Senbi, 23 Qarasha 2024
Altyn Ordagha 750 jyl 10260 7 pikir 19 Shilde, 2021 saghat 16:44

Altyn orda tarihy: KSRO taraghannan keyin jazylghan enbekter

1 bólik

Kez kelgen memleket pen kez kelgen halyq ózi turaly anyzdar legin tuyndatudan esh qashyp qútyla almaydy. Ol әr tarihy oqighany, әr tarihy faktini óz erkinen tys ózine ynghayly da qolayyna jaghymdy bolyp keluin qalaydy. Búny biz tarihy jadynyng búzylghan telefonyna balay alamyz. Osylaysha bir ótirik ekinshi jalghandyqtyng tuuyna sep bolady. Osylay jalghasa beredi. Osy jalghandyqty sezinbeu әueli tarihshyny, keyin býkil últty adastyrady. Sondyqtan Altyn Orda tarihy bizden qazaqty kókke kóterudi emes, ózgelerding shamyna tiiden boydy aulaq salatyn asqan salqynqandylyqty kerek etedi.

Sol sebepti Altyn orda tarihyna qatysty KSRO taraghannan keyin jazylghan orys tildi tarihy enbekterding keybirlerining audarmasyn Abai.kz oqyrmandary nazaryna úsynyp otyrmyz.


Alash balasynyng kózi ýirengen nәrse tarihty tarihshy jazu kerek degenge sayady. Eger Altyn Orda tarihyna qatysty kýni býginge deyin ótken ketken tarihshylar paydalanghan derek kózderinen jalghandyq pen aldamshylyqtyng samaly esetindigin jahangha jar salushylar jayynda ne aitpaqpyz!?.

Bizding bar biletinimiz Múrat Ájining payymdary, al, orys tildi mәdeny kenistiktegi qandastarymyzdyng týrli tarihy konsepsiyalary  odan ózgelerding de bar ekendigi osy maqalagha ózek bolyp otyr. Sonday esimderding qataryna panslavyandyq astar oiyn eskere otyryp, Aleksandr Bushkovty qosugha bolady.

Altyn Orda – qazaq gumanitarlyq ghylymynyng jan jarasyna ainaldy. Búl dúrys. Biraq ony týrkilik emes, orys dep tanushylar da bar. Ony týrki dep tanushylardy shapqa týrtushilik osy túrghydan alghanda biyege búqany shaptyrghanmen birdey. Álem dindik, tildik jәne dildik túrghydan bas biriktirgen týrki órkeniyetin óshiruge arnalghan jalghyz konsepsiyadan túrady. Oghan tek Altyn Ordamen ghana jauap bere alamyz. Óitkeni, Joshy Úlysy bizdi týr men dildik әm dindik jaqtan ýshke bólip ketti. Vatikannyng zymiyandyghymen jәne Osman imperiyasynan jenilgen grekter Mәskeu patshalyghyn slavyandandyryp, birtútas Altyn Ordalyq Týrikti Bir dindi bir dildi subetnosqa ainaldyru prosesin qoldan toqtatty. Qazir sonyng kesirinen Kesirtke tirlikpen jýrgen týrkimiz.

Týr men dildi әm dindi ózgertken 2000 jylgha sozylghan múqymtýriktik azamat soghysyna tek Joshy Úlysy ghana nýkte qoya aldy. Biraq ol týrikterdi subetnos jasay almady. Biz bayaghy bytyranqy kýiimizde qaldyq. Búlay boluyn – Vatikan qalady. Ol músylman dinine qasaqana engen jóiitterge tapsyryspen arab jәne parsy tilinde jalghan tarihy jylnamalar jazghyzdy. Óz memleketi bolmaghan ýnemi týrki biyleushileri biylegen el Shyndy (Qytaydy) eng kóne tarihy bar últqa ainaldyrdy. Biz pishpek jazuymen jazylghan katolik sopylardyng shatpaghyn qytaylar jazghan týrki tarihy degen mәngýrttikke jettik. Týrki tarihyn búrynghy búrmalap jazushylardy, býgingi tanda  janasha búrmalap, qoldan slavyandandyrylghan AQ TÚRANGhA qatysty týrkini ysyryp, orystandyrugha tyrysushylardyng oi-pikirleri boy kórsete bastady. Aleksandr Aleksandrovich Bushkovtyng «BOLMAY QALGhAN RESEY» kitabynyng ÝShINShI BÓLIMI «ALTYN ORDANYN» ELESI dep atalady.

Búdan ózge qandasymyz tarihshy Sergey Baymúhametovting «Prizraky istorii» kitaptary kónil audarugha túrady.

Tarih ghylymy matematika emes, absolutti shyndyqty ornyqtyru búl salada esh mýmkin emes, tarih dәldi ghylym bolmaghandyqtan ýzdiksiz órelilik synaqtaryn jasaytyn poligongha ainalyp shygha keledi.

Eger júrttyng bәri tabynyp kele jatqan Altyn Ordanyng tarihy jylnamasy tabanynyng býri joq europa, qytay, arab nemese parsy jylnamashysynyng tarapynan falisifikasiyagha úshyrasa she!?. Bir ókinishtisi qazirgi Orta Aziyalyq tarihshylar týgelge juyq qytay, arab jәne batys nemese parsy jylnamalarynyng jalyna jarmasady. Al, sol jylnamashylar men olardyng jazghandarynyng jalyna jarmasushylardy Múrat Áji, Sergey Baymúhametov, Sergey Baymúhametov jәne Aleksandr Bushkovtar ejelgi shamandardyng diplomdy  múragerlerine teneydi.

Jasyratyny joq postkenestik gumanitarlyq әleminde kýmәndi «kóne qoljazbalar» boyynsha qalyn-qalyng tomdar shyghuda. Al, sol qoljazbanyng týpnúsqasyn eshkim qolmen ústap kórgen joq. Sonda da oghan senedi.

Salamanka uniyversiytetinin  professory D'Arsilla on altynshy ghasyrdyng ortasynda-aq, barsha orta ghasyrlyq kóne tarih orta ghasyrlyq kitap kemirgishterining tuyndysy bolyp tabylady degen pikirin Altyn Orda tarihyn zerttegen shaqta eskergenimiz jón.

Atalghan ghalymdardyng payymdauy boyynsha Altyn Orda turaly Batys pen Shyghys derekteri tipten mif te emes, aqiqattan alshaqtaghan jabayy qoghamda tastay qatyp ornyqqan týsinikter bolyp tabylady. Al, olardyng keybiri – essizdikting «qarabayyr» beykýnә jemisi. Osy qarabayyrlyq úrlyqtan ótken ospadarlyq. Búlardyng basym bóligi kezdeysoq ta, ayaq astynan tua salghan joq: búlar sanalylyqpen faktilerdi almastyrudyn, qújattardy aldyn ala oilastyrghan topsha keste boyynsha kýn tәrtibindegi sayasatqa tarihty matap beruding sharghysy da bolyp tabylady.

Aytary joq. Biz әli kýnge deyin ózimizding tarihymyz turaly ertegidey nashar bilemiz. Búnyng birden-bir sebebi – kenes ýkimetining sanaly sayasaty. Biz bodanynda bolghan Reseyding keshegi qojalary, әlbette, tek týrkilerge tәn Altyn Ordanyng shynayy tarihyn júrt talqysyna saludan esteri kete qoryqty...

Biraq óz bәdikterin týrki tildes halyqtardyng barshasynyng tarihyna sinirip ýlgerdi. Biraq bizding jappay tarihy kór soqyrlyghymyzdyng ekinshi sebebi de bar. Ony eshkim de qaperine alghylary kelmeydi, tap sol turasynda jazugha Múrat Áji, Sergey Baymúhametov t.b. týrki últtarynyng ókilderining dәti barady. Qaperge almau – bilimi kәdik, bәrin әldebir iydeologiyagha japsarmalau ýshin óneshterin jyrtugha beyim «intelliygentter» taypasynyng әreketi. Qysqarta aitatyn bolsaq, búl iydeologiya – ómirding barlyq qyryn bir ghana pikirding qauyzyna syidyrugha talpynys bolyp tabylady...

70 jyl boyy bir ghana iydeologiya saltanat qúrdy...

Ghúndar, german nemese slavyan taypalarynyng qaysysy «progressivti» nemese kerisinshe «kontrrevolusiyashyl» retinde qarastyryldy. «Tatar shapqynshylyghy ómirge әkelgen Altyn Orda KSRO qúramyndaghy últtar ýshin payda әkeldi me?», «Ákelse qanday?» degen saualdar ghalym-tarihshylar enbegine negiz bolghan joq. Bәri de bir ghana «jalghyz dúrystyqtyn» shylbyryna ústatylyp keldi jәne de onda «bәri aitylyp» qoyghan edi…

Jaqsy bilim almaghan jangha aqiqat shyndyqty izdep ne kerek? Ári ony qaydan alaryn bilmese oghan «iyelik et» dep aita alasyng ba?! Altyn ordagha qatysty shyghystyq jәne batystyq orta ghasyrlyq enbekterde onyng túrghyndary manghúl da emes, orys ta emes, «tatar» jәne «ózbek» dep atalady. Búdan Altyn Orda tek tatar men ózbekke ghana qatysty degen úghym tumauy kerek.

Búl ýshin әlbette bir jaghynan – býkil oqyrman qauymyna oy jetimdi formadaghy, ekinshi jaghynan – «ghylymi» mazmúndaghy әdebiyet qajet... Al, tarihy kósem sózderdi búlardyng qataryna qosa almaymyz. Óitkeni, onyng barlyghy da – «ózgeni» «ózdik» etuge talpynaghan bitip bolmaytyn iydeologiyalyq saghyz. Ne bolmasa aqyldynyng aljasuy.

Altyn Ordaghy qatysty Ájinin, Baymúhametov jәne Bushkovtar eng janashyl tarihy zertteui tarihy janasha talpynys jasaushylyqtyng qarlyghashyna ainaldy…

XVII–XIH ghgh. ghylymnyng «klassikalyq» dәuirinde  ghalymdar absoluti shyndyqty izdedi. Ár josyq boyynsha bir ghana «dúrys» pikirding bolghany jón. Búdan tarihshylar da tysqary qalmaydy. Olardyng әrqaysy Altyn Orda memleketining damuyndaghy «birden bir dúrysty» kesteni týzdi. Ári «beydúrysty» jәne «qate» bilimning ókilderimen dau-damaygha týsedi.

Zamana ghalymy kez kelgen bilimning shartty jәne qatysty ghana ekenin jaqsy úghynady. Bir ghana tәjiriybe arqyly qol jetkizgendi birneshe amal-tәsilmen týsindirip shyghugha bolady. Bir ghana derek kózderi negizinde Altyn Orda tarihyn týrlinshe jazyp shyghugha bolady. Jәnede olardyng bireui ghana – «aqiqat» dep alas úrudyng da esh mәni joq.

Onyng ýstine – «bifurkasiya (qaq jarylu) nýktesinen» alghanda el men júrt shyn mәnisinde ózining tarihy tandauyn jasaydy. Ári әr búlghaqtan da tandau jasalyp otyrady. Al, bizge belgili barsha Altyn Orda tarihy әldebir «jalghyz ghana mýmkindik» emes, qayta búrynghy tandaulardyng nәtiyjesi ghana.

Atalghan ghalymdar bizge eng songhy týp negizdegi aqiqatty úsynbaydy, tek derek kózderin «dúrys» oqymaytyndyghymyzdy ghana úqtyrady. Olar osydan yqtimal modelidi qúrastyryp shyghyp otyrady. Sonysy arqyly derek kózderin basqasha da qarastyryp, tәpsirleudi ashyp kórsetip, «Yqtimal Altyn Ordanyn» bir josyghyn aldymyzgha tartady.

Atalghan ghalymdardyng kitaptary – tarihy zertteudegi ózinshe yjdahat pen qúnyttylyqtyng etalony bolyp tabylady. Kýmәn tudyrmaytyny, avtorlardyng ózdik sóz saptamdary bireulerge kәr tókkizip, alaqúiyn sezimderdi bastan keshkizedi. Sebebi búl avtorlar Altyn Ordagha qatysty qatyp qalghan qasang týsinikterding tonyn jibitip otyr! Biraq olarmen eski bodandyq týsinik ayasynda jagha jyrta daulasu óte qiyngha týsedi – óitkeni, búlardyng kitaptary naqty derektik týiindeulerge qúrylghan. Ár taqyrypqa kóptegen derek kózderi arqau bolyp, әr derek kózi jerine jete oy eleginen ótkizilgen.

Sonday-aq olar ózderin birden bir songhy nýkteni qonshy aqiqattyng habarshysymyn dep jahangha jar salmaydy, tek qana әldebir modelidi týzushige balaydy… Biraq ta, olardyng modeliderin joqqa shygharu – qiynnyng qiyny bolyp ta tabylady. Al, eger mýmkin bolsa, onday teristeushi joldyng – tauqymetke toly qiyn sapar soqpaq bolghany da...

Qazaq tarihyshylary songhy soqpaqqa týsedi degen oidamyz.

Aghylshyn ghalymy Kollingvud: «…kez kelgen derek kózining búzyluy bek yqtimal: ana avtor ózining jalghan aqpar alghandyghyna senimdi, ana jazbany epigrafika boyynsha maman dúrys oqymaghan, myna bir bas sýiekti qazyp alghan tәjiriybesiz arheolog uaqyt qatparyn auystyryp alghan, al, myna bireui  – kenkelestik tanytady. Parasatty payymdaugha iyelik etushi tarihshy osynday búrmalaulardy týzetip, aqiqattyng saltanat qúruyn jolgha qongy kerek. Sonda bәri óz ornyna kelip, tarihilyq mәnge ie bola týsedi» degen saliqaly pikir aitady. Búl pikir Altyn Orda tarihyn zertteushilerge qaratyla aitylghanday.

Taghyda sóz tizginin Kollingvudtyng pikirine bereyik: «Biz nening kuәlik bolyp tabylmaytyndyghyn endigi jerde bilemiz. Ol – kýmәnsiz senip oy týpkirine saqtaytyn dayyn tarihy bilim emes. Kuәlikke tarihshy kәdege jarata alatyndar ghana jatady, eger tap solay dep tapsa… Tarihy bilimdi bayyqtyrudyng bir joly – tarihshylardyng dәl qazirgi kezge deyin PAYDASYZ DEP SANAGhAN faktilerdi tarihy dәlel ýshin kәdege jaratudyng amal-tәsilin jýzege asyru… Bayypty ghylymdardyng sanatyna jatatyn tarihta eshbir nәtiyje eng aqyrghy jәne birden bir dúrysty bolyp sanalmaydy. Bizding qolymyzda bar Ótkenning kuәligi kez kelgen naqty mәselening basyn ashyp alghan shaqta, tarihy әdisti qoldanu men tarihshynyng qolayyna qaray ózgeriske úshyrap otyrady. …Árbir jana tarihshy búrynghy saualdargha janasha jauap berumen qanaghattanbay, sol mәselening ózin qayyra qarap shyghuy shart».

Qaytyp oralayyq, bizding búghan deyin aitqanymyzday: avtorlardyng әldeneni bilmeui, әldeneni әdeyi býgip qaluy jәne ónin ainaldyruy (qasastyqtan emes) bek mýmkin. Jylnamalar men shejirelerding bәri de bizge jetken joq.

Shyn mәnisinde, biz kóbine tozyghy jetken jylnamalargha asqan qúrmetpen qarap, onyng qatelikten qashyp qútylmaytyn pendeler jazghanyn esimizden shygharyp alamyz. Pendege tәn alaqúiyn sezimderge boy alghyzyp, basy artyq sózder men ózine únamaghan boyarlar turasynda óz kinәzining jarlyghymen ótirikti qoysha órgizgendermen, dau-damaygha týse almaysyng ghoy. Adamdy aldamshylyqtyng qúzyna qúlatu men jalghan aqparat ónmendeydi…

MÚRAT ÁJI BOLMAGhAN EZGI JAYYNDA

Shyn mәnisinde, biz kóbine tozyghy jetken jylnamalargha asqan qúrmetpen qarap, onyng qatelikten qashyp qútylmaytyn pendeler jazghanyn esimizden shygharyp alamyz. Pendege tәn alaqúiyn sezimderge boy alghyzyp, basy artyq sózder men ózine únamaghan boyarlar turasynda óz kinәzining jarlyghymen ótirikti qoysha órgizgendermen, dau-damaygha týse almaysyng ghoy. Adamdy aldamshylyqtyng qúzyna qúlatu men jalghan aqparat ónmendeydi…

Mine, osy jalghan men shyndyqtyng arasyn aiyryp, Múrat Áji Altyn Orda tarihyna qatysty óz oiyn ortagha salady. Biz tómende avtordyng kitaptarynan terilip alynghan Altyn Ordagha qatysty ýzindilerdi berip otyrmyz.

«Qansha degenmen osy bir ataqty joryq kóptegen mәselelerding basyn ashyq qaldyryp otyr: Rus óz jenilisin Qalqadaghy jenilisten keyin tatar-manghúl ezgisi bastaldy dep sanaydy. Al Úly Dalanyng jenisin óz tarihynda әri jenis, әri jenilis týrinde emes, Jer betinen qypshaq elining joyyluy týrinde jazyp shyqty.

Keremet ghajayyp emes pe.

Qypshaqtar ózderining úlygh jenisterinen keyin tas-talqany shyqqan orystargha qalalaryn, stanisalaryn, egis dalasy men jayylymdaryn qúr tekke syigha tarta salyp, ózderi әlqayda izghayym joghalady… Kóp million halyq joq bolyp ketti degenning ózine senu qiyn! Ózi. Óz erikterimen. Bir saghattyng ishinde. Kerek deseniz izderinde qaldyrmay. Resmy tarihnama bizge tap osylay dep uәjdaydy.

Búnday oqigha oryn alady ma?

Salqyn qandy parasat bizge «han syilyghy» barsha әlemdegi orystardy qamtuy esh mýmkin emes, tek Dondaghy qalalargha qonystanudy qabyldau dep sybyrlaydy. Al, Don Úly Dala emes. Ol – onyng shaghyn púshpaghy ghana.

Rus Daladan jýz ese shaghyn edi…

Búdan shyghatyny «ezgi» jәne barlyghy ony oilap shygharushylarmen baylanysty ekendigi?!

Búl shyndyq, ony oilap tapty. Bizge belgilisi 1823 jyly. Qayda oilap tapty – Peterburgte. Kim oilap tapty – gimnaziya múghalimi.

Ókinishke oray, talay júrttyng tarihynyng túnyghy laylanyp, shyndyghy búrmalandy. Týrlinshe jolmen. Babalary, ózderi jayynda shyndyq jasyrynghan talay úrpaq ósip-óndi. Batys Europa osy jolmen jýrdi osy soqpaqqa XVIII ghasyrda Resey atanghan Rus týsti.

Álbette, bәri bastan ayaq tónerilip qalyptasty.

Jebe men Sýbeteyding joryghy Shynghyshannyng aptyghyn basty. Ol Batysty jene almaytyndyghyn týsindi. Qypshaqtar onyng oigha alghanyna mýmkindik bermeydi! Sulide men Yasyny moyyndamaytyndar. Qolbasshynyng batysqa degen yntazarlyghy 1223 jyly basyldy.

Isting bas-jaghyn ómirdegi kezdeysoq oqigha sheship bere aldy.

Birde Qotan hannyng úly Mangush it jýgirtip, qús alyp ang qaghyp jýrgende olardyng ruynyng kópten bergi dúshpany han Aqqúbúl jolyqty. Ekeuining jol beru kerektin! Bir-birine jol bere bilgende әlem tarihy basqasha órbir edi-au!? Biraq olar bir-birine jol beruding ornyna qylysh suyryp, qan maydan ashty. Nәtiyjesinde jas jigit Aqqúbúl hannyng qolynan qaza tapty.

Búl qayghyly habar Dneprdegi Qotan hannyng iyeligine jetti, ol әsker jiyp Dondaghy Aqqúbúl hangha jol tartty.

Donda zaporojdyqtar emin-erkin ómir sýrip jatqan bolatyn. Jaralanghan Aqqúbúl basyn әreng saughalady. Qarsy shyghugha kýshi jetpeytin ol óz bauyry Ansardy Altaygha kómek әkeluge jiberdi. Al, Altay Dongha «mogoldardy» әkeldi.

Búl Qalqadaghy shayqastan keyin bes jyl ótken song bolghan edi. Búl kezde Shynghyshannyng ózi de baqilyq bolghan edi… «Tatar-mogol ezgisi» osylaysha bastaldy. Búnda túrghan esh masqarashylyq joq edi. Óitkeni «ege//ige» kóne týrki tilinde «qojayyn» degendi bildiredi. Úly Dalada qojayyn – Yasy jәne Sulide payda boldy.

Ári halyqtyng joghaluy, әri «kóshpeli ordanyn» basa-kókteui sekildi eshtenede bolghan joq. Sot kelip, Zangha baghynudy talap etti. Yasy ózara dau-damay men qaru ala jýgirudi erekshe qatandyqpen jazalady… Dalalyqtar arasyndaghy ózara qyrqys pyshaq keskendey tyiylyp, mamyrjay tirilik ornady.

Batys olardy bir-birine aidap saldy, al, Shynghyshan ólim aldynda edi. Mine, tap osylay boldy.

Ishki ómir tap búrynghysynsha bolyp kóringenimen, endigi jerde bәri de basqasha edi.

Dala Yasyny moyyndap, «ózinshe», týrkishe bolyp qala aldy. Olar Donda, Dneprde, Volgada (Edilde) ómir sýrdi. Basqa eshkim ol jerde bolghan joq. Aktash hannan bastap, qyryq buyn almasty. Qypshaqtar búrynnan beri Dalanyng halqy edi.

«Egeni» qabyldap, olar syrttay ózgere salghan joq, tek olar túratyn jer janasha: Altyn orda, Kók orda... dep atala bastady. Jana ómir! Búl әriyne óz izin qaldyrdy.

Dalanyng jana atauynyng óz belgisi boldy: olardy tudyng týsi boyynsha tandady. «Orda» endigi jerde «Yasyny moyyndaghan el» degendi úqtyrdy.

Shynghyshan úldary Altay qaghanatyn (derjavasyn) ózara han biylik jýrgizetin ordalargha bólip aldy. Ýlken úly Joshy batystaghy jerlerdi – Altyn Ordany iyelenip, oghan onyng úly Batu biylik jýrgizdi .

Altyn Ordanyng astanasy retinde Shyghys Europadaghy eng bay qala Saray tandalynyp alyndy. Onyng su búrqaqtary osynda kelgen venesiyalyqtardyng auzyn ashtyryp, kózin júmghyzdy. Saray jyldam arada toghyz joldyng torabyna ainalyp, Shyghys pen Batystyng barsha tauary osynda aghyldy. Kez kelgen qymbat baghaly zat onyng bazarynda saudalandy. Qalada óz isining asqan sheberleri qolónershiler túrdy, olardyng qolynan shyqqan búiymdar vizantiyalyqtardy esterinen tandyra tәnti etti. Mysalgha, arheologtar osy qalanyng ornyna jýrgizgen qazba júmysy kezinde tapqan asqan sheberlikpen jasalghan kofe shyny ayaghy, altyn búiymdar әshkeyleri, altyn tengeler tapty (qazir olar Ermitajda saqtauly).

Shahardyng bay kitaphanasy jәne dana ghalymdarymen aty shyqty. Búnyng bәri býginderi tarihshylar qanisher, «jabayy» dep jazatyn Batudyng astanasynda boldy… Qoldaghy derekter men faktiler bizdi bәrining kerisinshe bolghanyna sendiredi.

Bizge mәlimi, tughan-tuystary Batudy Sayynhan dep atady, búl «ýlken jýrekti, darhan jan» degendi bildiredi. Han semiz әm erinshek jan boldy. Sәn-saltanatty jan sýidi, dastarhan basynda úzyn sonar әngime dýken qúrghandy únatatyn. Ol soghys pen joryq jayynda basyn auyrtpaytyn adam edi.

Álbette, Batu soghysty. Óte tabysty shayqasty. Biraq búnyng bәrin óz erkimen istemedi. Onyng tuynyng astynda Dnepr, Don jәne Edilding múzday qarulanghan ýsh jýz myng qypshaq әskeri boldy. Eger búghan Altaydan kelgen kelimsek «mogoldardy» qosatyn bolsaq, tórt jýz myng adam qolyna qaru ústaytyn edi. Olardy Batugha aghasy Oqtay han jiberdi. Ol Sýbedeydi Altyn Ordanyng bas qolbasshysy dep taghayyndady. Osy bir Shynghyshannyng sýiiktisi Ordagha ataq-danq әkeldi. Tabandy jan bolghandyqtan, Batudy ashsa alqanynda, júmsa júdyryghynda ústady. Han onyng qolyn eshtenden qaqqan joq.

Onyng úsynysymen 1237 jyly ryazan jәne basqada qypshaqtar ordalyqtargha qosylyp, Yasygha bas iydi. 1240 jyly Yasyny moyyndamaghan Kiyevte jazyp-janylghany ýshin at shapan aibyn tóley baghyndy. Búdan keyin Buda men Pesht, Praga, Krakov, Pojega jәne basqada týrki qalalary baghyndy.

Sýbedeyding arqasynda Ortalyq Europada ómir sýrgen qypshaqtar óz ata-babasyn qayyra esterine ala aldy!.. Batu emes, ol polyak, bogem, nemis jәne madiyar әskery serilerining masqarasyn shyghara jendi. Shayqastyng Úlygh Sheberitin. Europa búnday talantty qolbasshyny bilmedi. Onyng әskery amal-tәsili talaylardy airan asyr etti.

Sýbedey Shynghyshan ósiyetin qatang saqtay soghysty. Al, ósiyet algha entelep, týrki әlemi bitken jerge toqtau bolatyn. Bótendi qangha bóktirme. Tek ózine tiyseli ónirdi jaula. 1238 jyly Novgorod jolynda Batu әskerining at basyn keri búrghanynyng sebebi de osy. Álbette, ol eshtenkeden qorqyp jaltaqtaghan joq.

Sýbedey týrkilerding jeri emestigin angharyp, alym-salyq tóleuge kóndirip, keri oraldy.

Mәskeu ózenimen XIII ghasyrda týrki әlemi bitetin. Ary qaray soltýstikke qaray fiyn-ugor halyqtary túratyn jerler edi. Jat jerler.

«Alym-salyq tóleuge kóndiru» ol kezde «jaulap alu» degen sóz emestin, kerisinshe «odaqtas» degendi bilidretin. Alym-salyq degenimiz – kelisimshart jәne salyq tóleu. Tipten qandy jәne súmdyq sóz emes. Shynghyshan әlsiz odaqtasty qorghaudy amanattap ketti. Batu onyng pәrmenin jýzege asyrdy. Bәlkim óte júmsaq jýzege asyrghan shyghar.

Shynghyshan Yasasy Kók Tәnirge dúgha etkeni ýshin, handy moyyndaghany ýshin kez kelgen qalany, kez kelgen eldi qorghaugha mindettedi. Hangha basqa eshbir tartu-taralghy kerek etilmedi. Tek Tәnirge qúldyq úr…

Rusting Batu kezindegi Altyn Ordagha tólegen alym-salyghy osy ghana.

Týrikter óz alymshylaryn syrtqy jaudan qorghay bildi. Mysalgha, Novgorod kinәzdigin Aleksander han qorghady. Ol Vladimir kinәzi men qypshaq tóresining úly edi. Batudyng sarayynda ósip, onyng Sartaqtyng emshektes bauyry boldy. Eki oghlandy da dala әni óz besiginde terbep ósirdi.

Ataqty 1242 jylghy Múz qyrghynynda han Aliskander Altyn Orda salt attylarymen batys әskery serilerining kókesin kózderine tanytyp berdi. Olar! Orystar emes. Orystarda ol kezde armiya bolghan joq, óz oghlandaryn, kelisimshart boyynsha Ordagha әskery qyzmet etuge jiberetin …

Búdan shyghatyny han Aliskander men Nevalyq Aleksandr bir túlghanyng qaqqa jaryluy bolyp tabylady. XVIII ghasyrda Resey tarihynyng jal-qúiryghyn kýzey bastaghan kezde handy «Nevalyq» orys әuliyesine ainaldyrdy. Ol «Nevalyq» bola almaydy, sebebi, Neva shayqasyna esh qatysqan joq. Onda shved pen fin әskerleri ózara soghysty. Ári soghys Rus aumaghynda bolghan joq.

Batu da «qos tarihty» túlgha. Al, ol Shirkeuge kómektesti. Ol biylik jýrgizgen «tatar-mogol ezgisi» dәureninde birinshi kezekte sany birneshe esege artqan orys ghibadathanalary útyp shyqty «Aspangha qol jaydyng ba, Tәnirine jalbaryna ber»,-dep aitty han.

Ol din iyelerin salyqtan bosatyp, jana shirkeuler saldy, onyng úly Sartah diyakon lauazymyn qabyl etti. Shyndyghynda, Batudyng óz basy shoqynghan joq, shirkeuge mәiitti kirgizgeninen zәresi qatty. Biraq onyng bәibishesi hristian dinine endi.

Búdan shyghatyny rim papasynyng tynshylary venesiyalyq Saray-Berkedegi Batu sarayn úzaq uaqyt beker jaylaghan joq. Ol ony Isa mәsih jolyna týsiruge alghashqy qadam jasap, Ordada eng birinshi bolyp ata-baba dinine kýmәnmen qarady… Hannyng búl qylyghy tughan tuystary ýshin satqyndyq sanaldy.

Batu Ordany eki ret satty. Eki ret týrki әlemining bet beynesin ózgertti.

Osy etjendi ker jalqau týrki aqsýiekterimen arazdasty. Olar ony dinge satqyndyghy әm ker jalqaulyghy ýshin ony ashyqtan ashyq jek kórdi. Basynda Batu búghan ýnsiz kónip keldi de, keyin eshkimnen tirek qoldau taba almaghan son, әlsizding jauyzdyghymen aghasyna shaghym jasady, jendet qylyshy talay әziz jandardyng moyynynan basyn domalatty.

Aqsýiekter Otanyn tastap, jat elge aghyldy. Kózine qan qúiylyp, Esi auysqan Shynghyshan túqymdarynan bas saughalaghan biri – Kavkazgha, biri – Batys Europagha qashyp jan saughalady. Al, qalghan bóligi Batugha baghynbaytyn fiyn-ugor kinәzdikteri jerinen pana tapty. Tveri, Kostroma, Mәskeu jәne basqa da ormandaghy qalalardan dalalyq kelimsekter jayly qonys tapty…

Osy bir týrki aqsýiekterining aghyluynan resey saraymandary óz bastauyn alady. Qypshaqtar orys esimderin iyelenip, orys kinәzdaryna qyzmet etti.

Rus ertegidegidey bayydy. Aksakov, Arakcheev, Bulgakov, Godunov, Golisyn, Kutuzov, Kurakiyn, Nahimov, Ogarev, Pushkiyn, Suvorov, Turgenev, Tolstoy, Chirikov, Yusupovter… Ruske ýsh jýz týrki ata-tegi ornyqty!

Ýsh jýz ru. Keleshek saraymandardyng sýt betindegi qaymaghy. Eng myqtylar, eng әleuettiler. Olar Úly Daladan óz Otany týrki әleminen mәngige ketti. Kiyev Rusinen emes, Olardan, bastalady Resey.

Olar, týrki aqsýiekteri, óz babalary siyaqty «ataq ýshin qylyshtaryn satyp» ózge elding bay-batshalaryna ainaldy. Tipti orys patshasy Romanovtar da týrki tekti Kopyl ruynan shyqqan, búl jayynda olardyng әulet shejiresi syr shertedi.

Tonmoyyn Batu ózining erke nazymen Reseydi ómirge әkeldi!

Onyng jenil qolymen shetkeri aimaqtaghy qalasymaq Mәskeu – Mәskeu kinәzdigine ainaldy. Onyng saudamen, qolónermen ataghy shyqqan joq. Onyng jana túrghyndarynyng «Barsha Rusten» alym-salyq jinauymen aty shyqty.

Ol Ordagha qarghybauly ittey berile qyzmet etken shahar-jendet edi».

Kelesi joly Altyn Orda Tarihyna qatysty Bushkov shygharmasynan audarmalar beremiz.

(Jalghasy bar)

Ábil-Serik Áliakbar

Abai.kz

7 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1466
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3240
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5381