Taghy da sol «Janartylghan oqu baghdarlamasyndaghy» oqulyqtar «jyry»

Qazaqta, adam qartayghanda bala siyaqty bolyp ketedi, degen eski tәmsil bar. Jany bar sóz. Jaqynda «YouTube» kanalynan bir beynejazba kórdim. Beynejazbada, týrine qarasam jasy seksenning manayyndaghy, (aty-jónin de jazyp edi, úmytyp otyrmyn) bir kezderdegi Qazaqstan múghalimderi ýshin óte mәrtebeli ataq bolyp eseptelingen «Qazaqstangha enbegi singen múghalim» degen mәrtebeli ataghy bir apa: «Osy tús múghalimder enbegining elengen kezi boldy»,- dep Qazaqstan Bilim jәne ghylym ministri Ashat Aymaghambetovke alghysyn jaudyryp jatty.

Teledidardan ózderine ynghayly adamdy sóiletip, solardyng pikirin halyqtyng pikiri sekildi etip kórsetu – býgingi bizding biylikting ýlken jetistikpen, qapysyz mengergen tәsili. Búl týsinikti jәit. Desek te, apamyzdyng sózin ministrding ózi de, onyng ainalasynda otyrghandary da aita týsse eken degendey, kýlimsirey týsip, asa múqiyat tyndady. Múghalimderding enbegining elengeni ministrge únaytyn sekildi. Meni de tang qaldyrghan osy nәrse.

            Múghalim enbegi bizding elde qashan elenip edi?!

Apamyzdyng enbegi elendi dep, múghalimderding ailyq jalaqysynyng kóterilgenin aitsa, birinshiden, múghalimderding jalaqysyn halyqaralyq dengeyge jetkizemin degen preziydent Qasym-Jomart Toqaevtyng uәdesi bar. Ekinshiden, múghalimning ailyq-jalaqysy qansha jerden kóterilgenimen, kóterilgen jalaqy payyzynyng birazyn inflyasiya jep qoydy. Sondyqtan, ailyq-jalaqysy qansha jerden kóterilse de, tapqany tamaghynan artylmaghan múghalim, әli sol bayaghy jalanayaq kýiinde jýr.

Mening jeke óz oiymsha, múghalim enbegining elenui, ol – múghalim sózin tyndap, ony qaperine alyp, múghalim pikirimen sanasu degen sóz. Dәl qazirgi tanda múghalim sózin elep-eskerip jatqan biylikti de, sol biylikting bir salasy – Bilim ghylym ministrligin de óz basym kórip otyrghanym joq.

Elimizde eng kóp «reformalanghan sala», ol – bilim salasy. Osy kóp «Reformalardyn» birde-biri bilim salasyna ong nәtiyje bergen joq. Osy nәtiyjesiz ayaqtalghan «bilim reformalaryna» ketken qarajat esebine mәjilis spiykeri N.Nyghmatulinning ózi de bireneshe ret súrau saldy. «Bilim reformalaryna» ketken qarajatqa esep berip jatqan pende balasyn óz basym әli kórgenim joq. Tausylmaytyn «bilim reformalarynyn» shyghyny qarapayym salyq tóleushining qaltasynan ketip jatqan, siz ben bizding aqshamyzdan jinalghan halyq qarajaty ekenin, onyng esebi bolugha tiyis ekenin biylik basyndaghylar úmytyp ketken sekildi. Halyqtyng qyruar qarjysyna jasalyp jatqan búl reformalardyng elimizding bilim salasy ýshin tiyimsiz bolghandyghyn mәjilis deputaty B.Tileuhannan bastap Últtyq ghylym akademiyasynyng preziydenti M.Júrynov, akademik Bahtiyar Sman, professorlar Danday Ysqaqov pen Aygýl Ismaqovalar da aituday aitty. Dәleldi oilaryn keninen tarqata otyryp, maqalalar jazdy. Eng ayaghy qarapayym mektep múghalimi, osy joldardyng avtory myna menin; «Latyn әlipbiyine kóshu – til mәselesin sheshpeydi», («Jas Alash» №33(16219) 2017jyl 27 sәuir) «Býgingi bilim salasy: «Kim kinәli?» degennen kóri «Ne isteymiz? degen súraq tónireginde oilansaq...» («Jas Alash» №27 (16213) 2017 jyl 6 sәuir) «Múghalim kitap oqymaydy» («Jas Alash» №40 (16266) 2017 jyl 18 mamyr) «Biz, múghalimder, eshkimnen «Janartylghan» oqulyq súraghan joqpyz» («Abai.kz» portaly, 2019 jyl 4 jeltoqsan) sekildi maqalalarym búqaralyq aqparat qúraldarynda jariyalandy. Qanshama qogham belsendileri, әsirese mektep múghalimderi elimizding bilim salasynda jasalynyp jatqan jónsiz reformalargha óz qarsylyqtaryn bildirip jatty. Biraq, «mәu» degen biylik bolmady. Osy ma múghalimning enbegining elengeni?!

2019 jyldyng 4 jeltoqsanynda «Abai.kz-te» jariyalanghan «Biz, múghalimder eshkimnen «janartylghan oqulyq» súraghan joqpyz» atty maqalamdy eki kýnning ishinde 44482 (qyryq tórt myng tórt jýz seksen eki) adam oqyp, jýz otyz jeti pikir jazylypty. Jazylghan pikirlerding toqsan bes payyzdan astamy maqalada kóterilgen «Janartylghan oqu baghdarlamasy» atty «Bilim reformasynyn» kelensiz mәselelerimen kelispeytinin jazyp, avtorgha qoldau bildirgen. Býgingi aitpaghymyz: taghy da sol, pandemiya saldarynan biraz úmytylghanday bolghan, «janartylghan oqu baghdarlamasy» reformasynyng oqulyqtary haqynda.

Birden aitayyn: «Janartylghan oqu baghdarlamasy» da elimizde jasalynghan kóp «bilim reformalarynyn» biri retinde nәtiyjesiz ayaqtalatynyna men senimdimin. Búl oiymnyng negizgi sebebi myna tómendegisinshe:

Qazir mening aldymda 5-synypqa arnalghan Qazaq әdebiyeti oqulyghy jatyr.

Avtorlary S.Ch. Túrsynghaliyeva, R.Zaykenova. Astana, «Armap-PV» baspasynan 2017 jyly jaryq kórgen. Mine, osy oqulyqtyng 111 betindegi «Qoldanu» degen aidarmen berilgen 5-jattyghuda: «Tuyndyny sujettik kompozisiyalyq qúrylysyna qaray taldandar»,- degen tapsyrma berilipti. Tapsyrma Marat Qabanbaevtyng «Bauyr» әngimesi turaly.

Birinshiden, psihologiyalyq-dramalyq jelige qúrylghan M.Qabanbaevtyng «Bauyr» әngimesining tili de, sujettik mazmúnynyng qabyldanuy da 5-synyp oqushysy ýshin óte auyr. Men sabaq beretin 5-synypta jalpy sany 45 oqushy otyr. Sol 45 oqushynyng birde-bireui M.Qabanbaevtyng «Bauyr» әngimesining mazmúnynyng ne turaly ekenin múghalimning kómeginsiz ózdiginen týsindirip bere almady. Onsyz da 5-synyp oqushysy ýshin óte auyr shygharma turaly, «Tuyndyny sujettik-kompozisiyalyq qúrylysyna qaray taldandar»,- dep tapsyrma bergen oqulyq avtorlary 5-synyp oqushylaryn uniyversiytetting 3-kurs studentterimen shatastyryp alghan sekildi.

Aynalayyn-au, bastauysh synyptan keshe kelgen 10-11 jasar bala onsyz da tili auyr, psihologiyalyq-dramalyq stilide jazylghan әngimening «sujettik-kompozisiyalyq qúrylysyn» qalay taldaydy? Avtorlyq újym M.Qabanbaevtyng «Bauyr» әngimesin ghana emes, jazushy Núrdәulet Aqyshtyng «Naghyz әje qayda?» әngimesin oqulyqqa engizerde de jәne sol shygharmagha baylanysty tapsyrma bererde de oqushynyng jas ereksheligin eskermegen. Biz múny oqulyqtyng ýnireyip túrghan eng osal, kemshin túsy dep baghaladyq. Meninshe, oqulyq qúrastyruda qoyylar eng basty talap, ol – oqushynyng jas ereksheligin eskeru bolsa kerek.

Al, balalar taqyrybyna óndirip jazyp jýrgen talantty jazushymyz Tynymbay Núrmaghambetovtyng «Anasyn saghynghan bala» әngimesining oqulyqtaghy qysqartylyp basylghan núsqasynda jazushynyng aitpaq bolghan negizgi oiy men әngimening iydeyasy oqushygha týsiniksiz qalpynda qalyp qoyghan. Avtorlar alqasy balalar turaly jazylghan shygharmalar ghoy dep oilaghan bolu kerek, jogharyda aty atalghan jazushylar shagharmalaryn eshqanday talap-talghamsyz, 5-synyp oqushysynyng psihologiyalyq jas ereksheligin eskermey, әngimeni týsiniksizdeu etip qysqartyp, 5-synyp «Qazaq әdebiyeti» oqulyghyna engize salghan. Búl da avtorlyq újym tarapynan jiberilgen ýlken qatelik. Mektep oqushysy tómengi synyptan bastap jazushy shygharmasyn týsinbey ósse, onyng әdebiyetke degen sýiispenshiligi qalay oyanbaq? Jas jetkinshek balanyng tughan jerine, Otanyna degen sýiispenshiligining bastauynda әdebiyet pәni túrghan joq pa?! Oilanu kerek qoy...

5-synypqa arnalghan Qazaq әdebiyeti oqulyghynda «Ádebiyet teoriyasy» aidarymen «Povesti turaly týsinik», «Taqyryp», «IYdeya», «Ángime janry», «Sujet», «Sujettik baylanys», «Teneu», «Epiytet», «Kompozisiya» turaly aityp ótken. Eng qyzyghy, әdebiy-teoriyalyq terminder «Qazaq әdebiyeti» ensiklopediyalyq anyqtamasynda qalay jazylsa, avtorlyq újym «Ensiklopediyalyq anyqtamalyqtyn» bir sózin de ózgertpey, dәl sol qalpynda qiyp alyp, 5-synyp «Ádebiyet oqulyghyna» engizgen de jibergen. Kýlesing be, jylaysyng ba?...

«Jiyendik jasapty» dep oilap qalmasyn degen bolu kerek, avtorlar toby әdebiy-teoriyalyq úghymdar alynghan derekkózderdi 5-synyp «Ádebiyet oqulyghynda» kórsetip te qoyypty.

Aynalayyndar-au, «Qazaq әdebiyeti» ensiklopediyalyq anyqtamalyghyn 5-synyp oqushysy týgili, arnayy ghylymy dayyndyghy bar ýlken adamnyng ózi әreng týsinedi ghoy.

Jalpy, «Ádebiyet teoriyasy» bastauysh synyptan keshe kelgen, 5-synypta oqityn 10-11 jastaghy oqushy balagha ne ýshin kerek? Taqyryp oqushynyng jas ereksheligine mýldem sәikes kelmeydi ghoy. Jaraydy, múghalim aitqan song týsinbese de, osy әdebiy-teoriyalyq úghymdardy oqushy jattap aldy delik. Jattandy bilim kimge, ne ýshin kerek?

Jattap alghan bilim mektepting tabaldyryghynan attay bere esten shyghady da úmytylady. (Á.Bókeyhan, Seruen jasap zertteu әdisi. Ghylymy maqala. Tandamaly, 256-bet. «Qazaq ensiklopediyasy» Bas redaksiyasy. Almaty, 1995 jyl)

Aksiomagha ainalghan osy ghylymiy-pedagogikalyq tújyrymdy oqulyq avtorlary qaperine nege almaghan?! Oiymyzdy birer sózben tújyrymdasaq, S.Ch. Túrsynghaliyeva jәne R.Zaykenova jazghan 5-synypqa arnalghan «Qazaq әdebiyeti» oqulyghy qay jaghynan alghanda da syn kótermeytin, sapasy óte tómen oqulyq ekendiginde dau joq.

Al, endi 2017 jyly Astana, «Arman-PV» baspasynan jaryq kórgen T.N.Ermekova, J.K. Otarbekova, R.N. Múnasaeva jazghan 5-synypqa arnalghan «Qazaq tili» oqulyghynyng da jetisip túrghany shamaly. Eng bastysy oqulyqta ghylymy jýie joq. Dybys, dybystyng týrleri, ýndestik zany, yqpal týrleri taqyryptaryn oqulyqqa engizgen avtorlyq újym, Til bilimining «Fonetika» bólimin osymen bitirgen de, asyghys týrde Til bilimining «Leksika» salasyna kóshken. «Leksika» bóliminen sózderding tura jәne auyspaly maghynasy, týbir sóz, kýrdeli sóz jәne olardyng týrlerine toqtalypty. Kýrdeli sózderding jasalynuy, olardyng emelesi turaly bir auyz sóz joq. Tómengi synyp bop eseptelinetin 5-synyp ýshin sózderding jasalynu joldary men olardyng emelesi basty nazarda túrugha tiyis! Sebebi, emlelik zandar men sózderding jasalu joldaryn mengermegen oqushy qalay sauatty bolmaq? Qazaq tili pәnining eng baasty mindeti, ol – balany dúrys oilanu jәne sol oiyn jazbasha sauatty týrde jetkize alugha ýiretu emes pe?!

5-synypqa arnalghan «Qazaq tili» oqulyghynda «Fonetika», «Leksika», «Morfologiya» bólimderi qamtylghanymen, Til bilimining osy atalghan salalary asyghys týrde, betinen ghana qalqyp alynypty. Mysaly: «Morfologiya» bóliminen Zat esim, Syn esim, San esim jәne jalghaulardyng týrlerine toqtalghan avtorlar újymy júrnaq turaly bir auyz da sóz aitpaghan. Mine, osylay júrnaqtyng ne ekenin oqushygha týsindirmegen avtorlar, oqulyqtyng 85-betinde: «Salystyrmaly shyray jasaytyn júrnaqtar 2-ge bólinedi»,-dep jazady. Júrnaqtyng ne ekenin bilmeytin oqushy syn seimning shyray týrin jasaytyn júrnaqtardy qalay týsinedi?

Oqulyqta belgili bir ghylymy jýie joq. Týsinu óte qiyn. Til bilimining «Morfologiya» bóliminen Zat esim, Syn esim, San esimderge toqtalghan avtorlar, endi Esimdik turaly aitady eken desek, olar «Avtor sózi, Tól sóz, Tóleu sóz jәne olardyng tynys belgisi» turaly jazyp ketipti. Búl taqyryp 5-synyp oqushysy ýshin óte auyr taqyryp. Dәl osy taqyrypty 8-9 synyp oqushylarynyng ózi ýlken qiynshylyqpen mengeredi. Jalpy bir maqala kóleminde oqulyqtyng kemshilikterin jýieli týrde taldap shyghu mýmkin emes. Desek te, «Janartylghan oqu baghdarlamasy» boyynsha jazylghan 5-10 synyp aralyghyndaghy Qazaq tili oqulyghynan biz bayqaghan kemshilikter myna tómendegisinshe:

1. 5-10-synyp aralyghyndaghy qazaq tili oqulyghynda Til bilimining grammatikasyn bar dep te, joq dep te aita almaysyz. Sebebi, «Janartylghan baghdarlama» boyynsha jazylghan qazaq tili oqulyqtarynda belgili ghylymy jýie joq. Mysaly: qazaq tilining «Fonetika», «Leksika» bólimderi 5-synypta da, 8-synypta da berilgen. 5-synyptyng Qazaq tili oqulyghynda til bilimining salalary «Fonetikanyn» da, «Leksikanyn» da, «Morfologiyanyn» da basyn bir jerge qosyp, qoyyrtpaq bylamyq jasap jibergen. Til bilimining kýrdeli ýsh salasyn 5-synyp oqushylary qalay birden mengermek?

2. Oqulyqtar ghylymy negizde jazylmaghan. Mektep oqushylary til bilimining «Fonetika», «Leksika», «Morfologiya», «Sintaksiys», «Stilistika» sekildi salalaryn jeke-jeke bir-birimen aralastyrmay, mektep oqushylarynyng jas ereksheligi men olardyng jeke túlgha retinde qalyptasu psihologiyasyn eskere otyryp, jenilden kýrdelige qaray kezegin búzbay oqytu kerektigin oqulyq avtorlary eskermegen.

3. Qazaq tili oqulyqtaryndaghy grammatikalyq erejeler men anyqtamalar ghylymy tilde jazylmaghan. Mysaly: Bastauysh atau septiginde túryp, is-oqighanyng iyesin bildiredi. Kim? Ne? Kimder? Neler? Kimim? Nem? degen súraqtargha jauap beredi, dep, óte qarabayyr tilde jazylghan (8-synyp. Qazaq tili,124-bet) Biz oqushylargha ghylymy tújyrym men ghylymy tilde sóileudi mektep qabyrghasynan bastap ýiretuimiz kerek.

4. Oqulyq jazuda ghylymy jýie mýldem eskerilmegen әri oqushylardyng jas erekshelikteri eskerilmegen.

5. Qazaq tilin jәne onyng grammatikasyn basqa ghylym týrlerimen birge mengertemiz,- degen oy ústanymda bolghan avtorlyq újym, oqulyqqa basqa pәnderding taqyryptaryn engizu arqyly oqushylar oiyn negizgi qazaq tili pәninen mýldem basqa jaqqa búryp jibergen. Nәtiyjesinde mektep oqushylaryna Qazaq tili pәnining grammatikasy ekinshi, ýshinshi kezektegi mәsele sekildi bolyp kórinip qalghan.

Eng bastysy, «Janartylghan bilim baghdarlamasynyn» oqulyq avtorlary orta mektep oqu josparyndaghy Qazaq tili pәnining grammatikasyna jete mәn bermegeni bylay túrsyn, qazaq til grammatikasy mektep oqushysyna ne ýshin qajet ekenin týsinbeytin de sekildi. Mәselen, qazirgi ÚBT-da oqushy Qazaq tili pәninen tek qana «Oqu sauattylyghyn» ghana tapsyrady. Anyghyna kelgende, aty aityp túrghanday, ÚBT-daghy «Oqu sauattylyghy» bastauysh 3-4 synyp oqushysynyng oqu sauattylyghyn ghana tekseruge arnalghan «synaq-emtihan» sekildi. Olay deytin sebebimiz: ÚBT-daghy «Oqu sauattylyghynda» oqushygha bir mәtin beriledi. Sol mәtinning mazmúny boyynsha berilgen súraqtargha oqushy jauap berui tiyis. Súraqtyng jauaptary oqushynyng kóz aldyndaghy «Oqu sauattylyghyndaghy» mәtinning ishinde túr. Es-aqyly týzu, últtyq mektepte Qazaq tili pәnin 11 jyl oqyghan oqushy ýshin, «Oqu sauattylyghyndaghy» mәtinning mazmúnyna baylanysty súraqtargha jauap beru tym jenil. ÚBT-daghy «Oqu sauattylyghynyn» súraqtaryna 5-6 synyp oqushylarynyng ózi de óte jenil jauap beredi. Sebebi, «Oqu sauattylyghynda» Qazaq til pәnine baylanysty grammatikalyq súraqtar mýldem joq. Grammatikalyq súraqtar bolmaghandyqtan ÚBT-daghy Qazaq tili pәni boyynsha «Oqu sauattylyghynan» berilgen 20 súraqtan oqushy 20 nemese 17-18 ball jinaydy. Tek qana jogharghy oqu ornyna týsudi oilaghan bala ÚBT-dan jogharghy úpay alghanyna mәz. Mine, dәl osynday jolmen oqushy balalarymyzdy sauatsyz da bilimsiz etip, elimizding ertengi bolashaghynyng tamyryna óz qolymyzben ózimiz balta shauyp jatyrmyz. Til bilimining grammatikasy, sózderding dúrys jazylu emelelik zandylyqtary, diktant, shygharma jazu mýldem qarastyrylmaghandyqtan, óz oiyn jazbasha týrde jetkize almaytyn sauatsyz da bilimsiz úrpaq qalyptasyp kele jatyr. Búl últtyq tragediyanyng negizgi sebepkeri – «Janartylghan bilim baghdarlamasy» atty elimizding bilim reformasy!

Al, endi «Janartylghan bilim baghdarlamasyndaghy» Qazaq tilinen song Qazaq әdebiyeti pәni turaly oilasam: «Samarqanda bir apam bar, ol menen de ótken soraqy»,- degen sóz esime týsedi. Eng birinshi aitpaghymyz: Bizding tarihymyz ben mәdeniyetimizding últtyq kórinisi bayandalatyn bizding bay auyz әdebiyetimiz ben onyng týrleri jәne olardyng janrlyq erekshelikteri turaly «Janartylghan oqu baghdarlamasynda» bir auyz sóz joq. Últtyq әdebiyetimizding negizi bolghan, «Halyq auyz әdebiyeti» degen әdebiyet bizde bolmaghan sekildi.

Eger biz, býkil tarihymyz ben mәdeniyetimizding ózegi – auyz әdebiyetimizdi oqushylargha mektep qabyrghasynan bastap, ghylymy negizde, jýieli týrde oqytpasaq, jas úrpaq-mektep oqushylaryn elin, jerin, últynyng әdebiyeti men mәdeniyetin sýietin patriot etip qalay tәrbiyeleymiz? Ekinshiden, әdebiyet – ghylym. Ádebiyet ghylym retinde «Ádebiyet tarihy», «Ádebiyet syny», «Ádebiyet teoriyasy» degen ýsh bólimnen túrady. Janartylghan oqu baghdarlamasy boyynsha jazylghan qazaq әdebiyeti oqulyqtarynda jogharyda atalghan ýsh bólimning eshqaysysy da ghylymy negizde tolyq qamtylmaghan. 10-synyp әdebiyetinde әdeby janrlar men әdebiyet kórkemdegish qúraldaryna avtor shygharmasymen baylanystyrmay jeke-jeke týsinik bergenimen, oqulyqqa engizilgen avtorlar shygharmalaryna tarihiy-әleumettik túrghydaghy syn jәne teoriyalyq taldau jasalynbaghan. Shygharmashylyq túlghalardyng ómir sýrgen uaqytyna qaray, әdebiyetti kezen-kezenge jiktey otyryp, әdebiyet belgili jýiemen ghasyr-ghasyrgha bólinip toptastyrylmaghan. (Mysaly: «XIX-ghasyr әdebiyeti», «XX-ghasyr әdebiyeti» degen sekildi.) Ádebiyetti ghylym retinde oqytuda qalyptasqan osynday әlemdik ýrdisti avtorlyq újym eskerusiz qaldyrghan. Eng bastysy, mektep okushylaryna әdebiyet pәnin ghylym retinde oqytudy avtorlyq újym maqsat etpegen. Búl – oqulyqtyng mazmúny men sapasyna ýlken núsqan keltirip, oqulyqty týkke alghysyz, jaramsyz etip kórsetip túr. Janartylghan oqu baghdarlamasy boyynsha jazylghan Qazaq tili jәne Ádebiyeti pәni oqulyq avtorlarynyng ústanghan eng negizgi basty qaghidasy, ol – jana oqulyqtardy búrynghy oqulyqtargha barynsha úqsatpaugha tyrysqan sekildi. Oqulyq avtorlarynyng búl әdisi – oqulyqtyng ghylymy negizine ýlken núsqan keltirip, onyng bilimdilik sapasyn syn kótermeytin óte tómengi dәrejege týsirip jibergen.

Toqsan auyz sózdi birer sózben týiindesek: «Janartylghan oqu baghdarlamasy» boyynsha jazylghan 5-11-synyp aralyghyndaghy qazaq tili men әdebiyeti pәnining oqulyqtary,pәn múghalimderin bylay qoyghanda, mektep oqushylarynyng qarapayym súranysyna da jauap bere almaydy.

Búrynghy maqalalarymda aitqanmyn, qazir de qaytalaymyn: Songhy bilim reformasynyng BJB (Bólimdik jiyntyq baghalau), TJB (Toqsandyq jiyntyq baghalau), «Kýndelik kz» sekildi «janalyqtary» - ghylymy negizi joq, eshqayda bastamaytyn baspaldaq ekenin ghylymiy-praktikalyq túrghydan tolyq dәlәldep bere alamyn. Uaqyt tyghyzdyghyna baylanysty, jәne búrynghy maqalalarymda jan-jaqty toqtalghandyqtan BJB, TJB, «Kýndelik kz» mәselelerin sóz etudi jón sanamadym.

Bir sózben aitqanda, «Janartylghan oqu baghdarlamasy» - jas úrpaghymyzdy bilimsiz nadandyqtyng qara týnegine alyp kele jatyr! Múnyng sony – býgingi úrpaghymyzdy mәngilik qúldyqqa baylap bereri haq! Oilanayyq, halayyq...

Sóz sonynda aitarym: Elimizding bilim salasynda jasalghan sansyz kóp reformalardyng birde-bireui ong nәtiyje bermedi. Nege? Sebebi, búl «bilim reformalarynyn» avtory bireu. Ol – biylik.

Osydan bir ghasyrdan astam uaqyt búryn qabyldanghan Últtyq demokratiyalyq «Alash» partiyasynyng baghdarlamasynda: «... oqu joly óz aldy avtonomiya týrinde boluy; ýkimet oqu isine kirispeui»,- kerek dep, taygha tanba basqanday anyq jazdy. (Á.Bókeyhan. Shygharmalary. 256 bet, IX tom «Saryarqa» baspasy, Astana 2016 jyl) Shyndyghyna kelgende, ghylym-bilimdi basqaru atqarushy biylikten tys túrugha tiyis. Sebebi, kez-kelgen atqarushy biylik – uaqytsha. Al, últtyng órkeniyetke jetui men damu strategiyasyn aiqyndaytyn ghylym-bilim – mәngilik. Uaqytsha biylik arqyly ghylym-bilimning mәngilik jolyn basqara almaysyn. Damyghan memleketterdegidey ghylym-bilimdi damytudyng ghylymy jýiesin qalyptastyruymyz kerek. Órkeniyetting biyigine jetkisi kelgen kez-kelgen memleket, ghylym-bilimning ósip-órkendeuine jaghday jasaugha mindetti. Al, bilim negizi – orta mektep qabyrghasynda qalanady. Búl – aksioma.

Meninshe kez-kelgen reforma tómennen bastaluy shart. Al, bilim beru jýiesining tómengi buyny bolyp sanalatyn orta mektep baghdarlamasy boyynsha jasalynatyn bilim reformasyn – bilim jýiesin jetik biletin tәjiriybeli mektep múghalimderi men osy salanyng belgili ghalymdaryn qatystyra otyryp, keng kólemdegi halyq talqylauy arqyly jýzege asyryluy tiyis. Týrli «reformalardan» әbden sharshaghan elimizding bilim salasynyng qazirgi tanda kezek kýttirmeytin eng basty mәselesi, ol – bilim beruding Últtyq konsepsiyasyn jasau bolyp tabylady.

Oqyrman qúlaghyna altyn syrgha: Bilim beruding Últtyq konsepsiyasy últ bolashaghyna bey-jay qaramaytyn Otanyn, Últyn sýietin patriot, elshil, ghalym-ziyalylar tarapynan jazylyp ta jatyr.

Alla búiyrtsa, nәtiyjesi aldaghy kýnning enshisinde.

Núrghaly Mahan,

pedagog

Abai.kz