(Ángime)

Boyatisya nado ne smerti, a pustoy jizniy.

Bertolid Breht

Kýn nayza boyy kóterilmey jatyp shildening ystyghy shyjghyryp barady.  Syrtqy qabyrghalarynyng boyauyn kýn jep, sylaghy san týrli týsiniksiz súlbalargha úqsap kóshe bastaghan bәkene ýiding kólenkesinde ol taghy da japadan jalghyz otyr. Kólenke sәt sayyn qysqaryp keledi.

Sәt sayyn ózining ómiri de qysqaryp jatqanyn Asan jaqsy týsinedi. Qan-sólsiz әlpeti aqsónke bolghan qu sýiektey quaryp, núry semgen sәulesiz janarlary ólgen qoydyng kózindey móliyip, terisi qabyrghasyna, kindigi omyrtqasyna jabysyp, tiri әruaqtyng beynesine әlden-aq enip ketken.

Búlar audan ortalyghynda túrady. Qyryqtan astam últtyng ókilinen qúralghan qyryq myng túrghyny bar shaghyn qalashyqta Asannyng múnyn týsinetin tiri pende qalmady.

Búrynghy dostary siyaqty kónil ansaryn aitqyzbay úghatyn adam tappay,  sanasy sansyrap, men-zeng kýide tenselip jýrgeli biraz boldy.  Kýndiz-týni jany qúlazyp, jalghyzdyqtyng azabyn tartuda.

Kólenke qysqarghan sayyn túla boyy syzday týsti. Moyyny salbyrap, erinderi kebersip, buyndary qaltyrap, sýiekteri syrqyrap әreng otyr. Jýregi ezilip, jany jabyrqaghan kýide qinala kýrsinip, qyrshyn ketken dostaryn taghy da eske aldy.

...Bes jyl búryn Boris óldi. Aragha bir jyl salyp qyr basyna Amantay shyqty. Onyng artynsha Oleg te qara jerding qoynyna ketti. Eng songhy dosy Maksting mәngilik sapargha attanghany tayauda ghana.

Aynaldyrghan bes jylda jan dostarynyng bәrinen aiyrylyp, qara basy sopiyp jalghyz qaldy. Endi barar jer, basar tauy qalmaghan dәruishtey selsoq kýy keship, maghynasyz kýnderge laghnet jaudyryp otyr.

Kenet tu syrtynan әlekim sybyrlaghanday boldy. Aynymaghan ózining dauysy:

– Áy, sening bala-shaghan, әielin, aghayyndaryng bar ghoy. Bir emes, eki birdey úlyng bar.  Solardyng ortasynda oinap-kýlip, shat-shadyman ómir sýrseng bolmay ma? Óz basyna ózing nege aqyrzaman tóndire beresing osy?– degenin anyq estidi. Qúddy qúlaq-shekesinen qoyyp qalghanday әser etti. Ilki sәtten song isinip ketken tilin tandayynan әreng ajyratyp:

– Maghan onday shattyq kerek emes,– dep kýbirledi búl,– Onday ómir dostarymmen ótkizgen kýnderding bir sәtine de tatymaydy.

Janaghy dauys endi ózining ishinen shyghyp jatqanday kórinip, qatqyldau estildi:

– Sen qara basynnyng rahatyn ghana oilaysyn. Ýnemi masandau qalypqa enip, jerden biyikteu әlemde qalyqtap jýrudi ghana ansaysyn. Saghan daua joq eken.

Asan qaltasynan papiros alyp tútatty. Ókpesin toltyra sorghan kók týtindi auzy-múrnynan búrqyrata shygharyp:

– Endi maghan kәit deysin? Mening basqalargha úqsaghym kelmeydi,– dedi ózimen ózi sóileskendey mingirlep.

– Adamdarsha ómir sýr deymin saghan!– Ishki dauys endi jekire ýn qatty. Asan bir mezet otyrghan ornynda tenselip ketti. Osy sәtte әldebir tanys-beytanys adamnyng qarauytqan súlbasy qaruly qoldarymen kenirdeginen qausyra qysyp, qylghyndyryp jatqanday sezindi. Túla boyyn syzdatqan aurudan ynyrsyghanday bolyp:

– Qayghysyz ómir jertólede edi ghoy,– dedi ol qinala sóilep,– Kókte qalqyp jýrgen shaqtar – ol da jannyng rahaty. Jerding betindegi ómir – naghyz azap, bitpeytin arpalys. Ol iyghyna ýlken mindetter artady. Men ýshin jer betindegi ómirding eshqanday mәni joq. Tirlikti  oylasam, janym jerge janshylyp, kónilimdi zil batpan qara múng basady.

Ishten taghy dauys shyqty:

– Aynalandaghylar seni: «Adamdyq pen ar-úyattan bezgen, sharuasy bitken esuas» deytinin bilesing be? Ómir turaly sening qisyq pәlsapang kimge kerek?

– Aytsa aita bersin... Kimning auyzyna qaqpaq bolarsyn?– dedi búl yzalana jymiyp,– Óz pәlsapam ózime! Ómir degen – ótkinshi eles qoy. Bir sәttik týs dese de bolady. Tәtti týske tirlikting ashy múnyn aralastyrudyng qajeti bar ma?

Álgi dauys endi búdan ýmiti ýzilgendey sabasyna týsip, sabyrly qalyppen ýn qatty:

– Bәring «Biz qartaymaymyz, mәngi jas bop qalamyz» dep qoymaushy edinder. Sol sózdering shyndyqqa ainaldy. Boris otyzgha tolmay ketti. Amantay men Oleg otyzynda, Maks otyz tórtinde qaytty. Sen de otyz tórttesin. Endigi kezek seniki. Kýning sanauly. Sony bile jýr. Myna týrinmen úzaqqa barmaysyn.

– Bolar is boldy ghoy. Endi nesine qorqam? Qúdaydyng salghanyn kórermiz,– dep Asan tәltirektep orynynan túrdy.

*      *      *

Olar mektep qabyrghasynda dostasqan synyptastar edi. Beseui de saydyng tasynday myghym jigitter bolatyn. Toghyzynshy synypta jýrgende bәri birigip mektepting estradalyq ansamblin qúrdy. Kórkemónerpazdar ýiirmesining jetekshisi Vyacheslav Petrovich Drozdov ansamblige qajetti muzykalyq aspaptardy týgel әperdi. Elektrlik ýsh gitara, sintezator, úrmaly aspaptar, dauys kýsheytkish apparatura, sapaly mikrofondar satyp alyndy. Jigitterding әrqaysysy ózine tiyesili aspaptyng qúlaghynda oinady. Ándi keyde kezektesip, keyde bәri birge shyrqap jýrdi.

Talantty jastar arnayy muzykalyq bilimderi bolmasa da, kóp izdenetin. Óz qabiletterimen ansambli repertuaryn jolgha qoydy. Olar әsirese patriottyq әnderdi nәshine keltirip oryndaytyn. Otangha, elge degen sýiispenshilik, erlik turaly, azamattyq paryz turaly shygharmalardy sharyqtata shyrqaytyn.

Mekteptegi alghashqy konsertteri Jenis kýnine sәikes keldi. Dayyndyq barysynda bas gitarada oinaytyn Boriys:

– Osy konsertke ata-analardyng arasynan soghys ardagerlerin arnayy shaqyrsaq jaqsy bolar edi,– degen úsynys aitty.

– O-o! Mynau jaqsy iydeya eken,– dep Oleg ony qolday ketti.

– Dúrys! Dúrys!– dep qalghandary da quana jamyrasty.

– Aytpaqshy, Asan, sening atang Kenes Odaghynyng Batyry emes pe?– dedi sintezatorshy Amantay.

Asan ózining atasy Qaldan qart ýshin ýnemi maqtanyp jýretin.

– IYә, mening atam Berlinge deyin barghan. Maydanger bolghanda da qatardaghy jauynger emes, bildey barlaushy, ofiyser. Ol naghyz batyr. Kenes Odaghynyng Batyry,– dedi ol búl joly da lepire sóilep.

– Sen atanmen sóilesip kórsenshi. Konsert bolatyn kýni orden, medalidaryn taghyp kelsin. Ol kisini sahnagha shygharyp, sóz bereyik. Sodan song batyrdy bәrimiz ortagha alyp «Jenis kýni» әnin oryndasaq, qatyp ketpey me?– dedi Amantay.

Asannyng ótinishi boyynsha sol kýni Qaldan ata mektepke altyn júldyzyn taghyp keldi. Omyrauyn orden japqan qart jauyngerdi sahnagha shygharyp, merekege oray әskery kiyim kiygen bes jigit ortagha alyp, «Jenis kýni» әnin shyrqaghanda zalda tebirenbegen adam qalmady. Otan ýshin ot keshken batyrdyng ózi de qan maydanda qalghan jastyq shaghyn kóz aldynan ótkizip, birauyq kemsendep aldy. Ol nemeresi qatarly balalardyng osynsha qúrmet kórsetkenine dәn riza edi.

Balalar bolsa batyrdyng altyn medalin qoldarymen ústap kórip, tanyrqasyp, aqsaqalgha týrli súraqtar qoyyp jatty.

– Myna medali shynymen altynnan jasalghan ba? Qymbat túratyn shyghar,ә?– dep súrady Maks batyrdyng keudesinde jarqyrap túrghan júldyzdy alaqanyna salyp, salmaqtap kórip.

– Ol men ýshin altynnan da qymbat, balam. Búl – mening taghdyrym, ar-újdanym, abyroyym!– dedi batyr ensesin kótere týsip.

Atasyn qaumalay qorshap, onymen birge kezek-kezek estelik suretke týsip jatqan júrtty kórip Asannyng kókiregin erekshe maqtanysh sezimi kernedi. Ol óz atasynyng tauday túlghasyna sýisinip, tóbesi kókke jetkendey quandy.

*      *      *

Mektep ansambli alghashqy jyldyng ózinde qalalyq bayqaudyng jenimpazy atandy. Kórkemdik jetekshisi Drozdov óte alghyr adam edi. Kelesi jyly oblystyq telearnadan ansambliding jarty saghattyq konsertin kórsetti. Olardyng jetken jetistigine mektep basshylary qatty quandy. Ár jer - әr jerde «Bizding jigitter osynday!» dep maqtanyp jýrdi.

Jap-jas bolyp telearnadan kóringen ansambli mýsheleri kóp ótpey-aq, «júldyz auruymen» auyra bastady. Ózderin ózgelerden biyik sanady. Mekteptegi qatarlas balalardy, tipti, keybir ústazdaryn da kózge ilmeytin boldy. Yntalary joyylyp, sabaqqa zauyqtary soqqanda ghana qatysyp jýrdi. Kóbine apparatura qúrylghan akt zalynda muzykamen әurelenip jatady.

Bir kýni Drozdovty mektep diyrektory Lidiya Ivanovna Panteleeva shaqyryp alyp:

– Qymbatty Vyacheslav Petrovich! Sizding muzykant balalarynyz sabaqqa keludi qoyypty. Synyp jetekshisi shaghymdanyp jatyr. Olar tipti óz múghalimderin tyndamaytyn kórinedi. Biz ýshin basty mәsele – oqu ýlgerimi men qatang tәrtip qoy. Eger búlay jalghasa berse ansamblidi taratu maghan qiyndyqqa soqpaydy,– dep eskertu jasady.

– Keshirim ótinem, men olarmen jeke-jeke sóilesemin,– dedi Drozdov qysylghan týr tanytyp.

– Aytqanday, taghy bir mәsele,– dedi etjendi kelgen diyrektor әiel súq sausaghymen altyn jalatqan әdemi kózildirigin kótere týsip,– Kýzetshiler de shaghym aituda. Jigitteriniz mektepten kesh shyghatyn kórinedi. «Ýilerine qaytyndar» degeni ýshin ýlken kisilermen birneshe ret eregesipti. Búl jer – konservatoriya emes qoy. Dayyndyq jasasa belgilengen saghatta ghana jasasyn. Basqa kezde júrtqa kedergi bolmasyn.

– Jaqsy, ony da aitamyn, Lidiya Ivanovna.– Drozdov «talapshyl basshy taghy da birdene aitar ma eken» dep qylpyldap túr.

– Eng jamany, olardyng bәri temeki tartady deydi. Keshkisin mektepting aldynda ashyq shylym shegip otyrghandaryn kórgender bar. Betimen jibersek  mektepte araq ishpesine kim kepil? Múnday jasta búlardan bәrin kýtuge bolady. Sondyqtan, olardyng muzykalyq qabiletin ghana emes, tәrbiyesin de qadaghalaghanynyz jón bolar edi,– dedi diyrektor sózining sonynda.

– Lidiya Ivanovna, olarmen barlyq mәseleni ashyq sóilesemin. Siz aitqan eskertpeler endi qaytalanbaytyn bolady,– dep uәde bergen Drozdov diyrektordyng kabiynetinen ózi kinәli adamday qyzaraqtap shyqty.

Diyrektordan shygha salysymen qabaghy qatu Drozdov akt zalyna jetip bardy. Domalanghan qyzyl-kýreng óni órt sóndirgendey súp-súr bolyp ketipti. Adamnyng ónmeninen ótetin jasyl kózderi yzghar shashyp túr. Kele sala danghyrlap jatqan muzykany toqtatqyzdy.

– Dogharyndar muzykany! Bәring beri kelinder,– dep ansamblidegi bes jigitti ózining janyna shaqyryp aldy.– Men qazir ghana diyrektordan shyqtym. Senderge qatty renjip, úrysty. Sabaqqa barudy qoyypsyndar. Kýzetshilermen eregisedi ekensinder. Temeki tartady deydi. Al, qane, sóileseyik,– dep jigitterge bar ashuyn tókti.

Auyzynan aq kóbik aqqansha úrysqan Drozdov aitaryn aityp boldy-au degen kezde Maks:

– Vyacheslav Petrovich, biz jauapty konsertke dayyndalyp jatyrmyz. Dayyndyqqa bólingen uaqyt jetkiliksiz. Bizding ýiding astynda mening jertólem bar. Apparaturany uaqytsha bere túrasyzdar ma? Sol jerde dayyndyq jasasaq jaqsy bolar edi,– dep ótindi.

Drozdov bastapqyda mektepting menshigindegi muzykalyq aspaptardy syrtqa beruge ýzildi-kesildi qarsy boldy.

– Ertengi kýni aspaptar joghalyp ketse, nemese synyp qalsa kim jauap beredi?– dedi ol aldyn-ala qauiptenip.

– Vyacheslav Petrovich, sizge sóz keltirmeymiz.

– Ózimiz jauap beremiz. Múqiyat saqtaymyz. Kýtip ústaymyz.

– Siz aitqan sәtte apparaturany mektepke jetkizemiz.

Beseui jamyrap, jalynyp jýrip, aqyrynda Drozdovty degenderine kóndirdi.

Endi kýndiz-týni ózderimen ózderi. Makstyng ýiining astyndaghy jertólege kirip alyp, týn ortasy aughansha jana әnder ýirenedi. Múnday dayyndyqtargha ózderine ýzdigip jýrgen әdemi qyzdardy shaqyrudy da úmytpaydy.

Ay deytin aja, qoy deytin qoja bolmaghan song olar temeki men araqqa ýiir boldy. Arasynda shóp-shalamdy da shegip qoyady.

Kóp qabatty ýy astyndaghy osy jertóle olardy jer ýstindegi ómirden alshaqtatyp jatqanyn jastar bayqaghan joq.

*      *      *

Beseuining múny da, jyry da bir. Biri ýshin biri janyn beruge bar. Mektepti bitirisimen ortadan aqsha shygharyp, qaryzdanyp jýrip, jana muzykalyq aspaptar satyp aldy. Vokaldy-aspapty ansambliding atyn «Zvezda» dep atady. Búl – beseumiz júldyzdyng bes búryshymyz degendi úqtyratyn.

Kóp ótpey olar qaladaghy úiymdardy aralap konsertter bere bastady. Apta sayyn bolatyn ýilenu toylarynan da qalmaytyn. Bir qiyny, konsertter men toylardan týsken azyn-aulaq qarjynyng basym bóligi ishirtki men esirtkige júmsaldy.

Búlardyng tabynary Vladimir Vysoskiy men Viktor Soy boldy. Pir tútqan túlghalary – esirtkini erkindikting joly dep tanyghan әnshiler. Olardyng әnderi men ómirdegi ústanymdary siqyrday bauraytyn. Ásirese Soydyng «IYne» atty filimi bәrin qatty eliktirdi. Eligip jýrip, jertólening ishinde ózderi de iynege qalay otyrghanyn sezbey qaldy.

*      *      *

Asannyng әkesi Bayzaq – oblys ortalyghyndaghy fosfor óndeu zauytynda qarapayym júmysshy edi. Ómir boyy bir kәsiporynda tapjylmay enbek etti. Úlynyng tәrbiyesine kónil bóletin uaqyty bolmady. Ózining jogharghy bilimi bolmaghan son, balasynyng da bilim-ghylymgha úmtyluyn asa qalaghan joq. «Qatarynan qalmay jýrse bolghany» deytin.

Mektepti әupirimdep bitirgen nemeresining beysauat jýrisi kóbeyip ketkenin bayqaghan Qaldan aqsaqal bir kýni Asandy shaqyryp alyp, ashyq sóilesti.

– Bayqaymyn, jýrising súiylyp bara jatqan siyaqty, balam. Sening ayaghyndy túsamasa bolmas,– dedi qariya búghan zildene qarap,– Seni ýilendirsem dep otyrmyn. Únatqan qyzyng bar ma? Bolmasa, Eset qúrdasymnyng Nәzipa degen nemere qyzyn alyp beremin. «On ýshte – otau iyesi» degen. Jasyng on segizge shyqty. Biyldan qaldyrmay seni ýilendiremin.

– Ata, tym bolmasa әskerge baryp keleyin dә. Ne asyghys?– dep búl qarsylyq bildirip edi, Qaldan qart:

– Boldy, sózdi kóbeytpe. Songhy kezde ýide otyrmaytyn boldyn. Sharuagha da qyryng joq. Qanghybastanyp, búzylyp ketetin týring bar. Kelinshek alyp, tәrtipke kel,  adamdyq jolgha týs,– dep qysqa qayyrdy. Onymen de toqtamay, eki aidan keyin ózi aitqan Nәzipany Asangha qosyp berdi. Biraq Qaldan qarttyng búl amaly da Asandy jertóleden birjola shyghara almady.

*      *      *

Anghal minezdi Nәzipa ózining jaryn qatty syilaytyn. Bastapqyda Asannyng ónerli jigit ekenine quanyp jýrdi. Makstyng jertólesine baramyn dese qarsylyq bildirmeytin.

Olardyng konsertterin kórgende kýieuining jalyndap әn salghanyna sýisine qaraytyn. Ándi oryndap bolghansha jas kelinshegining janarynan kóz almaytyn Asannyng qonyr bariton dauysy jýregin ayalap, әr әndi Nәzipagha arnap aitatynday kórinedi. Múnday sәtterde kónili qatty tolqyghan Nәzipa  ainalasyndaghy elden qysylyp, albyrt jýzi alaulap, qyzarandap qalatyn.

Uaqyt óte kele Nәzipa kýieuin qyzghanatyn boldy. Qay jerge barsa da Asandy ainalshyqtap, sonynan qalmay jýrgen qyz-qyrqyndy kóredi. Konsert kezinde zalda otyrghan arulardyng әn salyp túrghan Asandy janarlarymen iship-jep, ýzilerdey ýzdigip otyrghanyn talay bayqady.

Kýieuining jertóleden shyqpaytyny da jynyna tiyedi. Ol jerde búlar ne istep, ne qoyyp jatqanyn bir Qúday biledi...

Áyelding qyzghanyshy – ol da bir qiyn nәrse. Úzaq uaqyt kýtip jatyp, qatty jarylatyn mina siyaqty.

– Osy danghyrlaghan ansamblidi qoyyp, el qatarly tiyanaqty júmysqa kirseng bolar edi,– dedi ol birde qabaghyn shytyp,– Tapqan tabysyng ishkilikpen ketedi. Óz kónilindi kótergennen basqa paydang joq. Kýni-týni ýiding betin kórmeysin. Balalarynnyng týrin úmytyp qalghan joqsyng ba? Mýmkin Makstyng jertólesine biratala kóship alatyn shygharsyn?

– Janym-au, men oinap jýr deymisin? Tynym tappay júmys istep jatyrmyz. Sharshaghan song jýz gramm ishkende túrghan ne bar?– dedi Asan Nәzipany sabyrgha shaqyrghanday arqasynan sipap,– Muzyka – mening janym! Sen mening janymdy týsinesing ghoy . Ár әn, әr nota onay tumaydy. Sondyqtan kýndiz-týni júmys isteuge tura keledi. Ishpe desen, araqty da dogharayyn. Búdan bylay tapqan tabysymdy qolyna әkep berip túramyn. Biraq, ansambliden kete almaymyn. Maghan renjime.

Kýieuining jyly sózderine Nәzipa mayday eridi. Endi otalyp kele jatyr edi, ózi bilip, keshirim súraghanday bolghan song salghan jerden toqtady. Ol kezde anghal Nәzipa Asannyng esirtkimen әueyilenip jýrgenin bilmeytin.

*      *      *

– Mam, papam qashan keledi?– dedi tórt jastaghy Bolat. Asan eki kýnnen beri ýige kelmegen. Nәzipanyng ózi de sony oilap zyghyrdany qaynap otyr edi. Balasyna ishki yzasyn bayqatqysy kelmey:

– Keshke deyin kelip qalar, botam. Papandy saghyndyng ba?– dedi meyirlene qarap.

– Ol maghan mashina әkelip berem degen.– Bolat әkesine renjigendey búrtiyp túr.– Álkenning papasy keshe  eki mashina әperipti. Onyng oiynshyqtary kóp. Maghan oinaugha bermeydi.

Kip-kishkentay basymen kórshining oiynshyghyna kózin sýzip jýrgen perishtedey balasynyng jylarman bolyp túrghanyn kórip, jamau jamap otyrghan Nәzipanyng kónili eljirep ketti. Ana bayghús perzentining jylaghanyn qalay ma? Jýregi shym ete qaldy.

– Saghan da әperemiz, balam. Aylyq alghansha kýte túr,– dep sәbiyining basynan sipady.

– Sender aldaysyndar. Ýnemi osylay dep aitasyndar. Biraq әpermeysinder.–  Janaryna jas ýiirilgen kishkentay bala ókpelegen adamday anasynyng tizesine etbettep jata ketti.

– Jylama. Áperemiz, balam.– Osylay deuin dese de, birazdan beri isher as, kiyer kiyimge jarymay jýrgen Nәzipa balasynyng «Sender aldaysyndar» degen sózinen selk etkendey boldy. Onysy ras. Búlar oiynshyq almaghaly da edәuir uaqyt ótken.

Asan tapqan aqshasyn iship qoyady. Óz aqshasyna ghana iship qoymay, qaryzgha batyp qalatynyn qaytersin. Kýiingen adamdardyng «Kýieuing qaryzyn qaytarsyn» dep ýige kelip dinkildegen kezderi de boldy. Úyattan óle jazdap túrsa da onday kisilerding keybirin jaqtyrmay: «Mende nelering bar? Ózi aldy ma, ózi qaytarsyn!» degennen basqa amaly qalmaytyn. Qaryzgha belsheden batyp otyryp, qay jetiskeninnen oiynshyq alarsyn.

Sәbiyining sózi qamshyday tiyip, Nәzipa qanghyryp ketken kýieuin izdey shyqty.

Asannyng baratyn jeri belgili. Jertólede ólesi mas bolyp jatqan jerinen tapty.

Sol kýngi Nәzipanyng qorlanghany esinen ketpeydi.

Shildening aptap ystyghy shekeni kýidirip túrghan. Ayaghynda túra almaytyn kýieuin arqasyna salyp, ýige әreng jetkizdi. Jolda bir qúlap, bir túryp, buynyn ústaugha shamasy kelmegen «sýiiktisin» әiel basymen sýirelep jýrgenine namystandy. Kóshede kezikken tanys, beytanys adamdardyng tabalaghanday bolyp, kýle qaraghandary janyna batty. Úyattan kirip keterge qara jerding tesigi bolmady.

Ýige әupirimdep jetkizgen song ýsti-basy it saryp ketkendey mýnkip jatqan jigitining kiyimderin týgel sheship, tósegine qúlatty. Jalanash jatqan Asannyng eki qary kógistenip qalghanyn bayqap, ýnile qarady. Kýre tamyrlarynyng ýstindegi iynening býrgedey izderin kórgende jýregi tas tóbesine shyqqanday boldy.

– Astapyralla! Mynau esirtkige kóshkennen sau ma? Endi men bayghúsqa jetpegeni osy ma edi? Qúdayym-au, ne jazyp edim saghan?– dep enirep jiberdi.

Nәzipa úzaq kýn uayymnyng qúshaghynda boldy. Asan sol jatqannan mol jatyp, kelesi tanda bir-aq oyandy. Týndi jylaumen ótkizgen Nәzipa kýieuimen ashyq sóileskisi keldi.

– Mynauyng ne?– dedi ol kózin jana ashqan Asangha qoldarynyng qaryndaghy iynening izderin kórsetip. Asan jauap beruding ornyna kelesi býiirine audarylyp, teris qarap jatyp aldy.

– Miymdy qatyrmashy. Sensiz de basym auyryp jatyr,– dedi mingirlep. Nәzipa onyng iyghynan tartyp:

– Sen, beri qara. Beri qarasanshy endi. Meni tynda!– dep ony ózine qaray aunatty.

– Oi, ne boldy? Ne býlinip ketti sonsha? Tyndap jatyrmyn ghoy. Ayta bersenshi.– Asan býrisken kýii basyn jastyqtan kótergen joq. Kelinshegine qaraghysy kelmey, kózderin tars júmyp alghan. Moyynyn ishine tyqqan qalpy tyrysyp jata berdi.

– Sen endi esirtkige auysqansyng ba? Ózinning taghdyryndy, balalarynnyng bolashaghyn oilamaysyng ba? Qashannan beri iyne salyp jýrsin?– Nәzipa songhy súraghyn jekirgendey etip aitty.

Asan aitary joq adamday biraz ýndemey jatty. Moyyndamasqa da amaly joq edi. Búltartpas aighaqpen ústalyp túr.

– Birinshi ret salghyzdym. Jәi, kóreyinshi degenmin. Búdan keyin bolmaydy.– dedi erine sóilep.

– Sen túrshy. Kózindi ash. Adam siyaqty otyryp sóileseyik. Búl óte manyzdy mәsele. Túr endi,– dep Nәzipa ony qayta júlqylay bastady.

– O-oy, qoymadyng ghoy!– dep Asan ornynan júlqyna túrdy da, jalghyz lypasymen dalagha atyp shyqty. Tystaghy dәrethanagha baryp kelip, esik aldyndaghy qúbyrdyng múzday suyna basyn súghyp-súghyp aldy. Artynan sýlgi alyp shyqqan kelinshegine qarap:

– Bas jazatyn birdeneng bar ma? Basym synyp barady,– dedi shala sýrtinip jatyp.

– Asan, ózinning týrine qarashy. Naghyz maskýnem boldyng ghoy. Saghan ne kórindi?– dedi Nәzipa búnyng súryna jaqtyrmay qarap. Kelinshegining qabaghy kirjiyip túrghanyn búl da únata qoymady.

– Sóiley bermey, shәiindi qamdashy. Ishimdi jylyn jalap barady. Qarnym ashty,– dep ishke kirdi.

Shәy ýstinde Nәzipa Asangha kóp nәrse aitty. Ánki-tәnki kýide mәngirip otyrghan kýieuine birde úrysqanday bolyp, birde әieldik әdetpen kóz jasyna erik bere otyryp sóiledi.

Shanqay týste, kóshede masqara qylghan keshegi úyatty qylyghyn shyjghyryp betine basty, esirtkining nebir talantty, jaqsy adamdardyng týbine jetkenin eskertti.

– Seni esirtkige ýiir qylghan adamdar saghan jaqsylyq tilemeydi. Ansamblidegi dostarynnyng bәri nashaqor. Olar saghan dos emes. Ónsheng qayyrshylar,– dep dymdaryn qaldyrmady.– Eshkimning eshtenesi ketpeydi, óz basyndy jalmap tynasyn. Múndayyndy qoymasan, atama aitamyn. Jonynnan taspa tilip, terindi tiridey sypyrady,– dep te doq qyldy.

Áyelining sózine qarsy kelmey, basyn shúlghyp otyrghan Asan shәiin iship bolghan song asyghys kiyine bastady.

– Qayda jinalyp jatyrsyn? Bir kýn ýide otyrsang bolmay ma?– dep Nәzipa shyryldady.

– Makstikine baram. Býgin keremet bir әn jazamyz degenbiz. Ol meni kýtip otyr. Barmasam bolmaydy,– dep Asan ýiden shygha jóneldi.

Sózine sóz qaytaryp, qarsy kelmegenmen, shyntuaytynda kýieuining ózin tyndamaytynyn bilip, Nәzipanyng amaly qúrydy. Ol Asannyng sonynan aighaylap:

– Osydan taghy joghalsan, atama aitam!– dep kýrsinip qala berdi. Sanasynda «Mynany Makstan qalay ajyratsam bolady?» degen jalghyz oy sandalyp jýrdi.

*      *      *

Arada Nәzipanyng jýikesin júqartqan onshaqty jyl ótti. Kýieuin esirtkige qúmarlyqtan emdetpek bolyp, qolynan kelgenning bәrin jasap baqty. Tapqan-tayanghanyn týgeldey sonyng jolyna júmsady. Balalarynyng auyzynan jyryp,  kýieuin emshige sýireleumen boldy. Týk shyqpady.

Janynday jaqsy kórgen nemeresining esirtkige boy aldyrghany Qaldan qarttyng qabyrghasyna qatty batty. Jalghyz inisi Sarman soghysta opat bolghanda da búlay jany qinalmaghan edi. Bolashaghynan ýmit kýtken nemeresi «bolmay jatyp borday tozghanyn» týsingende qariyanyng ózegi órtendi. «IYting jaman» dese namystanatyn qazaq emes pe? «Qaldannyng nemeresi nashaqor, maskýnem» degen sóz kórshi-qolannan asyp, jekjat-júrajattyng arasynda gulep jýrgeni namysqoy batyrdyng jýikesine tikendey qadaldy. Talay ret namystan jarylarday bolsa da, arsyz nemeresine sózin ótkize almady. Dýiim elge abyroyly qariya әsirese osyghan qorlanatyn.

Qaybir jyly ol kisi Nәzipadan mәn-jaydy anyqtap alyp, eki-ýsh kýn joghalyp ketken Asandy izdep jertólege bardy.

Kók týtin qaptaghan jertólege atasynyng kýtpegen jerden kirip kelgenin kórgende Asan jer astynan jik shyqqanday shoshyp ketti. Qoryqqannan jaryqtan qashqan taraqanday typyrlap, qay quysqa tyghylaryn bilmedi. Mastyqtan tәltirektep, ayaghynda zorgha túr. Ol sasqalaqtap:

– Ata?! Sen be? Múnda nege keldin?– dedi tilin shaynap. Asannyng dostary da esirtkiden elirip alypty. Danghaza muzyka qúlaqty jarghanday. Qarsy búryshta otyrghan Maks Qaldan qartqa búrylyp:

– Jigitter, bizge qanday qonaq kelgenin qarandarshy! Batyrdyng ózi keldi ghoy,– dedi de orynynan qisalanday kóterilip, kekesinmen jymiyp qariyanyng qasyna bardy. Qabaghy qatuly ýlken kisining jaqtyrmay túrghanyn kózge de ilmey, onyng iyghyna qolyn salyp:

– Atashka, medalidaryng qayda? Biz seni batyr dep, maqtanyp jýrsek... Bәrin satyp jibergen joqsyng ba ózi?– dedi qytymyrlana sóilep.

– Áy, shaytan! Auyzyndy baghyp sóile! Júrttyng bәrin ózindey esuas dep oilaysyng ba?– dep Qaldan qart ózining iyghyna asylghan Makstyng qolyn qaghyp týsirdi.

– Ordendering bolmasa, shýikedey ghana shal ekensing ghoy. Nege keldin? Bizding әnderimizdi saghyndyng ba, ne?– dep Maks qyljaqtay bastady.

Ashugha bulyghyp kelgen Qaldan qart búl kezde jertólening ishin kәnigi barlaushynyng әdetimen kózben týgel tintip shyqqan  edi. Naghyz jyn-oynaqtyng ortasyna týskenin sezip, odan sayyn qany basyna shapty. Ol Makstyng kókireginen qatty núqyp, iyterip jiberdi. Ózi de qúlaghaly túrghan Maks qanbaqtay úshyp, tas edenge jalp etti.

– Ata! Ne istep jatyrsyn?!– dep Maksqa kómektespekke úmtylghan Asandy qariya qyran býrkittey jelkesinen shengeldey býrip, basqalargha nazar audarmay syrtqa qaray sýirey jóneldi. Nemisting soldatyn tútqyngha alghanday Asannyng qolyn qayyra ústap:

– Qane, týs aldyma, esalang neme! Bala-shaghannan bezip, tyghylghan jering osy zyndan ba? Seni adam bola ma desem, jertóle jaghalaytyn kórtyshqangha ainalghan ekensing ghoy,– dep silkiley týsti.

– Qaydaghy kórtyshqan? Biz bir ansamblimiz ghoy. Júmys istep jatyrmyz,– dedi Asan ayaghyn әltek-tәltek basyp.

– Búnday ansamblinning de, júmysynnyng da atasyna nәlet! Jertóleden shyqpaghan son, kórtyshqan bolmaghanda ne boldyn? Ónkey maskýnem men nashaqorlar jinalyp alyp... Bala-shaghadan da, qatynnan da bezip... Senimen ýige barghan song sóilesemin!– dep kijindi Qaldan qart.

Jol jónekey kýiinip kelgen qariya ýige kelgen song nemeresine qatty úrysty. Mastyghynan aiyqpaghan Asan onyng bir sózin de qúlaghyna qystyrmaghan synayly.

– Ata, qoyshy! Mening óz ómirim bar. Men bәribir ansambliden ketpeymin,– dey berdi.

Aytqan sózining bәri dalagha ketip jatqanyn týsingen qariya qabyrghada iluli túrghan dyrau qamshyny júlyp alyp:

– Sen siyaqty sóz úqpaytyn onbaghangha aittyng ne, aitpadyng ne?  Aytqangha kónbesen, al endeshe!– dep Asannyng jon arqasynan osyp-osyp jiberdi. Asan qoldarymen basyn qorghalay búqpantaylap, atasynyng ýiinen zorgha qashyp shyqty da, eki ortadaghy alasa sharbaqtan attap týsip, ózining bәkene ýiine zyp berdi.

Búl oqighadan keyin de Asannyng ashy etine atasynyng qamshysy birneshe ret tiydi. Biraq Asan jertólege qaray jýgiruin toqtatpady.

Eshbir adam balasy Asandy jan dostarynan ajyrata almady. Bolmaghan song búl iske Tәnirding ózi tikeley kiriskendey edi. Ol әueli Boristi әketti.

Qalghandary qatty qayghyryp, ony joqtap, jylap-eniredi. Kýiikten zarly әnder aityp, odan sayyn ishkilikke salyndy. «Esirtkige elikkendi senderge kórseteyin» degendey kelesi jyly Amantay men Olegti ajal jalmady.

Sodan keyin-aq, dýrkirep túrghan aspaptyq ansambli kýiredi. Búlar «Biz mәngi birgemiz» deushi edi. Endi qalghan ekeui ghana ansambli bolyp jaryta ma? Biren-saran iykemi bar jigitterdi toptaryna qosyp almaqqa әrekettendi, biraq olar oilarynan shyqpady. Aqyrynda Maks pen Asan júmyssyz qaldy.

Ekeui ghana qalsa da olar jertólede otyratyn әdetterinen tanbady. Muzykadan maqúrym bozbalalar da búlargha tym ýiirsek bolyp aldy. Olardy bal aranyng úyasynday tartyp túratyn jertóle – birauyq jan rahatyn sezinetin jasyryn oryngha ainaldy.

Jertóle – nashaqorlardyng ordasyna ainalghanyn bayqaghan kórshiler uchaskelik polisiya bólimine shaghymdandy. Polisiya qyzmetkerleri shúghyl týrde Makstyng ýiin de, jertóleni de tintip shyqty. Abyroy bolghanda kýmәndi aighaqtar tabylmady.

Polisiyanyng ózi de sau siyrdyng japasy emes. Olargha da aqsha kerek. Esirtki saudasynan payda kórip jýrgen keybir poliyseyler jertóledegilerding tirligin astyrtyn qoldaytyn. Olar ýshin de tútynushynyng kóbirek bolghany qajet.

Ýiinde polisiya tintu jýrgizgen kýni Makstyng jalghyzbasty anasy Margarita tәtey uayymnan tósek tartyp jatyp qaldy. Uayym ýstine búrynghy jýrek talmasy qosylyp, eki kýnnen keyin o dýniyege attanyp kete bardy.

Anasyn jerlegen song әlemde jaqyn adamy qalmaghan Maks kýiikten kýirep, eki qolyn tastap jiberdi.  Asan ýnemi onyng qasynda bolyp, jalghyz dosynyng qayghysyn bólisuge tyrysty.

*      *      *

Shaghyn qalada esirtkige qol jetkizu onay emes. Búlargha jetkenshe qoldan qolgha ótip, baghasy sharyqtap keledi. Tәueldi bolghandyqtan amalsyz satyp alugha mәjbýr. Mәjbýr ekenin satushylar jaqsy biledi. Týbi alatynyn bilgen song tiyngha tisin syndyryp, baghasyn týsirmey taqasyp qalady. Aytqan baghalaryna ótkizedi.

Júmyssyz qalghandyqtan Asan men Maks esirtkige aqsha taba almay qinalyp jýrdi. Olar birtindep ansambliding aspaptaryn sata bastady.

Jyl ainalmay muzykalyq aspaptar taqyr ada boldy. Makstyng ýiindegi jaramdy zattar da týgel satylyp bitti.

Endi ekeui elden qaryz súrap, esirtki satushylargha qaryzdanyp kýneltti. Qaryzdy der kezinde qaytarmasa esirtkining iyeleri ayamaydy. Qaruly jigitter birneshe ret jertólege izdep kelip, ekeuin kók ala qoyday etip sabady. Ólim auyzynda túrghanda Asannyng tughan-tuystarynan jylu jinap jýrip, әreng qútylghan kezderi de bar.

Kórgen jerde qol jaya bergen song Asannyng aghayyngha júghymy ketti. Onyng alghan aqshany esirtkige júmsaytynyn, eshqashan qaytarmaytynyn týsingen tuystary endi ólip jatsa da qol úshyn bermeytin boldy.

Esirtkini der kezinde taba almay Maks ekeui kezek-kezek azap shekti. Azaptan (lomka)  jyndanyp ketuge shaq qalatyn. Miy keuip, tili qurap, sýiekteri synyp bara jatqanday syrqyraydy. Múnday kezde buyn-buyndary qaltyrap, ayaqtaryn basa almay, sileyip jatyp qalady.

Satyp, jan saqtaytyn zat qalmaghan song búlar ózge adamdardyng zattaryna auyz saldy. Qarausyz qalghan nәrsening bәrin jymqyryp jýrdi. Songhy ret úrlyq ýstinde ústalyp, tayaq jeumen shekteldi.

*      *      *

Sәuir aiynyng songhy kýnderi edi. Olar kýndelikti әdetteri boyynsha jertólede otyrghan. Túla boylary syzdap, sýiekteri qaqsap barady. Esirtki joq. Ábden amaldary tausylyp boldy.

– Mening oiyma bir nәrse keldi,– dedi Maks Asangha papiros úsynyp jatyp.

– Ol ne nәrse? Týndeletip taghy jortamyz ba?–  Asan  «Mynany úmytyp qaldyng ba?» degendey súq sausaghymen keshegi soqqydan kógerip qalghan kózderin kórsetti.

– Bәri saghan baylanysty. Eger men oilaghanday bolsa, ekeumiz qaryq bolamyz.

– Aytsanshy endi,– dedi Asan taghatsyzdanyp. Maks oiyn ashyq aitugha batpay túrghanday qipalaqtap qaldy. Qarakólenke jertólening edeninen birdene izdegendey enkeyip, bayqausyzda tabanynyng astyna týsip qalghan iyneni kóterdi.

– Dәri bolmaghan son, búnyng da keregi bolmay qaldy ghoy,– dep qapelimde myjylghan iyneni qimay túrsa da qoqys salatyn sebetke laqtyryp jiberdi.

– Sonymen, ne aitpaq edin?– dep súrady Asan.

– Aytsam, isteysing be?– Maks Asannyng jýzine synay qarady.

– Áueli aityp kórsenshi. Ne nәrse edi?

– Sen isteuge tiyissin. Bolmasa, ekeumiz de o dýniyege attanamyz. Basqa amal joq,– dedi Maks kýmiljip.

*      *      *

Kóktemgi janbyr sebezgilep túrsa da jasy seksennen asqan Qaldan aqsaqal audandyq mәslihattyng jinalysynan kónildi oraldy. Búl – qariyanyng ómirindegi quanyshty kýnderding biri edi. Býgin audandyq mәslihat sessiyasynyng sheshimimen qariyagha «Audannyng Qúrmetti azamaty» ataghy berildi. Mәslihat hatshysy Qaldan qarttyng omyrauyna medalidi óz qolymen taghyp túryp:

– Biz sizdey túlghalarmen maqtanamyz. Soghystaghy jәne enbektegi erlikterinizdi kópke ýlgi etemiz. Sizge amandyq tileymin. Jýz jasanyz!– dep qolyn qysty.

Ýige kelgen  song ardager qarttyng qúrmetine dastarhan jayylyp, quanyshty jaghdaydan habardar bolghan kórshi-qolang jana marapatpen qúttyqtap kelip jatty. Dastarhan basynda otyrghanda qariya balalary men nemerelerine qarap:

– «Abyroy – erding azyghy» degen sózdi esterinde saqtandar. Eline adal qyzmet etsen, el de seni biyikke kóteredi. Qartaysaq ta qatardan qalmay qúrmetke bólenip jatqanymyz – kezinde sinirgen adal enbekting arqasy. Ómirde tura jýrip, tura túrsandar abyroysyz bolmaysyndar!– dep biraz nasihat aitty.

Ol kisining atalyq sózderin Asan da tyndap otyrghan. Áldeqashan tura joldan tayyp ketken onyng qúlaghyna búl sózder týrpidey tiydi.

Ghibratty әngimeden keyin Qaldan qart Asannyng anasy Kýlәngha búrylyp:

– Aynalayyn, kelin, myna medali men lentany mening nagradalarymnyng qasyna qosyp qoy. Kózinning qarashyghynday saqta!– dep tapsyrdy.

Anasy atasynyng aitqanyn oryndaghaly shyghyp bara jatqanyn bayqap, Asan da orynynan kóterildi. Ol týpki bólmege qaray ótken anasynyng sonynan bayqatpay erip otyryp, esik syrtynan andydy.

Qaldan qarttyng nagradalary ýlken seyfting ishinde saqtalatyn. Onyng kiltin  Kýlәn jasyryp ústaydy. Anasynyng kiltti qayda qoyatynyn Asan qos jaqparly esikting sanlauynan kórip túrdy. Kilt qarsy bettegi qabyrghagha taqap qoyylghan sary shkaftyng tómengi suyrmasynda túrady eken. Ony bilgen song Asan ilbistey ilbip, syrtqa shyghyp ketti.

Kýn keshkirip, ymyrt jaqyndap qalghan. Kýni boyy jaughan jauynnyng sheti kórinbeydi. Asan tórt kýnnen beri esirtki tappay jany qinalyp jatqan Makstyng hәlin bilu ýshin jertólege jetuge asyqty. Ol ýsti-basy su-su bolyp jertólege kelgende Maks qara terge týsip, azaptanyp, qatty ynyrsyp jatyr eken. Asandy kórip, kýshene jymighanday boldy.

– Kelding be? Birdene bar ma?– dedi ol әreng til qatyp.

– Eshtene tappadym. Esesine, seyfting kilti qayda túratynyn bilip aldym.– Asan ýlken sharua bitirgen adamday manyzdana sóiledi.

–Men búdan әri shyday alar emespin,– dep Maks qaytadan ynyrsy bastady.

– Qazir ol ýide adam kóp. Seyfke jaqynday almaysyn. Shal taghy bir medali alypty, qúttyqtap kelushiler kóbeyip ketti,– dedi Asan dosynyng aldynda aqtalghanday sóilep.

– Ne bolsa da bir amalyn tappadyng ba? Men ólip baram.

Ábden әlsirep qalghan Maks sileyip jatqan jerinen basyn kótere almady. Songhy demi ýzilip keterdey kórinip, keudesinen osy sóz әreng shyqty.

– Shyda, dosym. Shyday túr. Sen meni jalghyz tastap kete kórme. Men seni qútqaramyn. Tek, sәl shyday túr,– dep Asan sheginshektep baryp, jertóleden shygha jóneldi.

Sol týn erekshe qaranghy boldy. Kiyizdey úiysqan qara búlt shaghyn qalashyqtyng aspanyn torlap túryp aldy. Atasynyng ýiinde túratyn adamdar qalyng úiqygha ketti-au degen kezde Asan tәuekelge bel buyp, iske kiristi.

Shyrt úiqyda jatqan Nәzipanyng qasynan aqyryn sytylyp shyghyp, óz ýiining sharbaghynan attap ótip, atasynyng aulasyna týsti.

Aqtós it qana oyau eken. Ol búny tanyp, jәy ghana qynsylap kelip, balaghyna oraldy. Asan onyng basynan sipap aldausyratyp, ayaghynyng úshynan basyp, kire beris esikke jaqyndady.

Ózi syryn biletin temir esik ashyq eken, yn-shynsyz ishke endi. Ýiding ishi kózge týrtse kórgisiz qaranghy. Jan-jaqtaghy bólmelerden atasy men әkesinin  qoryldap jatqany estiledi.

Abyroy bolghanda týpki bólmede adam joq eken. Búl qaranghyda sipalaqtap jýrip, tómengi tartpada jatqan seyfting kiltin tauyp aldy. Aqyryn basyp, seyfting qasyna keldi. Kiltti ontaylap, qúlyptyng kózine salyp edi, temir seyfting esigi syqyrlap ketti.

Kenet kórshi bólmede jatqan atasynyng qatty jótkiringenin estip, jýregi auyzynan shygharday bop atqaqtay jóneldi. Túrghan orynynda túla boyy qaltyrap, qimylsyz qatyp qaldy. Osy zәresiz qalypta ol biraz túrdy. Álden song ghana atasynyng qayta qorylday bastaghanyn sezip, oigha alghan isin tezirek bitiruge asyqty.

Asan seyfti ashyp, barqyt matagha orauly túrghan atasynyng ordenderi men medalidaryn birin qaldyrmay qoynyna saldy. Áldebireu qylmysynyng artyn ashyp jýrmeui ýshin seyfting esigin qayta qúlyptap, kiltin ýy manyndaghy tereng jyragha laqtyryp jiberdi.

Ol týndeletip sendelip jýrip, ózi ghana biletin jerden atasynyng altyn júldyzyn esirtkige auystyryp aldy. Quanyshy qoynyna simay, týn sonynda jertólege jetti. Ýzilip ketti me dep qauiptenip kelip edi, әiteuir, dosy әli tiri eken.

– Maks! Mine, men әkeldim. Qazir, qazir... Dayyndap beremin,– dep gaz plitasyna ot jaghyp, esirtkining bir mólsherin qalayy ojaugha salyp qaynata bastady.

Azaptan esengirep jatqan dosyn Asan osylaysha bir ajaldan aman alyp qaldy. Kók tamyryna bir-eki ret iyne jýgirtken song Makstyng mandayynan ter shyqty. Jan shaqyryp, qayta tirildi. Ol Asannyng qolyn qysyp:

– Rahmet, dostym! Sen naghyz dossyn. Endi ólmeymiz. Mynau baylyq bizge kýzge deyin jetedi,– dedi Qaldan qarttyng ordenderin uysyna salyp jatyp.

– Al, kýzden keyin ne isteymiz? Ekeumiz de túyaghymyzdy sereytetin shygharmyz,– dep Asan tereng kýrsindi.

– Ne bolsa da uaqytynda kóremiz. Eng bastysy biz tirimiz. Ólgen joqpyz.– Maks zorlana jymiyp, Asannyng arqasynan qaqty.

*      *      *

Týpki bólmedegi qara seyfting esigi siyrek ashylatyn. Arada eki ay ótkende Asannyng anasy bir qújatty salmaq bolyp, kiltti izdedi. Ýiding ishinde qaramaghan jeri qalmady. Biraq tappady.

Seyfting kilti joghalghanyn ýy ishindegiler týgel estidi. Jabyla izdedi. Atasy da, әkesi de, basqalar da búrysh-búryshty tintip qarady. Kilt joq.

Kýmәn tudyrmau ýshin Asannyng ózi de týk bilmegen bolyp, kiltti ózgelermen birge izdesti. Arasynda «Qayda ketti eken?» dep dauystap ta qoyady.

Ýy adamdary keshki as ýstinde júmyla oilasty. Búl pәleket kimnen kelui mýmkin?

Soghys kezinde barlaushy bolghan Qaldan qart Asannyng әkesine qarap:

– Ne kelse de sening kýshiginnen keledi. Bóten kisi ol kiltti neghylsyn? Jau ishimizden shyghyp túr. Erteng qashaumen ashsandar da seyfti ashyndar,– dep tapsyrdy.

Ertesine seyfting esigin aralap ashqanda onda túrghan orden,  medalidarynyng týgel qoldy bolghanyn kórgen Qaldan qarttyng qany basyna shapshyp ketti. Ayaq asty kóterilgen ashudan kózi qantalap, jýzi kýrenitip:

– Shaqyryndar anau itting balasyn!– dep jekirdi.

Asandy qansha tergese de ol «men bilmeymin» degeninen tanghan joq. Oghan sóz de, tayaq ta ótpeydi. Medalisiz qalghan batyr odan sayyn kýiip-pisti.

Keshke qaray, atasynyng ashuy basyldy-au degen mezgilde ghana Asan ol kisining qasyna bardy. Ol kýiinip otyrghan qariyany júbatqysy keldi me, әlde ózin aqtaghysy keldi me, ózgeshe sóz bastady:

– Ata, sol ordender sen ýshin qymbat pa? Nege sonsha ashulandyn?– dedi ol batyrdyng jýzine tura qaraudan taysaqtap.

– IYә, sonymen ne aitpaqsyn?..– Asannyng qipaqtay bastaghanyn sezgen Qaldan qart ordenderdi sonyng ózi alghanyn týsine qoydy.

– Kenes Odaghy bayaghyda tarap ketti emes pe? Ol ordenderding endi saghan ne keregi bar?

– A-a! Odanda «ordenderindi men aldym» desenshi. Sen meni ajalymnan búryn óltiretin shygharsyn?– dep Qaldan qart qaytadan ashugha bulyqty.

– Eski medalidaryng ýshin ólip ketesing be? IYә, men aldym. Al, ne isteysin?

– Moyyndadyng ba? Sen ekenindi ózim de bilgenmin.

– Sen kәri adamsyng ghoy. Al biz jaspyz. Búlay etpesem,  Maks ekeumiz anyq óletin edik.

Ol sózin ayaqtap bolghansha atasy әreng shydap otyrdy . Kózderi sharasynan shygharday baqyrayyp, shekesindegi qan tamyrlary bileudey bolyp kógerip ketti.

– Sen ne ottap túrsyn, a?! Álemdegi eng songhy azghyn da búlay istemeytin shyghar?– dep aighaylaghan qariya Asannyng jaghasynan shap berdi.

– Ói, ata, jyndandyng ba? Jiber! Ózing oilanyp kórshi. Eski temir-tersekting saghan ne qajeti bar? – Qansha búlqynsa da Asan atasynyng qarysyp qalghan qoldaryn jaghasynan ajyrata almady.

– Ol jәy temir-tersek emes, aqymaq! Ol – mening taghdyrym! Sender ýshin ot keshken jastyq shaghym! Bolashaq úrpaq ýshin, sender ýshin soghyspaghanda kim ýshin soghystyq sonda? Al sen bolsan...– dep kýiingen qariya Asandy iyterip jiberdi. Tәltirektegen Asan shatqayaqtap baryp, ayaghynda әreng túryp qaldy. Ol qaytadan atasyna búrylyp:

– Sender Kenes Odaghy ýshin soghystyndar. Ol Odaq bayaghyda tarap ketken. Qazir joq. Sony da týsinbeysing be?  Joq Odaqtyng batyry degen qanday ataq? Úly Otan Soghysy deysing be?.. Bizding otanymyz – Qazaqstan. Qazaqstangha soghystyng úshy da jetken joq. Biz ýshin ol qalay Otan Soghysy bolady? Sen әueli sony úghyp alsanshy, – dedi auyryp qalghan alqymyn uqalap.

Atasy amaly tausylghan adamday týnile sóiledi:

– Qansha ghasyr ótse de ol soghystyng mәni joyylmaydy. Qan maydanda qúrban bolghan bozdaqtardyng erligi úmytylmaydy.  Ony úmytqan myna sen siyaqty esuastar. Joghal, kýidirgi!– dep alqynyp, ong alaqanymen ózining jýrek túsyn basyp enkeye berdi.

Shekten shyqqan mynaday azghyndyqty óz nemeresinen kýtpegen Qaldan aqsaqal ahylap-ýhilep, túrghan ornynda qúlap týsti.

Ýiden qashyp baryp, Maksting jertólesine tyghylghan Asan atasynyng qabirine bir uys topyraq salmaq týgili, janazasyna da barmady.

Ol shynynda da adamdyqtan bezgen edi. Asan ýshin jer betindegi ómirdin, adamy qúndylyqtardyng qúny kók tiyn. Adamdardy jek kórip ketkeni sonsha, jertóleden shyqqysy kelmeydi. Eshkimdi kórgisi kelmeydi. Nәzipa men balalarynan da bezip bolghan. Bәrin úmytyp, esirtkining kýshimen kókte qalyqtap jýrgendi ghana qalaydy.

Búl joly Asan bir apta boyy jertóleden shyqpay jatyp aldy.

*      *      *

Kýzge deyin jetedi degen ordender shilingir shildening sonyna jetpey-aq tausylyp bitti. Maks pen Asan esirtkige aqsha izdep, qayta tentiredi. Ilingen jerden kez-kelgen nәrseni júlyp әketip jýrdi. Ártýrli dәri-dәrmekterden esirtki qúrastyryp, azaptan qútylugha tyrysty. Oghan da aqsha tappay, әbden jandary qinaldy.

– Men ne ólemin, ne esirtkini jenemin,– dedi Maks bir kýni.

– Jenu mýmkin emes. Esirtki bolmasa anyq ólesin,– dep Asan dosyna tandana qarady.

– Lomkagha alty kýn shydaghandar esirtkiden qútylady  deydi. Men shydaymyn. Osydan kór de túr, men búl azaptan qútylamyn.– Maks auyr júmystan qatty qaljyraghan adamday toz-tozy shyqqan eski divangha qúlay ketti.

– Áy, dosym-ay! Tirshilikten sharshaghan ekensing ghoy. Týnilme. Bir mәnisi bolar,– dep Asan ketuge ynghaylandy.

– Sen endi jii kelme. Altynshy kýni kel. Sol kýnnen aman ótsem, men esirtkining tәueldiliginen qútylamyn. Ózim qútylsam, seni de qútqaramyn,– dedi Maks qaytpas tәuekelge bel bughanyn úqtyryp.

– Jaraydy, ony da kórelik. Biraq sen meni jalghyz tastap ketip jýrme,– dep Asan jertóleden shyqty.

Asan Maksty uayymdap kýn sanap jýrdi. Ózining qinalyp jýrgenine qaramay jertólede jalghyz jatqan dosyn ansady. Ýsh kýn... Tórt kýn... Bes kýn... Besinshi kýni shydap otyra almady. «Ne bolsa da dosymnyng qasynda bolayyn» dep sheshti de jertólege qaray asyqty.

Biraq Asan kesh qalghan edi. Maks búl ómirmen qoshtasarda qatty qinalsa kerek, kózderi baqyrayghan kýii jan tәsilim etipti.

Áuelde ony tiri eken dep qaldy. Kózderi ashyq bolghangha oilanyp jatyr ma degen.

Tóbedegi kýngirt shamgha qadalyp qalghan dosynyng janaryna ýnildi. Maksting jýzinde ómirding eshqanday belgisi qalmaghanyn bayqaghan Asan dinkesi qúryghan beysharaday qasyndaghy oryndyqqa sylq etip otyra ketti.

Nege ekeni belgisiz, janarynan bir tamshy jas shyqpady. Týnerip, tistengen kýii núrsyz kózderimen shang basqan tas edendi shúqyp, týpsiz túnghiyq oigha batyp bara jatty. Ol taghdyrdyng isine eriksiz moyyn úsynghanday boldy:

«Mine, jan degende jalghyz dosym Makstan da aiyryldym. Bala kezden dostasqan Boriys, Amantay, Olegterding ruhy kókte qalqyp jýrgeli qashan... Bәlkim, dәl qazir Makstyng ruhy olarmen saghynysqan rәuishte shúrqyrasa tabysyp jatqan bolar? Jan ólmeydi deydi ghoy. Kim bilsin? Az kýn jýrsem, olardyng qataryna men de qosylarmyn».

Songhy oiynan ózi de shoshyp ketti. Basyn kóterip, janarlarymen jertólening búrysh-búryshyn sharlay bastady. Taghy da oigha shomdy.

Jertólening ishinde menireudey mәngirip jalghyz qaldy. Endi jalpaq әlemde jalghyz. Jer betinde janyndy úghatyn tiri pende qalmaghasyn, endigi ómirding mәni bar ma? Jalghyzdyqtan auyr qasiret bolmaytynyn búryn qalay oilamaghan? Múnday azapqa endi qalay shydar eken?

Osy jertólede mektepten keyingi on jeti jyl ómiri ótipti. Bar dýniyeni úmytyp, janyna saya tabatyn jalghyz mekeni de osy edi. Týrli boyaularmen әlemishtenip boyalghan alabajaq qabyrghalardaghy myna ýlkendi-kishili estelik suretterden basqa kóniline medeu bolarlyq eshtene qalmady.

Anau bir surette beseui de jap-jas bolyp túr. Mektepti bitirgen jyldary eken ghoy. Qyzyldy-jasyldy armandargha toly shaq. Beseui de riyasyz kýlip týsipti. On jeti jyldan keyin júmyr jerding betinde biri de  qalmaytynyn búl beybaqtar sol kezde oilady ma?

«Biz nege búl joldy tandadyq? Bәrimiz de qúrdymgha ketetinimizdi bilmedik pe? Bildik qoy. Ýnemi shynyraudyng shetinde, ajaldyng ótinde jýrippiz. Bile túra búl joldan nege qaytpadyq?

IYә, biz tym tereng boylap kettik. Qaytar joldyng bolmaytynyn tym kesh týsindik. Endi ókingennen ne payda?

Áy, it taghdyr-ay! Bir ret qana beriletin ómirdi qor qyldyq-au! Qayta ómirge keletin bolsam, adamdarsha tirshilik kesher edim. Átten, ómir ekinshi ret berilmeydi ghoy. Mening taghdyrymdy qarghys atsyn! Esirtki men araqqa laghnet! Laghnet!».

Maks ólgen song onyng pәterine Mәskeuding manynda túratyn alys bir tuysy ie bolyp shygha keldi. Ol az kýn ishinde pәterdi basqa adamdargha satyp, aqshasyn qaltasyna basyp, jónine ketti.

Pәterding jana qojayyndary jertóleni qayta jóndeuden ótkizip, ózderine ynghaylap aldy. Barlyq dostarynan aiyrylyp, soqa basy sopiyp qalghan Asan osylaysha jany sýietin jertólemen amalsyz qoshtasty.

*      *      *

Endige kýii mynau. Barar jer, basar tauy qalmady. Kóp kýttirmey keletin ajaldyng jolyna qarap, basy qanghyryp, tentirep jýr. Ózining súmpayy taghdyrynan, jer betindegi azapty ómirden tezirek qútylugha asyghatynday.

Kólenke sәt sayyn qysqaryp keledi...

Temirghaly Kópbay

Abai.kz