(Ángime)

Basy: Saban aqsha

Almatygha kelgen song Sergey Nikolaevich zym-ziya joq boldy. Taghy da «zapoygha» ketti. Búl joly ol jarty aigha joghaldy. Qarashanyng jiyrmasynshy júldyzynda aspannan týskendey sap ete qaldy. Ony kórgen bette:

– Taghy da Úly Ruhpen tildesip qayttynyz ba?– dedi Alma baysaldy ýnmen.

– Almusha, ony qaytesin? Men keremet is bitirip keldim,– dedi Platonov masattanghanday sóilep.

– Ol ne taghy?

– Jýz elu million som alyp keldim.

– Qalaysha?– dep Alma úmsyna týsti.

– Mine, chek. Aqtóbedegi belgili firma bergen.

– Búl qanday aqsha? Mynauynyz bir japyraq qaghaz ghoy. Búghan kim senedi?

– Sengende qanday, Almusha! Qazir ózimizding bankke baramyz da «Alangha» chek ashtyryp, soghan týgel salyp alamyz.

– Súrauy joq pa búnyn? Ne istemekshisiz? Erteng bar tapqanymyzdan aiyrylyp otyrmayyq,– dedi Alma ishtey qatty kýmәndanyp.

– Ayyrylmaymyz. Maghan sene ber. Men bәrin oilastyryp qoydym. Búl bir aigha berilgen payyzsyz nesie dep sanasang bolady. Otyz kýnde qaytaryp beremiz. Osy uaqyt ishinde bir ainaldyryp ýlgirsek, ýstinen keminde jýz million som tabamyz. Ekeumiz elu millionnan bólip alamyz. Boldy! Iske kiriseyik!– dedi Platonov alaqandaryn ysqylap. Ananday aqshany estigende Almanyng basy ainalghanday boldy.

– Tәuekel! Biraq bәrine óziniz jauap beresiz! Men tek bankten chek alyp beremin,– dedi ol quanyp.

– Áriyne! Ózim jauap beremin. Jýr! Jýr endi!– dep Platonov Almany asyqtyra bastady.

Ekeui qalanyng ortalyghynda janadan ashylghan «Kazfinansbanktin» kensesine keldi. Bank tóraghasynyng orynbasary Angelina Aleksandrovna Pak esimdi kәris kelinshek búlardy quana qabyldap, jarty saghat ishinde «Alan» kompaniyasynyng su jana chek kitapshasyna jýz elu million som saldyryp berdi. Bankten shyqqan song Platonov Almamen birge kensege baryp, aqsha salynghan chekting jiyrma bes betine týgeldey qol qoyghyzyp, mór bastyryp aldy. Ózining atyna senimhat jazdyrudy da úmytqan joq. Bәri retteldi degen song kónili jaylanyp:

– Almusha! Sen endi alandamay óz júmystaryndy istey ber. Chekti men alyp ketemin. Qúday qalasa, jiyrma kýnde aqshany ainaldyryp, paydamen oralamyn. Mýmkin jiyrma bes kýn bolar... Tezirek bitiruge tyrysamyn ghoy,– dedi de kabiynetten shyghyp jýre berdi.

Platonov Almagha eng basty nәrseni aitpay ketti. Búl qylmystyq әreket bolatyn. Bankting aqshasyn alayaqtyqpen ýpteuding tәsili osy. Aqtóbeden alyp kelgen móri bar chek jasandy edi. Onda eshqanday da aqsha joq túghyn. Platonovtyng sudyr sózine senip qalghan Angelina Aleksandrovna óz qolymen bankti taqyrgha otyrghyzghanyn bilgen joq.

Platonovtyng josparynsha: «Kazfinansbanktin» esep-shotyna bir tiyn da týspeydi. Olar on tórt kýnnen keyin Aqtóbedegi firmagha qyzmet kórsetetin bankke atalmysh aqsha turaly súranys hat jiberedi. Aqtóbelikter bir apta ishinde ol hatqa jauap beruge tiyis. Áriyne olar «Biz sizderge eshqanday aqsha audarugha tiyis emespiz. Múnday qarjylyq operasiya tirkelmegen» dep jazady.

Angelina Aleksandrovna ózining aldanghanyn sol kezde týsinedi. Ol ózderin aldap soqqan «Alan» kompaniyasyn izdey bastaydy. Oghan deyin jiyrma bir kýn ótedi.

Jiyrmasynshy kýni búl Almagha telefon soghyp, «Kazfinansbank» ókilderining kózine týspes ýshin qaladan bir aptagha kete túr» deydi. Ol jasyryna túrady. Sonymen jiyrma segiz kýnge sozylady.

Demek búl operasiyany jiyrma bes kýn ishinde, mýmkin bolsa odan da erte bitiru kerek. Soghan deyin aqshany bir ainaldyryp, ýstinen alatynyn jonyp alyp, bankting qarjysyn ornyna qoyyp ýlgeru kerek. Qorqatyn eshtene joq. Qarjy ornyna qoyylsa búlargha týk te bolmaydy. Mine, búl Platonovtyng naqty jospary bolatyn.

Ómirde adamnyng oigha alghany týgel oryndala bermeydi. Qashan da Allanyng qalauy bolady. «Kazfinansbankke» ótkizilgen chekting jasandy ekeni Platonov oilaghanday jiyrma bir kýnde emes, on ýshinshi kýni-aq anyqtalyp, qylmystyng arty ashylyp qaldy.

*      *      *

Bank tóraghasynyng orynbasary, quyrshaqtay әdemi kelinshek Angelina Aleksandrovna Pak óz kabiynetin ishinen jauyp alyp jylap otyr. Qyzmet babymen kóterilgenine eki ay ghana bolghan edi. Myna alayaqtargha qalay aldanyp qalghanyn ózi de bilmeydi. Búghan deyin talay chekti osylay qabyldaghanda eshqanday oqys oqigha bolmaghan. Osy jolghy qateligin ózine keshire alar emes. Endi tayauda qol jetkizgen qyzmeti de qyl ýstinde túr.

Jana ghana bank tóraghasy jeke shaqyryp alyp, terisin tiri kýide sypyrghanday boldy. Ómirde estimegen sózderin estip shyqty. Tóragha sózining sonynda: «Qalay etseniz de bir apta ishinde jýz elu million somdy ornyna qoyynyz. Olay bolmaghan kýnde bankpen qosh aitysasyz» dedi. Jylamaghanda qaytsin?

On ýsh kýnnen beri habar-osharsyz ketken Sergey Nikolaevich jana ghana kensedegi kabiynetinde otyrghan Almagha telefon shalyp, osy uaqyt ishinde ne tirlik bitirgenin bayandady. Shymkentting shina zauytynan jýz million somgha donghalaqtar alyp Krasnoyarskige jóneltipti. Bir aptada jýz elu million bolyp qaytady dedi. Qalghan elu milliongha Belorussiyadan traktor aldyryp jatyr eken. Qazaqstangha kelgende seksen milliongha ainalatyn kórinedi.

Kónili kóterinki. «Pavlodardan habarlasyp túrmyn. Jaqyn kýnderde Semey men Óskemenge baramyn» dedi.

Ol habarsyz ketkenge Alma shyndap uayymgha berilgen. Platonovtyng ne istep jýrgenin kim biledi? «Aqshany basyp alyp Reseyge qashyp keter me eken» dep te oilaghan. Platonovtyng ózi baylanysqa shyqqan song alandauly kónili bayyz tauyp, keletin paydanyng iyisin sezip kýlimdey bastady.

Dәl osy kez Qazaqstanda rekettik toptardyng ash bóridey qútyrynyp túrghan shaghy edi. Úrdajyq banditterding atynan at ýrkip, adam qorqatyn. Ana toptyng jigitteri, myna toptyng jigitteri dep, ekining biri «reket» bolyp ketken kez.

«Kazfinansbanktyn» da mәselelerin sheshetin juan júdyryqtar bar. Búlar da bilegi juan jigitterding kómegine sýienedi. Jylap otyrghan Angelina Aleksandrovnanyng oiyna eng birinshi bolyp sol jigitter oraldy. Solar mәseleni tezdetui mýmkin.

Bir apta ghana uaqyt berildi. Bolmasa organdar arqyly da qyspaqqa alyp kórer. Biraq olar isti úzaqqa sozady.

Nәzik qana kәris kelinshek kózinen móltildep tamghan jasty sýrtip alyp, telefonnyng nómirin terdi.

Jauyryndary qaqpaqtay, qayys kýrtkeli tórt jigit әlekedey jalandap, jarty saghat ishinde jetip keldi. Angelina Aleksandrovna mәselening mәn-jayyn kóz jasyna shylap otyryp jetkizgen son, tepse temir ýzetin tórt bozym «Alan» kompaniyasynyng kensesin kózdep tartyp ketti.

Platonovpen sóileskennen keyin Almanyng kónil kýii jadyrap otyr edi. Bir mezette kabiynetine atpalday tórt jigit satyr-sútyr kirip keldi. Týsteri suyq, jýristeri suyt. Olar Almamen kóp sóilesken joq. «Alma degen sen be?» dedi. «IYә» degenshe bolghan joq, ishindegi qara bújyr bireui qaltasynan tapanshasyn suyryp alyp, Almanyng mandayyna taqady da: «Dybysyng shyqpasyn! Bizben birge jýresin!» dedi. Alma taban astynda ne bolghanyn týsinbey: «Meni qayda aparasyndar?» dep edi, «Bankke barasyn!» dep qysqa jauap berdi de kabiynetin jabar-jappas aldyna salyp aiday jóneldi.

Túra qashatynday tórteui tórt jaghynan qaumalap, sheteldik kólikting artqy oryndyghyna otyrghyzdy. Jol boyy lәm-mim degen jan bolghan joq. «Kazfinansbank» kensesining aldyna kelgende tórteui mashinadan birdey shyghyp, taghy qaumalady. Sol boyy tura Angelina Aleksandrovnanyng kabiynetine alyp keldi. Alma әli de ne bolghanyn aiqyn týsine almady. Kabiynetke kirgende әlgi tapansha kezengen jigit:

– Mine, alyp keldik,– dedi beyne bir qolgha týspey jýrgen qashqyndy ústap әkelgendey Almanyng jelkesinen núqyp.

– Qolyndy tart!– dedi Alma ójettigine salyp.– Áueli ne bolghanyn týsindirsendershi.

Jylay-jylay kózderi bileudey bolyp isip ketken bankir kelinshek Almagha jaqyndap keldi de, tórt jigitting kózinshe onyng jaghynan shapalaqpen tartyp jiberdi. Alma órshelenip, namystan ólip keterdey boldy. Ashulanyp júlqynghanda eki qolyn ústap túrghan zingittey jigitterge boy bermey kete jazady.

– Áy, sening meni úrugha qanday qaqyng bar? Myna jer ne, Gestaponyng azaptau kensesi me? Qol kótergening ýshin zang aldynda jauap beresin! Odan da týsindirip aitsanshy ne bolghanyn?– dedi aighaylap.

Búnyng qatty órshelengenin kórip Angelina Aleksandrovna qorqyp ketti. Kókiregin kerip bara jatqan yzanyng jeli shyghyp, birden sabasyna týsti. «Rasynda da men ne istep jatyrmyn? Aqylymdy ashugha jendirmeyin» dep oilady da kilt búrylyp tórdegi ornyna baryp otyrdy.

– Jaqyn kelip otyrynyz,– dedi qarsy aldyndaghy oryndyqty núsqap,– Sizder ýshin júmystan quylghaly jatyrmyn. Mening soryma qaydan tap boldynyzdar?– dedi sazaryp.

Zyghyrdany qaynap otyrghanmen Alma da әieldik qulyqqa kóship, sabyrgha keldi:

– Sizding kliyentke qol kótergeniniz eshqanday qyzmettik etikanyng shenberine simaydy. Ekeumiz de әielmiz ghoy. Qatarlas ta shygharmyz. Jәy sózben aitsanyz da bolar edi. Men ne bolghanyn týsine almay otyrmyn,– dedi salmaqty ýnmen.

– Keshiriniz! Ózimdi ústay almay qaldym. Sizderding alayaqtyq әreketteriniz kimdi bolsa da shydamnyng sheginen shygharady,– dedi Angelina pidjagynyng jan qaltasynan shygharghan shaghyn betoramalmen kishkentay ghana múrnyn sýrtkishtep.– Múnday әreketke nege bardynyzdar? Aqsha qayda? Eki apta búryn bir kisimen birge kelip chekke salyp alghansyzdar. Jýz elu million som bolatyn.

– Men sol kýni Sergey Nikolaevichpen ilesip kelgenim bolmasa, ol aqshanyng qaydan kelgenin ózim de týsine almadym,– dedi Alma shynyn aityp,– Maghan ol  Aqtóbedegi tanystarymnan bir ay merzimge qaryz aldym degendey qyldy.

– Ol kisi sizding orynbasarynyz ba?

– Kommersiyalyq diyrektor.

– Bәribir birinshi basshy retinde siz jauaptysyz. Sondyqtan sizden súrap otyrmyn. Aqsha qayda? Maghan bir apta ghana uaqyt berildi. Bir aptada aqshany ornyna qoymasanyzdar sizdermen Últtyq Qauipsizdik Komiytetining ekonomikalyq qylmystar jónindegi basqarmasy ainalysatyn bolady.

– Siz qorqytyp-ýrkitumen bosqa uaqyt óltirmeniz. Bәribir odan eshtene shyqpaydy. Rasynda da men eshtene bilmeymin. Odanda ne bolghanyn maghan anyqtap týsindiriniz. Sergey Nikolaevich óz isine ózi jauap beredi,– dedi Alma Angelinanyng kózine tura qarap.

– Sizder әkelgen chek jasandy bolyp shyqty. Men sózderinizge senip qabyldatyp edim. Onda eshqanday da aqsha joq eken. Al sizding cheginizge óz bankimizding aqshasyn salyp bergenbiz. Sonda eki ortada biz aqymaq bolyp otyrmyz. Bos qaghazdy kórsetip, bizdi sendirip, jýz elu million somdy ýptep ketip otyrsyzdar. Endi týsindiniz be?

– Platonov «qaryzgha aqsha alyp keldim» dep ol qaghazdy kórsetkende siz týgili men kýmәndanyp edim. Bәri dúrys dep sendirdi. Siz bank qyzmetkeri bola túra qalay kýmәndanbadynyz? Nege tekserip almadynyz? Endi osylay sizden shapalaq jep, jerge qarap otyrghan maghan onay deysiz be? Aqsha salynghan chekti sodan keyin ózim de kórmedim.

Sergey Nikolaevich sol ketkennen mol ketti. Býgin ghana Pavlodardan habarlasty. Sizding aqshanyzdy qaytaryp beremin dedi. Sabyr etip, kýte túrynyz. Men endi ghana týsindim. Maghan da ótirik aitqan eken. Ol ózi habarlaspasa men ony taba almaymyn. Habarlassa, oghan osy jaghdaydy aityp asyqtyramyn. Basqasha kómektese almaymyn. Ózi kelse bәrin retter,– dedi Alma kýrsinip.

– Onyng jolyna qarap otyratyn mening uaqytym joq. Bir aptada aqshany ornyna qoyynyzdar. Áytpese men organdargha shaghymdanamyn.

– Maghan endi ne iste deysiz? Men bәrin aittym. Ózi aldy ma, ózi japsyn! Men ol chekten bir tiyn da alghan joqpyn,– dep Alma qaytadan qyzbalana bastady.

Onyng shyndyqty aityp otyrghanyn bayqap, әri «Sizding aqshanyzdy qaytaryp beremin dedi» degendi estip, Angelinanyng kónilinde azdaghan ýmit payda boldy. Sonda da bolsa tartpany tarta týseyin dep, aldynda otyrghan Almagha óktem-óktem sóiledi:

– Aytpady demeniz, bir aptada aqshany ornyna qayta qoymasanyzdar, sizdermen organdar ainalysady,– dedi dinkildep.

Esik auyzynda otyrghan әlgi tórt jigit әngimege aralaspady. Alma kabiynetten shyqqanda olar Angelinamen birge qalyp qoydy da, bes-alty minuttan keyin quyp jetti. Kóshege shyqqanda bújyr bet qara jigit Almanyng jaghasynan qysa tartyp:

– Aytqandy istemesen, óldim dey ber! Ýiin, mashinan, bala shaghang bar eken, bәrinen aiyrylasyn. Ózindi taugha aparyp kómip tastaymyz. Sodan keyin seni eshkim tappaydy,– dedi kózinen yzghar shashyp.

– Sen, naghyz aqymaqsyn,– dedi Alma basyn kegjeng etkizip tartynyp,– Bala-shagha sende joq pa? Álde mening izdeushim joq dep oilaysyng ba? Týrmede shiritermin seni! Mening bir tal shashym týsse sening kýning qarang bolady. Sony bilip al!– dep kijindi. Biraq ol kimge senip aityp túrghanyn ózi de bilmeytin. Búl әnsheyin әieldik soqyr ashudyng sózi edi.

«Óz elimde túryp, qaydaghy bir búzaqylargha basyndyryp qoyamyn ba?» degen yza kýni boyy Almagha maza bermedi. Keshkisin ýige barghanda kýndiz bolghan jaghdaydy kýieuine aityp edi, ol: «Saghan obal joq! Bәring aferistsinder! Basymdy qatyrma! Tynysh jýr!» dep kesip sóilep, betin qaytaryp tastady.

Óshikken әieldi oiynan qaytaru onay emes. Alma býkil elge keninen tanymal, bedeldi bir auyldas aghasyna telefon soghyp, kórgen qúqayyn bayandady. Taptalghan namysyn aityp: «Meni qorghaytyn adam joq pa?» dep jylady. «Aynalayyn, qalqam! Jylama! Erteng saghan myqty degen jigitterdi jiberemin. Ózimizding jerlester. Solar kómektesedi» dep júbatty ýlken kisi. Artynsha-aq Dosan degen jigit búghan telefonmen habarlasyp: «Aghashka aityp edi. Tanerteng baramyz» dep kensesining meken-jayyn súrap aldy.

Dosannyng qasyna Janbolat, Qayrat esimdi eki jigit ere kelipti. Búlar kәsipqoy sportshylar eken. Ýsheui de saydyng tasynday, myghym jigitter. Olargha arqa sýiep, Almanyng kónili kәdimgidey-aq ósip qaldy. Tanysyp, mәn-jaygha qanyqqan song Dosan Almany ishtarta sóilep:

– Tateshka! Eshtene uayymdamanyz. Siz ýshin kimdi bolsa da ornyna qoyamyz. Renjitip jýrgen kimder ekenin aitsanyz boldy, olardy jerding týbine ketse de tauyp alamyz,– dedi bir qolymen myj-myj bolghan qúlaghyn uqalap.

– Attaryn aitpady. Tórteui de myghym deneli. Sóz arasynda bireuge «Ruslan» dep jatqandaryn qúlaghym shalyp qaldy.– dedi Alma.

– Beti bújyr-bújyr qara jigit emes pe?

– IYә, iyә! Dәl sonyng ózi.

– Týsinikti boldy. Býgin keshke olardy tauyp alamyz. Sizge erteng soghamyz.– dep Dosandar qaytyp ketti. Alma ózine tauday tirek tapqanday mәz bolyp qala berdi. «Mine, bizding jigitter! Jaudan qaytpaghan batyr babalarmyzdyng jalghasy ghoy búlar!» dep masattandy.

Dosan men Ruslan sport internatynda birge oqyghan dostar edi. Almanyng kabiynetinen shygha salysymen salyp-úryp solargha bardy. Eski dostar qúshaqtasyp, tós qaghysyp, mәre-sәre bolyp shúrqyrasa kóristi. Saghynysyp-aq qalghan eken. Jaghday súrasyp bolghan song Dosan Ruslannyng iyghyna qolyn artyp:

– Júmys bar, bauyrym!– dedi.

– Ayta ber, brat!– dep Ruslan qúlaghyn tosty.

– Bizding bir tateshkany qysyp jatyr ekensinder ghoy,– dep kýldi Dosan,– Sol kisiden kele jatyrmyz.

– Jýz elu million ba?

– IYә, sony ne isteymiz?

– Sen ne aitsan, sony isteymiz, brat! Ne isteu kerek?

– Senderding «dolyalaryn» qay jaqtan? Bankten alatyn shygharsyndar?

– Biz alatynymyzdy bankten alyp aldyq.

– Qansha aldyndar?

– On limon.

– Onda bylay isteyik. Biz myna jaqtan «dolyamyzdy» alghansha sender tateshkany qorqyta berinder. Býgin týnde taghy da telefon soghyp, zәresin úshyryndar.

– Onyng ýiining telefonyn bilmeymiz ghoy.

– Mende bar. Qazir beremin,– dedi Dosan Ruslannyng arqasynan qaghyp. Ruslan temeki qorabynyng syrtyna Almalardyng ýy telefonynyng nómirin jazyp aldy.

– Bazarda tәuir inomarka qansha túrady?– dep súrady Dosan Janbolattan.

– Ortashasy bes limon bolatyn shyghar. Ne boldy? Mashina minemiz be?– dep Janbolat qutyndap qaldy.

– Tateshkagha ýsheumizge ýsh mashina әperesing dep aitayyq.

– E, odan da on bes limon ber desendershi,– dedi Ruslan,– Aqshany alyp alsandar arghy jaghyn kóresinder ghoy.

– Ruslandiki dúrys. Erteng oghan «On bes million som tap» deymiz. Al, sender týnde jaqsylap qorqytyndar. «Balalaryndy alyp ketemiz» desendershi,– dep Dosan Ruslannyng qolyn qysty.

Beykýnә balalaryn oilap әbden zәresi úshqan súlu kelinshek ertesine Dosannyng qolyna on bes million somdy quana-quana sanap berdi. Ózining «qorghaushylaryna» degen yqylasy odan sayyn arta týsti. «Taghy birdene kerek bolsa aitarsyndar. Tek bizge tynyshtyq bersinshi» dep jalynghanday boldy. Onyng qatty qoryqqanyn bayqaghan Dosan:

– Oi, tateshka! Býkil eldi dýbirlettinizder ghoy. Jan-jaqtaghy jigitterding bәri bilip otyr. Sizder ýshin ýlken «razborka» jasaytyn boldyq. Ol onay sharua emes,– dep ózining baghasyn arttyryp qoydy.

*      *      *

Kelesi aptanyng beysenbisi kýni Alma Qauipsizdik komiytetining sústy tergeushisining aldynda otyrdy. Angelina Pak aitqan uәdesinde túrypty. Oqighanyng mәn-jayyn tolyq tizip, Qauipsizdik komiytetine shaghym jazypty. Almany olar birden tauyp aldy.

Platonov bolsa әli habarsyz. Onyng qayda jýrgenin bir qúday biledi. Qaytyp kele me, kelmey me? Ol da belgisiz.

Osy sergeldeng bastalghaly Almada tynysh kýn joq. Uayymgha uayym qosylyp, qarauytyp, jýnjip barady. Júmysynan da, ýiinen de bereke ketti. Kózderi alaqanday bop, ýreylenedi de otyrady. Telefon shyr etse talyp qalarday qaltyraydy. Álemdegi eng qorqynyshty nәrse osy jasyl telefon boldy. Jýikesi shydamaghan song ýidegi súmpayy telefondy óshirip tastady.
Kense jaqqa ayaq basqysy kelmedi. Júmysqa tipti barmay qoydy. Telefon ýshin kýieui ekeui kýnde qyrqysady. Momynym dep jýrgen Dәrkeni «Júmys isteuge mýmkindik bermedin. Seni kórgim kelmeydi» dep ata-anasynyng ýiine ketip tyndy. Balalardyng sabaghy men tamaghy ózining moynynda qaldy. Ábden tyghyryqqa tireldi. Endi mine, kózderi qantalaghan qatal tergeushining aldynda otyr.

Búnyng aty-jónin, meken-jayyn, tughan jylyn, otbasy jaghdayyn týgendep alghan song tergeushi negizgi iske kóshti.

– Alma Isahanqyzy, myna jaghdaydyng qalay bolghanyn basynan bastap aityp beriniz. Eshteneni jasyrmay, bar shyndyqty óz qalpynda aitsanyz óziniz ýshin dúrys bolady,– dedi kapitan Telegiyn. Alma eshtene jasyrmay, bolghan oqighany bolghanday etip bayandap berdi. Onyng sózderin týgel jazyp, qol qoydyrghan song tergeushi Telegin Arkadiy Petrovich ótkir janaryn Almagha qadap:

– Sizdi qazir qamaymyz,– dedi sústanyp,– Platonov aqshany ornyna qoyghansha qamauda bolasyz. Eger ol qashyp ketse, bes jyldan segiz jylgha deyin sottalasyz.

– Ýidegi balalardy qaytemin? Mening balalarym bar ghoy,– dedi Alma kózderi sharasynan shyghyp keterdey qorqyp. Ózin ústay almay enirep jylap jiberdi.

– Bala kimde joq? Qylmyskerding bәrinde bar. Sonda sizdinshe qalay? Balasy bar dep qylmyskerding bәrin jazasyz qaldyrayyq pa? Siz qyzyq adam ekensiz! Balalarynyz turaly nege búryn oilamadynyz? Álde osy qylmysqa balalarynyz ýshin bardynyz ba? Endi onashada otyryp, jymqyrghan aqshany qalay qaytarudy oilanyz. Ol aqshany sottalghan kýnde de qaytarasyz. Erteng maghan qalay qaytaratynynyzdy aitatyn bolynyz,– dedi de Telegin ýstelining astyndaghy qyzyl týimeni basyp qaldy. Esik syrtynda túrghan arnayy uniforma kiygen jigit kirip keldi. Alma boz-boran bolyp, solqyldap jylap otyr.

– Mynany aparyp qamandar!– dedi qatal tergeushi. Alma jylaghan kýii jalbarynyp:

– Qúday ýshin, sizden ótinemin! Bir ret telefon soghugha mýmkindik berinizshi. Balalarymdy kýieuime tapsyrayyn,– dep alasúrdy. Telegin rúqsat berdi. Alma soyylday dәu qara telefondy dirildey kóterip, ata-enesining ýiine telefon shaldy. Arghy jaqtan erine dauys qatqan Dәrkenge:

– Men býgin ýige bara almaymyn. Balalar mektepte. Ózing ie bol!– dedi óksip túryp.

– Endi balalardy tastap, týndeletip tentirey bastadym desenshi. «Týngi kóbelek» dep dәl sendeylerdi aitady,– dep ashuly kýieui trubkany qoya saldy.

Qarkólenke kameranyng ishi tastay suyq. Daladaghy qystyng yzghary múnda da bar. Syghyrayghan quatsyz lampa sónip qalarday bolyp, suyqtan qaltyraghanday dir-dir etedi. Jeke kamerada jalghyz ózi týnimen býrsendep, jylap shyqty. Býrisip otyryp ótken tirlikting bәrin kóz aldynan ótkizdi:

«Sergey Nikolaevich qayda jýr eken? Ol mening jaghdayymdy bilmeydi ghoy. Bilse birdene oilastyrar ma edi? Ol nege habarsyz ketti? Álde óz tirligin týgendep, basqa elge tayyp túrdy ma? Ol shynynda da qashyp ketken bolsa men myna bәleden qalay qútylamyn? Kimge aitsam bolady? Ne istesem bolady? Qúdayym-ay! Qaydan ghana Platonovpen tanysyp edim? Nege ghana soghan senip edim? Ómirimde oilamaghan týrmeni de kórdim-au. Endigi kýnim ne bolady? Segiz jylgha sottalyp kete baram ba? Bar dýniyemdi satsam da jaba almaymyn ghoy myna aqshany. Myna qapasta otyryp Sergey Nikolaevichti qalay tabamyn? Ol meni qalay tabady? Búl túiyqtan meni kim shygharady? Arqa sýier eshkimim de joq eken ghoy. Eshkimim joq eken! Naghyz beyshara ekenmin-au!» dep solqyldap jylady.

Rasynda da ol búl shytyrman shyrghalannan qalay qútyludyng jolyn kórmedi. Ábden sharasy tausylyp, sharuasy bitken song ómiri auzyna almaytyn jalghyz Jaratushy Allany esine aldy. «O, Jaratqan IYem! Men siyaqty beyshara qúlyna ózing jar bola gór! Ózinnen basqa sýiener eshkimim joq eken. Sening qúdireting sheksiz deushi edi ghoy. Jany jaraly, miskin pendene ózing kómektese gór! Ózing jol kórset! Ózine ghana senemin, qayyrymdy Tәnirim! Menen teris ainalmashy. Bar kýnәmdi keshirgeysin! Keshirshi meni úly Jaratushym! Men siyaqty bir beybaqty myna qapas týnekten qútqara gór!» dep zar eniredi.

Ertesine saghat on birde Almany tergeushige alyp keldi. Teleginning týr-óni keshegiden jyly kórindi. Búl kirgende kýlimdep ornynan túryp:

– Qayyrly tan! Romantikalyq týniniz qalay ótti?– dep amandasty. Almanyng jylay-jylay kózderi bileudey bolyp isip ketken týrin kórip:– Auyryp qalghan joqsyz ba?– dep súrady. Búl ýndemegen kýii keshegi oryndyqqa sylq etip otyra ketti.

– Ýndemeysiz ghoy. Birdene bolyp qalghan joq pa? Qalay? Aqshany qalay qaytaru jaghyn oilandynyz ba?– dedi tergeushi. Búl әli de men-zeng kýide súlyq otyr. Tergeushige ne dep jauap bererin de bilmedi.

– Arkadiy Petrovich! Basym әbden qatyp bitti. Sergey Nikolaevichti tabugha kómektesinizshi,– dedi әlden song esin jiyp. Búl sózdi auyzyna Qúday saldy. Olay dep aitamyn dep oilamaghan edi. Telegin symday tartylyp ornynan túrdy da ýstelin ainalyp kelip, Almagha qarama qarsy oryndyqqa jayghasty. Qos qolymen iyegin tayanyp, Almanyng kózine tesile qarap biraz otyrdy da:

– Tabugha bolar edi,– dedi jymiyp,– Tek elde bolsa. Meninshe ol endi kelmeydi. Kesheli beri men biraz nәrselerdi anyqtadym. Ol shetelge qashyp ketken siyaqty. Mine, tanertennen beri taghy biraz mәlimetter keldi. Siz ýshin men oilanyp jatyrmyn,– dep yrghayday úzyn boyyn ózining ýsteline sozyp, bir-eki paraq anyqtamalardy qolyna aldy.

Platonov kelmeydi degendi estigende Almanyng boyyn múzday temir qaryp ótkendey boldy. Eriksiz tilin tistep alghanyn bayqamay da qaldy.

– Búl ne qaghazdar?– dep súrady tergeushiden.

– Búl sizding taghdyrynyz, Alma Isahanovna! Platonovtyng chekpen jasaghan әreketteri turaly mәlimetter. Ol aqshany tauargha ainaldyryp Reseyge shygharghan. Mine, «Shymkentshinagha» jýz million tólegeni túr. Tauar Krasnoyarskiden tabyldy. Aqshasyn alyp ýlgirmepti. Qalghan elu milliondy Kókshetaudyng astyq kombinatyna tólepti. Biday satyp alyp, Belorussiyagha jóneltipti. Onyng sonyn tappay otyrmyz. Platonov endi kelmeytini anyq. Ol aqshany sol jaqtan shygharyp alady da shetelge ótip ketedi. Men siz turaly qatty oilandym. Búl túiyqtan shyghatyn jol bar. Eger mening sharttarymdy oryndasanyz,– dep Almagha kýlimsirep qarady. Ishinen Platonovty jerden alyp, jerge salyp otyrghan Alma Teleginge ýmittene qarap:

– Sharttarynyzdy aitynyz. Oilanyp kóreyin,– dedi.

– Sizding oilanatyn mýmkindiginiz joq. Eki shart ta mindetti týrde oryndaluy kerek. Sonda ghana men sizge kómektesemin,– dedi tergeushi qulanyp.

– Ayta beriniz, Arkadiy Petrovich!

– Onyng birinshisin qazir oryndaysyz. Sodan keyin ekinshisin aitamyn.

– Aytsanyzshy.

– Qalay? Birinshi shartty oryndaugha dayynsyz ba?

– Bilmeymin.

– Onda myna bólmege ótiniz,– dep Telegin kabiynetining quysyndaghy esikti núsqady. Alma kórsetilgen esikti ashyp ishke endi. Onasha sóilesuge arnalghan shaghyn bólme eken. Qabyrghagha arqasyn tiregen kók qayys divannyng aldynda jurnaldyq ýstel qoyylypty. Artynan ere kirgen Telegin ne oilaryn bilmey esik auzynda sileyip túryp qalghan Almanyng myqynynan mytyp:

– Nege túrsyz? Sheshininiz!– dedi.

– Búnynyz ne? Ne oilaghanynyz bar?– dedi Alma ýrpiyip.

– Búl mening birinshi shartym. Men sizdi qinamaymyn. Oryndamaymyn deseniz óziniz biliniz. Onda men de sizge kómektespeymin. Kameragha qayta barasyz ba? Týrmege otyrghynyz kele me? Platonov sizdi qútqarmaydy. Sizding qútqarushynyz jalghyz menmin. Taghdyrynyz mening qolymda. Sondyqtan oilanyp túrmaghanynyz jón.

– Adamnyng taghdyrymen osylay oinaugha bola ma? Mynau masqara ghoy!– dedi Alma kóngisi kelmey dir-dir etip.

– Ómirde bәri bolady. Siz óte súlusyz. Oghan men kinәli emespin. Endi kóp sóilesip túratyn uaqyt joq. Bolynyz!– dedi tergeushi. Qapas kamera men týrmeni oilap edi Almanyng meseli qúrydy. Onyng ýstine myna shyrghalannan qútqaratyn Teleginnen ózge tiri pende joq. Almanyng kóngennen basqa amaly qalmady.

Telegin óz sharuasyn bitirgen song asyghys týimelenip, ózining kreslosyna otyrdy da temeki tútatty. Alma jylaghan kýii ýsti-basyn retke keltirip ornyna qayta kelip jayghasty. Ekeui de boylarynan qany tasyp, qyp-qyzyl bolyp otyr.

– Endi ekinshi mәselege kósheyik,– dedi tergeushi jigit.

– Qúlaghym sizde,– dep Alma onyng qyzara bórtken jýzine qarady.

– Maghan mashina kerek,– dedi Telegin Almanyng ónine synay qarap.– Inomarka demeymin. Jana «Jiguli» bolsa jetedi. Qalay? Búghan ne deysiz?

– Maghan tandau qaldyrmadynyz ghoy. Kerek bolsa, amalym bar ma? Ol qansha túrady?– dedi jasty kózderi jautandap.

– Jeti million som. Aqshasyn berseniz ózim alamyn. Qashan әkelesiz?

– Ýide ústap otyrghan shamaly aqsham bar edi. Býgin deseniz býgin әkelip bereyin,– dedi Alma tereng kýrsinip.

– Onda bylay bolsyn, qazir sizding jaghdayynyzdy aqyldasayyq. Sonynan sizdi qyzmet kóligimmen ýiinizge jetkizip salamyn. Sol kezde beriniz. Al endi iske dúrystap kiriseyik,– dep ornynan túryp, aldynda jatqan qaghazdardy kóterip, Almanyng qasyna kelip otyrdy.

– Men sizdi birinshi kezekte «kýdiktiden» «jәbirlenushi» statusyna shygharuym kerek. Sondyqtan qazir asyqpay otyryp Platonov pen Paktyng ýstinen shaghym jazamyz. Platonov sizdi aldap ketti, Pak oghan kómektesip, bankting aqshasyn ústatyp jiberdi degenge keltiremiz. Ekeui birigip sizdi aldap soqqan bolyp shyghady. Sodan keyin ýptelgen qarjynyng bәrin Platonov pen Paktyng moynyna salamyz. Qútylyp kórsin! Qysqasy, sizdi men búl bәleden qútqaryp alamyn,– dedi Telegin kózin qysyp.

– Krasnoyarskidegi tauardy qaytaryp alugha bolmay ma?– dep súrady Alma.

– Bolady. Men tanerteng olargha telegramma jiberdim. Ol tauar eshqayda ketpeydi. Biraq aqshasy tólenbeydi.

– Sonyng aqshasyn tóletip alsaq qaytedi? Sergey Nikolaevich bir aptada tólep beredi degen edi.

– Ázirge solay túra túrsyn. Uaqyty kelgende kóre jatarmyz. Eng bastysy sizdi osy isten aqtap alsam boldy emes pe?

– Áriyne, men ýshin eng bastysy sol. Osydan qútqarynyzshy. Bankting úrdajyq jigitteri de mazamdy alyp boldy. Qorqytyp-ýrkitip óltirip barady,– dedi Alma múng shaqqanday sóilep.

– Men Pakpen sóilesemin. Olar sizge ekinshi ret jolamaytyn bolady. Ol jaghyn uayymdamanyz. Tek ekeumizding әngimemiz turaly jan adam bilmeytin bolsyn.– dedi Telegiyn.

Qajetti shaghymdy ózi bayandap otyryp jazghyzyp, qol qoydyryp alghan song Telegin Almany tau jaqtaghy ýiine jetkizip saldy. Jeti million tengeni qaltasyna basty. Qoshtasarda Almanyng tamaghynan iyiskep, betinen sýiip:

– Men sizdi únatyp qaldym. Retin tauyp kezdesip túrayyqshy,– dedi qiylghanday bolyp. Súlu kelinshek basyn shayqap:

– Ne degen súmpayy adam ediniz?!– dedi de tez búrylyp ýiine kirip ketti.

Alma kelgende ýide eshkim joq edi. Balalar mektepte, Dәrken júmysynda bolar. Kýidirgi telefon qosuly túr eken, birden kýieuining júmys telefonyn terdi. Ýige kelgenin eskertti de juynyp-shayynyp, júmsaq tósekke shalqalay ketti. «Oy, Alla-ay! Ýiime de jettim-au! Týnde ghana qaranghy qapastan, týpsiz túiyq shyrghalannan shyghar jol tappay, botaday bozdap otyr edim. Jalbarynghanym qúlaghyna jetken eken ghoy, Jaratushy IYem! Shýkir! Shýkir! Myng da bir tәubә!» dep Tәnirige ishtey minәjat etti.

*      *      *

Eki kýnnen keyin Teleginning tegeurindi pәrmenimen Platonov Almatygha jetti. Ol Almanyng ýiine telefon soghyp, habarlasty. Ekeui týsqayta kensede jolyghatyn boldy.

Jolda kele jatyp Alma ishtey ýlken janjalgha dayyndaly. Platonovty qarghap-silep, it terisin basyna qaptaymyn dep keldi. Biraq naqty jaghday ol oilaghannan mýldem basqasha órbidi.

Múntazday bolyp, shyrttay kiyingen Platonov Almany saghynyp qalypty. Bauyryna basyp, qúshaqtap, betinen sýiip amandasty. Onyng ýstinen komiytetke shaghym jazghan Almanyng betteri duyldap barady. Amandyq-saulyqtan song jayghasyp otyryp sóilesti.

– Sergey Nikolaevich, múndaghy jaghdaydy estimegen shygharsyz,– dey berip edi, Platonov Almanyng sózin bólip sóilep ketti:

– Almusha-a! Men bәrin bilem. Sening bankke baryp sóz estigenindi de, mening ýstimnen komiytetke shaghym jazghanyndy da, bir kýn kamerada otyryp shyqqanyndy da bilem,– dedi kýlimsirep,– Men Ostap Bender emespin be? Bәrin de rettep keldim. Bankke baryp, Angelina Aleksandrovnagha amandasyp shyqtym. Tergeushi Arkadiy Petrovichpen de tanysyp, ýlken sharualardy kelistim. Bәri de jaqsy adamdar ghoy. Seni sergeldenge salghanym ýshin keshirim súraymyn. Sen de jaqsysyn! Áy, saytan qyz-ay! Biraq, biraz nәrseni býldire jazdadyn-au! Eshtene etpeydi. Jastyq shaqta onday-onday qatelikter bolady ghoy. Men seni jaqsy týsinemin. Sening ornynda bolsam, bәlkim men de solay ister me edim, kim bilsin? Men saghan «Búl jiyrma bes kýnde bitetin tirlik» degen joq pa edim? Mine, býgin jiyrma ýshinshi kýn. Sen qorqyp ketpegende bәrin aitqan uaqytymda bitiretin edim. Endi birer aptagha sozylatyn siyaqty. Eng bastysy mening josparym keshigip bolsa da oryndalady. Angelina Aleksandrovnany soghan kóndirdim. Olar kýte túratyn boldy.

Platonovtyng sózin tyndap otyryp, Alma onyng sonshalyqty ústamdylyghy men sabyrlylyghyna qayran qaldy. Alma ýshin songhy on kýn aqyrettegi gharasat maydanymen birdey bolmady ma? Qiyamet-qayymnyng otyna týskendey edi ghoy. Paktyng shapalaqpen tartqany, úrdajyq búzyqtardyng qayta-qayta qorqytqany, Dosandargha ketken on bes million, tergeushige ketken jeti million, suyq kameranyng azaby, Teleginning aryn taptap zorlaghany, ýiden qashqan bereke, janyn jegen ýrey men qorqynysh... Bәri-bәri qabattasyp bir on jylgha qartaytyp jibergen joq pa? Al Sergey Nikolaevichti tyndap otyrsang tipti de týk bolmaghanday. Bәri dúrys. Bәri jaqsy adam. Bәri solay bolsa búl nege aqyrzaman ornatyp jýr? Osyny oilap edi ózegi órtengendey ashyp ketti. Kókiregine yza tyghylyp, kózine jas keldi.

– Mening janyma qatty batqany sizding aldap ketkeniniz,– dep janaryn tómen salyp, jylap jiberdi.– Chekting jasandy ekenin nege aitpadynyz?

– Qymbattym-au! Ony aitsam sen búl josparmen keliser me edin? Bәri men oilaghanday bolghanda sen kórgen qúqaydyng biri de bolmas edi. Myna zamanda tәuekelsiz eshtene bitpeydi. Tәuekel dep iske kirisken song qanday qiyndyq kezdesse de shydau kerek. Endi sәl ghana qaldy. Qiyndyqtyng bәri artta qaldy dese de bolady. Osy júmys bitse Angelina Aleksandrovnagha on million, Arkadiy Petrovichke on million beremin dep kóndirdim. Sonymen endi bizdi eshkim qinamaytyn boldy. Men júmysymdy asyqpay bitirip kelemin. Sen óz tirliginmen ainalysa ber. Arkadiy Petrovichke baryp, shaghymyndy qaytaryp al. Ol endi bizding dosymyz.

– Ol menen de jeti million aldy ghoy. Sol jetpey me oghan?– dedi Alma.

– Jetpeydi. Býgingi adamdarda qanaghat degen atymen joq. Jeti million emes, jetpis million berseng de, «Ákele ber! Ákele ber!» deydi. Al sen oghan beker beripsin.

– Ol maghan siz endi qaytyp kelmeydi dedi ghoy. «Shetelge qashyp ketti» dedi. Sodan keyin amalsyz kóndim,– dedi Alma ózining sharasyzdyghyn moyyndap.

– Oi, Almusha! Almusha! Baladay anqausyn-au sen! Jýreging taza adamsyng ghoy. Men eshqayda da ketken joqpyn. Mine, otyrmyn ghoy aldynda. Komiytetshilerding eng negizgi qúraly qorqytu-ýrkitu, aldap-arbau, qysym jasap adamdy esten tandyru ekenin әli bilmeysing be? Ol sening qorqaq ekenindi, zannan habarsyz ekenindi bilip, kameragha әdeyi qamatyp otyr.  Eger sen óz qúqyghyndy bilgen bolsang ol saghan týk te istey almas edi. Myqty bolsa, meni nege qamamaydy? Óitkeni qamay almaydy. Mening óz qúqyghymdy qorghay alatynymdy biledi. Olar naghyz әkki psihologtar ghoy.

– Bәribir siz meni tankting tabanyna tastap kettiniz,– dedi Alma ókpeli synaymen.

– Qaydaghy tankti aitasyn? Tank týgil saytan da joq. Qoryqqangha qos kórinedi. Ózinning qorqaqtyghynnan bolghan bәri.

– Qoryqpay qayteyin? Men әielmin ghoy. Búzaqylar mazalay bergen song olargha qarsy jigitter jaldadym. Ózimizding jerlester. Olargha da on bes million berdim,– dedi Alma ókingendey kýrsinip. Múny estigende Platonov kýiip ketti.

– O, Qúdayym-ay! Saghan ne deuge bolady?! Qanday adamsyng ózin?– dedi eki qolymen basyn qysyp,– On bes million dalada jatyr ma? Álde aspannan jauyp jatyr ma saghan? Búzaqylar deydi... Jigitter deydi... Olar taghy ne dep qorqytty seni?

– Mandayyma tapansha taqady. «Balalaryndy alyp ketemiz» dedi. «Ózindi óltirip, taugha aparyp kómip tastaymyz» dedi. Osy az ba sizge?– dep Alma ashulana bastady.

– Sonyng bәrine sene berding be sen? Ol jәy qoqan loqy emes pe? Ol quayaqtar da psiholog. Qoryqpaghan adamgha eshtene de istey almaydy. Batylyraq bolsang ózderi senen qorqatyn edi. Qazir qoqan loqy jasau, qorqytyp bopsalau әreketteri ýshin qanday statiyalar baryn ózing bilmegen son, olar da bilmeydi deymisin? Olar qanday qylmys ýshin qanday jaza baryn týgel biledi. Onay jerden olja tauyp jýrgen naghyz «darmoedter». «Jerlesterim» deysin... Olardyng saghan jany ashidy dep oilaysyng ba? Jany ashysa aqsha talap etpey-aq kómekteser edi. Esil dertteri sening aqshandy suyryp alu bolghan. Ol jigitterdi erteng Arkadiy Petrovichke tapsyrsam, izi týgili kólenkelerin de kórsetpey, tym-tyraqay qashady. Olargha jolaushy bolma! Jolap ketseng taghy biraz aqshannan aiyrylasyn. Alayaqtar!– dedi Platonov Almanyng aqymaqtyghyna shyn yzasy kelip.

*      *      *

Jeltoqsan aiynyng sonyna deyin Sergey Nikolaevich Krasnoyarskidegi aqshany tolyq aldy. Belorussiyadan әkelgen traktorlardy týgel satty. «Kazfinansbanktin» aqshasyn ornyna qoydy. Angelina Aleksandrovnamen de, Arkadiy Petrovichpen de aqshanyng arqasynda jaqyn dos bolyp ketti. Tapqan paydasynan Almagha jiyrma eki million som bólip berdi.

– Búl sening shyghyndaryndy japqanym. Eger tynysh otyrghanda búdan da kóp alar edin. Osyghan razy bol!– dedi ol Almanyng qolyn qysyp,– Búiyrsa, bir aidan keyin «IYjevskinin» júmysyna kirisemiz. Sonda naghyz milliarder bolamyz! Ázirge demalyp alayyq. Men baryp, Úly Ruhpen amandasyp qaytayyn.

– Rahmet, «Ostap Bender»! Úly Ruhqa menen sәlem aitynyz! Sizsiz mening kýnim qarang ekenin týsindim. Ýstinizden bilmestikpen shaghym jazghanym ýshin aldynyzda basymdy iyip keshirim súraymyn. Siz – úly kombinatorsyz!– dep Alma onyng betinen sýiip aldy.

Qantar aiynyng jetinshi júldyzy Alma ýshin qaraly kýn boldy. «Zapoydyn» onynshy kýninde «Ostap Benderdin» jýregi toqtap qalypty.

Onyng ziratynyng basynda jylap túryp, Alma tereng oigha batty: «Qanday jaqsy adam edi! Ólemin dep oilamady ghoy. Átten, dýniye-ay! Bar joghy otyz ýsh jasqa kelipti. Aldyna qoyghan tauday maqsattary, qyzyldy-jysyldy armandary bar edi. Milliarder bolamyn deushi edi. Endi oghan eshtene kerek emes. Dýnie tirilerge kerek. Qysqa ghúmyrdy dýnie quyp, itshilik talas-tartyspen ótkizetin biz – adamdar ne degen aqymaqpyz? Qanaghatsyz ittermiz ghoy. Qúryp ketsinshi jantalas ómir! Aqshasy da qúrysyn!

Men endi bәrin qoyamyn. Ózimmen ózim bolyp, adamsha ómir sýreyinshi. Balalarym men jarymdy ayalap, tughan-tuyspen jaqsy qarym-qatynasta bolugha tyrysayyn. Qarapayym ghana kýn kesheyinshi.

Myna, Sergey Nikolaevich ne kórdi? «Saban aqsha» aqyr týbine jetti. Qansha tapsa da ýi-ishining berekesi bolmady. Otbasy ydyrap ketti. Jalghyzdan jalghyz qalyp araq ishetini de búl jalghanda janyna saya tappaghandyqtan bolar. «Úly Ruhpen tildesip qaytamyn. Ol mening qúrdasym. Meni sol ghana týsinedi» deushi edi jaryqtyq...

Aytpaqshy, býgin shyghys hristiandarynyng «Rojdestvo» merekesi eken ghoy. Hristostyng qayta tirilgen kýni. Myna sәikestikti qarashy!.. Bәlkim janyng jәnnatta bolghyr Platonov dәl qazir Isa payghambardyng qasynda jýrgen shyghar?..».

Sony.

Temirghaly Kópbay

Suret avtory: Qazanghapov Túrar

Abai.kz