Jalpy, oblystardaghy, audandardaghy bilim beruding elimizding basty ýsh qalasyna qarap boy týzeytini jasyryn emes. 2020/21 oqu jyly ayaqtalghan shaqta Núr-Súltan, Almaty jәne Shymkenttegi qazaq, orys jәne ózbek tilinde bilim alyp jatqan shәkirtterding últtyq qúramy júrtty oilantugha tiyis.

Qazaq órkeniyetining taghantasy bolyp túrghan atalghan ýsh qaladaghy qazaq tilinde bilim berude ketken kemshilikterdi oy eleginen ótkizetin uaqyt keldi. Etnikalyq orystar men slavyandardyng atalghan qalalarda sany az bolsa da, qazaqtardyng balalaryn orys mektebine beru ýrdisi orys mektepterin saqtap qalugha týrtki bolyp otyrghany júrtty oilantugha tiyis.

78 payyz qazaq túratyn Núr-Súltanda 2020/21 oqu jylynda qazaq tilinde 108 myn, al, orys tilinde 85 myng shәkirt bilim alghan. Keybir derekterde 45 myng qazaq balasy orys mektepterinde oqyp jatyr delinedi. Sonda Elordadaghy shәkirtterding 155 mynyn qazaqtar qúrap otyr. Payyzgha shaqsanyz qansha bolatynyn eseptey beriniz? 40 myng etnikalyq orystar men slavyandardyng jәne orys tildi ózge etnostardyng bilim aluy ýshin neshe mektep kerek ekendigin... 2-4 myng shәkirt oqityn oqityn ne 10, ne 20 mektep. Búny qalalyq bilim beru mekemesindegiler jәne Núr-Súltannan Parlamentke saylanghan deputattar nege eskermeytinine tanymyz bar.

Shymkentte qazaq tilinde - 152 myn, orys tilinde - 54 myn, ózbek tilinde - 20 myng shәkirt bilim alsa, Almatynyng jaghdayy oilantady. Sebebi búl qalada 153 myng shәkirt orys tilinde, 140 myng shәkirt qazaq tilinde bilim aluda. Endi osy shәkirting etnikalyq qúramy:

qazaqtar - 195 myn,

orystar - 53 myn,

úighyrlar - 19 myn,

kәrister - 5,5 tys,

tatarlar - 3,3 tys,

әzerler - 3,2 myng t.b.

Núr-Súltandaghyday búl qalada da 45 myng qazaq balasy orys mәdeniyeti men ruhyny óz boyyna sinirip jatyr. Ári bitirgen song taghdyryn qazaq elimen baylanystyrmaydy. 90 myng bala kishigirim eki audannyng halqy jәne Núr-Súltan men Almatyda halyq sany óskenimen, mektepke baratyn bala sany Shymkentten az ekendigi bayqalady. Demek, songhy eki qalada demografiyalyq ýilesimsizdik bar.

Bizding aitpaghymyz shәkirtterding últtyq qúramyna qatysty mektepterdi qazaqsha jәne oryssha dep bóletin kez keldi. Sonda ýsh qaladaghy qazaq mektebining sany artyp, balasyn orys mektebine bergishter últtyq mektepke bere bastaydy.

Búl arada eskeretin dýnie - 3 mynnan asqan diaspora ókilderine qazaq-ózge últ mektepterin ashudy qolgha alu. Búl ýshin keybir býgingi aralas mektepterdi qazaq-úighyr, qazaq-tatar, qazaq-kәris, qazaq-әzerbayjan mektepterine ainaldyru. Qazaqstan halqy Assambleyasy Astana men Núr-Súltandaghy orys tildi mektepterdi qazaq-ózge últ mektepterine ainaldyrudy qolgha aluy kerek-aq. Búghan elimizdegi kәris jәne әzerbayjan elshilikteri de qarsy bola qoymaydy.

Orys tildi mektepterdi elimizdegi diaspora sanyna oray qazaq ózge últ mektepterine ainaldyrmay, biz birtútas qazaq últyn qalyptastyra almaymyz. Eger búlay etpesek, ózge últ úlandary qazaq emes, orys mәdeniyetin boyyna sinirip, tituldy últqa jatbauyr bolyp ósedi.

Qazir 1960 jylgha deyin elimizde 150-den asa ukrain bastauysh mektepteri bolghanyn eshkim bile bermeydi. Alash elinde qazaq jәne ózge tilde oqytatyn mektepter ashatyn kez keldi. Resmy derekterdegi bilim beru tolyqtay ózbek, tәjik, úighyr jәne ukrain tilderinde jýrgiziletin 88 mektep júmys isteydi. 108 mektepte 22 etnostyng tili jeke pәn retinde jýrgiziledi. Osymen qatar, balalardan basqa ýlkender de 30 etnos tilderin oqugha mýmkindik alghan 195 etno-bilim beru keshenderi, jeksenbilik jәne lingvistikalyq mektepter ashyldy degen kózboyaushylyqty joyyp, sany 100 mynnan asatyn orystan basqa disaporalar ýshin qazaq ózge últ aralas mektepterin ashatyn kez keldi.

Orys tildi ózge últty bilim beru salasynda qazaqtyng manyna toptastyrmasaq, bәrinen kesh qalyp, bolashaqta tituldy últ pen qazaqstandyq últ teketiresining alanyna ainalamyz.

Ábil-Serik Áliakbar

Abai.kz