* * *

Abdyghúpyrdyng Núriyany tergeui osylay ótipti.

- Qalay?- dep kýlimsiredi Kýlәn maghan qarap. - Bizding sinli emtihannan óte ala ma eken?

- Óte alatynynan kýmәndansam, kóruge asygha jýgirip, ózindi sýze berem be?

Búl sózime ekeui qatar synghyrlap, úzaq kýldi. Men Abdyghúpyrdyng tergeu әdisine shynymen seziktene qaldym. Mәseleni psihikalyq jaqtan zertteuge tym pәle taz siyaqty kórindi maghan. Múnday jayma-shuaqsyghan úsaq-týiek súraular qoishy adamnyng jauap berushining ajar-jýz qúbylysyn qatty andityny belgili ghoy. «Nәzik sezimdi jas Núriyany ailaker, súm taz sol jaghynan útyp, key syrlardy jýz qúbylysynan tartyp alyp qalghan shyghar» degen kýdik payda boldy:

- Núriyash, ol tazdyng súraq qoyghan kezinde kóz qyryn senen almay bayqap otyrghan shyghar?- dep súrap edim:

- IYә,- dedi Núriya maghan jautaqtay qarap, - syrdy mening shyrayymnan izdeytinin birinshi súraghynda-aq bilip qoydym. Birde ashulanyp, birde mazaq qylghanday kýlip otyrghanym sol. Onyng oiyndaghysyn joqqa shygharugha tyrystym.

- Men turaly súrau qoyylghanda beting qyzarghan shyghar?

- Joq, ózimning eng saqtanayyn degenim sol bolatyn,- dep jaynay týsti Núriya, - múrnymdy әdeyi tyjyryp, tәkapparlanyp aldym.

- Ghúpyrdy kórgen song Bighabilding atynan da jiyrengen ekensing ghoy?- dep jymidy Kýlәn.

* * *

Abdyghúpyrdyng Núriyany tergeui osylay ótipti.

- Qalay?- dep kýlimsiredi Kýlәn maghan qarap. - Bizding sinli emtihannan óte ala ma eken?

- Óte alatynynan kýmәndansam, kóruge asygha jýgirip, ózindi sýze berem be?

Búl sózime ekeui qatar synghyrlap, úzaq kýldi. Men Abdyghúpyrdyng tergeu әdisine shynymen seziktene qaldym. Mәseleni psihikalyq jaqtan zertteuge tym pәle taz siyaqty kórindi maghan. Múnday jayma-shuaqsyghan úsaq-týiek súraular qoishy adamnyng jauap berushining ajar-jýz qúbylysyn qatty andityny belgili ghoy. «Nәzik sezimdi jas Núriyany ailaker, súm taz sol jaghynan útyp, key syrlardy jýz qúbylysynan tartyp alyp qalghan shyghar» degen kýdik payda boldy:

- Núriyash, ol tazdyng súraq qoyghan kezinde kóz qyryn senen almay bayqap otyrghan shyghar?- dep súrap edim:

- IYә,- dedi Núriya maghan jautaqtay qarap, - syrdy mening shyrayymnan izdeytinin birinshi súraghynda-aq bilip qoydym. Birde ashulanyp, birde mazaq qylghanday kýlip otyrghanym sol. Onyng oiyndaghysyn joqqa shygharugha tyrystym.

- Men turaly súrau qoyylghanda beting qyzarghan shyghar?

- Joq, ózimning eng saqtanayyn degenim sol bolatyn,- dep jaynay týsti Núriya, - múrnymdy әdeyi tyjyryp, tәkapparlanyp aldym.

- Ghúpyrdy kórgen song Bighabilding atynan da jiyrengen ekensing ghoy?- dep jymidy Kýlәn.

- Sóitpesem... Múny ózim ústatarmyn, - dep Núriya qyzara qaldy da, betin eki alaqanymen basyp, kókiregime sýiene qúlady.

Kýlәnning kýlimdep otyrghan otty qara kózderi de jasqa tola ketip auyz ýige shygha jóneldi. Ol esikten attasymen Núriyany kókiregime qúshyrlana tartyp qysa týstim.

- Rúqsat bersin-bermesin, biraz kýnge taugha shygha túrayyqshy!- dep tyghyldy Núriya.

- Nege?... Tergeluden aman túra túrghyng kele me?

- Joq, óz basym... Týrmesinen de qoryqpas edim ghoy.. senin... sening amandyghyng ýshin.

- Men ne bolady ekenmin, sheshushi kýres kezeninde tayqap shygha bersem, kim bolmaqpyn?

- Elding múratyna bir jetetini sózsiz. Al, mening bar qorqynysh, bar qaterim sende túr,- dep óksip qalghan qalyndyq, jedeldete sóiledi, - qazirgi kezendegi azamattyq negizgi mindetindi oryndap boldyn. Endi men ýshin, mening ómirim ýshin aptalyq uaqytyndy qiy!

- Nege búlay dey beresing janym-au, óz azamattyghyna da layyq sóz emes qoy múnyn!

- Layyq emes, oilaghamyn... búl sóz de qatty batady, shynymdy aitayyn... Osy keler aptada el-júrtqa emes, ekeumizge ghana keremet qúiyn soghatynday seziledi... Sening taghdyryna óte qaterli... Sening ol halyng әriyne maghan qaterli... ólmeytin adam bolmaydy ghoy, ras, taghdyrda solay jazylghan bolsa... ólse óle berermiz... Biraq... búl ómirden ne qyzyq kórgen bolyp ólemiz sonda... tym bolmasa... eki-ýsh kýn birge túrayyq ta... az kýn kóz jazdyryp qaytsaq, mýmkin aman qalarmyz.

- Núriyashym!... Núrym! Ruhy senim jaghynan jenilgen ekensing sen... dúrys emes... taghdyrdy dereksiz ruhqa baylaghan senim qatelestiredi. Bolmashy qúbylystan ýrey tuylady da, kólenkendi de kór etip kórsetedi. Ýreylene berme, biz jenemiz!... Qorqynyshty týs kóruden ýreyge berilu dәl qazirgi bizding isimiz emes... Bizding isimiz - ómir ýshin ólgenshe kýresu. «Kýressiz kýn joq» deytinimiz - kýressiz el joq. El joq bolsa, sen de joq, men de joq. Erlik kýres ýstinde kýl bolsaq ta kýnimiz qalady, el auzynda ýnimiz qalady, Núriyashym, qatelespe, kóppen birge kórelik. Ózimiz bastap berip, ózimiz tastay qashsaq, bizdi ne deydi el.

- Al, qoydym endi, qoydym,- dep Núriya basyn kóterip aldy, sergy kóterildi. - Seni ayaymyn dep ar-úyatynnan aiyra jazdappyn,- dep qyzghylt tarta kýlimsiredi.

Kýlәn kirip, kishkene ýstelge dastarqan jaydy da shәy qúidy. Men zattyq bolmystan syrt ruhany qiyaldyng adam sezimin aldaghyshtyghynan tuylatyn jat qúbylystardyng birnesheuin әngimeledim. Onyng ishinde týs kóru de, bastyrylu da bar.

- Siz de biraz jylap qoydynyz-au deymin,- dep Kýlәngha qaradym sonan son, - qalaydan qalay jylauyq bola qaldynyzdar?

Kýlәn demin soza alyp, kózin júma kýlimdep әzildedi:

- Eldiki sonshalyq ayauly bolyp, «ayrylamyn-au» dep jylap otyrghanda, bizdiki arzan ba eken? Ol qazir osynda bolsa, men tipti dauystap kóriser edim onymen...

- Onyng da keletin uaqyty bolghan shyghar, - dep men ornymnan túrdym, - kóriskenderinizde qosyla jylamay, ketip alayyn.

- Qayda?- dep jautanday qaraghan Núriyagha býgingi júmysymnyng kóp ekenin, keshke jaqyn kele almay qaluym da mýmkin ekenin aitqanymda, onyng ýlken kózi taghy da móltildey tolyp, tómen qaray bere beldemshe kóilegine tyrs-tyrs etkizdi. «Endigi jeksenbige deyin kim bar, kim joq» degeni ekenin týsinip, jýregim syzday jóneldi. Tamaghyma qap-qatty birdeme tirelgendey, kónilim bosay qaldy. Mening kóz jasymdy kórse, Núriyanyng endi ýn salatynyn bayqay jútynyp, tiya qoydym da qatal pishinge keldim.

- Jylamashy Núriyash, ózing aitqanday jaman yrym bolady ghoy... Onan da erteng mektepterinnen top qúrap baryndar da, әlgi tazdy shekteytin qatal talap qoyyndar. Mýmkin bolghanda qalalyq saqshygha mektepterinning narazylyq hatyn ala kirinder. Týnde tergeluge qarsy әielder júrtshylyghynyng sózi ótedi.

Núriya shirap, endi jaynanday qarap sóiledi:

- Maqúl, tórteuimiz kele jatyp osy pikirge keliskenbiz.

- Olay bolsa, erteng tanerteng mektepterine men de barayyn,- dep Kýlәn qoshtay ketkende «eki jylauyqty» kýreske baptay qoyghanymdy sezip shygha berdim.

Onasha shyqqan song kónilim taghy bosady. Erkine qoya bersem, Núriyanyng ózinshe ytqytatyn siyaqtymyn. Neni sezetini belgisiz jýregim órekpy tulaydy. Erjýrek, berik Núriyanyng sonshalyq bosap ketken jayy da tym týsiniksiz júmbaq siyaqty. Búl joly oghan bolghan ayanyshymnyng asqynday týskenin ghana týsinemin...

Mektepke qaytyp kelip, týndegi tergeuding jayyn Yntyqbaygha aittym. Onyng da tergeuge týsetini bayqaldy ghoy. Oqushylarynan jegen soqqyny Kәmenning tazdan jasyrghanyn bilip, tergey qalsa, bizding de aitpay qoya saluymyz jón ekenin aqyldastyq. Kәmenning hatyn endi Núriyanyng óz aryzy men mektepting narazylyq hatyna qosa joldauyn úighardyq. Núriyagha hatty tapsyryp berip, úqtyra shyghugha endi Yntyqbay ketti.

Repqatty izdey jóneldim men. Búl jeksenbide kezdesuge belgilengen taghy bir syrt kóshedegi ýige jetip qalghanymda qaqpadan shygha kelgen Repqat qayta sýngidi. Men kirgende onasha týp ýidegi ýstelge bir qolyn tirep túr eken. Tym abyrjynqy, asyghys kórindi ózi. Bizding bar jaydy menen búryn estipti.

- Bighash, qalyndyghynmen býgin kóristing be? - dep súrady qol alysa bere, - ótken týni Abdyghúpyr deytin taz sony tergepti, estigen shygharsyn?... Al bir apta boyyna óz sonynda jýrgenin bilip pe edin?... Ne súrapty Núriyadan?

Óz súraulary siyaqty, jauabyn qysqa-qysqa qayyra salyp, songhysyna kelgende úzaghyraq bayandadym da, әieldi tergeu jaghynan tazdy tejenkirep qongha qoldanghan sharamyzdy qosyp mәlimdedim. Repqat bas iyzey tyndap razy boldy.

- Taz óte qaterli,- dedi sonan son, - Ýrimjiden «Shyghys Týrkistan» izdep sýmendegenine bir aidan asty. Tergeu orny, jatyn orny birneshe kóshede, qazirge deyin biz jaqtan eshqanday tiyanaqty derek taba almay jýr. Sonda da ýlken tizimi bar, biz sonysyn qolgha týsire almay jýrmiz, ol birdeme taba qalghan kýni-aq ýkimet bizdi bassalghaly otyr, al biz kýtken partizan otryattarynyng keluine әli bir ay bar, - dep kidirgen Repqat shekesin qasyp, shytyna sabaqtady sózin, - biz әlden әshkerelenu haupine úshyrap túrmyz. Keybir joldastar tolyq anyqtamay, úiymgha asyghys tartyp qoyghan shiyki adamdar bar. Ghúpyr taz siyaqtylar solardy tapsa qaterli bolady. Bireuin Yusuf Qasym biledi. Kәmen senderden tayqap, jaqynnan beri sonyng sonyna týsken. Yusuf ekeuing aqyldasyp, sony býrkep tastay túrudyng amalyn tabyndar... Men býgin basqasyna jón tabugha asyghyp túrmyn. Kәmenning jasyrghanyn Yntyqbaygha eskertip qoyghanyng jaqsy bolypty... Ghúpyr tazdyng manayyndaghylardan ne súraghanyn qúnyttay úghynyp, hauiptirek bolsa, maghan dereu jetkizip túr... Búl kósheden de tynshy shyqty. Endigi kórisetin jerimiz - Bahulandaghy әlgi 11-shi nomerli qoradaghy ýy bolsyn. Uaqyty búrynghyday, tanertennen saghat ongha deyin. Al sau bol, saq bol!...

Men shyghyp jýre berdim.

Abdyghúpyr tergeuin sol jeksenbi kýnning keshinen bastap bizding mektepting tәrtip bóliminde jýrgizdi. Qazaq, úighyr sabaqtastardyng jeti-segizin bir-birden shaqyryp, eki týn ótkizip edi. Ýshinshi týndi jartydan bólip, Yntyqbay men Quatqa әreng jetkizdi. Búl ekeuimen kóp «qaljyndasypty». Endi «nsuf Qasym ekeumizben myljyndasar-aq» dep jýrgenimde ghayyp boldy, kelmey ketti. Eshqanday sýiegi bar derek taba almaghannan úyalghan siyaqty; Yusuf Qasym ekeumizben «amandaspay» ketkeni, tergelgenderding jauaby myqtylyghynan ekenin týsindik.

 

Qyraghy tergeushim, sol kezde Ýrimjining barlyq oryndarynan qúralyp, basym kýshke ainalghan bar úiym men badyrayyp túrghan meni Gomindannyng sol qyrany kórmep edi. Qazir joq úiym «mәselesinen» jonqaday bolghan meni osynshalyq qúrsaulap otyrghan siz qyran emey, kim qyran! Sonda qolgha týse qalghan qylmysym ýshin qudalaysyz-au. Ong jaq qyrynyzdaghy әinekten qaraghanda onyng tym tolymdy soghymdyq qylmys bolyp kórinetindigine sóz bar ma? Yan yang kórmey túrghanda soyyp ala qoyynyz jón shyghar!

 

II

 

Ilening Talqy kezenindegi soghys habary taralghaly ýnsiz kýreng Sәbit maghan jaqyndasa, estigen úsaq-týiek habarlaryn aita jýretin bolghan. Búl jaqyndasuyn bayaghy jymsymalyghyna balap, «múnday ótirikti aitpa maghan» degendey toytara salatynmyn. Sýzek auruynan túrysymen ashana tóbelesinde soqqygha úshyraghan ony sonshalyq qorghasam da, qorsynyp shettetuim sol qalpynda bolatyn. Ilening azat bolghan habaryn estisimen maghan kelip taghy sybyrlady. Men taghy toytardym. Ghúpyr taz Yntyqbaylardy tergeuge kelgen keshte maghan aldymen kelip habarlaghan da sol.

- Tergese senderding jalalarynmen tergeytin shyghar?- dep qaldym әdeyi, ol jylap jiberdi.

- Bigha, men ólgende de senimsiz bolyp kete berem be endi?... Mening bir kezde nadandyqpen istegen isim bolghan. Ol qiyanatymnan tayaq ta jegenmin. Sodan beri senderding aralaryndaghy talay sózdi estip jýrmin ghoy, sonyng qaysysyn mәlimdeppin?.. Ashanadaghy tóbelesting nәtiyjesinen kimning dos, kimning qas ekenin aiyra almaytyn it emespin ghoy!... Ásirese sondaghy sening maghan istegen jaqsylyghyng ómiri úmytylatyn is pe?...

- Boldy, boldy... sony týsinseng bolghany, - dep shygha berdim men, - endi kýdiktenbey-aq qoyayyn. Biraq, dosqa adaldyghyndy songhy nәtiyjennen kóreyik!...

Men ony paydalanghym kelgen osy kómeski eskertuim esinde jýrgen eken. Sodan eki-ýsh kýn ótken son, keshki sabaq pysyqtaudan qaytyp kele jatqanymyzda jenimnen tartyp qap, basqa sabaqtastardan aulaqqa bastay jóneldi. Jan-jaghyna qarap alyp, asygha kýbirledi bylay shygha bere:

- Bigha, býgingi pysyqtau uaqytynda Kәmen meni shaqyryp aparyp sóilesti.

- Ne aitady?

- «Tilek» jurnalyn shyghararda sabaqtastaryng maqala jazugha kiristi ghoy. Sonda ne jazu kerektigi turaly kim-kim sóiledi? Ásirese sonda Bighabilding ýiretkeni bolsa esine týsir dedi, - dep kidirdi Sәbiyt.

Kәmenning búl mәseleni dәl osy tergeu kezeninde timiskileuinen týrshigip qaldym. «Tilekti» bes-alty san shyqqan song Aqylbay toqtatyp qoyghan. «Ile tónkerisining jenisteri jónindegi auyz ýgiti búdan endi әldeqayda ótkir bolady. Múnymen kýdiktendirmey-aq qoyayyq» dep qana aityp edi maghan.

Kәmenning ózi qatynasa jýrip, anghyrttyghynan qaqas qaldyrghan búl әngimeni qonyrsytyp otyrghan Ghúpyr taz ekenin sezip kýdiktendim. Birnesheuine taqyryp bergenim әshkerelense, shataqtyng basy sol bolatynday kórindi.

-  Ne dep jauap berdin? - dep ile súradym Sәbitten.

- «Kimning sóilegeni esimde joq» dedim. «Al Bighabil ol kýni eshqanday sózge qatynaspady. Maqala jaza almay, bir-eki kýn ýnsiz jýrgeni esimde» dedim. Kәmen maghan: «sabaqtastarynnyng tandaghan taqyryptaryn bir adam ghana kórsetken siyaqty, maqala bir-birine ýndes jazylypty. Múny jogharghy jaq tekserip jatyr. Sen әshkereleseng ýlken syilyq alasyn, sony oilan» dep tapsyrdy.

- Búdan basqa ne súrady?

- Basqa eshtene súraghan joq. Kópten beri esh mәlimet bermey qoyghanymdy sókti,- dep kýlimsirep alyp kýrsine sóiledi Sәbiyt. - Kónbegenime bolmay zorlap, tynshylyqqa býgin  resmy tartty. «Bireuge bildirip qoysang basyng ketedi» dep qatty eskertti... Endi qalay etuim kerek Bigha?... Maghan Qúday aldynda sen... sening aqylynsyz eshtene istemek emespin... «Istey almaymyn» dep ada-kýde bas tart desen, ony da isteyin.

Sәbitting múnshalyq qaterli syryn aituyna sýiingenimdi sezdirmey jәne súradym:

- Ne mindet arttty?

- Álgini oilanudan basqa, bir-eki úighyrdy baqylaudy ghana tapsyrdy; Yusuf Qasym, Abdykerim degenderdi... Onyng bizge keler-keteri joq, jenil ghoy,- dep jymidy Sәbiyt, - nesin kórsek, sonysyn aita salarmyz bayaghy, ne ziyany bar.

- Ýlken ziyany bar,- dep tóne týstim men, - úighyrlar bilse, ózindi óltiredi.

- Endi qayteyin?

- Kәmenge tynshy bolghanyng - auru kezinde ózindi úryp jyqqan atamandargha satylghanyng bolady! Ony biz de keshire almaymyz. Olar seni úrghanda úighyr sabaqtastar sen ýshin tóbelespep pe edi? Osyny esine saqta, Sәbiyt. Biz desen, sol Kәmenning óz izine týsseng de qiya basqanyn maghan aityp túrasyn!

- Maqúl... dúrys!... Al әlgi eki úighyr jigit turaly ne aitayyn oghan?... Aldauym kerek qoy!

- Ekeui «boqtasty» dep qisyndyryp bir bar, «tóbelesti» dep bir bar.. Yusuf Abdykerimdi: «túrpandyq taz... dadang molla bolghan song sharqidyng qúiryghyn jalaytyn shyghar» deydi dep bar. Abdykerim Yusuf Qasymgha: «Ilelik bandy!.. qanqor!» dep úmtyldy dep bara ber!

- Osylay mәlimdegenimmen ózderinen súray qalghanda, olay aitpasa... Maghan shataq bolmay ma?

- Joq, olardyng ózderi osylay boqtasyp jýredi. Búl jaytterin qalay týrlendirip aitsang da ol ekeui «eriksiz» moyynday beredi. Kýmәndanbay aita ber.

- Maqúl Bigha, dostyghyna dostyq, maghan sen, bәrin isteymin, - dep Sәbit dәrethana jaqqa búryla bere kilt ainalyp kelip kýbirledi, - Bigha, Kәmenning múnysyn men aitty dep eshkimge auzynnan shyghara kórme.

- Senikin men aitsam da, menikin sen aitsang da jazasy - ólim ekenin jaqsy týsinemin, - dep kýlimsirey bólindim Sәbitten.

Ótken kezdesude Repqattyng Yusuf Qasym ekeumizge tapsyrghan «shiykisi» osy Abdykerim eken. Shyng Shysay uaqytynda bir ret tynshy bolyp, tayaq arqyly tiylghan, әli de qoryqqanda sata salatyn eki jýzdiligi bar oqushy deydi. Sol kýni kele sala Yusufpen sóilesip, Abdykerimdi tergeuge týsirmeuding qamymen ekeuin kórer kózge qatty qyrqystyrghanbyz. Qolyma býgin sәtimen qona qalghan Sәbitti de tynshylardy soghan shyndap sendiru ýshin saldym.

Jazghytúrymnyng býgingi iniri tym jyly sezildi. Jana ýmit úshqynynday júldyzdar jymyndaydy. Betime lýp etip kóktem lebi tiydi de, әldeqaydan kóktem iyisi kele qaldy. Yzghardyng ornyn jylylyq alyp keledi eken. «IYe, qys sirestirip, ózindey bozqyraugha ainaldyrghan myna terekting de nilsiz súr qabyghy jasaryp, nәrlene týspedi me. Kәmenge tynshy bolyp tympighan tong Sәbit te mine endi shyn jýregimen jibidi ghoy! Búl da mezgil qúbylysynyng sonday nysany shyghar» degen oimen jylyna kirdim jataqhanagha...

- Kәmen Yan yannyng tósek-ornyn aqtaryp jatyr eken,- dep jetkizdi Sәbit bir kýni týski demalys uaqytynda. - Men kirip barghanymda selk ete týsti de, zekip qaldy. «Nege keldin?» deydi. Men: «Abdykerim men Yusuf Qasym tóbelesip, kóilekterin aiyrysyp tastady. Auyzdarynan men estimegen sózder shyghady» dep zaulata jónelip edim. «Shygha túr, keyin» dep qolyn bir-aq siltedi. Neden qoryqqanyn úqpadym, mandayynan ter búrq ete týsti. Sonan shyghyp kelgenim osy.

Kәmenning Yan yang joq uaqytynda tintip jatqanyn týsine qoyyp, ózim jýgirdim. «Odan jasyryn material izdep jýrgen shyghar» degen oy tuyp, onysyn basqa mәselege ainaldyra syqaqtap, tintkizbey qoymaq edim. Kirip kelsem, әper-tәpteri shyqqan tósegine tandana qarap Yan yannyng ózi túr eken, Kәmen joq. Aq jibek kóilegining jeni týruli Yan yang ayazday suynyp súrlanyp alypty.

- Ornynyzdy jana ghana Kәmen tintti,- dedim.

- A... a... Kәmen!... Bәse!- degende Yan yannyng sopaqsha ótkir qara kózi jarq ete týsti. - Esikte qúlyp bar edi ghoy, qalay ashqan?

- Bilmedim, terlep-tepship, asygha tintip jatqanyn ghana kórdik.

- Tez shyghyp ket,- dep jymidy Yan yan, - Kәmen kezige qalsa, «Kәzendi izdep kelip edim» dey sal.

Kәzendi izdegen bolyp, endi Aqylbaydyng jataqhanasyna soqtym. Keruetinde shalqasynan jatqan Aqylbay esik qaghysymmen qabylday týregeldi.

- Aghay, Kәmen Yan yannyng esigin jasyryn kiltpen ashyp, ornyn tintip shyqty. Sizdi de ainaldyryp jýrgen shyghar, esiginizge saq bolynyz.

- Kel, otyr,- dedi Aqylbay kýlimsirep. Qalghan jaydy men otyrghan song eptep qana súrap shyqty. - Búl әlgi Abdyghúpyr deytinning tapsyrmasy bolsa kerek. Aty shuly ekenin týsinetin shygharsyn?... Al, ózderinde bireuding aty jazylghan qaghaz, әldeqanday bir tizim bolmasyn.. Álgi jaqsy kitaptarynnyng endi myqtyraq jasyrylghany jón shyghar!

- Maqúl. «Tilekke» jazylghan taqyryptardyng da núsqaushysyn izdestirip jýr eken,- dedim men, - sizden búl jóninde birdeme súramady ma?

Aqylbay ózining ishten týsingendegi әdetimen jymiyp, basyn shayqay saldy da:

- Múny Kәmen senen súrady ma?- dep qayyra súrady.

- Ýnsiz kýreng Sәbitten súrapty, sol aitty.

- Ol ondaydy saghan aitpasa kerek edi ghoy?

- Jaqynnan beri aitatyn boldy,- dep men jymidym.

- Ghajap ekensinder... Biraq, qatty saqtana tyndaytyn shygharsyn?

- IYә, әriyne solay.

- Shyaujannyng әneu bir konspektining audarmasyna qaray otyrshy, «kiyeli ahlaq» qoy, pәle-jaladan saqtar, - dep jymidy Aqylbay. Úzaghyraq birdeme sóilemek ekenin týsinip, aitqanyn oryndadym. - Ile partizandary aqpan aiynda resmy armiya bolyp qúrylypty,- dep kýbirin anyq estirte sóiledi sonan son. - Múny estigen Ju shaulyang qatty ashulanyp, tez qúrtyp jiberu ýshin qyran atalghan Chy familiyaly tuanjanyn on neshe myng әskerge qolbasshy etip jibergen eken. Nauryz aiynyng ishinde-aq otyz myngha jetken ýsh aimaq armiyasy Jyng qalashyghy manynda ony qorshap soghypty. Chy tuanjannyng ózin general Sqaqbek tiri ústapty da, eki-ýsh kýn tergep qana qoya beripti. «Danyshpan generaldaryna sәlem ait, bizdi qúrtamyz degen aqymaq oidan aulaq bolsyn, halyq qúrtylmaydy» dep qaytarypty. Chy tuanjang soqa basy sólmireyip aldynghy kýni qaytyp kelipti,- dep Aqylbay ashyq qarqyldap kýlip aldy. - «Olardy jenu mýmkin emes» depti Ujúnshinge zәresi qalmaghan «qyran» tuanjany. «Bizding Ile qorghanysyna jibergen barlyq myqty qaru-jaraghymyz solardyng qolynda eken. Kempir-shal, kishkene balalaryna deyin myltyqty. Meni aiypqa búiyrmanyz... bara jatqanymda osynday sózdi aitqan eki әskerimdi ózim atyp tastap edim; solardyng sózin taghdyr endi óz auzymnan sóiletti, shyndyq eken» dep býk týse jylapty Chy batyr... Al, Bighabyl, múndaghy andysudyng endi qanday bolatynyn týsingen shygharsyn?...

Aqylbaydyng osy songhy sózine: «qatty saq bol» men  «tez jónel» degen maghynany qosa týsinip shygha berdim.

Jataqhanagha bara sala sәkining ýstine oryndyq qoyyp shyghyp, tóbemdegi shkator qaghazdy japsarynan sógip edim, sabaqtastar anyra qarasty da, Ámirqan anghara qoyyp, esik aldyna baryp túra qaldy. Jasyrugha tiyisti kitaptarymdy týgelimen shkator ýstine sýngite bastaghanymda ghana týsingen sabaqtastar jymiysyp ózdi-óz tóbelerine qarasty. Sóitip, jasyryn qazynamyzdy myqtap jasyru qajettigi tilsiz úghylyp, ýnsiz nauqangha ainaldy. Qayta japsyrghanda tyshqangha qajatpaytyn dәri jónin ghana kýbirlestik...

Qozghalys uaqyty jaqyndaghan sayyn sabaqtastar ara myltyq jayynda jayrang әngimeler kóbeye týsti. Qúral ansaghandyqtaryn, atyp mashyqtanugha keybiri tym asyq ekendikterin sol arqyly bildirisedi.

Bizge әskery tәrbie sabaghyn óteushi - Áshim jyauguan edi. Myltyq shaqpaghyn bólshektep qayta qúrastyrudy, ony saqtaudy jaqsy ýiretken. Jaqynnan beri nysanagha alu, atu qaghidasyn asa tәptishtep ýiretip jýr. Sabaqqa kirgen saghattarynda sabaqtastar ony tym kónildi qarsy alatyn boldy. Súrau qoyghyshtap, bar yqylasymen ýirenedi.

- Átten,- deydi Tileuqan qu, Áshim әkelgen besatargha qarap, múrny qúmalaqsha domalaghanday jybyrlap ketedi, - tars-túrs, qoyyp-qoyyp jibersem...

Sәbitting súghanaq qonyr kózimen ne qily qyzyqty qúbylystardy kóretin boldym. Yan yandy tintken kýnning ertenindegi ekintide Kәmen kóshege shyghyp ketken eken, Yan yang tintushining ózine tintu jýrgizipti. (Birining qúlpyn ashatyn kiltti birining qaydan tauyp tintetini qyzyq). Kәmenning qaghaz salghan jәshigining qúlpyn da ashyp, bir dәpterin alypty Yan yan. Dәpterdi symynyng jan qaltasyna tyqqanda esikten syghalap túrghan Sәbiyt, zytyp beripti. Sol beti maghan jetti.

Kәmenning mengerushige tanystyruy boyynsha, Sәbitke kýndiz-týni qaqpa ashyq bolatynyn ózi aitqan. «Yan yannyng endi qayda baratynyn da bilip bershi kókeshim» dedim men. Ol taghy jóneldi. Sol sapardy keshki pysyqtau ayaqtalghanda qaytty Sәbiyt:

- Yan yang apaq-sapaqta Bahulandaghy bir kishkene qaqpadan kirip ketti. Artynan baryp qarasym, 11-shi nomerli qaqpa eken,- dep sybyrlady.

Repqattyng osy aptada meni qabyldaytyn ýii sol ekenin ishime týidim de:

- Onan son?- dep qana sonyn súradym.

Sәbit onan song «Yan yang shygha kelse, kórip qoyar» degen oimen qayta jýgiripti de, qazaq-qyrghyz mәdeni-aghartu úiymynyng búryshyna kelip baqylapty. (Yan yang Bahulangha sol jolmen barghan eken). Jarty saghattay uaqyttan song qaytyp kele jatqanyn kórgen Sәbiyt, ýlken kóshemen qúldap baryp daldalanypty. Yan yang mektepke qaray órlegende Sәbit te qaytugha bet alghan eken. Úiymnyng qaqpasynan Kәmen shygha kelipti.

- Kәmenning qasynda jartylay qalasha kiyingen, taulyq eki qazaq bar. Tanymadym, biraq, jýristeri sóleketteu, - dep taghy bir tyng habardyng shetin shyghardy Sәbiyt, - Biri - orta jasty juan sary, biri - úzyn boyly qara jigit. Kәmen meni kóre sala juan sarygha kýbirlep edi. Ol úzyn qaranyng jeninen tartyp qoyyp, qúlday jóneldi. Bastaryn tómen salyp maghan qaramady. Kәmen maghan búrylyp, qayda barghanymdy súrady. «Nan izdep shyqtym» dey saldym. Ol eki qazaqtyng artynan ketti. Men baspalap kóreyin dep oiladym da, tym kesh bolyp ketken song erinip qaytyp keldim,- dep ayaqtatty sózin.

Sәbitting Kәmen qasynan kórgen qazaqtary turaly «osy taulardan tapqan tynshylary shyghar, inir qaranghysymen qojayyndaryna kóristirmek qoy» degen ghana túspal jasadym. Yan yannyng býgingi әreketinen bir týrli ystyq aghyn payda bolyp, mening oiymdy bauray jóneldi: bizding isimizge qatynasushylar gharysh pen jer yadrosyna deyingi, qyry men syry san aluan, san qabat, san týrli qauym ghoy. Sonyng ishinde birine biri ot pen suday ne qily Darvinder men ne qily Múhammedter, ne qily Kegender jýr. Hanzu kommunist Yan yannyng húizu bolyp qatynasuy, osy týrlerding bәrimen sәikesu qabiletining kýshi ghoy. Bizding múnday jana da jas qauym jenbey qoyar ma? Abdyghúpyrdyng qoyynyndaghy tizimi ghana emes, Iblis úyalaghan jýregin de júlyp alarmyz-aq!... Úrlaymyn degen Kәmeni býgin-aq tonalmady ma...

Alyp úshqan osy asqaq ýmitim men ýshin asa tәtti bolyp alghan senbi kesh jetkenin de sezdirmey qalypty. Keshki tamaqty jep shyqqanda ghana qay kesh ekenin sabaqtastar auzynan estip, Syfan matasyn jataqhanagha kire tastadym da, bir kiyer «әdemimdi» kiyine qoydym. Kók shúgha meshpet, sym, jyltyr qara batinka, keng mandaydy kómkere tolqyghan qoy qara búira shash únasyp-aq túrghan tәrizdi, tendessiz kýshti mahabbat baylaghan saghynyshty qalyndyqpen kóriserde qara kóz qanday jaynaydy. Dóngelek ainagha birer qaranyp ta jiberippin. Ótken jeksenbide endi qaytyp kórerine kózi jetpegendey jylap qalghan Núriyashqa mahabbat kóktemining dәl ózinshe jaynap kórinuim kerek qoy!

Jebey basyp, jedeldete jóneldim. Aldy-artymdy baghyp kelemin, aghyp kelemin. Meni andyghan eshkim kórine qoymady. Lepirgen jas jýregim qarghyp keledi. Jaqyndaghan sayyn jar iyisi anqy týskendey, jan jýiem balqy týsti... Manymdy shola kelip, tanys esikke lyp berdim.

Múndayda sýzise qalatyn Kýlәn kórinbey, kәri sheshesi qarsy aldy. Sәlemimdi qabylday sala, Kýlәshting Núriyashqa ketkenin aityp, tór ýidi núsqady:

- Otyra túr balam, qazir kelip qalar.

Bosaghadaghy elektr knopkasyn bastym da, Kýlәnning qolyma ilingen bir kitabyn alyp otyra qaldym, jýregim asyr salyp tulay jóneldi. Búrynghymday kitap oqy túrugha zorlansam da, moynym iyiler emes, esikti tynday berdim, jýregim lobly berdi. Senbi sayyn osynda erte kelip kýtetin Núriyashtyng aman kórisuge býgingidey erekshe asyghatyn kýni osynsha nege keshikkeni kókiregime siyar emes...

Sonshalyq tyqyrshyp, saryla kýtken habarym, qúlaghyma júdyryqpen qoyyp jibergendey boldy bir kezde. Túla boyym zyng ete týsti.

- Joq pa?... Ne bopty?- dep qaldy auyz ýidegi sheshey...

Jauap estilmey, jautanday qaraghan Kýlәn kirip keldi. Kózim atylyp shygharday qaradym bilem:

- Sabyr, Bigha, sabyr!- dep jayshylyqsy kýlimsiredi. Biraq shyrayy solghyndau.

- Qayda ketipti?- dep men de sabyr shaqyrghanday jymidym.

Kýlәn ýstindegi júqa palitosyn sheship ildi de, mening janymdaghy oryndyqqa kelip otyrdy. Appaq sausaqtaryn uqalady. Búl «baptanuyna» qarap, basynan bastaytyn bir suyq әngime baryn sezgendey titirenis payda boldy maghan.

Kýlәn tómen qarap otyryp, sózin asa yjdaghatpen bastady.

- Saqshy jónindegi tapsyrmandy ótken dýisenbi kýni jenispen oryndaghanbyz. Bizge mekteptegi barlyq úighyr qyzdar qosylghan. Mektep kensesinen qalalyq saqshygha narazylyq qatynas jazdyryp alyp shyqqanbyz. Kóshede birinen-biri estigen músylman әielder týgel ilesip, shulay kirdi saqshygha. «Áyelderdi súraqqa týnde shaqyru toqtatylsyn», «týndeletip tútqyndau toqtatylsyn!» dep úrandadyq. Júijandary1 shyghyp kәukelektep, bizding talabymyzdy mәjilis zalyna kirgizip otyrghyzyp tyndady. Jýrerdegi aqyldasuymyz boyynsha Núriyany sóiletpey, týnde bolghan ahualdy qasyndaghy ýsh qyz sóiledi. Jabyla taghy bir úrandatyp jiberdik. Áyelder mektebining narazylyq qatnasy men Núriyanyng óz aryzyna Kәmenning hatyn qosa týsindirip men úsyndym. Tapsyryp alghan bastyghy bar talabymyzdy iyzektey qabyldaghan bolatyn,- dep Kýlәn bir tynyp kýrsindi. Kýrsindi de taghy da kýlimsiregen bolyp jalghastyrdy sózin. - Sodan mektebine qaytqan Núriyash osy ýige beysenbi kýni keshke jaqyn bir keldi, sening ahualyndy súrap qaytqan bolatyn... Keshe mektebindegi bir úighyr qyz Núriyashtyng mektepke barmaghanyn aityp izdep keldi. Jana Aqylbay ekeumiz baryp, taba almay qayttyq. «Mektepke býgin de kelmedi» dep oqytushysy bizden súraydy.

- Joghalghany ma?- dep yshqynyp qaldym men. Mandayymnan ter búrqyray týsti. Keyin kýlkige qalatyn qylyq bolmasyn degen saqtyqpen sonda da qalpymdy saqtaugha tyrystym, - kórpe-jastyghy, kiyim-keshegi orynynda ma eken?!

- Bar, bәri ornynda túr. Nәrselerin tizimdep, qasyndaghy úighyr qyzgha tapsyryp qayttym.

- Beysenbi kýni kelgende basqaday ne sóilep edi?- degen súrauyma Kýlәn oilanyp baryp jauap qatty.

- IYә, búdan tórt-bes jyl búryn Sarsýmbeden kórgen eki-ýsh kisini sol kýni Nәnminnan1 kóripti. Boghdagha qonys audarghanyn aityp, Qabenning ýiine de bir qonghan kisiler eken. «Ózderi tanymaghan shyray kórsetken song amandaspay óte berdim» dedi Núriyash.

Men eleng ete týstim.

- Týri qanday kisiler eken?

- Ony aitqan joq.

- Sol aldynghy kýni keshte Kәmenge ilesip, qazaq-qyrghyz úiymyna kirgen eki kisini ózing kórding be?

Kýlәn tanyrqay qarady maghan:

- Joq.

- Áttegene! - dep týregeldim ornymnan. Auyr kýizelgenimdi shyrayymnan bayqaghanday, Kýlәn syrt ainala berip kózin sýrtti, - sol kórgen kisilerining tym bolmaghanda birining týrin aita ketpegeni-ay!

Kýlәnning ýni dirildey shyqty.

- Kәmen osynda jýrse, búryn birer ret qana kórgen beytanys adam qalay әketpek ony?... Olardyng yrqyna Núriyash kóner me?... Bighash, qinalmashy, sabyr etshi! Osy Ýrimjiden tabylar ol!... Aqylbay saqshy oryndarynan súrastyryp, izdemek boldy ghoy... «Kóp adam izdeydi» dedi ony... joghala qoymas...

Osy aqsham ýiilerde ghana aghyndap lepire jetken ýiimnen kýirep sendelektey qayttym. Aspan qap-qara búlt, kýlim qaqqan bar júldyzymdy týnek jútypty. Qatty mas bolghandaymyn, jer jýzi jónkilip, meni qaqpaqylday qaghyp, qaqpaylap ala jónelgendey. «Kәmen erip jýrgen bolsa sol qazaqtar әketkeni me Núriyashty? ...IYә, qara qaqpa jútty ma?... Kórgen týsteri ras kelgeni me?.. Joq... joq, mýmkin emes!... Mýmkin emes, airylyspaq emespiz!... Núriyash!... Núriyash, qaydasyndar, tez jetsendershi, jetkizsendershi tez!... Ákel, әkel, eng joyqynyn ústat qolyma! Qara aspanyn qara qaqpasyna kýiretip týsireyin!»

Jan jýregim astan-kesteng bolyp, osylay ala búrtyp, jataqhanama albyrta jettim de, ornyma býk týsip qúlay kettim.

«Belgilengen kóteriliske endi eki kýn qaldy... yapyr-ay, keletin partizan otryattarynyng habary neghyp keshikti? Qarulanu әreketi sol habargha ghana baylanysty ghoy!» degen oy ornymnan serpip jibergendey, yrshyp túrdym. Qarama-qarsy eki qatar taqtay sәkenning arasyndaghy esikten tórge sozylghan dәlizdi boylap, arly-berli keze berippin. Jym-jyrt jatqanymen sabaqtastar týgel derlik oyau eken. Mening naghyp tyqyrshyp jýrgenimdi bәri sezgendey, bәri de sol qamda siyaqty, aunaqshy týsti. Temeki tartatyndary bastaryn kóterip, temeki orasty. Eshqaysysynda sirinke joq eken. Múndayda otpen qamdaushy Shaqan edi. Jalba-júlba qystyq meshpetinen maqta júlyp alyp, «Qúday bergen» quatty alaqanymen «prestep» shiratatyn da, sәki taqtayyna tas kirpishpen ysqylap tútatatyn, búl joly meshpetinen maqta ala almay, qasyndaghy Salyqtyng maqtaly meshpetin júlmalady. Sóitip tútatqan kere qarys temekisin ouyp-ouyp jiberip, týtinin múrnynyng apansha ýnireygen qos tesiginen budaq-budaq etkizdi.

- Ei, Bighash, kel otyr, temeki tart!

Úsynghan temekisin ala salyp, eki soryp ózine qaytardym. Túnghysh tartqanym sol edi. Óz kýiigim ýshin sorghanymdy ýre salyp, Núriya ýshin sorghanymdy shyrghasyn shygharmay simirippin. Shashalyp qaldym. Keze jýrip jótelip qayta oralghanymda:

- Bighash,- dep kidirdi Shaqan. Men qarap túra qaldym. -  Átten! Átten! ... Myltyq bolsa, it bolsyn, qasqyr bolsyn, eng semizin atyp jer edim qazyr.... jýregim qarayyp barady, bir dәrmening bar ma?

Men jauapsyz keze berdim.

- Ózining de soghan ashyghyp-asyghyp jýrgeni shyghar?- dep kýbirledi Yntyqbay. Tileuqan kýldirgisin qosa jauap qayyrdy búghan.

- Osy bәrimizding kózimiz nege baqyrayyp jatyr deysin, týgel sony ansap jatpaymyz ba? Qasqyryng túrmaq qabanyng bolsa da әkelshi, qabyrgha, qyrtysyn izdemey-aq biteu júta salayyn!

- Oy sabaqtastar, úiyqtandarshy!- dep semiz Oralqan yshqyna aunap týsti.

Bәri qayta qisayysty da men keze berdim. «Qara nar» әnin aitqym keldi de kónilim bosay berdi. «Qoy, aitpayynshy, aitpayynshy sony bozdatyp... yrymy jaman әn ghoy onyn... Núriyash erten-aq jarq etip shygha keler bir jerden!...» - Sol ýmitpen sheshinip kórpeme kirdim. Basymdy jastyqqa qoyghym kelmedi. Núriyanyng alghash tanysqanda aitqan «Aghajayyn» aita jóneldim. Asa yqylaspen aitqandyghymnan naqyshy Núriyashtyng ózi aitqandaghyday tolyq shyqsa kerek, sabaqtastardyng bәri bas kóterip qosyla ketti. Kóz jasym tyrs-tyrs tamdy kórpege. «IYә, bәri de jylay qosylyp otyr eken. Tughan jerin saghynghan ghoy shirkin azamattar!»... Biraz ýnsiz kidiristen song Núriyamen birge sol otyrysta aitqan «Aynam kózime» shyrqata jóneldim. Basqa sabaqtastar qosyla qoymady búl әnge, ayaqtata bere qos tamshyny tastap jiberip toqtattym.

- Bighash, ne bolghan saghan múnsha?- dep Quat búl jylauyqtyghymdy jaqtyrmay qaldy da, Yntyqbay soza kýrsindi:

- E, bir mәni bar shyghar, onaygha jylaushy ma edi?

Kózimning búl tamshylary kónilimning demeushileri bolghanday, tarylghan tynysym biraz kenigendey sezildi de endi «Elim-aydy» aitqym keldi. «Núriyash ekeumizding osy jaqynda ghana qosylyp aitqan әnimiz ghoy. Qúshaqtasyp otyryp aityp, qosarlana jylap edik qoy, nege jyladyq eken sonda!... Endi jalghyz kýnirenuge tura keldi!». Múny da sondaghy Núriyanyng naqyshymen aita jóneldim. Búl әnge Oralqannan basqa sabaqtastar týgel bas kóterip, «ýnsiz kýren» atalghan Sәbit te qosyla ketti. Endi men ghana emes, bәrimiz týp-týgel «jylauyqqa» ainala aityp shyqtyq.

- Oy sabaqtastar, jylamaytyn uaqytta jyladyndar-au osy,- dep Oralqan da basyn kóterip aldy. - Aqyr úiyqtatpadyndar ghoy, aityndarshy taghy da, Bighannyng shabyty tótenshe kelipti býgin, adamnyng say-sýiegin syrqyratatynday.

«Jýrek-bauyrym ezilip bara jatsa qaytermin, Aghyke?» degen oimen taghy bir tastap jiberip, taghy da Núriyashpen birge aitqan «Yapyra-aygha» bastadym. Múny biletin Salyqtan basqasy qosylyp aitpasa da qam kónilder qosylyp jylasa tyndady. Bәri de Núriyashtarynan qaterli kezende menshe airylyp qalyp otyrmasa da, jýrekterining qyly birge tartylyp, birge shertilgendey, birining yrshyp ketken kóz jasyn biri kórip yrshytady. Ishterinen jete týsinip bolghan taghdyrlastyq, jýrek tamyrlaryn tútastyrghanday.

Búl týndi týgel derlik úiyqtamay ótkizdik.

Kiyinip juynugha shyqqanda Yntyqbaydan Kәmenning osy Ýrimji manynda tuystary bar-joghyn súradym.

- Jemsary audanynda naghashym bar dep jýrgen, - dedi ol, - bes-alty jyl búryn Altaydan kóship kelgen eken. Ony nege súradyn?

- Ótken beysenbi keshinen beri Núriya qaryndasyn,- dep kidirdim de, - «joghalypty» - deuge batylym әreng jetti. - Dәl sol keshte Kәmenning qasynda bóten eki qazaq jýrgenin kórgender bar.

- Solar әketti deysing be?... Olar Núriyashty basynyp әkete almas! Ákesi týrmede jatqanmen aruaghy da qorqytady onyn: tuysy óte kóp, Núriyanyng ózi tipti de...

- Sóitse de Kәmendi baqylaushy myqty bolsynshy... әsirese býgin!

Kәmendi Sәbitke de myqtap tapsyryp, tamaqty shala-sharpy ishe sala Repqatqa jóneldim.

Repqattyng ýlken kók kózi qyzarynqy tartyp, erni jymqyrylyp alypty. Úiqysyzdyq ta, qatty yza da bar siyaqty, qol alysa sala mening qabaghymdy biylegen mәseleni aitty.

- Kelin qoldy boldy ghoy, shyda! Keshe keshte estigeninnen de habar taptym.

- Kimning qolyna ilingenin bildiniz be?

- Kishi tórt kóshe jaqtaghy bir saqshy bólimshesine eki saqshy eki bileginen ústap kirgizip әketkeni anyq. Sonyng ertenine ol bólimshe qorasynda joq bolyp shyqty, búl da anyq. Úry týrmelerding birinen tabylar, sabyr et!

Men dәl sol aqshamdaghy Kәmenge ergen qazaqtardyng jayyn qysqasha aityp, Kәmenning sybaylas saqshylary solargha berip jiberu mýmkindigin de qostym.

- Olay bolsa, Kәmendi qaytkende de bir apta Ýrimjiden shygharmay ústay túrudyng amalyn tabyndar! Qastyqtan ólip ketpese qútylady, zorlap auyldaryna aparsa da, aldaugha kónip ketetin bala emes, qútqarylady! - dep Repqat nyq senimin aitty. - Búl osylay bolsyn, endi ýlken qayghygha keleyik. Biz kýtken partizan otryattaryn Ýrimji aimaghyn da ótuden tiypty...

Búl habardy aitqanda Repqattyng jýzi órttey jandy. Men tynys ala almay qalghanday tyghylyp otyra kettim.

- Kim tiypty?

- Tónkeristing joghary basshylyq orny.

- Ne ýshin, Gomindannan azat bolmay-aq qoysyn dey me? - degende ýnim qyrylday shyqty menin.

- Joq, jastar zor shyghyngha úshyraydy deydi, búl qamqorlyq... Biraq, kózi jetpegendiktin, bizding kýshimizge senbegendikting qamqorlyghy,- dep ýsteldi juan alaqanymen salyp jiberdi Repqat. - Bizdi sonshalyq әljuaz, qor sanaytyn siyaqty. Gomindan óz jauyzdyghy arqyly halyqty dýniyede bolyp kórmegen qúdyretti júdyryqtay júmyldyryp bolyp edi ghoy?... Ýrimji azat bolghanyn estigen qaysy audan qozghalmas edi sonda? Bizden de arman qopaqtap, tarpa bassalugha dayyn túr edi ghoy?! Ýrimji Gomindanyna syrtqy aimaqtardan kómek kele alar ma edi sonda?... Bizding aman qaluymyzdy oilaghan-aq bolsyn, endeshe ashyq ta, astyrtyn da tez úiymdasuymyzgha sonsha nege shaqyrdy? Zor kýsh ekenimizdi eki-ýsh ay ishinde ghana kórsetip, tynshylar jaghynan tizimdelip bolghanymyzda búl tiiy, typ-tipyl bolyp, týrmede qyryl degen sóz bolyp shyqpasyna kim kepil?... - Yzamen týiilip kóterile kýbirlep kelip kidirgen Repqat endi bәsendey jalghastyrdy sózin. - Jә, bauyr, biz tughan elimizding taghdyry ýshin de, kommunizm órisining keneni ýshin de ózimizde búryn bolyp kórmegen qabyletpen tyrysyp baqtyq. Besikten belimiz kóterilisimen-aq júghymdy, útymdy úiymdastyrushy bola aldyq. Endigi bar qabiletimizdi aman-esen jasyrynyp qalu ýshin júmsayyq, әrqanday jaghdayda da osy úiymdy mynau ýkimetke bildirmeu jaghyn ghana oilayyq. Kóp sandy dostarymyz sonda ghana aman qalady. Qazirge deyingi alyp otyrghan mәlimetterge qaraghanda, osy qaladaghy tynshylardyng material toptaghan sklaty - Abdyghúpyr tazdyng basy, olar әli de toptap jatyr. Ol әshkereley alatyn tolyq faktyge ie bola qalsa, sender de uaqytynda habarlanasyndar. Olay bolghanda kózge týsip, belgili bolghandar Ilege iә Altay jaqqa qonys audarugha tura keledi... Onshalyq qaterli kórsetip, shoshytyp almay osyny jetkize túr... Óte kóp adam ghoy, búryn kórinip qalmaghandaryna hauyp joq shyghar...

«Bosyp ketuge tura kelse, Núriyash qayda qalar eken» degen ashynysh ishimnen býre shyqty menin. Endi soghan qúlaq týruge jóneldim de, mektebine baryp, jataqhanasyndaghy sabaqtas qyzdarynan súradym. Tósek-orny, kiyim-keshegi kózime ottay basyldy. Ózi joq... IYә, qúshaghyma kirgende mastandyra týsetin al qyzyl koftasy da chemodannyng ýstinde qattauly túr. Kilti ózinde ketkendikten salynbapty...

Qaytyp shyqtym. Kóshede qayshalys ótip jatqan adamdar legin tintip kelemin. «Bireu» men «birnesheuler» býgin tipti kóbeyipti. Sóitsede aspan asty anyrayyp bos qalghanday, tóbesine asylghan jalghyz «shyraqtan» basqa esh nәrsesi joq, qaran qalghan quys kýmbez siyaqty kórindi maghan.

Ózim de qúp-quys qúr qanqaday sezilemin. Sendelip kelip, Kýlәnning ýiine kirdim. Ol da joq. «Bir habaryn tabam ba» dep kóshege shyghyp ketti deydi. Úzynnan-úzaq kósheni «tórt kózimmen» tinte jetken maghan kórinbeuine qaraghanda, ol ózining әkesin óltirgen týrme men Músatayyn itke ainaldyrghan tanys týrmeden súrastyrugha ketken bolsa kerek.

Sol qaqpadan qayta shyqqanda bir-aq bildim: mening sonyma da «bireu» týsken eken. «Mәdeniyet klubynan» beri qaray aq kóilek, súr shúgha meshpet kiygen әdemi úighyr jigit arqan boyy artyma kelip edi. Sol jigit qazaq-qyrghyz úiymy qaqpasynyng aldyna kelip kino qúlaqtandyruyn oqyghan kisimsy kýtip túrypty. Mektepke qaray órlegenimde artymnan jәne ilesti. Ózimdi-ózim jiyp, shiray ayandadym. Kóshening qarsy jaq shetimen bizge qatarlas kelgen ýsh úighyr jigit bir dýkennen shygha kelip, bizben taghy da qatarlasa órledi. Búlar mening artymdaghynyng sonyna týsken bizding «birnesheu» ekenin týsindim de, artymdaghy andushyny tosyp túra qaldym.

- Ashuymdy kimnen alarymdy bilmey kele jatqanymda, «Allanyng bergen nesibesi» shygharsyn?- dep kýle qaradym ózine. Qazaqsha sózimdi týsinbey:

- A... ne deysin?- dedi úighyrshalap. Endi men de úighyrshalap týsindire sóiledim.

- Men baratyn jerge siz de baryp qaytatyn bolghan song birge jýreyik deymin... Jol qysqartu ýshin әngime aitayyn: bayaghy zamanda eni asqabaqtay qara qoshqar óz qorasynan adasyp qalghan eken,- dep kýlimsiregenime tandana qarady tynshy, - sol qoshqardy jemek bolyp, sonyna bir kәri qasqyr týsip eripti de otyrypty. Qartayghandyqtan tisi týsip qalghan qasqyr eken. Qoshqardy bassalyp jeuge kýshi jetpeytinin bilip, sonda da enining týsip qaluynan dәmelenip eripti! Áneu salaqtap bara jatqan birdemesining bauy tym jinishke kórinedi. Sonshalyq salpandaugha shyday bere me, endi ýzilip týser-aq» dep jalaqtay eripti. «Tym-aq nyghyzdap toltyrypty, júp-júmsaq may ghoy sirә, bir toyarmyn-aq» degen sezimmen silekeyi shúbyra beripti. Sóitip «әne týser, mine týser» degen ýmitpen ýsh tәulik ilesken ash qasqyr bir shaqta búrang etip qúlay ketipti de, yrjyng etip jan ýzipti. «Qoshqardyng eni týser dep qasqyr ashtan ólipti» degen mәtel sodan qalghan.

Ángimening mәnin týsine qoyghan tynshy menen bóline jónelmekshi bolyp syrghy bergende bileginen ústay aldym. Kóshening ekinshi jaghymen kele jatqan әlgi «birnesheu» an-tang bolyp bizge qaray berdi. Tynshy da an-tang kýlimsirey toqtady.

- Túra túrynyz, әngime ayaqtalghan joq,- dey ústadym, - maghan qansha ergeninizben qoshqardiki siyaqty salpandaghan eshtene shala almaghan shygharsyz, ashtan ólesiz ghoy óstip jýrip!

Tynshy qolyn silkip bosatyp jýre bergende, qarsydaghy «birnesheu» jymyn-jymyng kýldi.

Mektep qaqpasyna kire bergenimde, qarsy aldymnan kele jatqan Kәmen kórindi: quanysh syryn sezdirmegisi kelgeni me әlde ol da quanyshtan qúralaqan ba, әiteuir qabaghy jabynqy-jabyrqau kórindi. Qayghymdy sezdirmeuge tyrysa kýlimsirep men óttim. Bizge teteles ekinshi jyldyq klastaghy iri deneli eki sabaqtas Kәmenning sonynan ere shyqty da, qolyn artyna qayyra ústap dara tenselgen Shaqan olardan keyinirek ótti. «Shoqtyqtan aldyq» dep sybyrlay ótti maghan.

Kәmendi qalay túsaghanyn jataqhanada Yntyqbay týsindirdi. Núriyashty qolgha týsiru ýshin sonynan qalmay hat jazghyshtap, qorqytyp jýrgen sen edin, saqshygha da sen tergetip edin, qazirgi qoldy boluy da senen ghana ekeni haq. Fakt kóp, búltara almaysyn, sonyna endi býkil jantekey týsedi. Aspangha shyqsang ayaghynnan, jerge kirseng shashynnan tartamyz. Onan da jaqsylyqpen ghana tauyp ber qaryndasymyzdy, bolmasa qamalghan týrmesin ait, dep Yntyqbay bas birneshe jantekey tóne týsipti tanerten. Kәmen ant-su iship, azarda-bezer bolghan eken. «Olay bolsa, aqtyghyna sendiresin, ol ýshin: Núriya tabylghansha bizge aitpay eshqayda shyqpaysyn! Eger jasyryn shyqsang osy qylmystyng saghan jabysqany jabysqan. Bir jantekey kezikken jerde-aq kenirdegim suryldy dey ber, obalyng ózine, dep eskertip shygharypty.

- Qalyng jantekey aty shyqqanda kereyding qaysy tekesi yqpaghan, osylay baghyndyrdyq,- dedi Yntyqbay kýlip, - jana ghana bizden rúqsat alyp shyqty.

- Jarapsyng qúryshym!- dedim de qoltyqtay aldym, sonsong Repqat aitqan auyr habardy kýrsine bayandadym. Aldymyzdaghy qaterdi nedәuir-aq jenildetip týsindiruge tyryssam da, qanshalyq jenil bolyp estilsin?

- Myna sybolshtardyng isi-ay, e! - dedi Yntyqbay, partizan otryattarynyng shekteluine qaratqanyn týsindim. - Jenip túrghanda jelkemizdi qidyrar ma eken myna jaugha! «Joq, olarmen qaytkende de osy soghysqanymyz soghysqan. Bolmay bara jatsa, qashyp shyghyp qarulanarmyz!»

Kóregen tergeushim, sizge sol kezdegi kýres jóninen ózimning barlyq bilgenimdi әshkerelep otyrmyn. Siz mening óz aldy-artymdaghy sybaylastyrymdy әshkereleuime әriyne quanyshtysyz, biraq men barymdy әshkereleymin dep, siz ýshin zor renish bolatyn bir jaytty de aityp salyppyn. Ol - әlgi bir súlu tynshygha ashtan ólu haupin eskertken jayytym edi. Qasqyrgha qasqyrdyng úqsamaytyn taghdyry bar ma. Siz de sonyng ayaghyn qúshudan hauiptenersiz-aq! Solay da sizding ashtan ólmeytindiginizge azuynyz kepil. Ózdiginen ýzilip týse qoymasa ótkir tisiniz bar ghoy.

Qúdiretinizge shek keltirip, ýmitinizge túman týsiretin osy әngimeni aitqan qylmysym ýshin-aq qylsha moynym talsha!

(Jalghasy bar)

«Abay-aqparat»

---

1 Jýijang (hanzusha) - mekeme bastyghy.

1 Nәnmin - týstik qaqpa - Ýrimjidegi jer aty.