Jer mәselesi týbegeyli sheshildi me?
Osydan alty jyl búryn halyqty sonshalyq dýrliktirgen jer kodeksine endirilgen eki-ýsh ózgeris: «paydalanylmay jatqan 1,5 mln gektar jerdi auksion arqyly satu nemese jalgha beru, 49 jylgha jalgha berilgen jerdi satyp alugha iyelerin mindetteu, demek jekemenshikke ainaldyru jәne sheteldik túlghalargha jerdi jalgha beru merzimin 25 jylgha úzartu» edi.
Memleketting búl qadamy elimizding bolashaghyn oilaghan azamattardyn narazylyghyn tudyryp, Atyrau jәne basqa qalalarda kóp adamdar qatysqan sherulerge úlasty. «Dat» gazetine bergen súhbatynda (07.07.2016) Fermerler Odaghynyng sol kezdegi tóraghasy Á. Darinov Últtyq ekonomika Ministrligining jospary jalgha bergen jerdi iyelerine bir jyldyng ishinde satyp alghyzyp, sonyng esebinen memleket budjetine 500-600 mlrd qarjy týsiru bolghanyn aitqan. Sonymen jerdi satu jәne sheteldikterge jalgha berudi 2016 jyldyng ayaghyna deyin toqtatyp, keyin bes jylgha moratoriy jariyalandy. Negizgi maqsat «Núr Otan» partiyasy arqyly ýgit-nasihat júmystaryn ýdetip, kópshilikti jerdi satugha jәne úzaq merzimge sheteldikterge jalgha beruge kóndiru edi. Búl ózgeristerding eshqanday qauip-qateri joq ekendigine sendiru ýshin Auyl sharuashylyq ministrligi egistikterding qúnarlyghyn túraqty baqylap, «kórsetkishining tómendeuine jol bermeymiz, agrohimiya mekemelerining qyzmetkerleri osy júmysty atqarugha saqaday say» dep mәlimdep jatty.
Ýstimizdegi jyly 13 mamyrda Preziydent auylsharuashylyq jerlerin sheteldik zandy jәne jeke túlghalargha satugha tiym salu jayly Zangha qol qoydy. Aqparat kózderinde jariyalanghan maqalalarda: «Jer satylmaytyn boldy», dep bórkimizdi aspangha attyq. Bir qyzyghy jer mәselesi jayly eki komissiya qúrylyp, olar qatarlasa júmys jýrgizipti. Birinshisi kópshilikke belgili auylsharuashylyq jerleri boyynsha, ekinshisi orman alqaptary jayly júmys jýrgizip, «olardy 25 jylgha sheteldikterge jalgha beruge bolady» degen sheshim qabyldapty. Búl úsynys aqparat kózderinde qyzu talqygha týsip, parlamentte qabyldanbady.
24 sәuirde Preziydent jarlyghymen qúrylghan auylsharuashylyq jerleri jóninde komissiyasynyng songhy otyrysy ótip, olardy elimizding azamattaryna satu men jeke menshikke beruge 5 jylgha moratoriy jariyalau jóninde sheshim qabyldandy. Demek jer mәselesin ol tolyghymen sheshe almady. Belgili sayasatker Dos Kóshimning «Dat» gazetine bergen súhbatynda: «Jerdi jeke menshikke beru kerek deushiler az bolghan joq. Birinshi sóz alghan auylsharuashylyq ministri Saparhan Omarov myrza býgingi tanda búl asa ózekti mәsele dep óz pikirin dәleldeuge tyrysty. Ony Týrkistan men Qyzylorda oblystarynan saylanghan komissiya mýsheleri de qoldady», depti. Qazir bir gektar jerding qúny 400 dollardyng ainalasynda kórinedi. Avtor jer satatyn tauargha ainalghanda, iyesi bagha kóterilgende ony satyp, paydagha keneletinin jazypty.
2006 jәne ýstimizdegi jyly qúrylghan jer komissiyasynyng mýshesi bolghan Aqmola oblysyndaghy «Rodina» agrofirmasynyn tóraghasy I.A.Sauer «Vedomosty Kazahstana» saytynda jariyalanghan súhbatynda: «U storonnikov na chastnui sobstvennosti esti yarye protivniky y yarye storonniki. Segodnya zemlya prodaetsya nalevo y napravo, no ne offisialino», dep eki komissiya da júmysyn jerdi jeke menshikke satugha moratoriy jariyalaumen ayaqtaghanyna toqtalypty. Atalghan sayt: «Jerdi jeke menshikke satpau jóninde zang qabyldasaq biznes pen ekonomikany osydan 40 jyl búryn oryn alghan tyghyryqqa tireymiz», dep baybalam saldy. Sonda olar ótken ghasyrdyng 80 jyldary Qazaq KSR auylsharuashylyghy órkendegen, et pen sýt ónimderimen, әsirese bidaymen býkil ortalyq Aziya jәne Baltyq jaghalauyndaghy elderdi qamtamasyz etip otyrghanyn bilmegeni me?
2016 jyly jer mәselesi jónindegi oi-pikirimdi «Dat» gazetinde jariyalanghan edim, ótken jyly Últtyq senim Komissiyasyna naqty úsynystarymdy jiberdim. Tómende biraz ózekti mәselelerge toqtala ketkendi jón kórdim.
Auylsharuashylyq ainalymyndaghy jerler kimning iyeliginde? Últtyq ekonomika ministrligining Statistika komiytetining derekterine sәikes, 2015 jyly elimizde auylsharuashylyq ainalymyndaghy jer kólemi 215, 4 mln bolsa, onyng 24,8 mln gektary egistik eken. Songhysynyng 14,4 mln-y seriktestikter men aksionerlik kompaniyalargha tiyeseli, 9,2 mln - fermer men sharuaqojalyqtaryna jalgha berilgen, 387,4 myng ga auylsharuashylyq kooperativteriniki, memlekettik zandy túlghalar qaramaghynda - 139,4 myng ga jer bolypty. Býgingi tanda auylsharuashylyq ainalymdaghy jerlerdin 1,3 mln ga shúrayly jәne qúnarly jerler nemese 1%-gha juyghy satylghan. Senat deputaty A.Kýrishbaevtyng mәlimetine qaraghanda, 2002-2016 jyldar aralyghynda 1,2 mln gektar satylyp, memleket budjetine 40 mlrd tenge týsken, búl ýlken qarjy emes.
Respublika boyynsha jer iyelenip otyrghan sharua qojalyqtary men basqa zandy túlghalar sany 189 mynnan asatyn bolsa, onyng 76 018-i yaghny 40,2%-y halyq tyghyz ornalasqan Ontýstik Qazaqstan oblysynda, 45 936-sy nemese 24,3%-y Almaty, 16 687-si yaghny 8,8 %-y Jambyl oblystarynda. Dәndi jәne mayly daqyldardyng basym bóligin óndirip otyrghan Qostanay oblysynda 5558, Aqmola - 4224, Soltýstik Qazaqstan oblysynda 3046 zandy túlghalar bar. Endi jeke jәne zandy túlghalar jalgha alghan jer kólemi boyynsha taldau jasap kórelik. Ontýstik Qazaqstan oblysynda 50 gektargha deyin jeri bar sharua qojalyqtar sany 58 366, 500 - 1000 gektar aralyghyndalar - 185, 1000-nan 10000 ga deyingiler – 78, Qostanay oblysynyng salystyrmaly kórsetkishteri - 291, 697 jәne 735. Almaty men Soltýstik Qazaqstan oblysyn salystyrsaq, jaghday shamamen osynday. Keltirilgen derekter ontýstik ónirdegi sharua qojalyqtar sany soltýstik ónirmen salystyrghanda on esege juyq kóp, biraqta olardyn 94-99%- nyng jer kólemi shaghyn ekenin kórsetedi, kerisinshe soltýstik ónirde iri jer iyelenushiler ýlesi 30-40%-gha jetedi, shaghyn jer kólemi barlar - 17-21%.
Kókónis, jemis-jiydek, bau-baqsha, maqta men qant qyzylshasy siyaqty daqyldardy ósiretin ontýstik ónirdi alsaq, onda jerding shekarasy aiqyndalghan, naqty iyesi bar. Eskere ketetin mәsele - ontýstik ónirdegi iri jer iyelenushuler negizinen mal sharuashylyghymen ainalysady, demek olardyng qaramaghynda shóleyt aimaqtardaghy jayylymdyq jerler. Egemendikting alghashqy jyldary Premier Ministr qyzmetin atqarghan S.A.Tereshenko siyaqty biren-saran jeke nemese zandy túlghalarda ghana myndaghan gektar egistik jer bar.
Elimizding soltýstik ónirine kelsek, múnda auylsharuashylyq ainalymyndaghy 3 mln gektardan astam jer ýsh iri kompaniya nemese holdingting iyeliginde. Mәselen «Ivolga» tobynyng Qostanay men Soltýstik Qazaqstan oblystarynda jәne Reseyding Ontýstik Oral aimaghynda 1,5 mln gektar egistik jeri bolghan. Onyng negizgi qúryltayshysy Vasiliy Rozinov bankiden alghan 80 mln dollar qaryzyn ótey almaghandyqtan sotty bolyp, 2018 jyly agroholding taratylyp, onyng ornyna «Olja Agro» birlestigi qúrylghan. Atalghan holdingke A.Esimovtyng qatysy bolghan kórinedi, ghalamtorda onyng kýieubalasy Tileubaev qúryltayshysynyng biri bolghany jayly aqparat bar. Ekinshi – mysal retinde «QazEksportAstyq» AQ keltiruge bolady, onyng qaramaghynda - 1,0 mln egistik jer bolghan, negizgi qúryltayshysy R.Moldabekov. Budjetten alghan 80 mlrd-tan asa qaryzyn ótey almaghandyqtan defolt jariyalanghan. Aqmola men Soltýstik Qazaqstan oblystaryndaghy jýz myng gektardan asa egistik jeri bar «Agrosentr Astana», «Álibiastyq», «Sesnaastyq», «Maslodel», «EVRAZIYa» toby jәne t.b. osy topqa jatqyzugha bolady. Atalghan kompaniyalardyng qúramyna dәndi jәne mayly daqyldardy ósiruge mamandanghan egistik jer kólemi 20-30 myng gektargha jetetin seriktestikter kiredi, sondyqtan, jer kimning menshiginde ekenin naqty aitu qiyn. Mәselen Soltýstik Qazaqstan oblysynyng qúnarly jerlerinde ornalasqan «Yasnaya Polyana», «Vishnevskiy» JShS, «Stepnoishim tәjiriybe sharuashylyghy» jәne t. b. jauapkershiligi shektelgen seriktestikter «QazEksportAstyq» qúramyna kiredi.
Qostanay oblysynyng Qarabalyq audanynyng eng shúrayly jerinde «Zernovaya Industriya» men «Agrotor» dep atalatyn iri sharuashylyqtar bar, olardyng negizgi qúryltayshysy avtokólik koroli Núrlan Smaghúlov kórinedi. Aqmola oblysynyng Shuchie audany Kenesary auylynda egistik jeri 10 myng gektardan asatyn «Esil-AGRO» JShS-ning iyesi Soltýstik Qazaqstan oblysyndaghy bir audannyng әkimi ekenin estigen edim. Kezinde Kókshetau oblysynyn әkimi qyzmetin atqarghan Kulagin myrzanyng qaramaghynda 80 myng gektar egistik jer bolghan. Soltýstik Qazaqstan oblysynyng Ghabit Mýsirepov audanyndaghy «Túqym» dep atalatyn iri JShS-ning qúryltayshysy Almaty qalasynyng túrghyny Talghat Aqaev, sharuashylyqty onyng senimdi ókilderi basqardy. Osynday seriktestikterding kópshiligi óz jerine qosa mehanizatorlar men aghartu jәne t.b. mekeme qyzmetkerlerinin, Reseyge qonys audarghan jer iyelerinin ýlesin satyp nemese qosyp alghan. Sondyqtan auylsharuashylyq jerlerining jekemenshikke ainalghany latifundisterge tiyimdi, býgingi tanda olardy jenildikpen menshigine ainaldyryp, arada biraz jyl ótkennen keyin qymbatqa satyp baylyqqa shash etekten kenelui mýmkin.
Bәsekege iri mamandandyrylghan sharuashylyqtar tótep bere alady. Egemen elimizding últtyq qauipsizdigining negizgi kórsetkishi bolyp sanalatyn astyq, sonymen qatar mayly daqyldar men iriqaramal ósiruge mamandandyrylghan iri sharuashylyqtardyng jeri memleket nemese újym menshiginde bolghany jón, jekemenshikke satylmauy kerek. Olar ónimdiligi joghary zamanaui tehnikany tiyimdi paydalanyp, bәsekege tótep bere alatyn auylsharuashylyq ónimderin óndire alady. Mәselen kóp jyldan beri I.A.Sauer basqaratyn, Elordany azyq týlik ónimderimen qamtamasyz etip otyrghan Aqmola oblysyndaghy «Rodina» agrofirmasyn alayyq. Ol ylghal mardymsyz týsetin aimaqta 50 myng gektar egistik jerde dәndi jәne mayly daqyldar egip, 6 myngha juyq asyltúqymdy mýiizdi iriqaramal ósirip, jemshóppen tolyq qamtamasyz etip otyr. Seriktestikting qúryltayshylary 450 adam, ishinde oqytushylar, dәrigerler jәne t.b. budjet qyzmetkerleri bar. Bir kezde agrofirmany óndiristik kooperativ retinde tirkemek bolghan eken, zangha sәikes qúryltayshylar mindetti týrde sol mekemede júmys isteui qajet, sondyqtan JShS retinde qalypty. Onyng ortalyghynda túrghyndar ýshin bәri jasalghan, sporttyng neshe týrimen ainalysugha arnalghan keshender, balalar baqshasy, mektep, mәdeniyet ýii, múrajay, shirkeu, kafe, meyramhana, dýken sórelerinen kýndelikti ómirge qajet azyq týlik ónimderimen qatar, basqa tauarlardyng bәri tabylady. Jas mamandar ýshin arnayy salynghan jana jekejaylar, auyl túrghyndary men ónerkәsip nysandaryn elektr energiyasymen qamtamasyz etetin quatty jel qondyrghylary, ortalyq jylu jýiesi.
«Vedomosty Kazahstana» saytyna bergen súhbatynda Ivan Adamovich: «Pochemu u Sauera y Zenchenko poluchilosi razvitie svoego hozyaystva, potomu chto, ony druziya Preziydenta», - dep oilaydy júrt dep kelip, :«Na samom dele my pahari, horosho znaem svoi otrasli, 34 goda rukovoju etim hozyaystvom. Sam zdesi jivu, y dety moy jivut zdesi y vnuki. Ya schitai, chto nastoyashiy patriotizm zakluchaetsya v tom, chtoby jiti jizniu svoey strany, a ne katatisya po zagranisam. U nas prinyato schitati, chto seliskoe hozyaystvo bednoe. No esti sredy trujennikov APK te, kto pokupait lichnye samolety y yahty. Ya ne znay? Pochemu v nashey strane ne prinyato iskati uspeh v trude? Chego stoiyt situasiya v mashinostroenii, vlojily v ego razvitie milliardy, vidimogo effekta net. Vy posmotriyte seychasi severnyy Kazahstan zadavily seyalkoy «Omichka», kotorui vezut iz Rossii. No eto je kazahstanskaya seyalka, eyo delal «Kazahselimash» y vesi Sovetskiy Soyz u nas pokupal», - dep týiindepti
2015 jyly Qostanay oblysy Mendiqara audanyndaghy tyng iygeru kezinde qúrylghan «Harkovskiy» kensharynyng negizinde úiymdastyrylghan S.B.Bukanov basqaratyn «Qarken» seriktestigining jetistikterimen tanysqan edim. Sayran Bәlkenúly kóp jyldan beri osy sharuashylyqty basqarady, jappay jekeshelendiru kezinde kenshardyng toz tozyn shygharmay saqtap qalghan. Dәndi jәne mayly daqyldar ósirumen ainalysady, egis kólemi 20 myng gektargha juyq. Seriktestik qúryltayshylary mehanizatorlar men mamandar. Topyraq óndeytin, túqym sebetin, egisterdi kýtip, baptaytyn, ósirilgen ónimdi jinaytyn zamanauy tehnikalarmen tolyq qamtamasyz etilgen. Auyl kósheleri tap taza, túrghyn ýiler ainalasynda jasyl jelekter men gýlzarlar jayqalyp túr. Onbir jyldyq mektep, balalar baqshasy, dәrigerlik punkt, bәrine seriktestik kómek jasaydy. Júmysshylargha arnalghan keng taza ashanadan dәmdi týski as ishtik, auyl túrghyndarynyng toy tomalaghy da osynda ótkiziledi eken. Preziydentting jarlyghymen S.B.Bukanov Enbek Eri ataghymen marapattalypty. Osy siyaqty jeke basynyng ghana emes, auyl túrghyndarynyng jaghdayyn oilaytynsharuaqojalyq qúryltayshylary basqa oblystarda da bar. Osydan onjylday búryn Taldyqorghan aimaghyndaghy O. Bayadilov basshylyq etken seriktestikting júmysynan da jaqsy әser alghan edim.
Iri megapolster ainalasyndaghy asa qúndy jerlerdi jekemenshikke nemese jalgha beruge bola ma? Ásirese orman alqaptary men kólder jәne tabighy qoryqtardy jekemenshkke satu, nemese úzaq merzimge jalgha beru nege әkep soqtyratyny jayly da toqtala ketkendi jón kórdim. Tәuelsizdik jyldary Almatynyng ainasyndaghy tau baurayyndaghy tabighaty әdemi jerlerdi qarjy jymqyrudyn aylaly jolyn biletin, týieni týgimen jútatyn dýniyeqonyz sheneunikter men kәsipkerler tabystyng qaynar kózine ainaldyrdy. V. Hrapunov qala әkimi bolyp túrghanda Alatau bókteri men ózen arnalarynyng jaghalauyndaghy jerlerdi memleket sheneunikteri men tamyr tanystaryna bólip berdi. Ontýstik astananyng simvolyna ainalghan Shymbúlaqty kommersiyalyq iygeru 1997 jyly bastalyp, 2007 jyly I. Tasmaghambetov qala әkimi bolyp túrghanda onymen qatar Medeu aimaghyndaghy auqymdy jer bólikteri 49 jylgha jalgha berildi. Últtyq sayabaq aumaghyndaghy zansyz berilgen jer telimderin memleket menshigine qaytaru jónindegi Birinshi Preziydent pen qúqyq qorghau organdarynyn tapsyrysyna qaramastan, qalghan jerdi 2017 jyly Bauyrjan Baybek ýlestirdi.
Turistik mekkege ainaldyrugha bolatyn «Chimbulak Development» kompaniyasyna jalgha berilgen Shymbúlaq taushanghysy kurortynyng jaghdayy qazir adam ayarlyqtay ayanyshty kórinedi. Onyng qúryltayshysy Qayrat Boranbaev, Elbasynyng qúdasy, qaytys bolghan Aysultannyng atasy, kezinde «Rosgaz» ben «Qazgazdy» basqarghan. Aqparat jýiesindegi mәlimetterge qaraghanda ol jobany tolyqtay iske asyra almay, ýlken qarjylyq shyghyngha - trillion tengege úshyrapty. Q. Boranbaev iri kәsipker, Qazaqstan men Reseyde birneshe meyramhananyn, Almatydaghy «Capiye partners», «Esentai Mall», «Esentai Tayer» sauda ortalyqtarynyn, «Rahat Palas» qonaqýiinin iyesi. Onyn baylyghy 350 mln dollar kórinedi.
Ne sebepti auylda mal jayatyn jerler jetispeydi? Kóbinese halyq tyghyz ornalasqan ontýstik ónirde jii kezdesetini kýndelikti aqparat kózderinen belgili. 1990 jyly jappay jekeshelendiruge deyin Qazaqstanda 36,4 mln qoy men eshki ósirilgen, qazir 22 mln-nan aspaydy, demek sany eki esege juyq kemigen. Iri qaramal salystyra alghanda 4 419 mynnan 8,8 mln-gha, jylqy - 1 618 mynnan 3,2 mln- gha, týie - 142,5 mynnan 243 myng basqa ósken. Búryn jyl mezgiline baylanysty mamandandyrylghan kensharlar men újymsharlar jayylymdy auystyryp otyratyn, tórt týlikti jaz ailarynda jaylauda, kýz, qys mezgilinde kýzem men qystauda baghatyn. Jayylymdyq jerlerding jetispeuining basty sebebi jekelegen iri sharuaqojalyqtar bolmasa, maldyng kópshiligi alysqa úzamay auyl manynda jayylady. Osyghan baylanysty mal túyaghymen olardyng topyraghy nyghyzdalyp, shyghymdylyghy tómendegen.
Sonymen qatar eldi mekenderding ainalasyndaghy biraz jerler, әsirese sugharmaly tanaptar, jalgha berilgen, nemese jekemenshikke satylyp, iyeleri ózine tiyeseli jerin qorshap alghan, nemese mal kirmesin dep ainalasyna or qazghan jaghday da kezdesude. Mәselen Almaty oblysy Kegen audanyndaghy «Jana Aqtasty» dep atalghan seriktestik búryn memleket menshiginde bolghan «Tasashy» tәjiriybe sharuashylyghynyng barlyq jerin tikendi symtemirmen qorshap alyp, auyl túrghyndarynyng maldaryn jayyp, jepshóp dayyndaytyn jerlerin taryltyp qyspaqqa alghan. 6000 bas asyl túqymdy siyr túratyn keshendi salu ýshin tek 2019 jyly 1,9 mlrd tenge qarajat júmsalghan. Qazir mal sanyn 1500 basqa әreng jetkizipti, jemshóp qoryn óndrudi jolgha qoya almaghandyqtan, mal azyghyn 200-300 shaqyrymnan tasymaldauda. Ótken jyly Bóleksaz eldi mekeninde ornalasqan «Meet Processing und Service» JShS- ning eluden asa shetelden әkelingen asyl túqymdy siyry indetten qyrylyp, ólekseleri órtelinbey, qidyng astynda saqtaluy auyl túrghyndarynyng narazylyghyn tughyzdy.
Kәmeletke tolghan әr azamatqa 10 sotkadan jer telimin nege bere almaymyz? Osydan on jylday búryn memleket arnayy qauly qabyldap, qala túrghyndaryna ýy salu ýshin 10 sotkadan tegin jer telimderin bermek bolghan, biraq ol tolyghymen iske aspady. 2016 jyly jariyalanghan aqparatqa sәikes túrghyn ýy salu ýshin jer alugha Almaty qalasy boyynsha 200 myngha juyq, Astanada 100 mynday adam tirkelgen kórinedi.
Egemendikting alghashqy jyldary Almatynyng ainalasyndaghy jemis berip túrghan baqtar týbimen qoparylyp ornyna biyik dualdarmen qorshalghan 2-3 qabat qamaldar men kópqabatty zәulim ýiler salyna bastady. Qys kezinde týbimen qoparylghan alma aghashtary kóktemde gýldegeni esimde, Aportty osylay qúrttyq. Búryn auylsharuashylyq maqsatynda paydalanylyp kelgen qala manyndaghy jerler 7-10 sotkadan telimderge bólinip satyldy. Ontýstik astana ainalasyndaghy újymsharlar men kensharlardyng júmysshylary kóbinese soghys jyldary Kavkazdan jer audarylghandar edi. Satushylar kóbinese solar, al satyp alushylar kensharalar men újymsharlar taratyluynan júmyssyzdyq beleng alghan auyldardan, Qaraqalpaqstan, Semey jәne basqa aymaqtardan kóshken últymyzdyn azamattar boldy. Tabysy mol - múnayly ólke Atyraudan kelip, Almaty tónireginen jer alyp, jayghasqandar da az emes. Bastapqyda bir jer telimining baghasy 1-2 myng dollardan aspasa, birte-birte sharyqtap qala týbindegi bir sotka jerding qúny 50-70 myng dollargha deyin kóterildi. Sol kezde mening bir kórshim jekejayymen qosa 10 sotka jerin 700 myng dollargha satqan edi. Manday tersiz baylyqqa kenelgen qaltaly deputat, әli jarty ghasyrday túratyn eki qabat ýidi sydyryp, ornyna avtokólik juatyn keshen saldy.
Men qalanyng kýnbatys jaghynda ornalasqan, Rahat shaghyn audanynda osydan 50 jylday búryn ghalymdar ýshin arnayy salynghan kottejde túramyn. Kýndelikti Asqarov jәne Sydyqov kóshelerining boyymen seruendeymin, joldyng ekijaghynda bay manaptar men oligarhtar túratyn han sarayynan kem týspeytin eki ýsh qabat ýiler, әrqaysysynyng jer aumaqtary joq degende 10-15 sotyh. Elbasy men qúdasy Kólebaevtar әuletining golif alandarynyng aumaqtary 20-30 gektardan kem emes. Ontýstik astananyng manyndaghy shúrayly jerler osylay talan tarajgha týsti. Mening naqty biletinim Almatynyng batysy men shyghysy jәne soltýstigine qaray 50-60 shaqyrym aumaqta bos jatqan jer joq, bәri bólingen, iyeleri bar. Odan ary tirshilik nәrinsiz shóleyt dala, nemese tau-tastar, onday jerdi alugha kim barady?
Jerdi tiyimdi paydalanudaghy Qytay tәjiriybesi. Jer reformasyn dayyndaghanda óndirisi qarqyndap damyghan 1,5 milliardqa juyq halqyn júmys jәne azyq týlik ónimderimen qamtamasyz etip otyrghan kórshimiz Qytaydyng tójiriybesine nazar audarghan jón bolar edi. Qandasymyz Seytqamyzúly Abai.kz portalynda jariyalanghan maqalasynda Qytayda jerding týpkilikti iyesi memleket ekenin, egistik pen jayylymdyq jerler auyldaghy otbasy men әrqaysysyndaghy jan basyn eskere otyryp bólinip beriletinine toqtalypty. Avtor bizding elde reforma qate jýrgizilip jatqanyn, jerdi eshqashan tauargha ainaldyryp satugha bolmaytynyn, ony satyp, jalgha berip, elding ensesin kóterem degen oidan arylu kerek ekenine toqtalypty.
Qúqyq salasyn jaqsy biletin qandasymyz, zang ghylymdarynyng magistri Baghashar Múhamedjanúly Qytayda 1987 jyly ekinshi ret jer reformasy jasalyp, ol әr otbasynyng jan sanyna baylanysty kelisim shart arqyly auyl túrghyndaryna ýlestiriletinin, malshylargha tórt mausymdyq jayylym (kókteu, qystau kýzeu, jaylau), egin salatyn sugharmaly jer beriletinin jazypty. 1997 jyly ýshinshshi ret reforma jasalyp, egistik jerdi jalgha beru 30 jylgha, jayylymdyq - 50, orman alkapttary 75 jylgha úzartylypty. Avtor búl elde jerdi satu, týbegeyli jekemenshikke beru joq, ol qylmys retinde sanalady - dep oiyn týiindepti.
Aqmola oblysynynyn Rodina agrofirmasyn biraz jyldan basqaryp kele jatqan Ivan Adamovich Sauer «Obshestvennaya pozisiya» gazetine 2016 jyly 26 mamyrda bergen súhbatynda: «Ya vse- taky schitai, chto nado propisati v zakone: «Popytka prodajy zemli inostrannomu grajdaninu priravnivaetsya k izmene Rodiyne, y eto ludey uspokoiyt», - dep óz pikirin bildirgen eken.
Mening úsynystarym. Komissiyanyng belsendi mýshesi, qogham qayratkeri Múhtar Tayjannyng QR azamattaryna auylsharuashylyq jerlerin týbegeyli satugha tiym salu jónindegi úsynysyn qoldaymyn. Túrghyn ýy nemese jekejaydyng ainalasyndaghy jerge ghana jekemenshik qúqyghy saqtaluy kerek. Qalada onyng kólemi 0,05-0,10, auyldyq eldi mekenderde 0,15-0,25 gektardan aspaghany jón.
Kodekste auylsharuashylyq jerlerin 50 jylgha jalgha beriletini, ary qaray da úzartylatyny jazylghan, demek jer әkeden balagha, odan nemere shóberege qalady degen sóz. Onyng merzimin 20-25 jylmen shektep, iyesi tiyimdi paydalansa 10-15 jylgha úzartu qajet. Eger qazir ainalymdaghy jerding bәrin jalgha berip nemese satyp jibersek, ýles tiymegender, әsirese últymyzdyng 1/4 juyghy túryp jatqan ontýstik ónirding azamattary, olardyng balalary men nemereleri ne istemek? Jer iyelerining jaldamaly júmyskerlerine ainalmaq pa?
Jalgha beriletin auylsharuashylyq jer kólemin shekteu qajet, ondaghan, tipten jýzdegen myng egistik jer bir jeke nemese zandy túlghagha berilmeui kerek. Soltýstik ónirde jeke túlghagha jalgha beriletin jer kólemi 1000-2000, zandy túlghagha - 15-20 myng gektardan, halyq tyghyz ornalasqan ontýstik ónirde búl kórsetkish tәlimi jerlerde on esege juyq tómen, sugharmaly jerlerde 10-20 jәne 100-200 gektardan aspaghany jón.
Kezinde qyzmet baby men tamyr-tanystyqty, elimizdi jaylaghan jemqorlyqty paydalanyp, menshigine auylsharuashylyq ainalymyndaghy jәne kópshilik demalatyn, seruendeytin jerlerdi iyelengender olardy memleket menshigine qaytaruy qajet. Júrtshylyq jer iyesining qansha jeri bar, odan qanday tabys tauyp, memleket budjetine qansha salyq tólep jatqanyn naqty bilui qajet.
Jer komissiyasynyng mýshesi bolghan, senat deputaty A. Q.Kýrishbaevtyng auylsharuashylyq jerleri satylmau kerek, biraq jerdi jalgha beru qúqyghy satylu kerek degen úsynysynqoldamaymyn. Mәselen, latifundisting onbes myng gektar jeri bolsa, sonda onyng paydalanu qúqyghyn bólshektep birneshe adamgha satyp, manday tersiz orasan payda tabuy mýmkin.
«Investisiya qúiylyp jatyr», - dep jer astyndaghy baylyqtarymyzdy shetel kompaniyalaryna taratyp bergenimizge mәz bolmay, auylsharuashylyq jerlerimen qatar, jalpy Jer mәselesi, onyng qazba baylyqtaryn, әsirese jyl asqan sayyn tapshylyghy arta beretin su resurstaryn tiyimdi, halyq iygiligine paydalanu, olardy bolashaq úrpaqtargha amanat etip qaldyru әr azamattyng boryshy bolu kerek.
Jer zany men kodeksi jayly Býkilhalyqtyq referendum ótkizuge de bolar edi, biraq dauys beretinderding kópshiligi qalada túratyndyqtan (40% auylda túryp jatyr degen aqparatqa senbeymin) on sotyq jerdi tegin beremiz degenge mәz bolyp, jerdi jeke menshikke satu kerek dep dauys berui mýmkin.
Múrat Qoyshybaev
Abai.kz