq mereytoyynyng betashar is-sharasy Álimbek Ásembekúly Júmabaev basqaratyn «Tang Shyghys» kompaniyasynyng bas demeushiligimen ótti.

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Abay múrasy

Abay ilimindegi ómir maqsaty ne?

Dosym Omarov 1375
Oy týrtki

Álmerek abyzdyng oraluy - Elge dinning oraluy

Baqtybay Aynabekov 2166
Kórshining kólenkesi

Resey tildik hәm sayasy ekspansiyany qalay jýrgizdi?

Beysenghazy Úlyqbek 2195