Aymaqtyq kýshten әlemdik derjavagha ainalyp ýlgergen Qytay men Ýndistannyng qarym-qatynasy Aziyanyng ghana emes, jahannyng tynysyna әser eter dengeyge jetti. Halqynyng sany boyynsha birinshi jәne ekinshi oryndy alatyn búl elderding «jaqyn bolashaqta ekonomikalyq quaty jaghynan da әlemning kóshbasshylyghyna taytalasatyn dәrejege keledi» dep aitylatyn boljamdardy qúlaghymyz jii shalady. Sarapshylar búl boljamdy aitqanda әlem halqynyng 40 payyzyna juyghy (20% - Qytayda, 17 % - Ýndistanda) osy eki elde túratynyn, arzan júmysshy kýshin, biylikting investisiyagha qolayly ekonomikalyq klimat qalyptastyryp otyrghany t.s. siyaqty dәiekterdi  algha tartady. Sondyqtan bolashaghy zor búl memleketterding arasyndaghy bәsekelestikting sayasy oiynnan әrige aspauyna barlyq el mýddeli, alayda qazirgi qalyptasqan mýdde qaqtyghystyrynyng syryna ýnilsek, әskery kiykiljinge aparyp soqtyruy yqtimal sheshilmegen 7 mәselening bar ekenin kóremiz.

1. Shekara dauy

Aymaqtyq kýshten әlemdik derjavagha ainalyp ýlgergen Qytay men Ýndistannyng qarym-qatynasy Aziyanyng ghana emes, jahannyng tynysyna әser eter dengeyge jetti. Halqynyng sany boyynsha birinshi jәne ekinshi oryndy alatyn búl elderding «jaqyn bolashaqta ekonomikalyq quaty jaghynan da әlemning kóshbasshylyghyna taytalasatyn dәrejege keledi» dep aitylatyn boljamdardy qúlaghymyz jii shalady. Sarapshylar búl boljamdy aitqanda әlem halqynyng 40 payyzyna juyghy (20% - Qytayda, 17 % - Ýndistanda) osy eki elde túratynyn, arzan júmysshy kýshin, biylikting investisiyagha qolayly ekonomikalyq klimat qalyptastyryp otyrghany t.s. siyaqty dәiekterdi  algha tartady. Sondyqtan bolashaghy zor búl memleketterding arasyndaghy bәsekelestikting sayasy oiynnan әrige aspauyna barlyq el mýddeli, alayda qazirgi qalyptasqan mýdde qaqtyghystyrynyng syryna ýnilsek, әskery kiykiljinge aparyp soqtyruy yqtimal sheshilmegen 7 mәselening bar ekenin kóremiz.

1. Shekara dauy

Eng aldymen eki elding arasynda sheshimin tappaghan shekara dauy bar. Ontýstik Tiybet (Arunachal-Pradesh), Aqsaychin jerleri ýshin tartystar men pikirtalastar jalghasyp keledi. 1962 jyly dәl osy dauly jerler ýshin Qytay men Ýndistannyng arasynda kishigirim әskery qaqtyghys ta oryn alghan edi. Qazaqtar eshqashan bitpeytin daudyng qataryna qosqan jer dauyna kelgende ortaq mәmilege kelu qiyn bolyp túrghandyqtan, búl mәsele uaqytsha nazardan tys túr. Gimalay taularynda anyqtalmaghan territoriyalar bar. Áriyne, mәngilik múz jamylyp jatqan Gimalay taularynyng ekonomikadan góri әskeriy-strategiyalyq manyzy basymyraq. Sebebi, taudyng neghúrlym biyik shyndaryn óz shekarana alsan, soghúrlym kórshindi baqylau da onayyraq jәne taugha ornalastyrylghan yadrolyq qarulardyng úshu qashyqtyghy qysqaryp qana qoymaydy, dәldigi artady, әri bәsekelesindi qos ókpeden qysyp otyrasyn.

2. Qytaydyng Pәkistandy qoldauy

Kelesi bir kiykiljinning de tórkini terende jatyr. Búl mәselening shyghuyna Qytaydyng Pәkistangha ishtartuy, yadrolyq qarugha qol jetkizuine qol úshyn berui, әrdayym Pәkistan jaghyn qoldauy sebep boldy. Eger Qytay Pәkistandy qoldauyn jalghastyrsa, Ýndistanmen arada tyghyz qarym-qatynas ornaydy degenge senu qiyn.

3. Qytaydyng kórshi memleketterding sayasatyna aralasuy

Búl mәselede Ýndistannyng narazylyghyn tudyryp otyr. Ýndistan ózin qorshaghan memleketterding biyligine Qytaygha býiregi búratyn adamdardyng keluin qalamaytyny belgili. Búl mәselede onaylyqpen sheshile salmaytyny anyq. Óitkeni eki iri memleketting de aimaqtaghy elder ýshin ózindik mýddesi bar, al búl mýddeler әrdayym bir arnadan shygha bermeydi. Endeshe, kórshi memleketter ýshin mýddeler qaqtyghysy bolashaqta da jalghasuy tiyis.

4. Tiybetting ekologiyasy

Ýndistan alandaytyn basqa bir mәsele songhy jyldary Tiybet ekologiyasynyng nasharlauy bolyp otyr. Qarqyndy damu jolyna týsken Qytay barlyq ónirlerde iri jobalardyng qúrylysyn qolgha aldy (ken óndiru, temir jol, aeroport, әskery bazalar salu). Múnday iri jobalar ýshin jýrgizilgen qúrylystar Tiybetting florasy men faunasyn, tabighy qalyptasqan landshaftyn ózgertude. Auanyng lastanuy men qorshaghan ortanyng búzyluy kórshi Ýndistan halqynyng da densaulyghyna әser etude. Sondyqtan Ýndistan Tiybette jýrgizilgen iri jobalargha ong qabaq tanytpaydy. Al Qytay jaghy búl ózderining ishki mәselesi dep sanaydy.

5. Qar sulary

Tek qana iri qúrylystar ghana emes, Qytay ýkimetining Tiybet jәne Ýndistanmen shekaradaghy basqa da taulardaghy qar múzdyqtarynan aqqan sudy ózderining auyl sharuashylyghyna paydalanu sayasaty da kórshisining qarsylyghyna tap boldy. Alayda qarqyndy damyp kele jatqan ajdahanyng búl sulargha zәruligi artpasa kemimeytini ashyq mәsele. Demek, Ýndistan jaghy ózderining ekonomikasy susyz qalmauyn qamtamasyz etu maqsatynda Qytaymen jiyi-jii tartysuy aldaghy uaqytta artpasa kemimeydi.

6. Halyqaralyq úiymdargha mýshe bolu mәselesi

Jogharydaghy dauly mәseleler sheshilmegendikten Qytay Ýndistannyng týrli halyqaralyq nemese aimaqtyq úiymdargha mýshe boluyna kedergi jasap keledi. Ýndistannyng BÚÚ-nyng Qauipsizdik Kenesine túraqty mýshelikke ótuin úiymnyng túraqty bes mýshesining tórteui qoldaghanymen Qytaydyng qarsy boluy kesheuildetip keledi. ShYÚ-na da Qytay qarsy bolghannan keyin mýshelikke óte almauda.

7. Qytaydyng múhit sularyndaghy әskery kemelerin kóbeytui

Songhy qayshylyq Qytaydyng keyingi jyldary Tynyq múhity men Ýndi múhitynda belsendirek qimyldap, әskery kemelerin kóbirek jibere bastauynyng nәtiyjesinde shyghyp otyr. Ýndistan jaghy búl mәselede alandaushylyq bildirip otyr. Alayda ekonomikasy nyghayghannan keyin әskery kýshi de artqan Qytay óz mýddesin qorghau jәne derjavalyq ambisiyasyn kórsetu maqsatynda jana әskery kemelerdi jiberuin jalghastyruda.

Alyp eki elding arasyndaghy búl qayshylyqtardyng aldaghy uaqytta qalay damityny turaly naqty bir boljam aitu qiyn. Degenmen, búl mәselelerding әl-әzir sheshile qoymaytyny nemese olardy ýlken kiykiljinge aparyp, әskery qaqtyghys shygharugha da eki elding de biyligining jýregi daulamaytyny anyq. Alayda, qos memleketting quaty artqan sayyn aradaghy kiykiljinderding búdan әri shiyelenisetindigi boljanuda. Áriyne, qazir barlyq derlik ekonomikalyq, biznesting damu kórsetkishteri boyynsha Qytaydyng batysyndaghy kórshisinen әldeqayda ilgeri ekeni bayqalady. Mýmkin sondyqtan shyghar, Ýndistan jaghynyng Qytaydyng qytyghyna tiyer sayasatyna qarsylyq bildirgenimen eshqanday «әreketke» bara almay otyrghany...

«Abay-aqparat»