Júma, 22 Qarasha 2024
46 - sóz 5808 11 pikir 15 Mausym, 2021 saghat 13:46

Biz últtyq mәselege kelgende útylyp kelemiz

Men keyde kórshi elderdegi azamattardyng otan sýigishtigine, memleketshildigine tang qalamyn. Qyzyghamyn. Biz qazaqtar nege sonday emespiz dep ókinetin kezderimde kóp.

Mәselen keshe ghana bastalghan futboldan Europa chempionatynda Ukraina futbol qauymdastyghy kiyetin kiyimning dizayny erekshe boldy. Formada «Ukraina jasasyn» degen jazu men Qyrym týbegi qosa beynelengen karta bar. Búghan qosa «Batyrlardyng danqy arta bersin!» degen jazuda túr. Biraq ony Europa futbol qauymdastyqtary odaghynyng talaby boyynsha alynyp tastaldy. Meyli. Bir sózde túrghan eshtenne joq. Eng bastysy «Ukraina jasasyn!» degen sózben karta qaldy. Osynyng ózi-aq ukraindyqtardyng otan sýigishtigin kórsetedi.

2014 jyly Resey aneksiyalap alghan Qyrymdy ukrain futbolshylary «ózimizding jer» dep futbol arqyly jahangha jar salyp kórsetuide namystyn, qayrat, jigerding kórinisi. Reseyge ses kórsetu. Týbi «jerimizdi qaytaryp alamyz» degen batyldyq. Bizde she? Ózimizge kelgende dauysymyz qúmyghyp shyghady.

Biz últtyq, memlekettik mәselege kelgende útylyp jatqan elmiz. Tipti memlekettik til dep әspettep otyrghan ana tilimizding ózi, óz elimizde ógey balanyng kýnin keshude. Basqasyn aitpay - aq qoyalyq. Biz kóbine ótken tarihpen «bizding babalarymyz anaday bolghan, mynaday bolghan» degen mifpen ómir sýrip jýrgen, tek ótkenmen maqtanyp jýrgen últpyz. Ras, búrynghy ata-babalarymyz batyr bolghan, nar bolghan. Oghan dau joq.

Al býgingi úrpaqtary bizder kimbiz? Bizder ynjyq, namyssyz, jigersiz, jaghympaz, bosbelbeu, maqtanshaq, kórseqyzar, eliktegish, bir-birimizdi jamandaghysh, ósekshil, bir-birimizge or qazghysh halyqpyz. Al múnday últta últtyq namys, memlekettik mýdde degen bolmasy haq. Sodan bolar biz altyn kómbening ýstinde otyrsaqta kedeymiz. Biylikting aitqanyna bas shúlghy beretin, óz qúqyn qorghay almaytyn bosbeleu últpyz. Bizge baghyt-baghdar beredi, memleketti órkeniyetke jeteleyding degen biylikting ózi jemqor, halyqtyng nesibesine qol súghyp otyrghan alayaqtar. Halyq qorghansyz. Qazaq halqy dýr silkinip oyanatyn kezi keldi. Óz tilin qasterleudi, óz últynyng mýddesin joghary qongdy osy ukraindyqtardan ýirengen dúrys-au.

Azamathan Ámirtaydyng jazbasy

Abai.kz

11 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1463
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3230
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5320