Júma, 22 Qarasha 2024
Ákim men halyq 6497 10 pikir 20 Mamyr, 2021 saghat 15:33

«Jenis kýninde» konsert ótkizgen Kólginovke 31 mamyr - karantin eken

5 mamyr kýni Mәjilis deputaty Azat Peruashev bastaghan «Aq jol» partiyasy astana әkimi Altay Kólginovting atyna ótinish joldap, 31 mamyr kýni Asharshylyq jәne sayasy qughyn-sýrgin qúrbandaryn eske alu sheruin ótkizuge mýmkindik jasaudy súrapty.

Alayda Kólginov әkimdigi búqaralyq is-sharalar ótkizuge tyiym salghan astananyng bas sanitarlyq dәrigerining qaulysyn algha tartyp, «Alashqa taghzym» sheruin ótkizuge rúqsat bermepti.

Deputat Peruashevtyng ótinishine bergen jauap-hatta sózbe-sóz bylay dep jazylghan eken:

«Qazaqstan Respublikasynda beybit jinalystar úiymdastyru jәne ótkizu tәrtibi turaly» 2020 jylghy 25 mamyrdaghy Qazaqstan Respublikasy Zanynyng 14-baby 1-tarmaghynyng 3-tarmaqshasyna, Núr-Súltan qalasynyng Bas memlekettik sanitarlyq dәrigerining 2021 jylghy 6 mamyrdaghy BMSDQ № 17 qaulysy 1-tarmaghynyn, 1.1 tarmaqshasyna sәikes Núr-Súltan qalasynyng әkimdigi QAULY ETEDI:

1.N.Peruashevqa Núr-Súltan qalasynda 2021 jylghy 31 mamyr kýni 10 saghat 00 minuttan 12 saghat 00 minutqa deyin qosymshada kórsetilgen marshurttar boyynsha sheru ótkizuge rúqsat beruden bas tartylsyn.

2.Osy qaulynyng oryndaluyn ózime qaldyramyn», - dep jazylghan. Qauly 17.05.2021 jyl degen datamen berilgen. Oghan astana әkimining orynbasary Baqtiyar Mәken mór qoyghan.

Osydan song Azat Peruashev ózining Telegram-daghy resmy paraqshasynda birneshe jazba jariyalady.

«Aq jol» demokratiyalyq partiyasynyng Sayasy qughyn-sýrgin qúrbandaryn eske alugha arnalghan «Alashqa taghzym» sheruin ótkizuine Núr-Súltan qalasynyng әkimdigi tyiym saldy.

Tipti, әkimshilikting jauabynda atalghan is-sharanyng sayasy manyzyn kórsetpeu ýshin, «Aq jol» demokratiyalyq partiyasynyng «Alashqa taghzym» is-sharasy emes, «N.Peruashevtyn» (ol kim eken?) «jeke» bastamasy dep kórsetipti. Súmdyq (masqara) emes pe? Almatyda feminizmdi qoldau jónindegi sheruilerge rúqsat beriledi, al Elordada qasiret qúrbandaryn eske alugha tyiym salynady. Absurd!», - degen Azat Peruashev 19 mamyr kýni Altay Kólginovting atyna qaytadan súrau salyp, astana әkiminen búl sheshimdi  qayta qarastyrudy súrap, sheruge qoldau kórsetuge shaqyrypty. Biz deputat Azat Peruashevtyng astana әkimi Altay Kólginovke jazghan ekinshi hatyn qaz qalpynda jariyalaghandy jón kórdik.


Núr-Súltan qalasy әkimi A.S.Kólginov myrzagha!

Qúrmetti Altay Seydirúly!

Elorda әkimdigi Asharshylyq qúrbandaryn eske alugha nege qarsy?

Biylghy 5 mamyrda «Aq jol» Demokratiyalyq partiyasynyng atynan 31 mamyr – sayasy qughyn-sýrgin jәne asharshylyq qúrbandaryn eske alu maqsatynda «Alashqa taghzym» sheruin ótkizuge mýmkindik súrap, Núr-Súltan qalasy әkimine aryz joldaghan bolatynbyz.

Keshe sol aryzymyzgha jauap retinde sheru ótkizuge rúqsat beruden bas tartu turaly Núr-Súltan qalasynyng әkimdigining Qaulysy shyghypty. Alayda, Qaulyda hattyng partiya atynan jiberilgenine qaramastan, «N.Peruashevqa Núr-Súltan qalasynda 2021 jylghy 31 mamyr kýni 10 saghat 00 minuttan 12 saghat 00 minutqa deyin qosymshada kórsetilgen marshruttar boyynsha sheru ótkizuge rúqsat beruden bas tartylsyn» dep jazylghan, Núr-Súltan qalasy әkimi orynbasary Bahtiyar Mәkenning haty keldi.

 

Aldymen, ótkiziletin is-sharanyng Azat Peruashevting jeke bastamasy emes, «Aq jol» Demokratiyalyq partiyasynyng resmy jәne de dәstýrge ainalghan, 2017 jyldan bastap ótkizetin is-sharasy ekenin eske salamyz.

Ekinshiden aitarymyz, Núr-Súltan qalasy әkimine «Aq jol» partiyasy atynan hat jazyp otyrghan belgisiz «N.Peruashev» emes, men, Azat Peruashev.

Sonda el astanasy әkimining orynbasary, jas dosym әri búrynghy Mәjilistegi әriptesim Bahtiyar Mәken óz qyzmetkerlerine senip, qol qoyyp jatqan hattaghy eki auyz sózdi oqy almady ma? Ákimdikting qyzmetkerleri Parlamenttik partiyagha mynaday sauatsyzdyqpen jauap bergende, jeke azamattardyng saualyna qalay qaraydy eken?

Ýshinshiden, Bas sanitardyng qaulysyna sәikes sheru ótkizuge «rúqsat bere almaymyz» dep kimder jazyp otyr?

Negizinde, byltyrghy jyly Preziydent Q.Toqaevtyng bastamasymen «Mitingter turaly» zangha engizilgen týzetulerge sәikes, múnday is-sharalardy ótkizuge sheneunikterding rúqsaty kerek emes. Ótkizushi tek aldyn ala habarlap, úiymdastyru mәseleleri boyynsha kómek súrau kerek: mysaly, sheru avtokólikterge, azamattargha kedergi keltirmeu ýshin, jol polisiyasy sol kóshelerde kólik qozghalysyn tiyisti retteudi qolgha alu jóninde.

Jәne de әkimdikting jauabynda sanitarlyq talaptardy (sheruge qatysushylar qanday alshaqtyqty ústau kerek, qansha adamnan kóp jinamau kerek degen siyaqty, betperde rejiymin saqtau, t.b.) kórsetse jón bolatyn edi.

«Aq jol» partiyasynyng aryzynda kórsetkendey, myndaghan azamat jinau qauipti dep sanasa, onda sol sheruge myng emes - 100, nemese 10, tipti 3 adam ghana qatysuyn talap etuine bolatyn edi ghoy. Nemese, jinalghandardyng qolynda PSR anyqtamasy bolsyn, nemese vaksinasiyadan ótkenderge ghana qatysugha bolady dep jón silteuge bolmas pa edi?

Al, jay «tyiym salugha» asa aqyldylyq kerek emes, búl degen ótken zamannyng әdistemesi.

Keshe ghana 9 mamyrda әkimdikting ózi arnayy ýlken avtokólikterge Jenis meyramyn toylaghan әnshi-biyshilerdi toptap toltyryp alyp, býkil qalany aralap shyqqanda Bas sanitardyng qaulysy qayda qaldy?

Alty saghattay seruendep, 60-tan astam әn aitqanda (2-aq әn memlekettik tilde boldy) shyrqap jýrgen әnshilerdi sayrandatyp qoyghan Elorda әkimdigi sol kezde nege 6 mamyrdaghy Bas sanitardyng qaulysyna qaramady?

Salystyru ýshin aitar bolsaq, Ekinshi dýniyejýzilik soghysta qazaqstandyqtardyng qúrban bolghandar sany 600 mynday bolsa, Sayasy qughyn-sýrgin men Asharshylyq qúrbandaryn qosqanda 4 millionnan asyp ketedi, yaghni, jeti ese artyq qaza tapqandar. Jәne de olar soghysqa jinalghan, qaru ústaghan sarbazdar emes, kóbisi – qariyalar qosa әielder men balalar edi. Búny kez kelgen otandyq tarihshy, alashtanushy dәleldep shyghady.

Óz elinde bala-shaghasymen birge, auyl-aymaghynmen, qalyng elinmen birge azaptalyp, ashtan ólu - eng auyr qayghyly qasiret, qorlyq ólim!

Parlamenttik partiyagha Asharshylyq qúrbandaryn eske alyp, sheru ótkizuge Elordada rúqsat joq! Al Ontýstik astanada túsiniksiz toptar sayran salady. Dәl sol siyaqty ótken jyly 16 jeltoqsanda «Aq jol» partiyasyna El Tәuelsizdigi men memlekettik tildi qoldau ýshin mitingige rúqsat berilmegen edi…

Belgili qazaq aqyny Qazybek Isanyng «Zúlmat. 4 million qazaqty joqtau» aza jyryndaghy:

«Qolyn jayyp, nan súraghan sәbiyler,

O dýniyede dúgha súrap jýr әli»- dep jyrlaghanynday, halqymyzdyng 70 payyzdan astamy opat bolghan qúrbandarymyzgha dúgha jasap, taghzym ete almasaq, eldigimiz qaysy?

Qúrmetti Altay Seydirúly!

Biz, «Aq jol» demokratiyalyq partiyasy, sizding orynbasarynyz shygharghan shalaghay sheshimin qayta qarastyruyn talap etemiz.

«Alashqa taghzym» atty sheru ótkizu ýshin jogharyda kórsetkendey, qanday qatang sanitarlyq talaptar bolsa da, kelisip, qoldau kórsetuge shaqyramyz.

Kólginov әkimdigi 9 mamyrda konsert ótkizgen

Taqyrypqa túzdyq:

Núr-Súltan qalasy әkimdigining resmy internet resiursy – «astana.gov.kz». Ondaghy janalyqtar lentasyn (mamyr aiyn) sholyp shyqtyq. Qaranyz:

«Jenis joldarymen»: Núr-Súltanda 9 mamyr qúrmetine kóshpeli konsert ótip jatyr», atty aqparat. 9 mamyr kýni jariyalanghan.

Jenis kýnine oray «Jenis joldarymen – Dorogamy Pobedy» atty jyljymaly konsertte әskery jyldardaghy muzykalyq kompozisiyalardy oryndaytyn sahna men әrtisteri bar avtokólik qalanyng basty kóshelerimen jýrip ótken.

«Qala túrghyndary men qonaqtary ýshin retro-kólikter tosynsyy retinde jýrip ótip, sol jyldarghy erekshe kónil-kýidi jetkizedi. Olar Qabanbay batyr, Orynbor, Panfilov, Múnaytpasov, Kenesary, Beybitshilik kóshelerimen, Mәngilik El, Tәuelsizdik, Abylay han jәne t.b. danghyldarymen jýrip ótedi. Kóshpeli konsert Núr-Súltan qalasy әkimdigi aldyndaghy alangha kep toqtaydy. Is-shara qalalyq әkimdikting qoldauymen barlyq sanitarlyq normalardy saqtay otyryp ótude. Konsertke qatysqan barlyq әnshiler PTR-testten ótken», - delingen resmy aqparatta.

«Ashyq aspan astyndaghy konsert: Núr-Súltanda ÚOS ardagerlerin qalay qúttyqtap jatyr?». Búl da 9 mamyr kýngi aqparat. Astana әkimi Altay Kólginovting Instagram-daghy jazbasy jariyalanghan.

Onda: «Qaladaghy epiydemiologiyalyq jaghdaydy eskere otyryp, búqaralyq sharalar ótkizu mýmkin bolmady. Biraq búghan qaramastan, biz ardagerlerimizge syi-qúrmet tanyttyq. Ardagerlerding terezelerining aldynda әskery orkestrding sherui men qoyylymy úiymdastyryldy. Orkestr soghys jyldaryndaghy әnderdi oryndady. Balalardyng ardagerlerge zor qúrmetpen qarap, konsert tamashalaghany quantady. Ardagerlerding keudeleri medalidargha toly ekenin kórgen balalar olardyng әskery oqighalaryn tamsana tyndady», - dep jazylghan.

Aytpaqshy, belgili aqyn, jurnalist Azamat Tasqaraúly Kólginov әkimdigi keremettep ótkizgen «Jenis joldarymen – Dorogamy Pobedy» atty jyljymaly konsert turaly: «Astana әkimdigi úiymdastyrghan «Jenis jolymen» atty kóshpeli konsertting 6,5 saghattyq tikeley kórsetilimin erinbey qarap shyqtym. Alty әn QAZAQShA, 60 әn ORYSShA aityldy. Tәuelsiz Qazaq elining astanasy emes, Reseyding bir guberniyasynda ótip jatqan konsert sekildi. Al alty әn shyn mәninde eki-ýsh ret oryndalghan eki әn ghana. Biri – Eskendir atamyzdyng «Atamekeni», ekinshisi – Seydolla Bәiterekovting «Áliyasy». Búl ne masqara?! Elorda әkimi Altay Kólginov, mәdeniyet basqarmasynyng basshysy Núrlan Álimjanov, namys qayda?!  Búl qazaq halqyna, qazaq tiline jasalghan naghyz diskriminasiya!» – dep jazghan edi.

Al Mәjilis deputaty Qazybek Isa Kólginov әkimdigin, onyng Mәdeniyet basqarmasyn:  «Tәuelsizdigine 30 jyl tolghan qazaq elining astanasy Núr-Súltan qalasynda ma, joq Resey guberniyasy Ekaterinburgte ótip jatyr ma?!. Kórshi, tuys Ózbekstannyng astanasy Tashkentte bolsyn, qay qalasy bolsyn, dәl osylay boluy keshegi Kenes imperiyasy kezining ózinde mýmkin emes edi. Qayran, Últtyq iydeologiyasyz bosqa ótken 30 jyl!», - dep synaghan edi.

Osydan keyin, Elbasynyng rolin somdap jýrip, sheneunik bolghan (әueli deputat bolyp saylanghan, sosyn Elorda әkimdigine auysqan) Núrlan Álimjanov: «Sovettik simvolikany kóterip jýrgenderding astana әkimdigine esh qatysy joq. Olardyng bizding jyljymaly konsertke qalay tap bolghandaryn bilmeyde qaldym. Sosyn isting mәn jayyn ózderine súradym. Olar jylda ózderi osylay shyghyp jýrgen retro klub eken», - dep jauap bergen.

Týiin.

Mine, 9 mamyrda alaulatyp-jalaulatyp konsert ótkizgen Altay Kólginov әkimdigi 31 mamyr Asharshylyq pen sayasy qughyn-sýrgin qúrbandaryn eske alu sharasyna kelgende karantindik shekteulerdi algha tartyp otyr eken.

Bizdegi 9 mamyr sayyn ótkiziletin saltanatty sharalardyng ssenariyi Mәskeuge qarap qúrylatyny belgili. Al 31 mamyr she?

31 mamyr - HH ghasyrdyng basynda talaydy sarsangha salyp, qasiret shektirgen sayasy qughyn-sýrgin qúrbandaryn eske alu kýni! Atauly kýn Núrsúltan Nazarbaevtyng Jarlyghymen 1997 jyldan bastap atap ótilip keledi. Deymiz-au! Basqa, basqa emes, Nazarbaevtyng Jarlyghymen atalyp ótuge tiyisti kýndi keybir әkim-qaralar mýldem esten shygharyp, qazaqtyng 4 million adamyn jalmaghan zúlmatty kýni әruaqtargha taghzym ótuge shamalary kelmey keledi.

Últqa jasalghan qastandyqqa shynayy bagha beru býgingi qazaq biyligi men halqynyng boryshy deymiz. Alayda, Mәskeuge moyyn sozyp qarap otyrghan Qazaqstan biyligi Asharshylyq pen sayasy qughyn-sýrgin qúrbandaryn eske alugha kelgende enjar. Bәlkim, Mәskeudegi myqtylardyng mysy basym bolyp túrghandyqtan da shyghar... Áytpese, 9 mamyrda toy toylaghan Kólginov әkimdigi 31 mamyrdaghy eske alu sharasyna nege rúqsat bermey otyr?...

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz

10 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1462
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3229
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5301