Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2999 0 pikir 8 Shilde, 2009 saghat 08:53

Shalqar Esten. ATY ANYZ - ARVIDAS!

1979 jyl. Basketboldan KSRO jasóspirimder qúramasy Europa birinshiligine dayyndalyp jatty. Alyp imperiyanyng atynan syngha týser komandany litvalyq ataqty basketbolshy Modestas Paulauskas jattyqtyratyn. Qúrlyq chempionatyna arnap jasaqtalghan komandanyng sapynda 14 jasar Arvidas Sabonis te boldy. Ózinen birneshe jas ýlken sportshylarmen terezesi teng óner kórsetip, júrtty tanqaldyrghan, bolashaghynan zor ýmit kýttirer jas perining әrbir qimylyn baqqan mamandar jana júldyzdyng ósip kele jatqanyn sóz etisti. Biraq tym jas oiynshyny dýbirli dodagha qosugha jýreksingen bapkerler sol joly Arvidasty qúrlyqtyq sayysqa qospay túra túrugha bel baylady. Áytse de, kóp úzamay-aq talantty jas turaly әngime el ishinde keninen qozghala bastady.  

1979 jyl. Basketboldan KSRO jasóspirimder qúramasy Europa birinshiligine dayyndalyp jatty. Alyp imperiyanyng atynan syngha týser komandany litvalyq ataqty basketbolshy Modestas Paulauskas jattyqtyratyn. Qúrlyq chempionatyna arnap jasaqtalghan komandanyng sapynda 14 jasar Arvidas Sabonis te boldy. Ózinen birneshe jas ýlken sportshylarmen terezesi teng óner kórsetip, júrtty tanqaldyrghan, bolashaghynan zor ýmit kýttirer jas perining әrbir qimylyn baqqan mamandar jana júldyzdyng ósip kele jatqanyn sóz etisti. Biraq tym jas oiynshyny dýbirli dodagha qosugha jýreksingen bapkerler sol joly Arvidasty qúrlyqtyq sayysqa qospay túra túrugha bel baylady. Áytse de, kóp úzamay-aq talantty jas turaly әngime el ishinde keninen qozghala bastady.  
«Búrynghy Kenester Odaghynyng eng әigili, eng danqty basketbolshysy kim?» degen súraqqa bir auyzdan «Áriyne, Saboniys!» deytin jauap alarymyz anyq. Arvidas Sabonis - tek KSRO emes, әlemdik basketbol tarihynda óshpes qoltanbasy qalghan aituly júldyz. Onyng alangha shyghuynyng ózi bir mereke bolatyn. Qimyl-qozghalysy, dopqa úmtylysy, әriptesine pas berui kórgen jandy tamsandyrmay qoymaytyn. Jankýierler Sabonisting qatysuymen ótetin matchtardy jibermeuge tyrysatyn. Basketbol patshasynyng ónerine qanshama jan yntyq boldy. Bir ghana mysal, 1986 jyly «Jaligiriys» Batys Germaniyanyng Hagen degen qalashyghyndaghy bedeldi turnirge qatysady. Jarystyng alghashqy kezdesuine bar bolghany 300-ge juyq qana biylet satylady. Degenmen, jergilikti gazetterding alghashqy betterinde Sabonisting de turnirge kelgendigi turaly aqparattar berilisimen kassalarda birde-bir biylet qalmay ótip ketedi. Mine osy oqighanyng ózi-aq jankýierlerding Saboniske degen, onyng oiynyna degen sheksiz mahabbatyn әigileydi.
1964 jyldyng 19- jeltoqsanynda Litvada dýniyege kelgen Arvidas Sabonis 17 jasynda әlem chempiony atandy. Búl basketbol tarihyndaghy rekord edi. Onyng biyik belesterdi baghyndyryp, danqty basketbolshy atanuyna alghashqy bapkeri Yuriy Fedorovtyng da zor enbegi sindi. Ol dopty alyp jýrudi endi-endi ýirenip jýrgen baladan bolashaq basketboldyng jaryq júldyzyn tany bildi. Jәne eng bastysy ol әli ony men solyn ajyratyp ýlgermegen, erkeligi boyynan aryla qoymaghan jasty uaqyt óte kele danqty basketbolshy bolaryna sendire aldy. Óitkeni Arvidas ta kóptegen zamandastary sekildi, ómirding qily qyzyqtaryna aldanyp, sportty jii tastap ketip jýrdi. Jas kezinde Arvidas muzykamen de әuestendi. Basketbol men muzykanyng arasynda basy qatqan balanyng kónilin aulap, aqyr ayaghynda onyng ata-analarymen sóilesip jýrip, óz degenine jetti.
Sabonis kóbinese әdemilik ýshin oinaytyn. Keybir sәtterde oghan nәtiyjeden góri kónilge lәzzat syilar súlulyq manyzdyraq bolyp jatatyn. Múny onyng bapkerleri jii aitatyn. Ol keyde әdemilik ýshin auaday qajet úpaylardy qúrban etetin. Degenmen sporttyng bir bóligi, ajyramas qúramy da osy  kóz sýisindirer súlulyq emes pe?
Mamandar Saboniys-Tkachenko júbynyng ónerin әli kýnge deyin tamsana eske alady. Eki birdey ortalyq oiynshynyn, eki birdey danqty sportshynyng qosarlanuy kýtpegen janalyq boldy. 1984 jyly Parijdegi Olimpiada qarsanyndaghy turnir osy ekeuining úlan-asyr merekesine ainaldy deuge tolyq negiz bar. KSRO qúramasy Parij turniyrinde Sabonis pen Tkachenko júbynyng arqasynda qarsylas shaq keltirmedi.
Sabonisti «Jalghandyqqa kóp barady: kishkentay jaraqatqa bola túrmay jatyp alady, tóreshilerding qateligine balasha renjiydi, keybir sәtterde emosiyagha berilip, óz-ózin ústay almay kóz jasyna erik beredi» dep tabalaushylar da bar. Qalay dese de, salmaghy 120 keli, boyynyng úzyndyghy 2 metr 24 santiymetrge teng alyptyng jýregi nәzik ekendigi ras. Biraq oiyn barysyndaghy kýreste ol mýldem ózge adamgha ainalyp sala beretin. Onyng joldaghan pasynyng tegeurini kýshti bolghany sonday, osalyraq degen әriptesteri ústay almay da qalatyn. Arvidas kez kelgen oiynda eng birinshi kezekte komandagha júmys isteytin. Sol ýshin de әriptesteri men bapkerlerining arasynda ýlken bedelge, qúrmetke ie boldy.
1988 jyly KSRO qúramasy Seul olimpiadasynyng altyn jýldesine qol jetkizdi. Sol jylghy júldyzdy qúramnyng basynda әriyne, Arvidas Sabonis túrdy. 1992 jyly ol litvalyq әriptesterimen birge Barselona olimpiadasynyng qola jýldegeri atandy. Búl sóz joq, Litva sporty ýshin zor tabys sanaldy. 1982 jyly Sabonis Últtyq Basketbol Ligasyna shaqyrtu aldy. Biraq, sol kezdegi sayasy jaghdaygha baylanysty Arvidastyng múhittyng arghy betinde óner kórsetui qyzyq qughan kóptegen jankýierler ýshin oryndalmaghan tilek kýiinde qaldy. Aqyry 1995 jyly Arvidas Sabonis AQSh-qa sapar shegip, asa bedeldi ÚBL birinshiligine qatysyp, «Bleyzers» komandasynyng jeydesin kiydi. Ligada Saba degen atqa ie bolghan ol jana újymyndaghy oiynshylar arasynda da syily boldy. Biraq jasy birazgha kelip qalghan, onyng ýstine eski jaraqattary jii syr bere bastaghan danqty basketbolshy múnda jarqyrap kórindi dep aita almaymyz. Jalpy әlemning ózge qúrlyqtarynan kelgen basketbolshylardyng Últtyq ligadaghy qadamy asa sәtti bola bermeytini anyq. Taghdyr Sabonisting mandayyna da osy joldy jazypty. Ol 2005 jyly ýlken sportpen qosh aitysty.

 

2009 jyl.

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1470
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3245
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5407