Jeksenbi, 5 Jeltoqsan 2021
Asqangha - tosqan 7393 36 pikir 19 Mamyr, 2021 saghat 12:55

Ábdihalyqovanyng әkimdigine qazaq tili kerek emes pe?

Qyzylorda oblysyndaghy halyqtyng ishinde qazaqtardyng ýlesi 98% ekenin kóbimiz bilemiz. Biraq oblys әkimining eki orynbasarynyng últy qazaq bola otyryp, ózderining ana tili – qazaq tilinde sóiley almaytynyn kópshilik bilmeytin shyghar. Men Halyqaralyq «Qazaq tili» qoghamy Qyzylorda oblystyq úiymynyng tóraghasy әri respublikalyq «Til saqshysy» gazetining bas redaktory retinde ol lauazym iyelerin byltyrdan beri eskertim kelemin.

Keshe ghana S.Sýleymenov qala әkimi Q.Qazantaevpen birge kommunaldyq sala boyynsha jiyn ótkizgende, jiyn basynan ayaghyna deyin orys tilinde ótkenine kuә boldyq. Býgin N.Tileshevke telefon soghyp, ózimdi tanystyrghanymda, ol mening qazaqsha sәlemime «Dobryy deni» dep: «Mende jinalys, ya potom vam perezvonu», – degenin estidim. Al ótken jetide sóileskenimde men qazaqsha aitsam, ol ýnemi oryssha jauap bergen edi. Men oghan byltyr da, osy joly da óz qyzmetime әri ýlkendigime sәikes mәdeniyetti týrde eskertu jasadym. Dәl osynday әngime búryn S.Sýleymenovpen de bolghan. Jaqynda oblys әkimi Gýlshara Naushaqyzynyng qabyldauynda bolghanymda da olar jayly aitqanmyn. Ákim olargha eskertu jasaymyn degen. Biraq olar sodan keyin de iykemdeletin niyetterin bayqatpay otyr.

Búlar elimizding tek eki azamaty esebinde oryssha sóilep jýrse, onyng jarasy jenil, biraq olar ýlken lauazym iyeleri bolghandyqtan, onsyz da әli qazaqshalana qoymaghan óndiris, kәsipkerlik, qúrylys, kommunaldyq qyzmet salalarynyng qyzmetkerlerimen orys tilinde jiyn ótkizip, is-qaghazdary sol eki basshygha bola orys tilinde jýrgizui búdan әri tózuge bolmaytyn sharua dep búlardyng mәselesine QR Preziydent әkimshiligining nazaryn audarudy jón kórdim.

Búdan birneshe jyl búryn oblys әkimining orynbasary bolyp N.Godunova (qazir Esep agenttigining tórayymy) istedi. 2013 jyly tengening shyqqanynyng 20 jyldyghy ýlken zalda atalyp ótip, N.Godunova men Últtyq bankting oblystaghy sol kezdegi basshysy qazaq azamaty bayandamalaryn orys tilinde jasap, jiynnyng da orys tilinde jýrgizilgenin qarjy salasynyng ardageri bizge jazghan bolatyn. Men osyny N.Godunovagha jetkizgenimde ol kisi: «Mening anam balalar dәrigeri bolyp Batys Qazaqstan oblysynda istegende aitatyn «Men auyl-auyldy aralap, qazaqtyng balalaryn emdeuge barghanymda mindetti týrde olarmen qazaqsha sóilesuim kerek boldy.

Sol sebepti qazaqsha ýirenip aldym» deytin. Mening mamandyghym qarjyger bolghandyqtan basynda qazaq tili qajet bolmady. Al qazir Qyzylordagha kelgeli qazaq tiline qajettilik tuyp otyr, sol sebepti repetitor jaldap ýirenip jatyrmyn. Biraq Qyrymbek Eleuúlymen basqa jerlerde de qyzmettes bolghan edim, biraq ol kisining ózining tughan jerine kelgendegi júmys isteu qarqynyna ilesu qiyn bolyp, tildi ýirenuge uaqyt jetpey qaluda. Mindetti týrde ýirenemin», – dep keshirim súraghan bolatyn. Al myna qazaq azamattary óz ana tilinde sóiley almaghanyna qymsynudy da bilmey otyr. Men N.Tileshevpen bir sóileskenimde, siz qazaq tilin týsinbeseniz ony audaryp beretin sinhrondy audaru apparatyn kiyip otyrynyz, әitpese, qazaq tilin ýirenuge talpynynyz. Áytpese, men sizding memlekettik tilge degen qúrmetinizding joq ekenin Preziydent әkimshiligine jetkizuge mәjbýr bolamyn degen edim. Biraq ol oghan mәn bergen joq.

Ayta keteyik, búlar jayly mәlimetti birer kýn búryn «Feysbukke» jariyalaghannan keyin til janashyrlary, el aghalary, qogham belsendileri oblys әkimining eki orynbasarynyng әreketine qatysty ana tilimizge degen kózqaras «Balyq basynan shiriydi» degenge sayyp jatqanyna ashynyp, memlekettik tildi mensinbegen adamdardyng biringhay qazaqy oblystaghy basshylyq lauazymdyq qyzmetke qalay jayghasqanyna tanghalghan bolatyn (tómende solardyng keybirin jariyalap otyrmyz). Qoghamnyng talqysyna týsken eki sheneunikting әreketine qatysty әzirge 60-qa juyq oqyrman óz úsynys-pikirin bildirip, 200-ge juyq lýpil basqan. Olardyng bәri derlik memlekettik tildi bilmey-aq lauazymdy qyzmetke jayghasqan S.Sýleymenov pen N.Tileshovke naqty shara kóriluin talap etip otyr.

Endigi sózdi QR Preziydenti әkimshiligi men Qyzylorda oblysynyng әkimi G.N.Ábdiqalyqovadan kýtemiz.

ÁLEUMETTIK JELIDEGI PIKIRLER:

Sabi Ansat:

1. N.Tleshov pen S.Sýleymenovty Qyzylorda oblysy әkimining orynba­sarlyghyna tandaghan G.Ábdiqalyqova men osy taghayyndaugha kelisken Preziydent apparatynyng basshysy osy kadrlardyng ana tilinde sóiley almaytynyn bile otyryp sheshim shygharghany qazaq tiline, Qyzylorda oblysy túrghyndaryna jasalghan qiyanat, hәm zorlyq.

2. Gýlshara Naushaqyzy osy orynbasarlarymen kýnde saghat sayyn orys tilinde sóilesip otyrghanda birde-bir ret eki qazaq nege oryssha sóilesip otyrmyz degen bir sәttik bolsa da jauapkershilik esterine týspegenine qayranmyn.

Saltanat Sýienisheva:

Dúrys aitasyz agha. «Balyq basynan shiridi» degen osy. Birynghay qazaqy Qyzylorda oblysynda qazaqsha sóilemeu úyat nәrse. Tilge degen qúrmetting joqtyghy.

Bazarbay Erjanov:

Sәduaqas Ansat aghamyzdyng búl aityp otyrghan talabyn týbegeyli qoldaymyn. Songhy uaqytta qazaq tili memlekettik til dep iri sauda ortalyghynda, basqa da qoghamdyq oryndarda basqa últ ókilderine qazaqsha sóileudi qara halyq talap etip keledi. Onyng qasynda birynghay qazaqtyng ortasynda otyryp әkimning orynbasalary oryssha sóilegeni tilimizdi qorlaghany bolyp esepteledi. Onday orynbasarlardyng bastary altyn bolsa da júmystan bosatyp jiberu kerek.

Ansat Sәduaqas Ábdiqadyrúly

Abai.kz

36 pikir