Senbi, 23 Qarasha 2024
Jer dauy 4432 13 pikir 6 Shilde, 2021 saghat 10:16

«Halyqty jayylymsyz qaldyru - genosidpen ten»

«Auylda túratyn halyqty jayylymsyz qaldyru - genosidpen ten». Osylay dep mәlimdegen jer komissiyasynyng mýshesi Múhtar Tayjan «Jer qorghany» atty úiym qúratynyn mәlimdedi.

Atalghan úiymnyng maqsaty:

1. A/Sh jerlerdi QR-nyng azamattaryna jeke menshikke satugha týbegeyli tyiym salu. Sheteldikterge jerdi satugha/jalgha beruge qatang tyiym salu.

2. Jerding ashyq kadastryn ornatu. Jerdi kim jaldap otyrghany turaly  aqparat ashyq boluy tiyis.

3. Bos jatqan jerlerdi kosmomonitoring arqyly jәne sifrlyq tehnologiyamen memleketke qaytaru.

4. Ár auyldyng manayyndaghy 5-20 radiusynda jayylym jerlerin memleketting menshigine qaytaru. Qoghamdyq jayylymdardy ornatu.

5. Jerding bólu men beru prosesin sifrlandyru, ashyq qylu. Búl proseske әkimder jәne әkimderding komissiyalary búdan bylay aralaspau kerek.

6. Subarendagha jol jabu, subarendatorlardy jauapkershilikke tartu.

7. Banktterding kepildikterinde túrghan jerlerin memlekettik menshigine qaytaru.

8. QR azamattaryna jerdi jalgha beru tәrtibin kýsheytu. QR azamattyghyn beru tәrtibin qatandatu.

9. Jerding paydalanu qúqyqtaryn jal merzimderi bitken song tek ashyq konkurs arqyly úzartuy.

10. Basqa jerding problemalary bizding nazarymyzda bolady: demarkasiya prosesi, әskery poligondar, ormandar, kólder, ózender, óndiris jerler, 10 sotyq jer tb.

Tayjan myrzanyng aituynsha, auyldaghy aghayynnyng mal jayatyn jerleri - latifundisterding qolynda. «Sondyqtan halyq jayylym jer tappay qinalyp otyr» deydi.

- «Auylda túratyn aghayyndarymyzdyng jaghdayy әbden mýshkil bolyp ketti. Birinshi problema - ol maldy jayatyn jerlerding joqtyghy. Elimiz keng ghoy, jayylymdar bar, joq emes, biraq olar - blatnoy latifundisterding qolynda ghana. Qarapayym halyqqa jayylymdar joq. Álbette búl problema - sybaylas jemqorlyqtyng saldary.

Mening oiymsha, auylda túratyn halyqty jayylymsyz qaldyru - genosidpen salystyrugha bolady. Sebebi auyldaghy júrt nemen kýn kóredi? Malmen kýn kóredi! Al bos jayylymdar joq bolsa, halyq maldy ústay almaydy. Demek balalaryn asyray almay, olargha sapaly bilimdi bere almay, ózderining densaulyqtaryna qaray almay, kedeyshilikke batyp ketedi.

Halqymyz Tәuelsiz elde ómirdi baqytty sýruding ornyna - banktardyng qúly bolyp jýredi. Auylda túratyn adamdardyng ómiri óte qiyn, sapasyz týrde alady da ótip ketedi. Al balalary amal joqtan qalagha baryp júmyssyzdyqtan qinalyp, ýilene almay qatty depressiyagha batady. Mine halyqtyng býgingi jaghdayy, mine latifundizmning saldary.

Biylghy qúrghaqshylyqty da bәrimiz kórip otyrmyz. Úly dalamyzgha ýlken jút keldi. Ýkimetting nәtiyjeli sharalaryn óz basym kórip jatqan joqpyn. Nege búnday qasiretti aldyn ala boljamady? Nege aldyn ala dayyndalghan joq? Múny dәrmensizdik dep bilem. Múnday dәrmensizdikti halyqqa jasaghan qylmys dep aitugha bolady. Aqshany úrlaudan basqa naqty júmysty qolgha alu kerek qoy!

Búnyn bәrin esepke alyp men jәne Jәnibek Qojyq mynanday qorytyndygha keldik: biz tek qana yntymaqtastyqpen nәtiyjege kele alamyz. Óitkeni latifundisterding - yaghny jerleri barlardyng jәne týbi sol jerdi satqysy keletinderding - úiymdary óte kóp. Al jeri joqtardyng bir de bir úiymy joq! Búnday qozghalysty biz qúramyz!» ,- dep jazdy ol.

Al, úiym qataryna qosylghysy keletinder https://jerqorgany.kz/ siltemesi arqyly tirkeluge bolady.

Ayta keteyik, búghan deyin Preziydent Toqaev 46 million gektar jayylymdyq jer bos jatqanyn aityp, Ýkimetke Bas prokuraturamen birlesip, biylghy jyldyng sonyna deyin osy jerlerdi qaytaryp aludy tapsyrghan bolatyn.

- «Jayylymdar mәselesine arnayy toqtalghym keledi. Búl jerler, eng aldymen, auyl túrghyndaryna qoljetimdi boluy kerek. Jergilikti әkimdikter júmysty dúrys úiymdastyrmay otyr. Sonyng saldarynan, auyl túrghyndary mal jayatyn jayylym tappay qinaluda. Ásirese, Almaty, Týrkistan oblystarynan aryz-shaghymdar kóp týsude. Jayylymdardyng 99 payyzy sharua qojalyqtarynyng iyeliginde. Alayda, onyng 36 payyzynda ghana mal jayylady. Qalghan 46 million gektar jayylymdyq jer bos jatyr. Ýkimetke Bas prokuraturamen birlesip, biylghy jyldyng sonyna deyin osynday jayylymdardy qaytaryp aludy tapsyramyn. Ony auyl túrghyndarynyng iygiligine bergen jón», — dedi Qasym-Jomart Toqaev.

Abai.kz

13 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1466
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3240
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5383