Ádebiyet tarihynda audarma jayly әngime kóp. Sonyng biri Ýndining san ghasyrlyq ghúmyry bar ataqty «Panchatantrasy» turaly. El esinde qalghan әngime boyynsha birde parsynyng ataqty patshasy, ortaghasyrlyq jazba әdebiyet ýlgilerining talayyna keyipker bolghan ghúlama Nausharuan patsha uәzirlerin jinap alyp, mazmúny shamamen mynanday alqaqotan kenes qúrghan desedi:

- Estuimshe, Ýndi elinde oqyghan adamnyng kónili jay tauyp, jandýniyesi bahra alar kitap bar kórinedi. Ózi jer astyndaghy qúpiya kitaphanada saqtalynady eken. Patshalargha qalay biylik qúryp, әdil sayasat jýrgizudi ýiretetin osy kitapty qolyma týsirip oqymay sabama týse alar emespin. Ghibraty mol osy kitapty bizding patshalyqtyng da iygiligine ainaldyrar qanday amal bar?

Talaydy kórgen aqsaqal, kóksaqal uәzirler tyghyryqtan shyghar jol taba almay sasqan. Patsha kónili qúlaghan dýniyeni tabylmaydy, taptyrmaydy deuge jәne bolmaydy.

Aqyry, oilasa kele Ýndi eline Barzuya degen san tildi iygergen bilimdar dәrigerdi jiberuge sheshim qabyldaydy. Mindeti - on jyl ótsin, jiyrma jyl ótsin, janaghy kitapty әiteuir qolgha týsiru, parsy eline alyp kelu.

Ádebiyet tarihynda audarma jayly әngime kóp. Sonyng biri Ýndining san ghasyrlyq ghúmyry bar ataqty «Panchatantrasy» turaly. El esinde qalghan әngime boyynsha birde parsynyng ataqty patshasy, ortaghasyrlyq jazba әdebiyet ýlgilerining talayyna keyipker bolghan ghúlama Nausharuan patsha uәzirlerin jinap alyp, mazmúny shamamen mynanday alqaqotan kenes qúrghan desedi:

- Estuimshe, Ýndi elinde oqyghan adamnyng kónili jay tauyp, jandýniyesi bahra alar kitap bar kórinedi. Ózi jer astyndaghy qúpiya kitaphanada saqtalynady eken. Patshalargha qalay biylik qúryp, әdil sayasat jýrgizudi ýiretetin osy kitapty qolyma týsirip oqymay sabama týse alar emespin. Ghibraty mol osy kitapty bizding patshalyqtyng da iygiligine ainaldyrar qanday amal bar?

Talaydy kórgen aqsaqal, kóksaqal uәzirler tyghyryqtan shyghar jol taba almay sasqan. Patsha kónili qúlaghan dýniyeni tabylmaydy, taptyrmaydy deuge jәne bolmaydy.

Aqyry, oilasa kele Ýndi eline Barzuya degen san tildi iygergen bilimdar dәrigerdi jiberuge sheshim qabyldaydy. Mindeti - on jyl ótsin, jiyrma jyl ótsin, janaghy kitapty әiteuir qolgha týsiru, parsy eline alyp kelu.

Kitap sonyna týsken Barzuya osy maqsatqa qansha jyl ghúmyryn sarp etkeni belgisiz. Bireuler jiyrma, bireuler otyz jyl deydi, bireuler odan da kóp uaqyt ketti desedi. Kitapty qolgha týsiruding amalyn әriden oilastyrghan dәriger әueli saray manyndaghylardyn, sosyn Ýndi elining patshasynyng ózining senimine kiredi. Patshadan jer astyndaghy kitaphanagha týsip, ondaghy bilim jauharlarymen tanysugha rúqsat alady. Kitaphana mengerushisining jasyryn kelisimimen jogharydaghy qúpiya kitaty da qolgha týsirip, jer astynda, syghyrayghan shamnyng jaryghynda otyryp audaryp shyghady. Kýnige birdi-ekili paraq bolyp jogharygha tasylghan kitap audarmasyn Barzuyayng óz eline qalay jetkizgeni beymәlim. Áyteuir, jetkizgeni ras. Kitapty osy núsqadan 750 jyly Ibn әl Mukaffa arab tiline «Kәlila men Dimnә» degen ataumen audarady. Býgingi kýni әlem halyqtarynyng eki jýzdey tiline audarylghan Ýndining ataqty «Bes kitap» - «Panchatantrasynyn» qyzghylyqty tarihy osynday.

Shyghys danalyghy «Aqyl aqyldan quat alady» deydi. Jogharydaghy «Panchatantra» әngimesi sonyng jarqyn bir mysaly ispetti. Osy mysal Shyghys halyqtarynda audarmashylyq ónerining tarihy tym terennen bastau alatyndyghyn da bir bayqatsa kerek. Ozyq aqyl-oy ýlgilerin Shyghys eshqashan jatsynbaghan. Osy tústa tariyhqa sholu jasay ketken jón sekildi.

Býgingi Europa kóne eki ýlken mәdeniyet - Grek jәne Rim aqyl-oy múrasynyng zandy jalghasy ekendigi jasyryn emes. Biraq sol aqyl-oydyng Europagha negizinen arab, parsy, týrki audarmashylary arqyly jetkendigi de aqiqat. Ortaghasyrlyq Europa jym-jyrt úiqyda jatqan kezde Orta Aziya ghúlamasy Ábu Rayhan Beruniyding Gomerding (Ábu Rayhan Beruniyde Gomer Ómir degen esimmen atalady - avt.) «Iliadasyn» týpnúsqadan oqyp, odan mysaldar keltirgeni Shyghystyng ozyq oilylyghyn kórsetpey me! Beruny Gomer «Iliadasyn» әdebiyet tuyndysy retinde ghana oqyp qoymay, ondaghy oqighalargha astronomiya ghylymy tarapynan taldaular, týsiniktemeler jasaugha da tyrysady.

Ras, búl maqaladaghy bizding mindetimiz audarmashylyq tarihyna ýnilu emes. Audarmashylyqtyng mәdeniyetter men mәdeniyetterdi (meyli, ol, keshegi topyraq qatparynda qalyp qoyghan óli mәdeniyet bolsyn, býgingi jasalynyp, qalyptasyp jatqan mәdeniyet bolsyn) baylanystyratyn altyn kópir ekendigin aita otyryp,onyng jeke shygharmashylyq adamynyng sheberligining shyndaluyna, kәsiby dengeyining kóteriluine әseri turaly әngime órbitu.

Býginde Fedor Dostoevskiy - bir kezde nәpaqa izdep Altyn Ordadan Resey asqan týrki Arsylan myrza Chelebiyding úrpaghy, әlem moyyndaghan jazushy. Ózinen keyingi buyndardan jazushynyng «Qylmys pen jazasy», «Naqúrysy», «Albastylary», «Aghayyndy Karamazovtary» әser etpegen qalamger kezdestire qoy qiyn. Qazirgi uaqytta Europa tandanyp, tóniregine ýlgi qylyp otyratyn Sartr da, Kamu de, Kafka da osy kisining ishiginen shyqqan izbasarlary.

Biraq, sol Dostoevskiy de taqyr jerden payda bolmaghan. Oqu, izdenu arqyly qalyptasqan. Jazushylyq mashyghyn mengeru ýshin Balizaktyng «Egveniya Grandesin» audaryp, ony 50 shaqty ret qayta kóshirip shyqqan. Fransuz әdebiyetshisinen tynysy keng romannyng jelisin órudi, mazmúnyn qordalaudy ýirengen. Bizdinshe keyingilerge úly jazushynyng búl da bir úly taghylymy.

Audarmashylyq qazaq әdebiyetine de jat emes. Abay negizin qalap, Maghjan Júmabaev, Múhtar Áuezovter damytqan audarma mektebi qazaq jazba әdebiyetining qabyrghaly qúramyna ainalghaly qashan. Áuezov audarmasyndaghy Turgenev romandary, Maghjan Júmabaev tәrjimasyndaghy orys jazushylarynyng shaghyn әngimeleri әli de talay úrpaqtar tamsana oqyr audarmanyng ozyq ýlgileri bolyp qala bermek. Djek Londonnyng әngimeleri men «Martin IYden» romany, Balizaktyng «Shegiren bylgharysy» men «Ýzilgen ýmitteri», Shekspiyr, Lermontovtardyng qos tomdyghy, Berns, Bayron, Petefiylerding tandamalylary, A.Chehov, IY.Bunin әngimeleri, Getening «Fausty», qazaq oqyrmanyna tanys audarma kitaptar tizimi osylay kete barady. Jogharyda әngimege tiyek etken «Panchatantra» - «Kәlila men Dimnә» da qazaq tilinde sóilegeli qyryq jylday uaqyt bolyp qalypty.

IYә, qazaq әdebiyeti audarmadan kende emes, «Qazaq әdebiyeti» gazetining ótken sanynda Gabrieli Garsia Markesting Nobeli syilyghyn iyemdengen «Jýz jyldyq jalghyzdyghyn» qazaqsha sóiletken Kenes Yusuptyng maqalasy men Kolumbiya jazushysynyng «Baqúldasu hatynyn» osy qalamger jasaghan tәrjimasy jariyalandy. Materialdyq yntalandyru bolsa, qoldau kórsetilse audarmashy әlemdik dengeyde baghalanghan jana dýniyelerdi audaryp otyrugha dayyn ekendigin aitady. Yaghni, bәri qarjygha baryp tireledi degen sóz. Kezinde Kenes Yusup audarmasyn orys tilindegi núsqasymen salystyra otyryp, «Jýz jyldyq jalghyzdyqtyn» qazaq tilinde sóiletiluin ýzdik dep tapqanym bar. Ázir de sol oidamyn. Ras, «Jýz jyldyq jalghyzdyq» taghy da basylayyn dep jatyr eken. Biraq búl Gabrieli Markesting taghy bir ýzdik shygharmasy, avtordyng óz aituynsha, eng ýzdik romany «El aghasynyng enkeygen shaghyndaghyny» («Oseni patriarha») qazaq oqyrmanyna tanystyru emes qoy. Ol audarmany kim jasamaq, basqa audarmalardy kim jasamaq, mәsele osynda.

Býgingi qazaq audarmashylyq mektebining jaghdayy syn kótererlik halde emes. Toqyraudyng boqyrauy kózge úryp túr. Kәsiby mýmkindigi biyik dengeydegi audarmashylar әdebiyetimizge kelip jatqan songhy lek tolqyndardyng qatarynda tipten joq deuge bolady.

Toqsanynshy jyldardyng basynda tәuelsiz elimizding jana sapadaghy audarmashylary retinde tanylghan Botakóz Qojabekova, Ghalymjan Múqanov, Aqas Tәjuitovterding de býgingi kýni saly sugha ketkendey kýii bar.

Qysqasy, qazaq audarma mektebi kýireuding aldynda. Óz basym kitap dýkenderinen Shandor Petefy (Q.Myrzaliyevting audarmasy) men Bayronnyng (Gh.Qayyrbekovting audarmasy) bir tomdyqtarynan basqa audarma dýniyelerdi kóre almadym. Olardyng ózderi de ekinshi әlde ýshinshi qaytara basylymdary. Bizge audarma tanysu, ýirenu ýshin ghana emes, qorghanu ýshin de qajet. Últtyq tilimiz ben dilimizding saqtaluyna tól әdebiyetimiz ghana emes, audarmanyng da sinirer enbegi zor. Qazir qazaq jastary krishnashyl, iyegovashyl bolyp ketti dep jatamyz. Al eger osy diny anyz-әngimelermen jastarymyz mektep qabyr­ghasynda jýrip tanyssa she! Mysaly, «әlem halyqtarynyng әdebiyetinen» degen ýlgide qarapayymdatylghan audarmalar jasaugha bolady ghoy.

Kórshi ózbek halqynda Ýndining ataqty «Mahabharata» eposynyng osynday audarmasy bar. Audarmany oqyghan adamnyng krishnashyl bolyp ketui (krishnashyldardyng «Bhagavad-gita» kitaby osy epostyng bir tarauy bolyp tabylady) tipti mýmkin emes. Esesine jas oqyrmannyng kóne ýndi eposynyng mazmúnymen tanysuyna, kóne mәdeniyetter turaly kózqaras ayasyn keneytuine mýmkindigi bar. Osyndayda Júmeken aqynnyng «Keybir elding qúdayy da kóshirme» degen óleng joly eske týsedi. Qúdayymyz kóshirme bolsyn demesek, audarmagha jiti nazar audaruymyz kerektigi osyndaydan bayqalsa kerek.

Taghy bir audarma degennen shyghady, osy Júmeken aqynnyng «Gresiya - jyr segiz» degen óleng toptamasy bar. Toptamada kóne grek anyzdary erkin paydalanylghan. Ózegi eski bolghanymen, aitary jana osy ólenderdi alghash oqyghanda tanqalghanym bar. N.Kunnyng audarmasyndaghy «Ejelgi Gresiyanyng mifteri men anyzdaryn» men de birneshe qaytara sholyp shyqqanmyn. Biraq dәl búlay qazaqylandyrugha bolady dep oilamappyn. Búl de retimen paydalana bilsek, audarmanyng әdebiyetimizding mazmúnyn óristetuge, keneytuge yqpaly zor ekendigine bir mysal.

Sóz týiini: әdebiyetimiz bayysyn, dýniyetanymymyz keney­­sin desek - audarma qajet; tilimiz aman, dilimiz sau bolsyn de­sek - audarma qajet; ózimizding kim ekendigimizdi bilu ýshin ózimizdi ózgelermen salghastyra bilu shart. Búl arada da basty tarazy bolatyn qúral - audarma bolmaq.

Sóz basynda Nausharuan patshanyng bir kitapty aldyrtugha sonau Ýndi eline barlaushy-audarmashy jibergendigin de beker mysal etken joqpyz.

Qabyrghaly qazaq audarmashylyq mektebi qayta týleui ýshin ýkimet tarapynan qamqorlyq kerek. Búl mәsele ziyaly qauymymyzdy da beytarap qaldyrmaytyndyghyna senimdimiz.

2001 jyl.

(Jalghasy bar)

"Abay-aqparat"