Halyqqa qoldau kerek, Bekbolat myrza!
Songhy kezderi kózi qaraqty oqyrman eks-deputat Bekbolat Tileuhannan kóz jazyp qaldy. Osyghan baylanysty BAQ-ta "Qanayúly qaydasyz" degen siyaqty әrtýrli maqalalar jariyalanuda. Jurnalister shammen izdep jýrgen Bekbolat Tileuhan tabyldy. Kýni keshe ol "Amanat" intellektualdy pikirsayys klubynyng otyrysyna keldi. Jay kelgen joq "Qazaqtar tәuelsizdik ýshin kýrespedi me?" degen ózekti taqyrypta bayandama jasady.
Songhy kezderi kózi qaraqty oqyrman eks-deputat Bekbolat Tileuhannan kóz jazyp qaldy. Osyghan baylanysty BAQ-ta "Qanayúly qaydasyz" degen siyaqty әrtýrli maqalalar jariyalanuda. Jurnalister shammen izdep jýrgen Bekbolat Tileuhan tabyldy. Kýni keshe ol "Amanat" intellektualdy pikirsayys klubynyng otyrysyna keldi. Jay kelgen joq "Qazaqtar tәuelsizdik ýshin kýrespedi me?" degen ózekti taqyrypta bayandama jasady.
Tayauda "Vremya" gazetine sayasattanushy Daniyar Áshimbaev "Qazaqtar tәuelsizdik ýshin kýresken joq" dep aidy aspangha shygharghan bolatyn. Óz súhbatynda ol "Men "Alash orda" nemese 20-jyldardaghy pantýrkiystik kónil-kýidi aityp otyrghan joqpyn. Biraq búdan keyin tipti KSRO taraghangha deyin tәuelsizdik ýshin qanday da bir kýres jýrgizilgen joq" dep kólgirsiydi. Daniyar Áshimbaevtyng búl pikirimen kelispeytinin Bekbolat Tileuhan bayandamasynda egjey-tegjey bayandaydy. Onyng aituynsha, tәuelsizdigimizge, tarihymyzgha, dәstýrimiz ben dinimizge baylanysty aitylyp jýrgen kelensiz pikirlerding obektivti sebebi - otarlyq sayasattyng saldary. Al subektivti sebebi sayasy kýshterding maqsatty sayasatynda jatyr dep esepteydi әnshi. "Bir halyqty baghyndyrudyng eki joly bar, biri - qyryp jong, jer betinen joyyp jiberu. Ekinshisi - últtyng tarihy sanasyn óshiru. Bizdi qyryp kórdi, qúdaygha shýkir, joyylyp ketken joqpyz, sodan song tarihy sanamyzdy óshirudi qolgha aldy. Sol sanany tabighy qalpyna keltirmey últ birligi kóterilmeydi", -deydi Bekbolat Qanayúly.
D.Áshimbaevtyng "Qazaqtar tәuelsizdik ýshin kýresken joq" deui shylghy ótirik. Mәselen 1941 jyly soghys bastalghanda Oralda "Qazaq halqyn qorghau úiymy" degen úiym qúrylghan. "Búl derek memlekettik qauipsizdik komiytetining arhivterinde bar. Úiym óz jarghysynda qazaqtyng tilin, tarihyn, dilin saqtaudy, úrpaghyna jetkizudi maqsat etetinin jazghan. Al "Hrushev jylymyghynda" Múrat Áuezovting "Jas túlpar" úiymyn qúrghanyn jaqsy bilemiz. Múnday mysaldardan, әsirese, jastar beyhabar. Sondyqtan da qazaqtar tәuelsizdik alugha kýresken joq degen sóz shyghyp otyr", - deydi Memleket tarihy instituty diyrektorynyng orynbasary Janna Qydyralina.
Al mәjilis deputaty Aldan Smayyl bolsa, 1969 jyly Kerekude "Jas úlan" atty úiymdy nebәri 15 jastaghy balalardyng qúrghanyn tilge tiyek etti. "Jetekshisi Arman Qaniyev degen bala bolghan. Sonyng taratqan ýnparaghy: "Sender, qazaq degen úly halyqsyndar, ghasyrlar boyy erkindik izdep, qara týnek qandy jyldarda baqytty ansaghan elsinder!", dep bastalady da, orystandyru sayasatyna qarsy kýresuge shaqyrady. Sol Arman Qaniyev bastaghan balalardy biylik úiym qúrghany ýshin internattan quyp shyqqan, JOO týsirmegen, júmys ta bermegen, qanghytyp jibergen", - deydi Aldan Smayyl.
Jurnalist Júldyz Tóleu Daniyar Áshimbaev siyaqtylargha mәn berip, oghan qarsy sóileu ataghy darday Bekbolat Tileuhangha úyat ekenin aitty. Jurnalisting "Siz nege Janaózen kóterilisine baylanysty pikir bildirmediniz" degen saualyna eks-deputat: "Men óz pozisiyamdy Janaózen bolmay túryp parlament qabyrghasynda, sonday-aq Núrlan Erimbetov jýrgizgen "Sarapshy" klubynda aittym. Bәri bitkennen keyin aitatyn sózdi aityp jatqandar kóp-aq. Janaózen qasiretine 7 ay boyy jýiening selt etpeui adamnyng aqylyna syimaydy. Sol aitylghan sózder sol kezde eskerilui kerek edi. Al endigini "jau ketken song qylyshyndy boqqa shap" deydi" dep jauap berdi. Sonday-aq ol Janaózenge baylanysty sózin Múhamedjan Tazabekov jazghan "Sabyr, halqym" әnin shygharghanyn aitty. Ánshi dóngelek ýstelge jinalghandargha Ibragim Eskendir oryndaytyn әndi internetten tauyp tyndaudy úsyndy. Tyndadyq. Aty aityp túrghanday Janaózende qan jútqan halyqty sabyrgha shaqyratyn әn eken. Biraq jalghyzynan ajyraghan ananyng nemese jazyqsyz sottalghaly otyrghan aghayynnyng tuystary búl әnge qalay sabyr etetinin týsine almadyq? Bekbolat Tileuhan әnin jazghan "Sabyr halqymnyn" alghashqy shumaghynda:
"Ash pa, toq pa bir qúday dep,
Ardy oilaghan er qayda-au?
Dýnie malgha daulaspaugha,
Qoldy bergen mәrt qayda?", - deydi.
Sonday-aq әnde: "Óz qolynmen jasap shyqqan,
Bostandyqtyng sarayyn,
Óz qolynmen búzasyng ba?
Kózing qiyp aghayyn" - degen óleng shumaqtary kezdesedi.
Búl әnge kóp týsinikteme beruding qajeti shamaly. Óitkeni әnde әnshi janaózendikterge "ashsyng ba, toqsyng ba ardy oila" dep aqyl aitady. Meninshe, Bekbolat Tileuhan "pozisiyamdy Janaózen kóterilisine deyin bildirdim" demey "37-ning sotynda" halyqtyng sózin sóilese, sonysy jón bolar edi. Óitkeni tayauda janaózendikterge qatysty sot ýkimi shyghady. Al sot qarashany aqtap alady degenge senu qiyn
Serik JOLDASBAY,
Astana
«Jas Alash» gazeti