Núrghaly Jýsipbay. Ýzilu
1771 jyl.
...qalyng Qazaq Týrkistanda Abylaydy Han kóterdi.
***
Ótkir kózi, oily kózi jinalghan ýsh jýzding iygi jaqsylary men jaysandaryna senimmen qarap túr. Ýmitpen de. Bastaghan mýbәrәk ghazauatyn batyr-noyandar da, halyq ta qoshtar dep.
Kókjal ruhy kózi kórip, sózi ótip túrghan halyqtyng qalyng nópirinen de qat-qabat basym jinalghan sheyitterding ruhyn da sezinip túr. Sheyitter ólmek emes, tirilerding joryghynan da qalmaq emes.
Týgel keudesin janghyrtyp túrghan nar qobyzdyng kýnirengen saryny esh basylar emes. Ghajaby sol, ózinen basqagha estilmeydi, sezilmeydi. Joq, әlde búl, sheyitter ruhynyng ýni me? Qaytpaghan kektin, yzanyng zary ma? Ghazauattyng tylsym kýshi me? Álde... әlde, osylardyng barlyghynyng jýregindegi janghyryghy ma?
Týrkistangha jiylghan eki dýniyening qazaqtary hannan da, tәbәrik qantalapayynan da ýmitti.
Tym auyr ýmit, tym auyr salmaq, auyr jýk.
Múny aq kiyizding astyndaghylar da sezinip túr.
Óz basyn ózi auyrsyna búryp, taghy da Yasauy babasyna qarady. Kesene de túr kýnirenip ózindey. Ýmitpenen telmirip túr biyikten.
Búl da ýmitti. Ghazauatta sheyit bolsa, osynda jerlenbekke. Jerlengen son, ózinen keyingi Qazaq handarynyng tegis barlyghynyng da osy jerden han kóterilerine. Ghazauatty ýzilgen jerden qayta jalgharyna.
Qobyz saryny ózine ghana seziledi... Keudesin týgel janghyrtyp.
***
1771 jyl.
...qalyng Qazaq Týrkistanda Abylaydy Han kóterdi.
***
Ótkir kózi, oily kózi jinalghan ýsh jýzding iygi jaqsylary men jaysandaryna senimmen qarap túr. Ýmitpen de. Bastaghan mýbәrәk ghazauatyn batyr-noyandar da, halyq ta qoshtar dep.
Kókjal ruhy kózi kórip, sózi ótip túrghan halyqtyng qalyng nópirinen de qat-qabat basym jinalghan sheyitterding ruhyn da sezinip túr. Sheyitter ólmek emes, tirilerding joryghynan da qalmaq emes.
Týgel keudesin janghyrtyp túrghan nar qobyzdyng kýnirengen saryny esh basylar emes. Ghajaby sol, ózinen basqagha estilmeydi, sezilmeydi. Joq, әlde búl, sheyitter ruhynyng ýni me? Qaytpaghan kektin, yzanyng zary ma? Ghazauattyng tylsym kýshi me? Álde... әlde, osylardyng barlyghynyng jýregindegi janghyryghy ma?
Týrkistangha jiylghan eki dýniyening qazaqtary hannan da, tәbәrik qantalapayynan da ýmitti.
Tym auyr ýmit, tym auyr salmaq, auyr jýk.
Múny aq kiyizding astyndaghylar da sezinip túr.
Óz basyn ózi auyrsyna búryp, taghy da Yasauy babasyna qarady. Kesene de túr kýnirenip ózindey. Ýmitpenen telmirip túr biyikten.
Búl da ýmitti. Ghazauatta sheyit bolsa, osynda jerlenbekke. Jerlengen son, ózinen keyingi Qazaq handarynyng tegis barlyghynyng da osy jerden han kóterilerine. Ghazauatty ýzilgen jerden qayta jalgharyna.
Qobyz saryny ózine ghana seziledi... Keudesin týgel janghyrtyp.
***
Qazirgi kez.
Baba ruhy aq kiyizben kóterilgen sәtinde de dәl osylay tebirendi me?
Ýmittendi me dәl osylay kýnirenip?
Áriyne, qolymyzda dәl múnday derek joq.
Biraq.
Biraq, Yasauy babanyng kesenesinde jatqan jiyrma bir hannyng (handardy qosqanda, jýz elu toghyz baba sýiegi osynda qoyylghan. Olar: datqalar, batyrlar, biyler, naqyptar, abyzdar, súltandar t.b. ) sýiekteri men qúlyptastary osynday oigha jeteleydi. Áruaqtardyng ýnindey: Ghazauat mýbәrәk-dýr!
Kýnirengen qobyz saryny әli estiledi kókirek tústan janyryp...
***
1841 jyl.
Qalyng qazaq, ata jolymen, Keneni Han kóterdi.
Qúddy han atasynday telmirgen oily kózinen ruhynyng tebirenisi seziledi: «Ghaziz júrtym, qalyng elim, jolynda basym qúrban»!
Mýbәrәk ghazauat - jolbarystay qayratty Handar joly. Qandy jol. Auyr jol.
Tym auyr salmaq. Búl joly sary kәuir, qalmaqtan da auyr bolmaq. Kókjal baba alghan betten, handar jolynan qaytpaq emes. Ólispek bar da, berispek joq.
Ghajap. Tylsymdy saryn jýrek túsynan seziledi, qym-qúpiya. Ózine ghana...
***
Qazirgi kez.
Áriyne, naq osy sәtte, baba ruhy dәl osylay tolghandy degen derek jәne joq.
Biraq...
Biraq, shabylghan Baspen birge ýzilip qalghan ghazauat, 1847 jyldan beri kәuirden qaytpaghan kek pen yzanyng zary men saldary osynday oigha jeteleydi. Áruaqtyng ýnindey. Qobyzdyng sarynymen ýndesken joqtauday.
Kәuir orys aiyr qalpaqty aghayynnyng qolymen, óz bauyrymnyng satqyndyghymen Han Kenemning basyn aldy.
Biraq janyn emes. Ruhyn emes. Óitkeni, ghazauat bitpek emes.
Songhy han, býtindey bop, babalarynyng qasyna jatpaqqa ýmitti әli de. Aldynghy baba handardyng jolyn jalghaghan son, keyingi Han-Súltannyng qoshtarynan da ýmitti.
Áriyne, kegi qaytpaghan Songhy Hannyng әruaghy dәl osylay tebirengenin estigen qúlaq, taghy da joq.
Biraq.
Biraq, ghazauat ruhy kәmil insәngha osy ýmitti sezdirdi de túrady. Kókirek tústan. Áruaqtyng ýnindey. Qobyzdyng sarynynday.
***
Preziydenttik inaugurasiya sәti. Qazirgi kez.
Han-Súltannyng jýzinen tәkappar quanysh esip túr. Basymaraq sezilip túrghany osy. (Adamizattyng kәmildene bastaghan jәmil ókilining biri, keyinnen, osy sezilip túrghandy «energetikanyz» dep moyyndamaq)
Osy-aq.
***
Týrkistan handar túghyry. Handar - kókjal ruhtyng tәuelsizdigi.
Jiyrma bes jyl búrynghy Jeltoqsan Kóterilisi, kókjal ruhtyng óz Hanyn qayta izdegen tulauy. Qannyng qúdireti. Ghazauattyng týrlene tirilui.
Olay bolsa, «jiryma(-aq) jyldan beri tәuelsizbiz» degendi resmy týrde qoy kerek. Oy qapasyn joy kerek. Kýn ótken sayyn shire qysyp barady sor mandaydy.
Bizdi qoyshy, biz, ózimiz aitqan ótirikke ózimiz maspyz. Et ýirengen. Bet qalyndaghan. Qan shyqpas.
Basqany da qoya sal. Olargha da osy ótirik kerek. Tәtti ótirik, sәtti ótirik. Bitti.
Biraq, osy ótirikti moyyndau Tonykók pen Bilge Qaghannan bastau alghan, Kerey men Jәnibekpen jalghasqan, Han Kenede janghyrghan úly ruhty, qandaghy qúdiretti, yaghni, tarihty moyyndamau sekildi. Kókjal ruhymyzdan tym úyat.
Abzaly, resmy týrde: «Qazaq elining qayta janghyrghan tәuelsizdigi» dep bekitkenimiz dúrys bolar.
Shyndyq ta sheyit bolyp ketkendey. «Eki dýnie esigi bolghan Týrkistan» úghymy da. Biraq, ghazy kesene qasqayyp әli túr. Ghaziz bosaghasynda ýzilmey oqylatyn Qúran qobyzdyng sarynynday estiledi. Keudeni janghyrtyp. Jýrekti de.
***
Ne istemek kerek? Tylsymdy qobyz zary Aq Ordagha nege jetpeydi dep kýizelesin. Qatelesking keledi... Eki dýniyedegi Han-Súltandardyng arasynda myzghymas baylanys bolsa dep, taghy da sol qobyzdyng sarynymen shayqalyp, kýnirenesin.
Kýnirenesing de, «Kýldir kýldir kisinetip kýrendi miner me ekenbiz» dep, jәne ýmittenesin.
Biraq, kókjal oidyng talanyp jatqanyn taghy kórip, bayaghygha moyyn búryp, telmiresing ýzilip.
Ýzelesing de, «kesh» deysing handar ruhyna, han ruhyna.
Kesh!
Keshe alsan, kesh bizdi, songhy Han!
Dәl qazir, ghazauattyng ýzilgen shaghy.
Úshqyr oidyng kýzelgen shaghy.
Ótkir tilding kesilgen shaghy.
Keudening qúr qanqasy qalyp, keng jauyrdyng mýjilgen shaghy.
Kók dulyghanyng tesilgen shaghy.
Bórining talanghan shaghy.
Bitti.
«Abay-aqparat»