Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3434 0 pikir 24 Mamyr, 2012 saghat 10:10

Auyt Múqiybek. Qazaq kóshi osymen toqtasa, Kәrim Mәsimov ekinshi Goloshekin atanady

«Tengrinius» agenttigining 23 sәuirdegi taratqan "Ýkimet oralmandargha arnalghan kvotany belgili merzimge deyin toqtatty... Ýkimetting 2011 jylghy 22 jeltoqsandaghy qaulysymen 2011-14 jyldary jyl sayyn 10 myng otbasygha kvota bólinetin bolghan. Biraq ýkimet búl qaulyny belgili bir uaqytqa deyin qaytaryp aldy" degen habary atamekenge jete almay, alysta taryday shashyrap, zaryghyp jýrgen qandastarymyzdyng tóbesinen jay týsirdi.

Songhy bes-alty jyldyng kóleminde qazaq kóshining qarqyny tym bayaulap qalghany barshagha ayan. Tipti toqtap qaldy desek te artyq ait­qandyq emes. Basqany qoy­ghanda, ótken jy­ly osy bólin­gen kvotanyng 36 payyzy ghana iygerilgeni - sonyng aighaghy.

«Tengrinius» agenttigining 23 sәuirdegi taratqan "Ýkimet oralmandargha arnalghan kvotany belgili merzimge deyin toqtatty... Ýkimetting 2011 jylghy 22 jeltoqsandaghy qaulysymen 2011-14 jyldary jyl sayyn 10 myng otbasygha kvota bólinetin bolghan. Biraq ýkimet búl qaulyny belgili bir uaqytqa deyin qaytaryp aldy" degen habary atamekenge jete almay, alysta taryday shashyrap, zaryghyp jýrgen qandastarymyzdyng tóbesinen jay týsirdi.

Songhy bes-alty jyldyng kóleminde qazaq kóshining qarqyny tym bayaulap qalghany barshagha ayan. Tipti toqtap qaldy desek te artyq ait­qandyq emes. Basqany qoy­ghanda, ótken jy­ly osy bólin­gen kvotanyng 36 payyzy ghana iygerilgeni - sonyng aighaghy.

Qazir óz qandastaryn Otanyna shaqyryp otyrghan ýsh elding biri Qazaqstan eke­ni, әriyne shyndyq. Sonyng arqasynda bir miliongha tayau qazaq elimizge kóship kelip qonystandy. Bastapqyda olargha tipti baspana da, kvota da, jer de berildi. Biraq bes miyl­lion qara kózding jәudi­rep әli de shet jerde jýrge­nin eskersek, búl asa maqtana qoyatyn sharua emes. Onyng ýstine búl bir million elimiz tәuelsizdigin jariyalaghan sәtten bastap, 2000 jylgha deyin negizinen kelip bolghan. Ol kezdegi Qazaqstannyng jaghdayyn qazirgi "Júmyssyzdyq dengeyi 7-den 5,4 pa­yyzgha deyin tómendegen, halyqtyng әl-auqatynyng jahandyq reytiyn­gin­de әlemdegi alghashqy 50 memleketting qa­taryna engen, jan basyna shaqqandaghy IJÓ kólemi 10 myng dollardan astamdy qú­raytyn, al 2015 jylgha qaray 15 myng dollargha jetudi josparlap otyrghan, býginde osy kórsetkish boyynsha, basqa kórshilerimizdi aitpaghannyng ózinde, Ukrainadan 2 eseden astamgha asyp týsken, Shyghys Europanyng birqatar elderi­ning aldynda túrghan" (N.Nazarbaevtyng sózi) Qazaqstanmen mýlde salystyrugha kel­meydi. Osynday orasan zor damushylyq kezinde Kәrim Mәsimov ýkimeti­ning qandastarymyzgha arnalghan tiyn-tebendi qysqartuy aqyl­gha syimaydy. Bir qaraghanda jiyrma jyl az uaqyt emes. Basqany qoyghanda Qazaq kóshine arnap bir baghdarlama jasaugha әbden jetetin mez­gil. Kóshi-qongha arnalyp arnayy jasalghan "Núrly-kósh" baghdarlamasyna qandastarymyzdyng artqan ýmiti zor-aq edi. Ýsh jyl ótpey jatyp odan da shy shyqty. «Esep komiytetining tóraghasy Omarhan Óksikbaev keltirgen derekterine qaraghanda, baghdarlamanyng oryndaluy is jýzinde fragmentarlyq sipat alyp otyr. Onyng ayasyndaghy sharalaryn iske asyru barysynda tiyisti monitoring jәne vedomstvoaralyq ózara is-qimyl úiymdastyrylmaghan. 21 is-sharanyng 9-y oryndalyp, 3-eui oryndalmaghan, 9 is-shara ishinara, keshiktirilip jәne sapasyz atqarylghan. Aqmola oblysyndaghy Krasnyy Yar auylynda 138 eki pәterlik túrghyn ýy tómengi sapamen salynghan. Bos túr­ghan qúny 51,6 mln. ten­gelik 18 pәter túrugha jaramsyz, jóndeu júmystaryn qajet etedi. Soltýstik Qazaqstan oblysynda qúny 42,0 mln. tengeden astam somany qú­ray­tyn bir pәterlik 10 túrghyn ýiding qúrylysy ayaqtalmay qalghan. Manghystau oblysynyng Qúryq auylynda beril­gen ýilerdin 22-si uaqytsha keste boyynsha aqyly tasymaldy sudy paydalanuda. Búdan bólek, salynghan túr­ghyn ýilerding óz baghytty ornyna paydalanylmay otyr­ghandyghy faktileri anyqtal­ghan. Mәselen, Aqmola oblysynda zandy jәne jeke túl­ghalargha qúny 100,0 mln. tengeden asatyn 34 pәter jalgha berilgen, Manghystau oblysynda baghdarlama shenberin­de salynghan túrghyn ýiler әkimshilik múqtajdyqtar ýshin tapsyrylghan. Enbekke aralasu dәrejesining tómendiginen oralmandar "Qazaqstannyng túrghyn ýy qúrylys jinaq banki" AQ-men jasasqan 1760 shartynyng 1553-i býginde 1222,7 mln.tenge qaryzymen problemalyq mәselege ainaldy" deydi 18 mamyr kýngi mәlimetinde QazAqparat.

Búl týitkilder sol "Núrly kósh" baghdarlamasy atqarylysmen-aq BAQ-ta jazyla bastaghan.

Atqarushy organdardyng osynday orny tolmas kemshi­likteri bola túra, biylik bәrin jyly jauyp tastaugha, esti­mes­ke, kórmeske tyrysty. Arazdyqty osynday әdilet­sizdikter tudyrady. Oghan alystan aryp-ashyp kelgen qandastarymyzdyng qynjylghany, orynsyz júmsalghan qar­jygha qamyqqany, pikir ait­­qany, dabyl qaqqany shyn. Biylik basyndaghy qazaq tiline shorqaq, últtyq sanadan maqúrym, memlekettik mýddeden góri ózderining qúlqynyn kóbirek kózdeytin, qazaqtyng ýles sanynyng artuyn qalamaytyn belgili topqa búl "ayghay-shu" taptyrmas oray boldy. Núrsúltan Nazarbaevtyn: "Bizding elimiz - jas, jerimiz - úlan-ghayyr, hal­qymyzdyng sany bolsa - kóp emes. Sondyqtan elbasy retinde elimning bolashaghyn oilap alandaymyn" degen sózine pysqyryp ta qaramas­tan, qayta shetten kelgen qazaqtardy elbasygha toyymsyz, ashqaraq, aryzqoy, dau-damayy kóp tobyr retinde kórsetuge, jaghymsyz jaghynan jarnamalaugha tyrysyp baqty. Tipti Janaózen oqigha­syn da osy beykýnә aghayyndargha japqysy keldi. V.Putin "zansyz immigranttardyng jolyn kesetinin, kelesi jyldan bastap Reseyde jú­mys istegisi keletin she­tel­dik­terge orys tili men әde­biyeti jәne tarihynan synaq tapsyrtatynyn" aityp jatsa, bizding ýkimet qazaq kóshin qantaryp qoyyp, kezinde tarihy otandaryna kóship ketken, qazaq tilinen júrday ózge últ ókilderin elimizge shaqyryp әlekke týsti. "Qazaqstan", "Habar" arnalary men "Egemen Qazaqstan" gәzeti óz otanyna, últyna opa qylmay, múnda kóship kelgen sol qauymdy jerden jeti qoyan tapqanday quanyp, jer-kókke syighyzbay maqtap, jalpaq júrtqa jariya etip jatyr.

Biyl ótken ghasyrdaghy qoldan jasalghan ashtyqtyng 80 jyldyghyn eske týsiruge, shynayy baghasyn beruge elbasy tapsyrma berdi.

Kýndelikti baspasóz sol nәubetting astaryn ashyp, ki­nәli adamdardyn, onyng ishin­de Stalin men Goloshe­kinning atyn erekshe atap jatyr. Júrt olargha jappay laghynet aituda.

Qazaq - sany jaghynan әlemde asa kóp emes últ. Tә­uelsizdik alghanyna nebәri jiyrma jyl. Soghan deyin onyng kórmegen azaby joq, taghdyrdyng talay targhalanyna týsti. Ótken ghasyrda halqymyzdyng tórt milliony joyylyp ketti. Qysqasy, "myng ólip, myng tirildik". Qolymyz azattyqqa jetti degeni­mizben, últymyzdyng ýshten bir bóligi әli de shet jaylap, qiyr qonyp shegara syrtynda jýr. Olardyng jaghdayy kýn sanap qiyndap barady. Búryn qyl ýstinde túr deushi edik, endi odan da ary auyp bara jatqan synayly. Demek, ótken ghasyrdyng 20-30 jyldaryndaghy sol qasiret, ashy da bolsa aitayyn, endi shettegi bes million qazaqtyng basyna tónip keledi. Ashtyqtan emes, әriyne, últtyq bolmysynan aiyrylyp, ózge júrtqa jútylyp bar jatqandyghynan. Osy beti kete bere­tin bolsa, Qúday onyng betin ary qylsyn, endi 20-30 jylda, Múhtar Shahanovtyng tili­men aitsaq, sol qazaqtardyng tek "mordasy" ghana qalady. Odan keyin ony әkelding ne, әkelmeding ne - bәri bos sóz.

Biraq tarih ondaydy ke­shir­meydi. Kýnderding kýninde, qazirgidey seksen jyl emes, mólshermen bir 40-50 jyldyng ainalasynda ol qazaqtardyng da býgingidey izdeu­shisi, joqtaushysy shyghyp, sebep-saldaryn anyqtaydy. Sol kezde bas kýnәhar bolyp keshendi baghdarlama jasamaghan, kvotasyn toqtatyp, jolyn kesken osy Qazaqstan ýkimeti shygha keledi sopang etip. Ashtyqtan qyryldy ne, tilinen, dininen, dilinen ajyrap basqa bir dýbәragha ainaldy ne-bәri bir emes pe?!

Qazaq kóshin toqtatu, keyinge syru - últqa jasal­ghan qiyanat, Otangha jasaghan opasyzdyq!

Tәuelsiz memleketi, onyng úshan-teniz baylyghy men úlan-baytaq jeri bola túryp, ai­dyn-kýnning amanynda jalpy qazaqtyng jartysyna juyghynan osylaysha tiridey aiyrylghan sol ýkimetting basshysy myna jýrgen Kәrim Qajymhanúly Mәsimov әkanyz ekinshi Filipp Isaevich Goloshekin atalady. "Men az jasaghan joqpyn, sonyng ishinde bir bayqaghanym, týigenim, kó­rip-bil­genim, óz últyna qarsy shyqqandardyng kógergenin kórgen emespin. Bәri de azappen, it qorlyqta óldi. Ózderi ghana emes, úrpaqtary da azyp-tozyp, itten qadirsiz bop qanghyp ketti..." degen bolatyn Rahmanqúl Berdibay mar­qúm. Dәl sonyng ayaghyn qú­shady. Kelesi úrpaqtyng sanasy barlary tiri bolsa, ózine, ólse, molasyna qarghys aitady.

 

***

Kóshi-qongha arnalyp arnayy jasalghan "Núrly-kósh" baghdarlamasy ýsh jyl ghana ómir sýrip, júmysyn toqtatty. Endi onyng kóship kelgen halyqty әbigerge salghan bylyq-shylyghy shyghyp jatyr. Oghan bola óz aghayyndarymyzdy kinәlamayyq. Eger shynymen de qandastarymyzdy kóshirip alugha Qazaqstanda qarjy jetpese, onda bas­qasha bir әdis-amal oilap tabugha bolady. Alysqa barmay-aq, ózimizdi tenestirip aita beretin Izrayli men Germaniyanyng tәsiline jýgin­sek, jetip jatyr. Elimizge qayta kóship kelip jatqan evreyler men nemister qansha jamandaghanymen, búl eki memleket kóshi-qon sayasatyn bayaghyda-aq kemeldendirip alghan. Qadirin bilmey, ýilese almay jýrgen "sәbettik" tәr­bie etinen ótip, sýiegine si­nip ketken Qazaqstannan ketken quayaqtardyng ózi. Álemdi alaqanynda ústap otyrghan evreyler men nemis­ter óz qandastaryna jaghday jasamady, qyryn qarady degenge kim senedi.

Negizi búl eki el de kóshi-qondy "Últtyq qor" arqyly qarjylandyrady. Soghan say zan-týzimderin, qonystandyru baghdarlamalaryn tas-týiin etip jasaghan. Evrey últy ýshin qasiyetti sanalatyn "Zion taugha qaytu" iydeyasyn teoriyalyq túrghydan eng alghash jan-jaqtyly dәleldep, negizdep bergen Germaniyalyq filosof, evreylerding eng alghashqy kóshbasshylary Moses Hess (1812-1875) jәne kәdimgi Karl Marks bolatyn. Últ qamyn oilaghan evrey oqyghandary men ózining jeke baylyghyn últtyq memleket qúrugha arnaghan kәsipkerle­rining әldeneshe úrpaghy IYz­raili memleketin qalyptastyru jolynda bir ghasyrgha juyq osy Qorgha qarjy qúiyp kele­di. Sonyng arqasynda evreyler joqtan bar etip, memleket qúryp shyqty.

Demek, qazir bizding eli­mizge de osynday "Qor" aua­day qajet bolyp túr. Ony «it qudy, qoyan qashty» degizbey, preziydenttik «Qor» etip qúrghan jón. Al qar­jylyq jaghyna kelsek, jaqynda "Forbes Kazakh­stan" jurnaly Qazaqstandaghy eng bay adamdardy anyqtap, "Dәuletti Qazaqstan" degen atpen olardyng tizimin jariyalady. Ázirge jalpy sany elu adamdy qúraydy. Qaltalylardyng qatarynda el biletin túlghalarmen qatar, búryn-sondy kólenkede qalyp kelgen jana esimder de bar eken. Áriyne, búl kisilerge aqsha aspannan jaughan joq. Altaydan Atyraugha deyingi jerimizding en baylyghynyng arqasynda qúralghan. Memleketimiz olardyng osylay erkin bayyna danghyl jol ashyp berdi. Ózderining iskerlikterin de eshkim joqqa shyghara qoymas. Taghy bir aita ketetini, búlardyng kóbi - osy topyraqta tuyp-ósken óz tumalarymyz. Endi solardyng әrbirining qarjysynyng 0.001 payyzyn ghana shotqa salyp kórelik: eng bay adamdardyng basynda túrghan Vladimir Kiym, Alidjan Ibragimov, Rashid Sәrsenov - ýsheuinen 820 million dollar týsedi eken. Bir Bolat Óte­múratovtyng ózinen 1 mln 600 myn, Dinara Qúlybaeva men Timur Qúlybaevtikin qosa eseptegende 2 516 000 dollar bolady. Al qalghan 44 kisiden týsetin qarjy 11 mln 606 myng dollardy qúraydy. Osynyng bәrin qosqanda, 835 mln 722 myn AQSh dollary bolmaq. Múny mólshermen әr otbasyna 10 myng dollardan dep esepteseniz, 83 572 shanyraqty kóshirip alugha kemel jetedi. Demek, Qazaqstannyng jylyna 20 myng otbasyna dep ajyratatyn aqshasynan 4-5 esege tayau kóp qarajat búl.

Qaytalap aitayyn, búl soma tek auqatty dep aty atalghan elu-aq adamnyng baylyghynyng nebәri 0.001 payyzy ghana. Endi oghan aparyp aty atalmaghan san myndaghan orta dәulettilerdikin qosynyz. Baylyghyn shetel bankterine jasyryp otyrghandar men boy tasalap, qashyp jýrgender atsalyssa qaytpek?! Jetpis jeti atamyzda kórmegen "kóp týkirse, kól boladynyn" kókesin sonda kóremiz!

Qalay degenmen de, ózin naghyz qazaq, Qazaqstan azamaty sanaytyn әrbir azamat óz últyna qol úshyn beruden, qysylghan kezinde memleketi­ne kómektesuden, tabysynyng mynnan bir payyzyn arnaudan qashpasa kerek!

Búl "Qordy" qúryp, Sol­týs­tik oblystardaghy bos túrghan auyldargha alys-jaqyn shetelderden kóship kelgen aghayyndardy bes jylgha deyin eshqayda kóshpeytin shartpen qonystandyratyn etip, kemeldi baghdarlama jasaugha preziydent jarlyq shygharsa, últyna, memleketine jany ashityn bir azamatty basshy etip qoysa, qazaq kóshi qanday qarqyn alar edi, shirkin! Búl ýshin últqa degen dúrys niyet, shynayy janashyrlyq kerek.

Biz - atam zamannan beri kóshpendi halyqpyz. Shettegi qandastarymyzdyng taghdyry Qazaq elining osy ghasyrdaghy qasiretine ainalyp otyr. Kóshpen­di­ler ýshin Kósh órkeniyet sanalady. Ol elding ensesin kó­te­redi. Barsha qauymdy bereke-birlikke, bauyrmaldyqqa shaqyrady. Tәuelsiz el bolghanymyzda keshegi bodan kezimizdegidey, bir atanyng eki balasy bir-birine qosyla almay, eki elde zaryghyp, telmendep, kóringenge kóztýrtki bolyp jýremiz be? Onda tәuelsizdikti ne ýshin aldyq!

Búl әnsheyin aita salghan bos әngime emes, isteymin dese, búl Qazaqstangha qiyn da sharua emes. Jalpy, Alash júrtyn attanysqa keltirip, tym qúryghanda osynday bir jolmen jýrip kórgenimiz jón emes pe?

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1466
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3240
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5381