Jarylqasyn DÁULET, sazger-satiriyk:

- Kezinde intermediyalarynyzben «Tamasha» oiyn-sauyq otauynan kórinip jýrdiniz. Jeke teatr ashsam degen oiynyz bolghan joq pa?

Jarylqasyn DÁULET, sazger-satiriyk:

- Kezinde intermediyalarynyzben «Tamasha» oiyn-sauyq otauynan kórinip jýrdiniz. Jeke teatr ashsam degen oiynyz bolghan joq pa?

- 1989 jyly respublikalyq «Jiger» festivaline qatystym. Meni laureattyqqa úsynghan bolatyn. Biraq ol kezde nege ekeni belgisiz,  satirikterdi onsha-múnsha jaqtyrmaytyn. Basqa toptan Balapan Bazar týsti. Satiragha degen kózqarastyng tómendigi sonday, ekeumiz tipti diplomant ta atana almadyq. Sonynda «Jalyn» jurnalynda kezdesu ótti. Sol jurnaldyng qyzmetkerleri: «Sizder auyldarynyzgha baryp, júmystarynyzdy istey berinizder, «Almas qylysh qyn týbinde jatpas» degendey, Almaty sizderdi týbi ózine tartady» dedi. Shynynda da, «Jalyn» jurnalynan júmysqa shaqyrtu keldi. Sóitip Múhtar Shahanovtyng qaramaghynda júmys istedim. Ózim satirikpin, qarap jýrmey «Tamashagha» intermediyamdy aparyp berdim. Auylda toy-tomalaqtarda asaba bolatynmyn. Olar quanyp jata jabyssyn. Jazyp ta jýrdim. «Tamashagha» shyghyp ta jýrdim. Alayda maghan tandau týsti: ne «Tamashada», ne jurnalda isteu kerek boldy. Sóitip men jurnalda istemesem, júmyssyz qalatynday, basylymda qaludy jón kórdim. «Tamashagha» anda-sanda ghana qatysyp jýrdim. Týbegeyli kete almadym. Sol kezderi psihologiyamyz solay boldy ma? Kim bilgen? Sóitip jýrgende bәrinen ajyrap qaldym. Toqyrau jyldary ne isterimizdi bilmey daghdardyq. Júrttyng bәri biznespen ainalysa bastady. Sol kezde oigha qaldym: «Oljas Sýleymenov, ol - biznesmen. Sodan keyin bay túrady. Múhtar Shahanov biznesmen bolmasa da jaghdayy jaqsy, túrmysy týzu. Ekeui de myqty jazady. Baylyq degen jazugha kedergi keltirmeydi eken ghoy. Áueli bayyp alayyn, sosyn jazamyn», - dep oiladym. Alghashynda alty aidyng ishinde bayyp ketetindey boldym. Sodan on tórt jyl boyy biznesting sonynan eles qualap jýrdim ghoy. Aqyrynda jeuge nan tappay qaldym. Jasyryp qaytem? Áyelimning tughan kýnine Seyithan Zeberhanúly degen dosym gýl әkelgen. Ertesine sol gýldi satyp, aqshasyna nan alghan kýnderimiz bolghan. Men biznesti týk týsinbeydi ekenmin.

- Biznesti mýlde týsinbeseniz, baspany qalay qúryp, tapsyrystardy qalay oryndap jýrsiz?

- Men jurnalistpin, satirikpin ghoy. Al biznes degen mýlde bólek әlem eken. Odan birdene óndirmey qaytu - namys. «Matay» qory degen boldy. Solarmen ary jýrip, beri jýrip, aqyrynda maghan jaman «Jiguli» de búiyrmady. Sodan olarmen at qúiryghyn kesisip kettim. Men olargha milliondaryn shashyp istey almaytyn tirlikterin tyndyryp bergenmin. «Egemen Qazaqstan», «Jas Alash», «Qazaq әdebiyeti» gazetterining qyzmetkerleri meni tanidy, syilaydy. Álgi qordyng jarnamasyn bet-bet qylyp shygharttym. Olar dúrys týsinbedi meni... Arada qansha jyl ótti. Bәrinen qol ýzip ketkem. Eshtene jaza almay qalyppyn. «Tamashagha» shaqyrdy. Onda barghanda da men eshtene jaza almadym. Sodan bir kýni әn jaza bastadym. Mening әnderimdi eng myqty júldyzdar aita bastady. Sodan әn jazugha kiristim. «Eger shygharghan әnindi júldyzdar oryndamasa, onda qoya qon kerek», - dedim. Sóitsem, ol oiym qate eken. Ony keyinnen bildim. Meni týniluden de, mýjiluden de qútqaryp qalghan osy әnderim boldy. Túnghyshbay aghamyz, Erkin Núrjanov, Maqsat Bazarbaev әnderimdi oryndap jýr býginde...

- Ánderinizdi qanshagha baghalaysyz?

- Joq, osy kýnge deyin әnimdi satqan emespin. Biraq kónilime jaqpaghan әnshilerge uәde berip qoyyp, olar qayta-qayta súraghyshtap, qytyghyma tiyse ghana satamyn. Al jalpy, satpaymyn. Án satpaytyn sebebim, ózimning baspanam bar, baspahanam bar. Biraz kompozitorlar maghan: «aqshagha almaghasyn qadiri bolmaydy. Aranjirovka jasap jatsa da, qaltasynan aqshasy shyqpaghasyn keremet etip jasaugha qúlshynbaydy. Sen olardyng psihologiyasyn týsinbeysin. Sondyqtan aqshasyna sat», - dep aqyl aitty. Degenmen olardyng aitqanyn oryndau qolymnan kelmey jatyr. Býginde bizde óner baghalanbaydy. Án túrmaq, sizding povesinizdi de, romanynyzdy da eshkim baghalamaydy. Óz aqshanyzben shygharyp alasyz. Qayta әnshiler halyqtyng arqasynda 3-5 myng dollargha әn satyp alugha shamalary keledi. Sonyng arqasynda әn jazu paydaly biznes kózine ainalyp jatyr. Keybireuler әnin satyp kýnin kórip jýr. Al әdeby kórkem shygharmalargha obal-aq bolyp túr. Memleket satyp almaydy. Baspalar da aqshasyn shyghyndaghysy joq. Óitkeni 16-aq million halyq bar elimizde. Sonyng 8 milliony ghana qazaq, onyng jartysy orystildiler. Kitap oqityny 1 milliongha jeter-jetpes. Al osy kitapsýier qauymgha sonshama ter tógip jazghan enbekting keregi bar ma, joq pa? Mine, mәsele osynda. Óitkeni әr oqyrmannyng talghamy әr basqa. Osynday mәselelerden keyin kitapqa degen súranys azayady. Al shou biznes kóterilip keledi. Jaqsy әnder 1-1,5 myng dollar túrady. Ánning dengeyine qaray 200, 400 dollar túratyndary da bar. Ár nәrsening óz baghasy bar. Kompozitorlar: «әnshiler bizding әnimizdi aityp әr toyda 3-5 myng dollar tabady. Nege biz әnderimizdi qymbatqa satpaymyz?», - deydi. Búl tek shou biznesting ainalasynda bolyp jatqan mәseleler. Basqa ónerding ainalasy «óli aimaq» siyaqty.

- Siz aqyn, sazger, satiriksiz. Janynyzgha jaqyny qaysy?

- Men eng әueli satirikpin. Odan keyin ghana aqynmyn. Biraq  aqyn bolyp jeke óleng kitabyn shygharghan emespin. Áytse de, óleng jazamyn. Mening әnime keybir aqyndar óleng jazyp berse nashar shyghady da, sodan song ony ózime qayta jazugha tura keledi. Sazgerlikke kelsek, Alla jýregime núr qúiyp túrghan kezde, qalay da әn jazamyn. Keyde eki óner bir-birine kedergi keltiredi, әriyne. Satira jazu ýshin bólek psihologiya kerek. Mәselen, bir japyraq ýzilgeli túrsa aqyn bylay dep jazady: «O, japyraq sen ilinip túr edin, dirildep, dirildep jerge týstin. Sening taghdyryng mening taghdyryma úqsas. Tabanymnyng astyna týsip qaldyn-au», - deydi. Al satirik bolsa: «bayghús japyraq, seltendep túrysyng jaman edi, sauap boldy. Saghan sol kerek», - deydi. Óitkeni ekeuinde eki týrli psihologiya. Eki týrli oi-óris. Satirik bolu ýshin kez kelgen nәrseden ýnemi kýlki tudyru kerek. Al aqyn bolu ýshin kez kelgen nәrseden filosofiyalyq oy týying kerek.

- Qazirgi tanda satira salasy kenjelep qaldy dep syn aitushylar kóp. Mәselen, Reseyde bir satirikting ózi - bir teatr. Bizde nege olay emes?

- Reseyde halyq tereng dýniyeni qabyldamaydy. Kóz aldyndaghy kóriniske kýle beredi. Olardyng ishegi týiilip qalatyn әzilin qazaqshagha audarsan, qazaqtar oghan kýlmek týgili, tyndamaydy da. Mysaly, Zadornovqa myndaghan hat keledi. Bir shygharmasyn sol myndaghan hattyng jiyntyghynan qúrastyra salady. Bizde óitip hat jazatyndar joq. Al qazaqtiki filosofiyalyq kýlki. Qazaqty kýldiru qiyn. Qazaqtar astarlap sóilegen. Sony týsine bilgen. Sonyng astaryna kýlip ýirengen halyq. Mysaly, Kópen Ámirbek kezinde orystyng satirasyn sol kýiinde alyp qazaqqa úsyndy. Kýldirem dep oilady. 1 mamyrda «Amerikadan ozayyq, algha..» degen siyaqty úran turaly. Bireu «algha ozbay-aq qoy, shalbarynnyng jyrtyghy kórinip qalady dep aitady» deydi. Qazaq oghan ezu de tartqan joq. Týkke keregi bolmady. Sosyn qandastarymyzgha qimyl-qozghalystyng kýlkisi kerek. Qimyl-qozghalystyng da astary bar. Sony týsinip kýledi. Osynday astarly tereng dýniyege satirikterimiz bara almay jatyr. Terendep baryp jatqan tek «Shanshar» teatry ghana. Olar qimylmen de adamgha oy tastaydy. Qimylmen sóz aitady. Qimyldyng astarynda kýlkili sózder túr. Sony  qazaqtar týsinip qoyady. Qimylmen astarly oy aitqan «Bauyrjan-shou» boldy kezinde. Astarly kýlki jasady.

- Siz býginde baspagersiz ghoy. Baspa isimen ainalysu qanshalyqty qiyn? Qanshalyqty tiyimdi?

- Baspa ústau - baspahana ústau degen sóz emes. Keybireuler kýldibadam dýniyesin baspahanagha aparady da, bastyra salady. Arzan etip shygharyp beredi. Al baspada әkelingen dýniyening bәrin bastan-ayaq sýzip shyghady. Redaktor oqidy. Redaksiyalaydy. Korrektor týzeydi. Tek sodan keyin ghana baspahanagha jiberedi. Al avtor ózinikin «altyn» deydi de, arzan jaghyna jýgiredi. Kapitalistik psihologiya - arzangha shygharyp, qymbatqa satu. Baspahanamyz da bar. Naryqtyng synaghyna tótep bere alamyz. Kitabyn shygharghysy keletinderge: «Shygharmanyzdy dúrystap shygharghynyz kelse, redaksiyalatynyz. Arzan kerek pe, ony da isteymiz. Kýldibadam dýnie shygharghynyz kelse, ol da erkinizde», - deymiz. Men bilip otyrmyn. Siz qazir maghan: «Kýldibadam dýniyeni nege basyp shygharasyz?» dep súraq qoyghaly otyrsyz. Óitkeni men avtorgha eng әueli adam dep qaraymyn. Mәselen, bir adam kishkentay nәrseden aqsha tauyp, qyzyna altyn jýzik әperip,ol  baqytty boldy dep quanady. «Ákelik paryzymdy oryndadym», - deydi. Adam da sonday. Kitap jazsa, úrpaghyna birdene qaldyrghysy kelgeni. Ol da pende. Kýldibadam bolsa da o dýniyege ketkende kitap jazyp kettim deydi. Mýmkin jetinshi úrpaghy sol kitaptan bir ónege alyp qalsa, ol da dúrys. Ol oqyrman ýshin emes, ózining úrpaqtary ýshin jazdy. Al Dulat IYsebekov, Ghabbas Qabyshev haltura jazsa, men ony basyp shygharsam, keshirilmeytin kýnә sol. Óitkeni әdebiyet aidynynyng aldynda jýrgen Múhtar Shahanovty, Dulat Isabekovti әdebiyetti oqityn adam «bizdi algha sýireushiler» dep týsinedi. Sol ýshin oqidy. Osy ekeuining ara-jigin ajyratyp aluymyz kerek.

- Al osydan kelip oqyrman talghamyn tómendetuge ýles qosyp jatyrmyz dep oilamaysyz ba?

- Mysaly, halturshik әnshiler búryn da bolghan. Býgin de joq emes. Sonyng ishinen saralanyp tek tabighy talanttary ghana ekshelip shyghady. Kitap ta solay. Áu basta baspagha kelgende men ony jazushy dep emes, adam dep qabyldaymyn. Al kitabyn oqyp shyqqan song bireuin jazushy, bireuin adam dep shygharyp salamyn. Jazushylargha: «korrektorgha qosymsha aqsha tóleniz, tynys belgisi qalyp ketse sóilemning maghynasy ózgerip ketedi. Týsinesiz ghoy. Redaktor qabyldasanyz qaytedi? Sizding stiylinizben aqyldasyp otyrady», - dep týsindiruge tyrysamyn. Jazushylardyng kóbisi: «korrektordyng qajeti joq, ózim oqimyn. Ýtir, nýkteni ózim de bilem ghoy», - deydi. Oghan da kelisemiz. Kýldibadam dýniyening kýni ótip bara jatyr. Ony oqymaymyn. Talghamy joghary oqyrman da solay etedi dep oilaymyn.

- Memlekettik tapsyryspen kitap shygharasyzdar ma?

- Oblystardaghy tenderlerge kóp qatysamyz. Al ministrlikting tenderine әli qatysqan joqpyz. Shynymdy aitayyn, tenderden jenip shyghu ýshin tanysyng boluy kerek. Prosentin aldyn-ala beruing kerek. Býkil baspa soghan qatysugha jýgiredi. Shybynsha ýimeleydi. Jogharydan bólingen aqshany ortadaghy bir pysyqtar tu-talaqayyn shygharady óstip.

- Kitabyn bastyram dep barghan jazushylardyng kónilinen shyghatynday redaktorlarynyz, mamandarynyz qanshalyqty sauatty?

- Kóp jyl júmys istegen mamandarymyz bar. Mәselen, bir satirik kitabyn alyp kelse, Ghabbas Qabyshev, Qajytay Iliyasov siyaqty aghalaryma: «myna jas jetkinshek ósip keledi eken. Sonyng dýniyesin redaksiyalap berseniz qaytedi? Mynansha qalamaqysy», - deymin. Biz kelisimshartpen júmys isteymiz. Oty bar jas aqyndar kelse, myqty aqyndarymyzgha qolqa salamyz. Keyde olar «mynaghan aqsha tólemey-aq qoy. Tegin qarap bereyin», - deydi. Osynday janashyrlyqpen qaraytyndar da kóp. Avtordy shaqyrtyp alyp: «seni myqty aqyn etip shygharam, shәkirtim bolasyn», - dep qoltyghynan demeytinderi de bar.

-  Býgingi shou biznes turaly ne aitasyz?

- Birde Qytayda boldym. Sonda bayqaghanym, kompozitorlar qytay әnshilerine әnderin berse ýirene almay, mengere almay, bir apta, tipti bir ay jýredi. Al qytaydaghy qazaq әnshileri 5-6 saghatta notanyng jilik-jiligin shaghyp, әndi tez ýirenip alady. Tez qabyldaydy. Qytay kompozitorlary qazaq әnshilerine riza bolady. Olar qazaqtyng kýilerin berilip tyndaydy. Qazir ol jaqta qazaqtyng әnderine úqsatyp әnder jazyp jýr. Al bizding keritatpa kompozitorlarymyz batysqa eliktep әn jazady. Birde taksiyge otyrsam, magnitofonda mening әnderimdi oinatyp jatyr. Sóitsem mening әnderime ol jaqta klip te týsiripti, alibomdar da shygharghan. Renjigen joqpyn. Biraz qytaydyng kompozitorlarymen tanystym. Sóitsem, qytaylar qazaqtyng kýilerin jinaydy eken.  Qazaqtyng әnderining bәri úrlanyp jatyr. Qazir kóptegen shet memleketterde qazaqtyng últtyq әnderine eliktep jazu janadan bastalyp kele jatyr. Sonday ýrdis payda boldy. Kompozitordyng poeziyagha degen sauaty óte myqty boluy kerek. Al bizding kompozitorlarymyzdyng kópshiligi sauatsyz. Olargha ólenning dauysty dybystary kóp bolsa, boldy. Keybireuler: «әnning teksi jenil boluy kerek, halyq tez týsinedi», - deydi. Mәselen, eki saghattyq aitys bolsa, halyq sonyng ishindegi sýbeli sózderdi ghana jattap alady. Ýsh-aq minuttyq әnde halyq týsinbeytindey ne bar? Kýn sayyn 30 ret tyndaydy sol әndi. Al dýbәra aqyndar men talantsyz kompozitorlar әlgindey qaghidany oilap tapty... Ánning sózi tereng boluy kerek. «Syrghandy qayyq qylyp ótkiz meni...», ghajayyp sóz ghoy. Osynday ólenge әn jazghan halyqpyz ghoy. Bizding asyl-jaqúttarymyz túrghan kezde bireuding mysyna elikteytinderge namysyng keledi. Shәmshi Qaldayaqov óleng jazghan emes. Biraq poeziyany tereng baghalaytyn, keremet talghaytyn. Talghamyna say keletin keremet ólenderge ghana әn shyghardy. Talghamynyng daralyghynan, ghajayyp talantynyng arqasynda tarihta aty qaldy.

- Súhbatynyzgha rahmet!

Súhbattasqan - Jannúr JÚMASh

«Halyq sózi» gazeti