Qytaydyng Shynjang audanynda músylman meshitteri dәrethanagha ainaldy. Búl turaly Arasha.kz mәlimdedi.

Basylym mәlimetinshe, býginde Qytay biyligi jergilikti etnikalyq últtargha qatysty diny jәne mәdeny oryndardyng barlyghynyng kózin qúrtudy maqsat etken. 2018 jyly Australiya strategiyalyq sayasat institutynyng jerserikten týsirgen suretke sәikes Hotanda janadan bastalghan qúrylys nysanynyng ornynda meshit bolghany anyqtaldy.

«Qytay ýkimeti etnikalyq halyqtardyng senimi men salt-dәstýrin partiyalyq basqarugha qarsy qauip dep tanyp otyrghanyn bayqaugha bolady. Búghan mysal – qytaylyqtardyng Beyjing men Shynjandaghy mәdeniyet pen din kórinisin týbegeyli joyyp jatqany. Búl jaqta úighyr bolyp tuylsan, qytay halyq partiyasynyng dúshpanyna ainalasyn», – deydi australiyalyq ghalym Natan Ruser.

Institut mәlimetinshe, Shynjanda 2017 jyldan bastap Qytay sayasatynyng nәtiyjesinde 16 000 meshit sýrilgen. Búghan qosa, Islam dinine qatysty ghibadathanalar, zirattardyng 60%-ynyng tas-talqany shyqqan. Al túrghyndargha tuystary jerlengen jerge baryp, dúgha oqugha tyiym salynypty.

Qazirgi tanda jergilikti halyq ýshin qasiyetti sanalatyn Asim imam mazary qanyrap qalghan. Múnda minәjat etu ýshin músylmandar shól dalany kezip, birneshe kýn boyy jýrip kelgen eken. Shynjang músylmandary búl jerge ýsh ret ayaq bassan, bir ret Mekkege barghanmen teng dep sanaydy eken.

«Qytay kommunistik partiyasynyng ozbyr sayasatyna deyin mazargha adamdar myn-mynnan keletin. Búl – úighyrlar ýshin ýlken manyzy bar oryn. Al ony jermen-jeksen etu – últty jonmen birdey», – deydi úighyrlardyng qasiyetti oryndaryn zertteushi, Manchester uniyversiytetining oqytushysy Rian Tum.

Qazirde ghibadathanalardan bólek, Hotanda jeksenbilik bazarda jabylghan. Búghan deyin búl sauda orny qaladaghy eng shuly, adam tausylmaytyn jerlerding biri bolghan desedi.

Qashqardaghy meshitter de qanyrauly kýide qalghan. Olardyng birin, tipti túrghyndar qoghamdyq dәrethanagha ainaldyrghan. Diny jazulardyng barlyghy qara týspen boyalghan.

Shynjanda qazir dúgha etumen qosa, erlerge saqal ósiruge, әielderding basyna oramal saluyna tyiym salynghan. Úighyr tilinde jariyalanatyn kitaptardyng taqyryby auylsharuashylyghy, tamaq dayyndau, bau-baqsha taqyryptaryna arnalghan. Din men mәdeniyet turaly jazugha qatang shekteu qoyylghan.

Desek te Qytay ýkimeti meshitterding jappay sýriluin joqqa shyghardy. Aytularynsha, negizinen eski meshitterdi janartu qolgha alynghan. Ýkimet basyndaghylar Qashqarda turisterding kózayymyna ainalghan Afak Qoja kesenesi mysalgha keltiredi.

Al Hotanda meshit ornyna Hilton qonaqýiin saludy josparlaghan mekeme búl jer satyp alynghan kezde bos bolghanyn jetkizdi.

Abai.kz