Birtútas Kenester Odaghy ydyrap, búryn bir-birimen miday aralasyp jatatyn odaqtas respublikalardyng әrqaysysy ózinshe derbes memleketke ainalyp, sol derbestikti qalay ornyqtyrudyng jolyn әrkim ózinshe tandap, ózderining baghyt-baghdaryn aiqyn anyqtap alghansha, qiyn-qystau kezenning soqtyqpaly-soqpaqsyz ondaghan jyldaryn artqa tastaugha tura keldi. Derbes memleket bolghan song damudyng barlyq infraqúrylymdaryn ózing tandap, ózing anyqtaugha tiyissin. Ol aitugha onay bolghanmen, is jýzinde jýzege asyryluy óte kýrdeli ýderis.

Birtútas Kenester Odaghy ydyrap, búryn bir-birimen miday aralasyp jatatyn odaqtas respublikalardyng әrqaysysy ózinshe derbes memleketke ainalyp, sol derbestikti qalay ornyqtyrudyng jolyn әrkim ózinshe tandap, ózderining baghyt-baghdaryn aiqyn anyqtap alghansha, qiyn-qystau kezenning soqtyqpaly-soqpaqsyz ondaghan jyldaryn artqa tastaugha tura keldi. Derbes memleket bolghan song damudyng barlyq infraqúrylymdaryn ózing tandap, ózing anyqtaugha tiyissin. Ol aitugha onay bolghanmen, is jýzinde jýzege asyryluy óte kýrdeli ýderis.

Bauyrlas halyqtar bolyp sanalyp kelgen búrynghy respublikalardyng bәri «derbestik degen osy eken» dep tәuelsizdikterin jariyalaghan sәtten bastap, esikterin tars jauyp, ózderimen ózderi bolyp ketti. Eski jolmen jýrgileri kelmey, shatqaldy jerden jana sýrleuge birden týsip kete almay, shatqayaqtap qalghan kezderi de boldy. Eski jolgha týsuden arlanyp, bayaghy baylanysty qayta jalghastyrayyn dese, «onda tәuelsizdikti nemenesine aldyq?» dep órepkip, әrkim óz bilgeninshe jol tandaugha kóshti. Árkim ózi tandaghan joldy «sara jol» dep dәriptep, sol jolda jylt etken jaqsylyqtaryn maqtanyshpen jariyalap jatty. Tәuelsizdikting alghashqy jyldarynan bastap әrkim kenes ókimetining kezinde shashylghan, tógilgen, joghaltqan, úmytqan nәrselerin týgendep, últtyq memleket qúrudy alghashqy oryngha shygharyp, ishki, syrtqy sayasat pen ekonomikany da osy maqsatqa baghyndyra bastady. Últtyq sana, últtyq ruh derbestikting basty atributyna ainaldy. Al últtyq ruh pen últtyq sana tilmen, әdebiyetpen, ónermen, dәstýrmen sinetini beseneden belgili úghym. Sana men sezimge tikeley әser etetin ónerding tiyimdi de tóte týri - kino ekeni barshagha ayan. «Óner ataulydan bizge eng tiyimdisi - kino bolyp tabylady» degen V.Leninning qanatty sózi jiyrmasynshy jyldary revolusiyalyq iydeologiyanyng basty qúraly retinde tughan qajettilik bolsa, býgingi tanda ol sanagha jappay әser etetin, bir últtyng ekinshi últ ómir salty men dәstýrine tikeley yqpal etu arqyly mәdeni, sayasi, ruhany ýstemdik qúruyna baghyttalghan sayasattyng basty qaruyna ainalyp otyr. Sondyqtan da bolar, tәuelsizdik alghannan beri býkil qazaq qauymy ózining túrmystyq, әleumettik jaghdaylarynyng qay dengeyde ekenine qaramastan, qazaq kinosynyng ayaq alysyn nazardan bir sәtke de tys qaldyrmay, baqylap keledi. Jetistigi bolsa quanyp, kemshiligi bolsa «әttegen-ay!» dep quaryp, «múnysy bolmasa, kelesisi sәtti bolar» dep «Qazaqfilim» studiyasynyng kelesi tuyndysyna ýmitpen qarady. Ol qanday ýmit? Qazaq kórermeni ekrannan neni kýtedi? Abay aitqanday, «Qazaq ta adam balasy ghoy», ol da ózgeler sekildi ekrannan óz ómirin kórgisi keldi. Alys, jaqyn tarihyn tanyp, býgingi tirshilikterindegi ózderi bayqay bermeytin ómirding ashy-túshy oqighalaryna kuә bolghylary keldi. Ár últ óz últynyng kinogerlerinen óz últynyng ómirin kórsetetin tuyndylar kýtti. Tipti talap etti de.

Kinoóndirisi bizderge qaraghanda oq boyy ozyq ketken, halqynyng sany da bizden on ese, jýz ese kóp elder últtyq kinosyn әldeqashan jolgha salyp ýlgergen. Qay lentasyn alsang da olar óz últynyng ómirin ghana kórsetudi maqsat etip qoyady. Álemdik, jalpyadamzattyq, planetarlyq mәselelerding bәrin de olar óz últynyng bolmysy men dýniyetanymy arqyly qabyldap, sol arqyly ghana kórkemdik konsepsiyalar úsynady. Jalpyadamdyq kýrdeli mәseleler últtyq bolmys túrghysynan sheshimin tauyp jatady. Al bizding qazaq kinogerleri shetinen planetarlyq, jalpyadamzattyq mәselelerge әues-aq. Qolyna kamera tiygen rejisserlerimiz birden gharyshtyq biyiktikke kóterilip alady da, jalpyadamzattyq problemalardy sheshumen ainalysady. Jerdegi mәselelermen, «últtyq tar shenberdegi» úsaq-týiek problemalarmen orys, qytay, japon, kәris, ýndi kinogerleri ainalysa bersin, al bizding qazaq kinogerleri olardan biyik úshady, olar aghylshyngha da, fransuzgha da, nemis pen kәriske de, bәrine ortaq problema túrghysynan qaraydy. Netken biyiktik, netken jalpyadamshyl ghalamat qasiyet desenizshi! Kýlli әlem әlgi atalghan elderding kinogerlerinen jalpyadamzatqa ortaq taqyrypta tatymdy dýnie jasaydy degen ýmitterin bayaghyda ýzgen, olar óz últyn tanytu jolynda ghana «tyrashtanyp» jatady, bar ýmit qazaq degen elding kinogerlerinde ghana, әlemdik, «planetarlyq mýddeni kóterse, solar ghana kótere alady. Osyny jas pen kәrisine deyin jappay týsinip, qanyna sinire bilgen qazaqtardyng atalaryna myng da bir raqmet! Olar artyna úrpaq qaldyru siyaqty ghalamdyq mәsele kótere qalsa, bir kelinning tórt erkekpen tósektes boluyn ersi dep sanamaydy, ol úrpaq qaldyru jolynda tórt erkekting tórteuimen de aighaylap, shynghyryp, nәpsi qúshaghyna berilui arqyly últ sýiegine mәngilik tanba týsirgenimen sharuasy joq jәne osynday saytaniy-saldaqylyq jolmen jalghasqan úrpaqtyng qúny qanday bolmaq degen auyr saualdy esine de almaytyn jәne últty úyatqa qaldyryp, jerge qaratqanyn eki dýniyede de moyyndamaytyn, tek «ózimdiki dúrys» dep ózeureuden taymaytyn kino avtorlary sóz joq, ózderin әlemdik, jalpyadamdyq mәselelerdi kóterip otyrmyn degen «planetarlyq» suyqqa shalynghandaryn ózderinshe maqtan etuden taymaytyn siyaqty. Býkil qazaq bolyp ýlken ýmit kýtken «Kóshpendiler» sol halyqty jerge qaratyp ketti. Qor bolghan qayran Abylay, qor bolghan qayran arular, jelge úshqan qayran qarajat! Býkil halyq namystan jerge qaraghanda, jerge qaramaq týgil, jerge qaraghandardy jekip, úly jeniske jetkendey bastaryn joghary kóterip, tasyrandap jýrgen azghana adamdar bar. Olar - sol kinony jasaushylar. «Osy filimmen әlemdi jaulap alamyz!» dep filimning alghashqy kadrlary týsirilmey jatyp jer dýniyeni janghyrta maqtanyp edi, aqyrynda әlem týgili, elimizdi de eleng etkize almady. Qysqasy, Preziydentting sózimen aitqanda «Týk te shyqpady». Qúdanyng qúdireti, jalpyhalyqtyq narazylyq ta, Preziydentting әlgindey ýzildi-kesildi bergen baghasynan song da sol kinony jasaushylardyng betterining býlk etpeytinderine jaghandy ústap, tanghaludan basqa laj joq. IYә, úyalmaytyndardyng zamany bastalghan eken!

Songhy kezdegi teleekrandarda efirdi bos qaldyrmau ýshin kórsetilip jatatyn anayy sujetterge qúrylghan arzan serialsymaqtardyng әljuazdyqtary sonday, olardy kóre qalsan, keyipkerlerining oidan shygharylghan jasandy adamdar ekenine, oqighalarynyng úsaqtyghyna, este qalar bir- de-bir obrazdyng joqtyghyna, bәrining taqyleti men tabighaty bir-birinen ainymaytyndyghyna, eng soraqysy - osylardyng qay últqa jatatynyna týsinbey, dal bolasyn. Attarynda aiyp joq: Aselya, Anelya, Maratiyk, Samatik bolyp jattandy qazaq esimderi toghytylyp-aq jatady, al zattary mýlde bólek. Álgi, Aselya (Áselya emes) men Maratikterdi Igorek, Edikterge auystyrsan, týk te ózgermeydi. Jalpyúlttyq iydeyamen susyndap, barshagha ortaq keyipker jasau degen osy ghoy, shirkin! Aty ghana qazaq, al zaty jalpy adamzatqa tәn, eshqanday últtyq belgisi joq balauyz adamdar jasauda qazaq kinogerlerinen ótken birde-bir últ ókili joq shyghar. Jalpyadamzattyq mәselelerdi kóterude basqa elding kinoshylary bizden ýirenbey ne bitirip jýr desenshi. Tipti qanday taqyrypta kino týsirse de tósek mәselesin eshqashan úmytpaytyn bizding rejisserlerimizden da ózgelerding ýireneri mol-aq! Qazaqtyng úly hany bolghaly jýrgen Abylay da jartastyng basynda otyryp sýiisti. Sýiiskende de anau-mynau emes, Gollivud akterlerindey, ya bolmasa, kino týsirip jatqan býgingi rejisserlerimizding klassikalyq ýrdisinde es-týssiz sýiisti-au! «Oybay-au, qazaqtar da bir-birine ghashyq bolghan, mahabbatty jyrlamaghan birde-bir aqyn joq, biraq olar 18-ghasyrda eringe-erin jabystyryp sýiisken joq qoy, biz «Avroranyn» dýmpuinen keyin ghana ashyqtan-ashyq sýiise bastadyq, búryn bilekten ústap, shashtan sipap, әri ketse, «Sary biday» әninde sipattalatynday «aq tamaqtan emirenip bir iyiskeu» sezim shyny bop sanalmaushy ma edi?» desen, әiel men erkek onasha qalsa, sýiistirmey tynbaytyn amerikalyq kinogerlerding mektebin syrttay «ýzdik» bitirgen bizding rejisserler sýiisudi eng alghash oilap tapqan qazaqtar ekenin, tipti býkil әlemge ortaq «seks» degen sózding týp-tórkini «pәlen» degen qazaq sózinen alynghan» dep daurygha jónelgende daulasudyng paydasyz ekenin, olar búl betinen bәribir qaytpaytynyn úghyp, sharshap, boldyryp baryp: «Qúrysynshy bәri! Sender Mәskeude kino týsiruding emes, daulasudyng akademiyasyn bitirgen ekensinder, bilgenderindi istendershi!» dep tityqtap baryp toqtaysyn. Al olar bolsa, osy sózdi tura qabyldap, «bilgenderin» jasay bastaydy. S.Apyrymov «Anshy» filiminde qyz ben jigitti at ýstinde «әlgi mәselemen» ainalystyra bastady, onyng aldynda A. Ámirqúlov «Otyrardyng kýireui» sekildi jap-jaqsy tarihy kinolentasynda Únju men bir әieldi túttay jalanash kýiinde «týp- tórkini qazaq sózinen shyqqan» tirlik ýstinde qúshyrlana kórsetse, «Qayrat - beykýnә», «Qaroy» siyaqty lentalar úyat-ayat degenderdi birjola ysyryp tastap, tipti tughan anasyna tentek sezimi oyanatyn sәtterdi de kórsetken tústa, endi kep sol Isabaeva degen әiel «Almatyda pәktiginen aiyrylghandar» atty filim týsirip, qazaq halqyn әlemge tanytudy, ekinshi sózben aitqanda, masqaralaudy maqsat etipti. «Áy deytin aja, qoy deytin qoja joq elde» olar bilgenderin istep, elin qorlaugha kóshti. Jәne osy qylyqtaryn olar qyzghyshtay qorghap, qazaq eli de әlemdik tósek mәselesin ekranda kórsetude Europadan asyp týspese, kem týspeytinin pash etip, jalpyadamdyq ortaq qasiyetterde qazaqtar da ózgege ýlgi kórseter dәrejege jetip qalghanyn tanytqan ýstine tanyta týspek. Osynday tústa bir kezderi «bilgenderindi istendershi» dep sharasyz halde qol siltegenindi úmytyp, kýiingennen qayta sóiley bastaysyn. «Sender aitqanday búl talghamgha tirelip túrghan kýrdeli mәsele emes, múnda týsinbeytin týk te joq, ekini ekige qosqanda bes bolmaydy, úrpaq qaldyru ýshin bir ýidegi tórt erkekpen tósektes bolu shart emes, onday әieldi kelin dep qasterleuding qajeti bar ma jәne adamzattyng úrpaghyn jalghastyru ýmiti tau quysynda jatqan últy da, nәsili de belgisiz osy tórt-bes adamgha tirelip qalghan joq, sәl tómen týssen, tau eteginde qalyng el jatyr, úrpaqty solar-aq tarata alatyn shyghar, endeshe, adamzat úrpaghynyng ósuin osy tórt-bes adamgha ghana әkep tiremey-aq qoysa qayter edi, múnda júrt týsinbeytindey qanday shytyrman sujet, qanday kýrdeli stili jatyr? Keyipkerlerding biri «Kelin» az bolghanday, eshkimen intimdik baylanysqa baruyn týsinu ýshin de býgingi kórermenning my qúramynda kópshilikke búiyra bermegen erekshe biologiyalyq qasiyetter qajet pe? Býkil әlemdik tartylys kýshi bar ekenin moyyndau ýshin býgingi adamdardyng bәrining basyna alma qúlauy shart emes qoy. Tipti sol Niutonnyng ózi alma aghashynyng týbinde emes, kokos aghashynyng týbinde otyrghan bolsa, onyng basyna alma emes, kokos jemisi qúlap, sol jerde til tartpay ketse, adamzat osy kezge sheyin әlemdik tartylys kýshi baryn bilmey ómir sýrer me edi? Onay nәrseni biz nege qoldan kýrdelendiruge qúmarmyz? Asqar Sýleymenovting sózimen aitqanda, «aryqtaghy sudan akula izdegendi» qashan qoyamyz?

Ýlken ýmitpen kýtken qazaq kinosynyng songhy on shaqty jyl kólemindegi tuyndylaryn birneshe topqa bóluge bolady eken. 1) Mezgil men meken belgisizdigi; 2) Últ belgisizdigi; 3) Tarihy shyndyqty óreskel búrmalau; 4) Minezsizdik; 5) Qazaqty meylinshe túqyrtyp kórsetu; 6) Seks qúmarlyq; 7) Shyndyqtan tysqary sujet; 8) Elikteu. Osylardyng arasynda auyq-auyq jylt etip, kórermen kónilinen shyghyp qalatyn «Otyrardyng kýireui», «Súltan Beybarys», «Sardar», «Mústafa Shoqay», «Birjan sal», «Siz kimsiz, K myrza?» siyaqty kórkem lentalar da kezdesip jatady. Solardy kórip, ýzilip bara jatqan ýmitimiz qayta jalghasady.

Qazaq kinosynan joghary sapadaghy filim emes, әiteuir qazaqty qorlamaytyn tuyndy kórsek, soghan da qanaghat etuge ýirenip qalghan alang júrt tayau arada dýr silkingendey boldy.

Baspasóz betterinde «Qazaqfilim» kinostudiyasynyng eng bir sýbeli de kýrdeli jobasy retinde jarnamalanyp kelgen búl tuyndynyng aty - «Jaujýrek Myng bala» «Kóshpendilerdin» kezindegidey jer dýniyeni janghyrtqan jarnamasy bolmasa da, aitar oiy men iydeyasy aiqyn, mezgili men maqsaty anyq búl filimning alghashqy kadrlaryn ýmit pen kýdik aralas sezimde kóre bastadyq.

Alghashqy kadr. Alghashqy kórinis. Keyipkerlermen alghashqy tanysu. Tauly, dalaly, ormandy alqaptarda birde ashyq, birde jasyryn tirshilik etip jatqan әrtýrli jastaghy adamdar. Mine, negizgi taqyryp ta bastaldy. Bolashaqta kórer myng balanyng eki-ýsheuimen de tanystyq. Boylarynda ýrey, yza, ashu, kek.

Qysqasha sujeti: Jonghar shapqynshylyghynda әke-sheshesiz jetim qalghan balalardyng óse kele jaudan kek alugha bel buuy. Olardyng bәrining basyn qúrap, jetimderin qanghyrtpay, óz balalarynday asyrap jetildirgen Nazardyng túl jetim balalardyng kýni erteng el qamyn jeytin bir-bir azamat bolyp erjetuine sinirgen enbegi men erligi úshan-teniz. Olardyng sany myng ba, toghyz jýz be, mәsele onyng anyq sanynda emes, qazaq tarihyna «myng bala» bop enip, әigili batyrlarymyz ben biylerimizding tasasynda úmyt bola bastaghan sol órimdey jigitterding tarih betine qayta shyghyp, olardyng adam aitsa nanghysyz janqiyarlyq erligi men ójettigin býgingi úrpaq aldyna jayyp salu - «Qazaqfilim» kinostudiyasynyng últ ruhyn, últ namysyn tu etip kóterude jasaghan ýlken de kýrdeli jobasy ekeni dausyz.

Búl tarihty jaqsy biletin adamdardyng aituynsha, Sartay ómirde bolghan, filimdegidey qyrshyn jasynda qaza bolmasa da, Jonghar basqynshylarynan qazaq dalasyn azat etken song el ishinde batyr atanyp, qartayghan shaghynda óz ajalynan kóz júmghan eken. Ol tuystyq jaghynan qazaq әdebiyetining klassiygi Ábdijәmil Núrpeyisovting aghayyny, kishi jýz ishinde Jaqayym ruynan bolyp keledi eken. Demek, búl filimdi tarihy shyndyqqa negizdelgen tuyndy dep aita alamyz. «Ne ólim, ne ómir! Ne el bolamyz, ne qúl bolamyz!». Keudelerine osynday ójettik pen erlik úyalaghan myng balanyng qazaq halqyn jonghar ezgisinen birjola azat etu jolynda janpidalyqqa baruy naqty oqigha arqyly óte nanymdy, әserli berilgen. Qarshadayynan keudesine namys úyalaghan bala Sartay jonghar noyandaryn qúraq úshyp qonaq etip jýrgen el aghasy Raqymjangha: «Olar - bizding jauymyz. Al sizder jaudy qonaq etip, qúl bolyp jýrsizder. Ózderindi-ózdering nege qúl etuge dayynsyndar!» dep kekke toly sóz aitqanda, bala Sartay boyynan namys kegine suarylghan ójettik pen kózsiz erlikti bayqap, ózin qazaqpyn dep sanaytyn әrbir kórermenning ruhy kóterilip, bir sәt ózderining osynday er úrpaqtan taraghandary ýshin kókireginde maqtanysh sezimi du etip kóteriletini anyq.

Birde tau shatqalynda, endi birde mang dalada ótip jatatyn erlik pen qaysarlyqtyng shyndalu kóriginde jetilip kele jatqan órimdey jas balalardyng qayghysy men múny, key sәtte jylt ete týsetin quanyshty sәtteri kórermendi ózine birte-birte ýiirip, eliktirip, baurap ala beredi. Qym-quyt ótip jatqan oqighalardyng birde-biri kóniline «búl qalay?» degen kýdik úyalatpaydy. Bәri nanymdy, bәri sol kezde ótip jatqan situasiyanyng damu logikasyna say órbip, shiyelenisip, sheshimin tauyp jatady. Sadaq atu, qylysh sermeu, at qúlaghynda oinau, jekpe-jek sayys, soghys taktikasy men strategiyasyn mengeru siyaqty jattyghulardy kórsetu arqyly da myng balanyng azghantay toppen ózderinen әldeneshe ese kóp jau әskerine qarsy shyghu әreketinde jeniske jetip jatatynyna kýmәn keltire almaysyn. Ssenariy avtorlary Timur Jaqsylyqov, Jayyq Syzdyqov, Múhammed Mamyrbekovter myng balagha ghana qatysty tarihty emes, sol kezdegi qazaq halqynyng qyl ýstinde túrghan taghdyryn, sayasy hal-ahualyn, el túrmysyn jaqsy zerttep, zerttey almaghan tústaryn shygharmashylyq týisik arqyly dәlme-dәl týsingenine kóniling tolady. Rejisser Aqan Sataev - búryn da tatymdy kinotuyndylarymen tanymal bolyp qalghan kәsiby maman. Onyng búl filimi jalpy qazaqtyng asyl qazynasyna ainalghan «Qyz Jibek», «Atamannyng aqyry», «Mening atym Qoja» siyaqty kinoshedevrlardyng qasynan oiyp oryn alatyn dýnie desek, artyq maqtaghandyq bolmas dep oilaymyn. Nesi bar, «jaqsynyng jaqsylyghyn ait, núry tasysyn» demeushi me edi atam qazaq.

Búl filim óz shenberinde ghana sәtti tuyndy emes, qazaq kinosynyng songhy kezdegi eleuli tabysy, jalpy, kiynematograftaghy jana lep, jana sóz degen joghary baghagha layyq.

Barlyq sәtti tuyndylar sekildi búl filimde de býkil oqigha jelisi, teoriyalyq tilmen aitqanda, taqyryp ishindegi taqyryp - mahabbat, dostyq, satqyndyq, jauyzdyq - bәri-bәri de shyndyq logikasynyng búltartpas zandylyqtary kórermendi ózine iyirimdey tartyp otyrady. Kóp filimderde kezdesetindey búl tuyndyda artyq detali, artyq keyipker, artyq kórinis joq. Bәri birin-biri tolyqtyryp, bәri de ortaq bir iydeyagha - «ne el bolamyz, ne qúl bop qúrimyz» degen iydeyagha baghyndyrylghan. Osy iydeya jalang emes, nanymdy oqighalar qúramy arqyly joghary kórkemdik dengeyde berilip, filimning organikalyq tútastyghyn qalyptastyrghan. Filimde úmytylmastay bolyp este qalatyn býtin bir akterler galereyasy toptastyrylypty. Tilektes Meyramov, Tóleubek Aralbaev, Túnghyshbay Jamanqúlov, Doshan Joljaqsynov el basshylary men el aghalarynyng bayypty da ústamdy, sabyrly da tózimdi, jigerli de qaysar minezderin ózderi somdaghan keyipkerleri arqyly erlik dastanynyng jana betterin aishyqty әrippen jazyp shyghypty. Ssenariy avtorlary jazghan әrbir suret, әrbir kórinis, әrbir obraz filimning alghashqy kadryn týsiruden әldeqashan búryn rejisserding kónil ekranynda pisui jetkenshe qaytalanyp, iii qanghansha iylengeni kórinip túr. Búl atalghan akterlerding filimning jalpy kórkemdik sapasyn kóterude sheshushi ról atqarghanyna kuә boldyq. Kópten beri ekranda kórinbey kelgen Nazar rólindegi Tilektes Meyramov pen Rahymjan beynesin jasaghan Tóleubek Aralbaevtyng jana bir ipostasta kórinui barshamyzdyng mereyimizdi kóterip ketti. Búl eki akter barshagha ózderining sheber oryndaushylyghyn ghana tanytyp qoyghan joq, qoldaryna kamera tiyse, basty keyipkerding róline akterdi shetten izdeushilerge sabaq berip ketkendey boldy. Últtyng úly túlghalary men aituly beynelerine layyqty oryndaushylardy shetten emes, óz ishimizden izdeu qajettiligin taghy da eske salyp ótti.

Búl filimning asa joghary dengeyde qabyldanuyna jas akterler - Sartay beynesin jasaghan Asylhan Tólepov, Taymas obrazyn somdaghan Ayan Ótepbergen, Horlan beynesinde kóringen Qúralay Anarbekova, Zere rólin oinaghan Áliya Ánuarbek siyaqty jap-jas jigitter men qyzdar ózderining jastyqqa tәn symbatymen, әdemiligimen qosa, ózderi jasap jýrgen obrazdyng bar bolmysyn janymen týsinip, ekranda sol adamdardyng dәl ózindey ómir sýre biluleri kónil tolqytpay túra almady. Eli ýshin, jeri ýshin, azattyghy ýshin qyrshynynan qiylyp jatqan óndirdey jas jigitter men qyzdardy kórgende, әsirese, Sartaydyng jongharlardyng tuy jelbirep túrghan baghanany jaraly denesimen jer bauyrlap kep qúlatqan sәtinde, qúlaghan jau tuyn kórgen ózge jigitterding «Algha, qazaqtar!» dep úrandata jaugha shapqanda qay qazaq tolqymasyn, qay qazaqtyng kózi sulanbasyn! Birneshe jau әskerining ortasynda qalyp, olarmen shayqasyp ólgen Horlanday qyzdyng erligine býgingi úrpaq qalay maqtanbasyn?! Keshegi ekinshi dýniyejýzilik soghysta erlikpen qaza tapqan Áliya men Mәnshýk siyaqty batyr qyzdarymyzdyng әpkeleri osy Horlan ekenin, Horlan ruhy ólmegenin, ol ghasyrdan-ghasyrgha, úrpaqtan-úrpaqqa batyrlyq pen ójettilikting estafetasynday jalghasa beretinin osy obraz arqyly tereng týsindik.

Erteng - úzaq dayyndalghan songhy shayqas. Qazaqtar bas qosyp, myng balanyng bastary týgel týiisip, «ne ómir, ne ólim» degen nar tәuekel aiqasqa attanbaq. Búl shayqasta kimning ólip, kimning tiri qalary belgisiz. Belgilisi sol - osy shayqasta talay bozdaq jer jastanbaq.

Zere men Sartaydyng onasha kiyiz ýide songhy kezdesui. «Erteng - qandy shayqas. Odan tiri qalu-qalmau ekitalay,- deydi jas aru Zere. - Býgin ekeumizding songhy týnimiz. Osy bir týnning ózi mening býkil ómirime tatidy. Men eki dýniyede de seni jýregimde mәngi saqtaymyn». Osyny aityp, ekeui bir-birining qolyn qysady. Filimdegi eng bir jan tolqytarlyq epizod ta osy sәt. Olardyng yntyq jýrekteri, mahabbat sezimderining sharpuy bir-birining alaqan týiistirumen ghana bitti. Eger «Kóshpendiler» men «Kelindi» týsirushiler, ya bolmasa «Qaroy» men «Qayrat - beykýnә» filimin jasaushylar bolsa, osy epizodty aighaylarynan qoradaghy qoy ýrketin jalanash lәzzat qúshaghyna shalyndyrmay qoymaushy edi. Rejisser A.Sataev últtyq mentaliytet pen últtyq ústamdylyqty saqtay bilgen, demek, ol óz últyn janynday sýiedi, onyng asyl qasiyetin qasterley biledi, mahabbat degen kiyeli úghymdy tósekte myjghylap qor qylmaydy.

Filimning finaly meylinshe әserli shyqqan. Jongharlardy óz jerinen birjolata tazartqan Nazarlar toby (qazaqtar) aq otaudyng shanyraghyn kóterip jatyr.

- Búl sening óz otauyng bolady. Sartaydyng úrpaghyn osy shanyraqta ósiresin, bir uyghyn ózing qada, Zere, - deydi barlyq jetim qalghan myng balanyng ortaq әkesi Nazar. Uyq qadap jatqan Zerening ekiqabat ekenin sonda ghana bayqap, jesir qalghan Zere taghdyryna ortaqtasyp ketkenindi ózing de bayqamay qalasyn. Mine, qazaqy ruh, mine, qazaqy mәdeniyet! Qazirgi kinoprakat jýiesi týgeldey jekemenshikting qolynda. Olarda qazaq tilindegi filimderge kórermen az jinalady degen syltaumen qazaq tilindegi filimderge meylinshe selqos qaraytyn stereotip qalyptasyp qalghan. «Myng bala» filimi de ә degennen osynday selqostyqpen betpe-bet kelip otyr. Biraq qazaq ómirin óz tilinde kórgisi kelgen kópshilikting qysymy boyynsha, kinoprokat filimning qazaq tilindegi núsqasynan 6-7 danasyn súratyp alypty. Demek, siresip qalghan kinoprokatta da seng búzyldy degen sóz. Ol sendi alghash búzghan da osy filim. Qazaqtar qazaq tilindegi seanstargha kelmeydi degen qate týsinikti qalyptastyrghan tek prokatshylar emes, óz tuyndylarymyzdyng sapasy eken. Áljuaz, orta qol, tipti últty jerge qaratatyn tuyndylargha kórermen qalay barsyn? «Jaujýrek Myng bala» últtyq kaloriytining baylyghy, kórkemdik sapasynyng jogharylyghy arqasynda qazaq kórermenderin kinoteatrlargha qayta jinay bastady. Álemdik kinoarenagha da osy shygharma arqyly úyalmay shygha alatynymyz aqiqat.

Qoryta aitqanda, «Jaujýrek Myng bala» filimi - qazaq kinosynyng eleuli tabysy. Búl tuyndyny qalyng kórermen qauym zor qúrmetpen qarsy alady dep senemiz. Osy filimnen keyin «Qazaqfilim» kinostudiyasynyng da, barsha kórermen qauymnyng da ensesi kóterilip, ózgelerding aldynda últyng ýshin úyalmay, salbyraghan basty joghary kóterip jýretin kez keldi dep aitugha tolyq haqymyz bar.

Osy filimning sәtti shyghuy birazymyzgha jana oy tastap ótken siyaqty. Qazaqqa qymbat últtyq kinony qazaq ruhynda tәrbiyelenip, qazaq ómirining qaynaghan ortasynda ósken, qazaqsha týs kóretin rejisserlerding qolynan ghana keletini belgili boldy.

Eskerte keter bir jay: Filimning titrynan «Jaujýrek» degen qosarlanyp jýrgen anyqtauyshty alyp tastaghan jón bolar edi. Jaujýrek balalardy kórermen onsyz da ekrannan kóredi ghoy. «Myng bala» degen ataudyng ózi-aq jetkilikti siyaqty.

Dulat ISABEKOV,

Memlekettik syilyqtyng laureaty

«Ayqyn» gazeti