Aqtaudaghy sot prosesining 2-mamyr kýni ótken 25-shi otyrysynyng basym bóligi, Halyqaralyq «Janaózen-2011» komiyteti mýshelerining habarlauynsha, «ÓzenMúnayGazdyn» búrynghy basshysy Eshmanov Kiyikbaydy súraugha ketken.

Otyrys sottalushy Amanjolov Jigerdin býkil sottalushylar atynan sóilep, proseske laqap atpen qatysqan kuәlardy súrau kezinde oryn alghan zang búzushylyqtargha, sonyng ishinde, әsirese, olardy súraghan kezde jandarynda prokuror men poliysey bolghandyghyna sudiyanyng nazar audaryp, coghan oray prosessualdyq sheshim qabyldauyn  ótingen talap-tilekti jariya etuden bastalghan. Advokattar múny qoldaghan, prokurorlar osyghan deyin advokattar Juaspaeva men Álibiyevtin tap osynday talap-tilekteri ashyq qaldyrylghandyghyna silteme jasap, búl talap-tilekti de ashyq qaldyrudy ótingen. Sudiya Naghashybaev Aralbay talap-tilekti ashyq qaldyrghan.

Sot hatshysy sottalushy Tәjenov Ánuarbekting joq ekenin habarlaghan. Onyng advokaty Ánuarbekting kelmey qalu sebebin bilmeytindigin aityp, sot otyrysyn onsyz jalghastyra berudi ótingen (keyin, ýzilis kezinde, janaózendikterding biri ayaghynan jaralanghan Tәjenovtyng gangrenagha shaldyqqanyn, sondyqtan onyng ayaghyna amputasiya jasaluy mýmkin ekendigin aitqan).

Aqtaudaghy sot prosesining 2-mamyr kýni ótken 25-shi otyrysynyng basym bóligi, Halyqaralyq «Janaózen-2011» komiyteti mýshelerining habarlauynsha, «ÓzenMúnayGazdyn» búrynghy basshysy Eshmanov Kiyikbaydy súraugha ketken.

Otyrys sottalushy Amanjolov Jigerdin býkil sottalushylar atynan sóilep, proseske laqap atpen qatysqan kuәlardy súrau kezinde oryn alghan zang búzushylyqtargha, sonyng ishinde, әsirese, olardy súraghan kezde jandarynda prokuror men poliysey bolghandyghyna sudiyanyng nazar audaryp, coghan oray prosessualdyq sheshim qabyldauyn  ótingen talap-tilekti jariya etuden bastalghan. Advokattar múny qoldaghan, prokurorlar osyghan deyin advokattar Juaspaeva men Álibiyevtin tap osynday talap-tilekteri ashyq qaldyrylghandyghyna silteme jasap, búl talap-tilekti de ashyq qaldyrudy ótingen. Sudiya Naghashybaev Aralbay talap-tilekti ashyq qaldyrghan.

Sot hatshysy sottalushy Tәjenov Ánuarbekting joq ekenin habarlaghan. Onyng advokaty Ánuarbekting kelmey qalu sebebin bilmeytindigin aityp, sot otyrysyn onsyz jalghastyra berudi ótingen (keyin, ýzilis kezinde, janaózendikterding biri ayaghynan jaralanghan Tәjenovtyng gangrenagha shaldyqqanyn, sondyqtan onyng ayaghyna amputasiya jasaluy mýmkin ekendigin aitqan).

Birinshi bolyp súralghan jәbirlenushi Hasenov Talghat ózining talap-aryzynda kórsetilgen 1650 myng tenge ziyannyng ornyn toltyru jónindegi talabyn rastaghan. Advokat Jәmenovtyn: «Onyng tólemin kimnen alghynyz keledi?» - degen súraghyna ol: «Kimnen tiyesili bolsa, sodan», - dep jauap bergen.

Odan song sudiya jәbirlenushi Eshmanov Kiyikbaydy shaqyrtqan.

Prokuror: Sizding ýiinizdi órteu jaghdayy qalay bolghanyn aityp beriniz.

Eshmanov: 16-syna deyin basshylyqtyng ýilerin órteydi degen sybys jýrse de, tek mening ýiimdi ghana órtedi. Naqty mening ýiimdi órteydi degendi men estigen joqpyn. Órteu men ereuil arasynda tikeley baylanys bar dep esepteymin.

Prokuror: 16-syna, tәrtipsizdikter bastalghangha deyin ne bolghanyn aitynyz.

Eshmanov: Biz meyramgha dayyndaldyq, ÓMG-den 10 kiyiz ýy tigildi. Alanda bizding kәsiporyndaghy júmystan shygharylghandar boldy, sondyqtan, jinalghan adamdardy qúttyqtau uaqyty kelgende mening sahnagha shyghuym ynghaysyz bolady dep eseptep, men odan tartyndym. Olargha mening qúttyqtaularym únay qoymas edi.

Prokuror: Múnayshylar ne istedi?

Eshmanov: Olar poliyseyler shebin yghystyra bastady. Óz kezeginde olardy da yghystyrdy, biraq qantógiske alyp keletindey eshtene bolghan joq.

Prokuror: Tәrtipsizdikter bastalghan song siz ne istediniz, ýidegi órt jóninde qalay bildiniz?

Eshmanov: Men polisiya basshylaryna, Aytqúlovqa telefon sogha bastadym, biraq ala almadym. Degenmen, keyinirek QIID bastyghynyng orynbasarlarynyng birin aldym. Ol maghan: «Otbasyndy al da, qaladan ket», - dedi. Men otbasymdy Aqtaugha attandyryp jiberip, ózim Jetibay poselkesine jýrip kettim. Keshke taman, aula jaghalap kelip, QIID-ge jettim, onda meni úzaq uaqyt kirgizbedi. Sonda polisiya basshylarynyng biri maghan ýiimning órtenip ketkendigin habarlady.

Prokuror: Siz birden sonda kettiniz be?

Eshmanov: Iya, biraq kirmedim. Anyqtalghany, órtti kórshilerim men alys tuystarym syrttay baqylap otyrypty. Olardyng aituynsha, oiran men órt kezinde ýy janynda qara djip túrghan. Djipten oirandaushylar men órteushilerge núsqaular týsip jatqan.

Prokuror: Bireuge kýdiktenesiz be?

Eshmanov: Maghan aitqany, betterin túmshalap alghan 20-30 jas jigit bolghan. Keyin bir adam maghan әldebir Bópilovtyn tórt adammen órteudi úiymdastyrugha qatysqanyn aityp, әlgi Bópilovtyng meken-jayyn da atady

Prokuror: Sol aqparatty bergen adam sotqa kele alady ma?

Eshmanov: Mening onymen sóilesip aluym qajet.

Prokuror: Sizding ýide Qúran men tasbih boldy ma?

Eshmanov: Iya, tipti birneshe kitap boldy, tasbih jóninde anyq bilmeymin, mýmkin, bolghan da shyghar.

Prokuror: Siz ereuil problemasyn sheshuge talaptandynyz ba?

Eshmanov: Iya, birneshe ret. Jinalystar, kezdesuler, týsindiruler ótkizdik, tipti júmystan shygharugha moratoriy de jariyaladyq, onyng barysynda ereuilshiler eshqanday shartsyz júmysqa shyghugha mýmkindik aldy. UOS-5-ke ereuilshilerge bardym, alayda ýilesimdi әngime shyqpady. Maghan 59 sisterna múnay úrlanghandyghy jóninde aitty, al ol turaly әngimeler men ÓMG basshylyghyna kelgenge deyin-aq jýrgen. Biz zangha sәikes әrekettendik, jalaqyny Enbek kodeksine sәikes tóledik, memlekettik organdar, sot múnayshylar talaptaryn zansyz dep sheshti (Eshmanov enbek tartysyndaghy ózining «dúrystyghyn» úzaq dәleldegen). ÓMG-degidey újymdyq kelisim-shart elimizde basqa eshqayda bolghan joq, biz óz qyzmetkerlerimizge tipti olardyng tuystary qaytys bolghanda da kómektestik - kólikpen qamtamasyz ettik, qabir qazystyq (zalda shu kóterilip: «Ótirik aitpa!» - degen dauystar estilgen), ...ereuil toqtauy ýshin qolymnan kelgenning bәrin jasadym, biraq odan eshtene shyqpady.

Prokuror: Sizde Talghat Saqtaghanovqa degen jeke únatpaushylyq boldy ma?

Eshmanov: Joq.

Prokuror: Sizding ony qala syrtyna alyp ketip, sonda әldebir sportshylardyng kómegimen qorqytqanynyz ras pa?

Eshmanov: Men sportshylar turaly sybystardyng qaydan shyqqanyn aiqyndaghym keledi. Maghan últtyq jekpe-jek týrlerimen ainalysatyn jigitter kelip, demeushilik kómek súrady. Men tipti olardyng qoghamynyng qúrmetti tóraghasy boldym.

Prokuror: Ereuilding belsendilerin atay alasyz ba?

Eshmanov: Naqty aita almaymyn, olardy oppozisiyalyq partiyalar iytermeledi.

Advokat Tasqynbaev: Sizge Bópilov turaly aitqan adamdy osynda shaqyra alasyz ba?

Eshmanov: Mening onymen sóilesip aluym kerek.

Prokuror: Siz múnayshylardyng demalys lagerine bara jatqan balalaryn nege avtobustardan týsirip tastadynyz?

Eshmanov: Týsirip tastaghan mening ózim emes, múny basqa adamdar istedi. Újymdyq kelisim-shartta barlyq әleumettik artyqshylyqtar, kepildikter ereuilshilerge qatysty júmys istemeytindigi jóninde aitylghan, sondyqtan basshylyqtyng ereuildegi múnayshylardyng balalaryn jolatpau turaly búiryghy boldy.

Prokuror: Siz múnayshylargha: «Ekinshi Qyrghyzstan jasaymyn», - dediniz be?

Eshmanov: Meni dúrys týsinbegen, men: «Bizder Qyrghyzstangha úqsap ketpeuimiz kerek», - degenmin.

Advokat Tóleuqúlov: Sizge qanday somagha ziyan tiygizilip edi?

Eshmanov: 41 million tengege, biraq tergeu tartqan sarapshylar ziyandy 10 milliongha baghalady.

Tóleuqúlov: Siz nege 41 milliongha baghaladynyz? Onda ne, qabyrghalar mәrmәrdan túrghyzylyp pa edi?

Eshmanov: Joq, biraq búl 15 jyl ishinde jinalghan dýniye-mýlik.

Tóleuqúlov: Jeti ay ereuil barysynda siz alangha neshe ret bardynyz?

Eshmanov: Ózim bir de bir ret barghan joqpyn, ÓMG qyzmetkerleri bardy.

Tóleuqúlov: Koeffisiyentter jóninde ne aita alasyz, ol talaptar zandy ma edi?

Eshmanov: 2009 jyly tap osy múnayshylar engizilgen enbekaqy tóleu jýiesine kelisti ghoy, olardyng talaptaryn zansyz dep esepteymin.

Tóleuqúlov: Alang janyna «QazMúnayGaz» degen jazuy bar 20 KamAZ-dy ornalastyryp, ýstinen azyq-týlik saudasyn jýrgizudi kim úsynyp edi?

Eshmanov: Janaózende azyq-týlik baghasy joghary, sondyqtan baghany týsiru ýshin sonday sauda jýrgizu jóninde QMG RD preziydenti Asqar Baljanov úsynys jasady.  Biraq alang janyna ornalastyrudy naqty kim búiyrghanyn men bilmeymin.

Tóleuqúlov: UOS-5 aldyndaghy alanqaydan ereuilshilerdi quyp taratudy kim úiymdastyrdy?

Eshmanov: Bilmeymin, sirә, polisiya bolar.

Tóleuqúlov: Sizding Karaman-ata beyitining basynda әldebir ant bergeniniz ras pa?

Eshmanov: Men ony ant dey almaymyn, әnsheyin maghan sonda baryp kelissóz jýrgizudi úsyndy, Sarbópeev, Áminov, Saqtaghanov boldy, biz jerasty meshitine týsip, sonda otyryp sóilestik. Jigitter tarapynan kóptegen jaqsy sózder aityldy, olar - biz halyq ýshin júmys isteuimiz kerek dedi. Shyghar aldynda men basshylyqqa aittym, olar rúqsat berdi. Esimde, sol meshitting qyzmetkeri maghan: «Sen boqtyqqa batqansyn», - dedi, onyng búl sózi mening shamyma tiydi.

Tóleuqúlov: Siz ÓMG-ge kelgen song ereuilder, júmysshylar tarapynan narazylyqtar jiyilep ketti. Siz múny nemen baylanystyrasyz?

Eshmanov: Aydap salushylar men arandatushylar boldy dep oilaymyn.

Tóleuqúlov: Osyghan oray bir jerlerge jýgindiniz be?

Eshmanov: Joq.

Advokat Álibiyev: Sizding ýiinizding kýzetin «Semser» firmasy jýzege asyrdy, sizding onymen kelisim-shartynyz boldy ma?

Eshmanov: Búl firma kýzetti QMG RD basshylyghymen kelisim-shart boyynsha jýzege asyrdy, men tólegen joqpyn.

Álibiyev: Sizge bireuler osy 37 sottalushynyng arasynda sizding ýidi órtep, tonaghandar bar dep aitty ma?

Eshmanov: Joq, ony sot anyqtasyn. Eger memleket ótemaqy berse, alamyn, al myna adamdardan qazir talap ete almaymyn.

Álibiyev: Sizge de qarsy qarjy polisiyasy qylmystyq is qozghaghan, sizdi qanday bappen aiptauda?

Eshmanov: Búl iske onyng qatysy joq.

Advokat Batiyeva: Siz múnayshylarmen kelissóz jýrgizu qiyn boldy dediniz. Nege?

Eshmanov: Óitkeni әrqaysysynyng óz talaptary bar birneshe top payda boldy.

Batiyeva: Qanday toptar?

Eshmanov: Olar - Qúlybekov Orynbasardyn, Jak Áminovtyn, Yqylas Shәngereevtin toptary, jәne taghy kәsipodaq komiyteti.

Batiyeva: Oppozisiyalyq sayasatshylar qanshalyqty jii kelip túrdy?

Eshmanov: Shamamen aiyna bir ret, tek sayasatshylar ghana emes, qogham qaytratkerleri de - Pol Merfi, Agheleuov, Ábilev, Qosanov (men olarmen әkimdikte kezdestim), Atabaev, Saparghali, Imanbay jәne basqalary.

Batiyeva: Siz alanda auqymdy sharalar ótkizbeu jóninde úsynys jasadynyz ba?

Eshmanov: Men týsinbeushilik bildirdim - qalada tәrtipsizdikter jóninde sybystar jýrip jatqanda sharalar ótkizuding qajeti ne? Biraq Oraq Sarbópeev: «Barlyghy sheshilip qoyghan», - dedi.

Batiyeva: Eger oppozisiyalyq sayasatkerler, qogham qayratkerleri kelmegende, búl oqighalar bolar ma edi?

Eshmanov: Maghan jauap beru qiyn, odan da múnayshylardan súranyz.

Batiyeva: Sizding Saqtaghanov Talghatpen qarym-qatynasynyz qanday?

Eshmanov: Dúrys bolghan, biraq keyin ol menimen aralaspay qoydy. Men ózim jeke ony tonau men órteu jóninde kinәlamaymyn.

Advokat Juaspaeva: Janyp ketken dýniye-mýlik kimning atyna tirkelgen?

Eshmanov: Menin.

Juaspaeva: Siz múnayshylar talaptary zansyz boldy degenge toqtaysyz ba?

Eshmanov: Janaózendegi sot olardy zansyz dep sheshti, men sotpen kelisemin.

Juaspaeva: Al preziydent Nazarbaevtyn pikiri she, ol múnayshylardiki dúrys boldy dedi ghoy?

Eshmanov: Men bolghan jaghdaydan shoshynghanym (shok) sonsha, onyng ne aitqany esimde joq.

Juaspaeva: Endi, Nazarbaevtyng qorytyndysynan keyin, siz ne aita alasyz?

Prokuror Aqbaev: Qúrmetti sot, súraq orynsyz qoyyldy, «qorytyndy» degen qay maghynada?

Sudiya: Advokat Juaspaeva, súraqty naqtylanyz.

Eshmanov (súraqty naqtylandyrmay): Búl súraqqa jauap bere almaymyn.

Advokat Batiyeva: Siz ereuilshiler qolynan tayaqtar, tastar kórdiniz be?

Eshmanov: Kórgen joqpyn.

Batiyeva: Aldyn-ala dayyndalghan tastar, kespe tastar ýiindilerin she?

Eshmanov: Kórgen joqpyn.

Sottalushy...: Siz ereuilshilermen eki aradaghy problemalardy sheshu ýshin polisiya qyzmetkerlerin nege tarttynyz?

Eshmanov: Men tartqan joqpyn, mýmkin, olar sizder alanda túrghandyqtan kelgen shyghar.

Sottalushy Múrynbaev: Elbasy: «Múnayshylardiki dúrys boldy», - dedi, al siz kerisinshe aitasyz.

Eshmanov: Men qazir búl súraqqa jauap bere almaymyn.

Sottalushy Tóletaeva: Sonda qalay, bolghan jaghday ýshin siz bizdi kinәlaysyz ba?

Eshmanov: Roza apa, eger ereuil bolmaghanda, kiyiz ýiler janbas edi. Men jeke ózim sizderding eshqaysynyzdy kinәlamaymyn. Sot sheshedi.

Sottalushy Ádilov: Siz buhgalteriyanyng esebin aldynyz ba?

Eshmanov: Keybireuin aldym.

Ádilov: «Jirovkalardy» kórdiniz be? Olar nege eki týrli boldy?

Eshmanov: Olar eki týrli bolghan joq. Eger bolsa, tiyisti organdargha aryz beriniz.

Sottalushy Nepes: Siz bәribir «múnayshylardiki dúrys emes» deysiz, al Elbasy - ózine aqparat bermedi deydi.

Eshmanov: Men búl súraqqa jauap bere almaymyn.

Advokat Tóleuqúlov: 16-syna sholaq myltyq ústaghan adamdardy kórdiniz be?

Eshmanov: Joq, biraq atys dybysyn estidim, ol sholaq myltyqtan atqan dybys dep oilaymyn.

Sottalushy Dýisenbaev: Adamdardy atu dúrys pa?

Eshmanov: Dúrys emes.

Otyrys ayaghynda advokattar talap-tilekter jasaghan.

Advokat Jәmenov: Múratbay Júmaghaliyevting aytqan sózderi boyynsha lingvistikalyq saraptamany iske qosudy súraymyn. Ghylym doktory R. Qarymsaqova ol sózderde zorlyqqa jәne jappay tәrtipsizdikke shaqyru joq degen qorytyndy jasady.

Sudiya: taraptar pikiri?

Advokattar: Kelisemiz.

Sottalushylar: Kelisemiz.

Prokurorlar: Saraptama nәtiyjelerin bizge zertteuge berudi ótinemiz. Materialdardy saraptamagha jiberer kezde advokat sotqa aituy kerek edi, proseduralar búzylghan dep esepteymiz.

Sudiya: Talap-tilekti qanaghattandyrmaymyn.

Jәmenov: Barlyghy QR QPK-ne sәikes jasalghan bolatyn.

Advokat Sәrsembina: Mening qorghauymdaghylargha qatysty tergeu jinaghan barlyq dәlelderding kýshi joq dep moyyndau jóninde talap-tilek jasaymyn, óitkeni agha leytenant Bektemisov eki isti - jappay tәrtipsizdikter boyynsha jәne polisiyagha qarsylyq kórsetu boyynsha - bir iske biriktirgen. Múnday biriktiru jasaugha tek tergeu tobynyng bastyghy ghana qúqyqty. Onyng ýstine, Bas prokuraturanyng arnayy toby zansyz biriktirilgen búl isti ózining óndirisine qabyldap alghan. Odan әri: tergeu barysynda QR QPK óreskel búzylghan, mәselen, sottalushylardy úryp-soqqan, qorqytyp-ýrkitken, týn mezgilinde jauaptaghan, tergeu tobynyng bastyghy ózine baghynyshtylardy teksermegen, prokurorlar IVS-ke barmaghan, sonday-aq, basqa da zang búzushylyqtar anyqtalghan. Osy faktilerding barlyghy boyynsha prosessualdyq sheshimder qabyldap, materialdardy tekseru ýshin Bas prokuraturagha jiberudi ótinemin.

Sudiya: Pikirler?

Advokattar: Kelisemiz.

Sottalushylar: Kelisemiz.

Prokurorlar: Talap-tilekti ashyq qaldyrudy ótinemiz.

Sudiya: Eki isti biriktiruding zansyzdyghy turaly talap-tilekti ashyq qaldyramyn, al basqasy boyynsha - materialdardy prokuraturagha jiberemiz.

Advokat Juaspaeva: JSDP-nyng ashyq hatyn, baspasóz bayandaryn, maqalalaryn iske qosudy ótinemin.

Odan әri: aiyptau qorytyndysynyng 4-shi tomy, 143-144,147-148,151-152,159-162,167-170 is baptarynda bylay dep jazylghan: «Ayyptalushy R.Tóletaeva 2011 j. 16-jeltoqsany kýngi jappay tәrtipsizdikter kezinde otandyq jәne sheteldik qaskýnem tilshilerge (aty-jónderi әzir tolyq anyqtalmaghan), sonyng ishinde adam qúqyghyn qorghau jónindegi qoghamnyng tilshisi Ritman Miragha, «Golas Respublikiy»-ding tilshisi Janargha, «VVS» telearnasynyng tilshisi Rayhongha,  «AssociatiedPress» tilshisi Piyter Lenerge úyaly telefon arqyly bolghan jaghday jóninde habarlaghan».

Men otandyq jәne sheteldik tilshilerge, әsirese, býkil әlem qúrmetteytin jәne moyyndaytyn Hiuman Rayts Votch qúqyq qorghau úiymynyng tilshisine qatysty «qaskýnemder» degen aiqyndaumen kelispeymin. Men jogharyda atalghan adamdardyng birqatarymen arnayy baylanysqa shyghyp, olardyng ómirde bar ekendigine jәne jogharyda atalghan, bizding memlekettik organdardan akkreditasiya alghan úiymdarda júmys isteytindigine kóz jetkizdim. Osy qújattardy iske qosuynyzdy ótinemin.

Odan әri: Roza Tóletaevagha qatysty azaptaular jóninde aryz jazylghanyna on kýn ótti, biraq jauap joq. Sondyqtan Rozanyng tergeu kezinde bergen kórsetulerin zansyz tәsildermen alynghan kórsetuler retinde dәlelder qúramynan alyp tastaudy ótinemin.

Sudiya: Taraptar pikiri?

Advokat Batiyeva: Sottyng búl aqparatty bizge tanysu ýshin beruin ótinemin.

Sudiya: Biz aqparatpen tanysyp, týsten keyin sheshimdi jariyalaymyz.

Advokat Jәmenov: Men lingvistikalyq saraptamanyng zandy kýshi bar ekendigin qaytalap aitam....

Sudiya: Otyrynyz.

Búdan song ol saghat 15:00-ge deyin ýzilis jariyalaghan. 15:00-de Tәjenov әli kelmegen. Sudiya 20 minut ýzilis jariyalaghan, ol bir saghatqa sozylghan, odan son: «Sottalushysyz otyrysty jýrgize almaymyn», - dep mәlimdep, ertengi tangha deyin ýzilis jariyalaghan.

Jasaral Quanyshәliyn,

Halyqaralyq «Janaózen-2011» komiytetinin

aqparattyq top jetekshisi.

Almaty qalasy,

2012 jyldyng 02-mamyry.

«Abay-aqparat»