Býginde el Janaózen turaly әngime qozghasa, Jezqazghandy qosaqtap aitatyn bolyp jýr. Búlar bauyrlas nemese seriktes qalalar emes. Sonda bir-birinen jyraqta jatqan «búl eki qalany ne qosyp túr?», - degen zandy saual tuyndaydy.
Kedeylik, júmyssyzdyq jәne jemqorlyqty ataydy. Janaózen oqighasynyng negizgi sebebi әli kýnge deyin aitylmasa da ishimiz sezedi.
Janaózan men Jezqazghandy atymen salystyrugha kelmeydi. Infraqúrylymy, әleumettik mәrtebesi atymen bólek. Alayda toqaylasatyn túsy da bar. Sonyng bastysy - ereuil... Janaózande de solay bolghan. Aldymen jappay ereuil. Odan keyingisi kóz aldymyzda...

Býginde el Janaózen turaly әngime qozghasa, Jezqazghandy qosaqtap aitatyn bolyp jýr. Búlar bauyrlas nemese seriktes qalalar emes. Sonda bir-birinen jyraqta jatqan «búl eki qalany ne qosyp túr?», - degen zandy saual tuyndaydy.
Kedeylik, júmyssyzdyq jәne jemqorlyqty ataydy. Janaózen oqighasynyng negizgi sebebi әli kýnge deyin aitylmasa da ishimiz sezedi.
Janaózan men Jezqazghandy atymen salystyrugha kelmeydi. Infraqúrylymy, әleumettik mәrtebesi atymen bólek. Alayda toqaylasatyn túsy da bar. Sonyng bastysy - ereuil... Janaózande de solay bolghan. Aldymen jappay ereuil. Odan keyingisi kóz aldymyzda...

Jezdi óniri әzir kóshege shygha qoyghan joq. Shygha qalsa, onyng Janaózendi on oraytyny týsinikti bolsa kerek. Olay deytinimiz - shy shygha qalghan jaghdayda qaraghandylyq shahterlerding olardy qoldaytyny dausyz.
Búlardyng kәsipodaqtary da myqty. Tәuelsiz.
Sol kәsipodaq dabyl qaghuda. Manday terinmen tapqan aqyndy «bala-shaghannyng qajetine jarat» - deydi.  Eriksiz oilanasyng «kimge?» dep. Kimge bolushy edi. Sheteldik alpauyttargha.
Endeshe, Janaózen sindromynyng Jezqazghan aspanyn kezgenine jiyrma jylday uaqyt bolypty. Jezqazghan jerine «Samsungtin» kelgen kýninen  (1995 jyly) bastalghan. Jana kompaniyanyng eldi jarylqaghany sol, dayyn ónimge ie bola ketip, qyruar payda tapty. Elge talghajulyq nәpaqa berdi. El sony qanaghat tútty. Sol «Samsung» keyin «Qazaqmys» bolyp qayta qúryldy (1998j).
Alpauyt korporasiya keyinirek JShS bolyp qayta qúryldy. Búl ne degen sóz. Bayaghy taz qalpyna bara jatyr degen sóz. Sәtbaev aitqan jýz jylgha jetetin Jezqazghan kenining tóbesi kórindi degen sóz. Jan beru onay ma, alpauyt korey kompaniyasy jer-kókti sharlap mys izdegen, aqyry Resey shyghyp ketken.
Jayyndar balyqtyng bir týrimen qorektenbeydi ghoy. «Qazaqmys» ta solay. Jolay qymbat metaldy qosa óndirip keledi. Ol turaly tam-túm ghana mәlimet bar. Qazirgi korporasiyanyng basty tabys kózi retinde mys atalghanymen, sarapshylar onyng ishinde auyr metall baryn da aitady. Al olardyng әrbir gramy keminde 350 myng AQSh dollaryna baghalanady.
Bir sózben aitqanda, Q.Sәtbaev aitqan jýz jylgha jetetin Jezqazghan mysy sarqylyp bitti. Jezqazghan ónirin naq osy mys asyrap kelgen. Mys qorynyng týgesile bastauymen әleumettik shiyelenis te bastalady.
Keyingi on jyl boyy búl ónirde eleuli qala qúraugha jeteqabyl birde-bir nysan salynbady. Qayta bar nәrsening bәri qiratyldy. «Qazaqmysqa» qajetsiz nәrsening barlyghy kýresinge laqtyryldy.
Ózin, qaldy Qaraghandy oblysyn asyraghan ónir endi masylgha ainaldy.
Mysqa tәueldi bolyp qaldy.
Al masyldyq, kiriptarlyq erte me, kesh pe әleumettik dýmpuge, tipti әleumettik jarylysqa alyp keletin edi.
Qazaqmystyqtardyng ortasha jalaqysy 50-60 mynnyng ainalasynan úzay almady. Esesine, bastyqtardyng jalaqysy olardikinen jýz esege deyin asyp týsken. Ereuilge shaqyrushylar kóbeydi. Zandastyrylmaghan tәuelsiz kәsipodaqtar boy kórsete bastady.
Sóitip jýrgende saylau nauqany kelgen. Jezqazghanda jedeldetip ýsti-ýstine týrli dengeydegi jiyn ótti. Oblystyng sol kezdegi әkimi Serik Ahmetov osy ónirden shyqpady dese bolady. Obaly neshik, kesh te bolsa Serik Nyghmetúly jana júmys ornyn ashugha baryn salghan. Búl maqsatyna jetude ministrlikterdi  júmyldyra bildi. Ereuildik ahual «ArselorMittalTemirtau» kompaniyasynda da qalyptasqan. Onda da jalaqyny ósiru turaly әngime qyzyp túrdy. «Qazaqmyspen» de, «ArselorMittalTemirtaumen» de ýsh jaqty memorandumgha otyrghan oblystyq әkimdik ereuildi auyzdyqtady.
Áleumettik shiyelinis basylmay túr
Janaózen taraptanghan jalghyz qala. Al Jezqazghan degenimiz - Sәtbaev qalasy, ol - Júmysshy qalashyghy, ol - Úlytau audany... Búlar seriktes qalalar. Búlardyng jep otyrghan nany bireu!
Sayasatkerler Jezqazghandy әleumettik jarylys aldynda túr dep esepteydi. Al biz biletin Jezqazghan osynau mәrtebesine osydan 20 jyl búryn kirgen. Jerasty iygilikterin sheteldik alpauyttargha bergen kýni.
Jaghdaydy týzeuge barlyq kýsh tógilip jatyr. Oblys basshylyghyna kelgen jana әkim Ábilghazy Qúsayynov oblyspen tanystyghyn birinshi bolyp, osy ónirden bastady. Oblys dengeyinde ónirdi jaqsartugha baghyttalghan sheshim qabyldanyp jatyr.
Biraq әleumettik shiyelenis әli bәsendemey túr.
Jezqazghan ereuildik ahualda túr. Onyng týp negizinde qaryn qamy jatqany aiday anyq. Bizder sony aitudan jaltaramyz.
Ónir mysshylarynyng jalaqysy budjet mekemening dengeyine deyin týsti. Múnan tys júmysshylardyng jyl sayynghy jyldyq indeksasiyasy bar. Korporasiyanyng ony bermey qalghan jyly joq. Sony aiqay-shumen beredi. Júmysshylar men korporasiya basshylyghy arasyndaghy jana teketires sonyng jalghasy ispettes.
Júmysshylardyng barar jeri, әriyne, kәsipodaq. Olar bolsa, sheruden búryn zandyq alanda júmys isteyik, - deydi.
Jaqynda «Qazaqmysqa» qarasty «Jezqazghan jylu ortalyghy», Ken bayytu fabrikasy, Mys balqytu zauyty jәne «QazMehServiys» aimaqtyq kәsipornynyng kәsipodaqtary korporasiya kәsipodaq úiymynyng qatarynan shyghyp, respublikalyq «Janartu» kәsipodaq úiymyna kelip qosylghany jóninde aqparat tarady. «Janartu» úiymynyng ókilderi Almatygha baryp, baspasóz mәslihatyn úiymdastyrdy. Endi korporasiyagha qarasty kәsiporyn júmysshylary әleumettik týitkilderdi osy úiym arqyly sheshpek. Áytse de, bastamashyl top ókili Galina Koloskova: «Biz óz mәselemizdi ózimiz sheshemiz», - dep mәlimdedi.
Búl jerde kәsipodaq likbez rólin atqaryp otyr desek, bolady. Alayda korporasiya basshylyghy múny әleumettik shiyelenisti terendetu dep bilip, kәsipodaqty aiyptaydy.

Tórehan MAYBAS,
Qaraghandy oblysy

«Jas qazaq» gazeti