Almaty qalasynyng sanitarlyq-epiydemiologiyalyq baqylau departamentining basshysy, qalanyng bas sanitar dәrigeri Jandarbek Bekshin «SQ-Farmasiyanyn» búrynghy basshysy Berik Shәripting isi boyynsha sot prosesine kuәger retinde shaqyryldy.

Bekshinning aituynsha, ol 2020 jyly tauarlar men qyzmetterding sapasy men qauipsizdigin baqylau komiyteti tóraghasynyng orynbasary bolyp júmys istegen (sanepidbaqylau komiytetining búrynghy atauy). Nauryz aiynda oghan Núr-Súltannyng bas sanitar dәrigeri mindetin atqarugha issapargha jiberilgen, sodan keyin ol Almatyda TJ rejiymin engizu kezinde beketterdi úiymdastyru ýshin jiberildi. Sәuir aiynda ony Qazaqstannyng batys oblystaryna issapargha jiberdi.

«Atyrau oblysynda qaulylardy ózim jazugha tura keldi, óitkeni onda da biylik bolmady. Maghan tipti epiydemiyagha qarsy is-sharalar turaly alghashqy sheshim jazugha tura keldi. 18 sәuirde Almatygha taghayyndaldym. Bas sanitar dәriger boldym (…) Tek 12 mausymda ghana Almaty qalasy sanepidbaqylau departamentining basshysy bolyp taghayyndaldym.

Men múnda 20 sәuirde keldim. 21 sәuirde júmysqa kiristim. Júmysty Ortalyq qalalyq klinikalyq auruhanany jabu turaly qauly shygharudan bastadym. Ózderiniz biletindey, indet boldy», – dedi Bekshiyn.

Jandarbek Bekshinnen 2020 jyldyng sәuirinen mamyryna deyin indetke qarsy kostumderding jetispeushiligi boldy ma, ol qashan payda boldy jәne sebepteri qanday dep súrady.

«Men, әriyne, Ortalyq qalalyq klinikalyq auruhananyng tergeuine qatysqan joqpyn. Densaulyq saqtau ministrligining eki komissiyasy júmys istedi. (…) Anyqtamagha sәikes, auruhanada qorghanys kostumderi, betperde tapshylyghy boldy, Medisinalyq kostumning ornyna qúrylysshylardyng kiyimi jetkizildi. Sol kezende kóptegen sebepter boldy: úiymdastyrushylyq tәrtip te, dәrigerler tarapynan da talaptar búzyldy. Búl osy úiymdardaghy aurudyng sebepterining biri boldy. Sonymen qatar, monitoringtik saparlar kezinde narkologiyalyq ortalyqta jәne medisinalyq kómek punktinde jeke qorghanys kiyimderi jetispeushiligi bayqaldy. Medisinalyq kómek stansiyasyn tekseru kerek, óitkeni onda ekiúshty jaghday boldy. Újym jetkiliksiz ekenin aitty, teksergen kezde jetkilikti boldy. Tergeu organdary әli de anyqtap jatyr. Basqa medisinalyq mekemelerde qorghanys kiyimderi  jetkilikti boldy. Negizinen әrtýrli tәrtipting búzyluy jәne «qyzyl» jәne «jasyl» aimaqtargha bólinu boldy. Bilesizder, ol kezende tótenshe jaghday boldy, tekseruler toqtatyldy, tek mamyr aiynyng sonynda qayta bastaldy», – dep jauap berdi ol.

Onyng aituynsha,  medisinalyq úiymdar men ónirlerge arnalghan indetke qarsy kostumderdi bir ortalyqtan satyp aludy josparlaghan, biraq keyin densaulyq saqtau ministrligi ónirlerde aumaqtyq úiymdargha satyp aludy tapsyrghan. Búl mamyr aiynyng basynda boldy.

«Men sharuashylyq qyzmetke aralaspadym, qúqyghym bolmady, óitkeni kәsiporynnyng basshysy bolmadym. Departament basshysy bolyp taghayyndalghannan keyin bizden qaryzgha súrady, biraq sodan keyin bas tartty, olar sapasyz ekenin aitty. Biz olardy ózimiz satyp aldyq, aldynghy basshy satyp aldy. Qaradym, olar shynymen medisinalyq emes, biologiyalyq qorghanys ýshin emes. Sol kezde departament 90 million tengege indetke qarsy 12 myng kostum satyp aldy. Ekinshi mamyrdan bastap komiytet bizge satyp alu boyynsha ókilettikterdi berdi, bizge kostumder sәikes kelui tiyis ólshemder berildi», – dep tolyqtyrdy Jandarbek Bekshiyn.

Bekshinnen medisinalyq qyzmetkerlerding koronavirusty júqtyru sebepteri turaly da súraldy.

«Ár týrli sebepter. Biz barlyq indetterdi zerttedik, oshaqtarda da jýrdik. Búl úiymdastyrushylyq tәrtipte dayyn bolmau, barlyq jerde «qyzyl», «jasyl» aimaqtar, aghyndardyng dúrys bólinbeui. Dezinfeksiya boyynsha da eskertuler boldy, jeke qorghanys kiyimderin kii jәne sheshu turaly eskertuler boldy. Áriyne, kóptegen sebepterding biri jeke qorghanys kiyimderining bolmauy boldy. Infeksiya tek auruhanalardyng qabyrghalarynda ghana emes, júmys kezinde otbasy mýshelerining ýiinde de júqtyrdy. (…) Eki medisinalyq úiymda kemshilik boldy», – dedi ol.

Advokat Almatynyng bas sanitarlyq dәrigerinen tergeu izolyatorlarynyng jetispeushiligi dәrigerlerding júqtyruynyng negizgi sebebi boldy ma dep súrady.

«Ortalyq klinikalyq auruhanada kóptegen sebepter boldy. Birinshiden, audandastyru bolghan joq, ekinshiden, jeldetu júmys istemedi, aghyn búzyldy, kiyildi jәne alynyp tastaldy. Tipti Tergeu izolyatorlary bolghan kezde mamandar «qyzyl» aimaqqa bir maskamen barghany anyqtaldy. Sondyqtan Súrdyng bolmauy negizgi sebep emes. Búl sebepter kesheni. (…) Kostumder boyynsha materialdardy qalalyq qarjy polisiyasy departamentine berdik, olar zertteu jýrgizdi. Búl olardyng sәikes kelmeytinin kórsetti (kriyteriyler. – Eskert.). Biraq búl kostumderdi «SK-Farmasiya» emes, Departamentting ózi satyp alghan. Sol kezde olar sarapshynyng qorytyndysyn úsyndy, ol kostumderdi satyp alu qajet bolatyn ólshemderge sәikes kelmeytinin aitty», – dep jauap berdi Bekshiyn.

Ol sol kezde Ortalyq qalalyq klinikalyq auruhananyng basshysy «tergeu barysynda anyqtalghan búzushylyqtar negizinde jәne medisina qyzmetkerlerin jappay júqtyrugha jol bergeni ýshin»qyzmetinen bosatylghanyn aitty. Onyng aituynsha, materialdar sotqa jiberildi.

«SK-Farmasiya»JShS-ning búrynghy basqarma tóraghasy Berik Shәripting ústalghany turaly 2020 jylghy tamyzda belgili boldy. Osydan birneshe kýn búryn Preziydent Qasym-Jomart Toqaev «SK-Farmasiya» tónireginde klandyq mýddeler bar ekenin mәlimdedi.

Ayyptau Sharip dәrigerlerding jappay júqtyruyna kinәli dep sanaydy, óitkeni ol tergeu izolyatorlarynyng jetkilikti mólsherin uaqytynda qamtamasyz etpedi, búl aiyptau boyynsha eki myng medisina qyzmetkerining júqtyruyna sebep boldy.

Abai.kz