Júma, 29 Qarasha 2024
Ne deydi?! 6118 2 pikir 22 Shilde, 2021 saghat 17:47

164,1 mlrd dollar: Qazaqstan kimderge qaryz?

Bir jyldyng ishinde Qazaqstannyng syrtqy qaryzy 11 milliard dollargha kóbeygen. Últtyq bankting dereginshe, 2021 jyldyng 1 sәuirindegi esep boyynsha, Qazaqstannyng syrtqy qaryzy – 164,1 milliard dollargha jetken.

LS saytynyng jazuy boyynsha, byltyr Qazaqstannyng syrtqy qaryzynyng jalpy somasy – 152,7 milliard dollardy qúraghan. Yaghni, bir jyl ishinde qaryz kólemi 11,4 milliard dollargha nemese 7,4 payyzgha artqan.

Sonymen, Qazaqstan kimderge qaryz? Qansha qaryz? Qaranyz:

Qazaqstan biyligi qaryz elderding alghashqy ýshtiginde – Niyderlandy, Úlybritaniya men AQSh túr eken.

Niyderlandygha – 44,3 mlrd dollar qaryzbyz. Byltyr búl soma 44,1 mlrd dollar bolghan. Onan song Úlybritaniyagha – 22,6 mlrd dollar bereshekpiz. Byltyrghymen salystyrghanda qaryz aqshamyz 13 payyzgha ósken (byltyr 20 mlrd dollar bolghan). Sosyn AQSh-qa 13,5 mlrd dollar qaryzbyz. Byltyr 12,9 mlrd dollar bolghan, búl soma.

Sonymen qatar, Fransiyagha – 11,9 mlrd dollar (byltyr 11,6 mlrd), Halyqaralyq úiymdargha – 11,5 mlrd dollar (byltyr 9,8 mlrd), Bermud araldaryna – 10,1 mlrd dollar (byltyr 7,7 mlrd), Qytaygha – 9,79 mlrd dollar (byltyr 9,75 mlrd), Reseyge – 9,2 mlrd dollar (byltyr 8,7 mlrd), Japoniyagha – 5,6 mlrd dollar,  Gonkongqa – 4 mlrd dollar (byltyr 3,7 mlrd) qaryz ekenbiz.

Taqyrypqa túzdyq retinde aita keteyik, osyghan deyin mausym aiynda Esep komiytetining tórayymy Nataliya Godunova hanym Mәjiliske kelip, esep bergen edi. Ol kezde Godunova el qaryzy ósip, Últtyq qor tausylugha jaqyn ekenin aitqan.

Onyng sózderinen keyin ile-shala QR Qarjy ministri Erjan Jamaubaev Ýkimette esep berip, «Últtyq qorda 58,5 mlrd dollar aqsha bar», dep sóilegen.

Al osynyng aldynda Abai.kz aqparattyq portalyna bergen súhbatynda belgili ekonomist Maqsat Halyq memleketting syrtqy qaryzy 167 mlrd dollar ekenin aytqan.

«Osy qaryzdardyng ishinde mәn beretin qaryz – ol Ýkimetting óz qaryzy.  13 mlrd dollar. Osy 14 mlrd dollar óte manyzdy qaryz. Memleket basymen jauap beretin qaryz.

Jәne bir mәn beretin mәsele 40 mlrd dollardan astam qaryz – ózge de sektorlardyng qaryzy dep túr. Sol týsiniksiz bolatyn. Onyng ishinde kvaziymemlekettik sektor otyr. Osy jyly jariyalady. Kvaziymemlekettik sektor qaryzy – 21 mlrd dollargha juyq eken. Qalghan 19 mlrd dolar ózge sektorlargha tiyesili. Ony da anyqtau kerek. Mine, osy qaryzdargha memleket tikeley jauap beretin qaryzdar»,-  degen bolatyn.

Ekonomisting aituynsha, Últtyq qordyng qazir qalghan qarjysy 57 mlrd dollar. Al, ótken jyly 63 mlrd dollar bolypty.

Abai.kz

2 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1581
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3392
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 6601