Akademik Gharifolla Esim osy mәseleni kóterip, BGhM ministri  A. Aymaghambetovke "Arab tilin mektepten bastap oqytayyq" degen ýndeu jariyalapty. Yaghni, qazirgi ýshtildilik baghdarlamasyn "tórtildilikke" kóshiru qajet degen baghytta.

Ótken jyldary D.Nazarbaevanyng "Qytay tilin ýirenu kerek" degenin eskersek, onda bizding balalar "bestildilik" formatyna kóshui kerek bolady eken...

Onyng ar jaghynda taghy qay tilder kezekte túr dep oilanasyng keyde...

Búl jaqsy ma, әlde, biz balanyng jetilmegen psihologiyasyn ýrlemeli shar dep oilauymyzdyng kórinisi me?

(ShAR DA JARYLADY GhOY BIRAQ)...

Endi Gharekenning úsynysyna qayta oralayyq:

Kommentterdi qarasam, key adamdar mәselening mәnisin de týsinbey jazady eken,

Mysaly "Ata babamyz arabsha oqydy" deydi. Olar Til men Tanbany ajyrata almay otyryp, ózderinshe oy aitpaq bolady...

Ata babymyz latyn, sosyn kirrilisa engenge deyin arab qarpin paydalandy. Biraq, qazaq tilinde. Kez kelgen tildi jýzdegen tanbamen jazba til etuge bolady. Tipten, morze әlipbesimen de. Sol ýshin kim "Morze tilinde oqydyq ne sóiledik" der eken?

Til - logikalyq oimen, dýniyetanymmen, salt-dәstýrmen baylanysta damidy. Al oghan qajettilik kóbine sayasy jaghdaylargha tәueldi bolady.

Dәl qazirgi kezende Qazaq memlekttiligi ýshin, jaqyn bolashaqta da, halqymyzdyng aldynda onday - arab tiline degen qajettilik tuyp otyrghan joq, tumaydy da.

Mysaly, qazir, tipti, BAEmiratyna (arabtargha deniz) barushylar da aghylshyn tilin emin erkin qoldanuda.

Al arab tilin tek "din bilu ýshin" deseniz - bizdegi islam óz radikaldanuy jaghynan arabtan asyp týsip, talibandargha jaqyndap qaldy. Sol ýshin olargha arab tili sonshalyqty qajet bolyp túrghan joq. Destruktivti, memleket zanymen tiym salynghan aghymdargha ótu óz tilimizben-aq jýrip jatyr ..

Sondyqtan, arab tili

1. Ekonomikalyq túrghyda,

2. Ghylym-bilim tili retinde,

3. Últtyq mýdde túrghysynan,

4. Áleumettik birtektilik, yaghni, birlik pen tatulyq túrghydan,

5.Filosofiya ne әdeby til túrghydan qajettilik tughyzyp otyrghan joq.

Kerisinshe, biz arab әlemine bәsekeles (oghan orys, qytaydy qosynyz) týrki әlemine ortaq týrkilik til turaly oilana bastauymyz kerek...

Kóp ghalym lingvister onyng negizinde qazaq-tatar-әzerbayjan (týrik) tilderi toptasuynan, sonyng ishinde qazaq tilining basym varianty dúrys dep boljauda...

Búl prosess endi jandana bastady.

Jalpy, mentaldik túrghyda arab әlemi prototýrik, әsirese, qazaqqa tәn Nomadtyq dýniyetanymgha qayshy әlem.

Qazaq әlemi - rysarlyq dәuir erejelerine negizdelgen. (Batyrlyq, Órlik, Shyndyq - soghan say Anghaldyq, yaghni, ashyq psihologiya).

Arab әlemi - otyryqshy dәstýrine sýiengen (saudagershilik - soghan say Qulyq, yaghni, býrkemeli (jabyq) psihologiya).

Osynyng qayshylyqty kórinisi qazirding ózinde bizdegi últtyq tútastyqty búzyp jara bastady. (Diny radikalizm turaly tiymdyq zandardyng shyghuy sonyng dәleli).

Últtyq dәstýrden ketken dindi halyq qabyldamaydy, tipti, әkesi ústanghan bolsa da!

Biraq qazirgi qazaqstandyq islam "ata-baba dini" degendi jii qoldanady.... Alayda onyng (ata baba dininin) qazirgi islammen ýsh qaynasa sorpasy qosylmaytynyn eskeru qajet.

Sondyqtan, qazirgi dinshil dogmattardyng "ata-baba dinimiz" deui jalghan. Onyng "islam" degen aty bolmasa, ata babanyng dinining zaty bólek...

Qalyng qazaq kezinde ony arab tilinsiz aq atqarghan!

Qazir de solay boluy tiyis.

Bolashaqta da solay boluy kerek.

Qazaq tilin ýiren deu kerek balalargha!

Odan artyq eshtene qajet emes.

(Ózge tilder qajettilik shenberinde ghana qalsyn)

Ábdirashit Bәkirding jazbasy

Abai.kz