Dýisenbi, 6 Jeltoqsan 2021
Ádebiyet 3813 0 pikir 16 Tamyz, 2021 saghat 16:02

Beyjinde qazaq radiosyn qúrghan qazaq...

- Saghat Jaypaqúly, әngimeni óziniz tuyp-ósken ólkeden bastasanyz?

- Men 1935 jyly mausymnyng 15-júldyzynda Ile qazaq avtonomiyaly oblysyna qarasty Kýnes audanynyng Shaqpy jaylauynda Bógenbaydyng besinshi әuleti Qabylbaydyng úrpaghy Qartaydyng úly Jaypaq zәngining otbasynda dýniyege keldim. Shaqpydan bastalyp, shapqylaghan ómir jolym da, әne sol sayyn sahara sekildi órli-qyrly boldy. 1942 jyly qyrkýiekten 1944 jyly mausymgha deyin Dosymbek Baymúratúly saldyrghan Shapqy ishi Bólgensay bastauysh mektebining ýshinshi synybyna deyin oqydym. Otbasy jaghdayyna baylanysty oquymdy jalghastyra almay qaldym. Sodan 1945 jyly mamyrdan 1947 jylgha deyin baydyng malyn baqtym. Ýsh aimaq (Ile, Altay, Tarbaghatay) azat bolghan 1946 jyldan keyin, Ile aimaghy Kýnes audanynnyng ortalyghy Bestóbede ortalau mektep ashyldy. Osy mektepke, әl-auqaty tómen kedey balalarynan qyryq neshe balany ýkimet qarjysymen jataqta jatqyzyp, oqytty. Men de ýkimetting osy qamqorlyghyna iligip 1947 jyly qyrkýiekten 1951 jyly mausym aiyna deyin tolyqsyzdy osy aradadan ýzdik bitirdim de, sol jyly Shynjang ólkelik biiro kadrlar mektebining ýshinshi kezekti oquyna emtihan berip qabyldanyp kettim. Ýrimjide bir jyldan artyq biiro mekemesinde oqyp bitirgennen keyin, 1952 jyly qazan aiynda «Shynjang gazeti» mekemesine joldamamen qyzmetke túrdym. On jeti jasymda aqparat kәsibining tabaldyryghyn osylay attaghan men búl mekemede jana kelgender ótetin alghashqy ótkelde kóshirmeshi, korrektor, qalamaqy esepteu, habar-maqala tirkeu siyaqty úsaq-týiek isterding yrqyna kónip, yghyna jýgirdim.

- Deytúrghanmen, arnauly aqparat mamandyghyn almaghan on jeti jastaghy boz jigitke búl kәsip alghashynda qiyn bolghan shyghar?

- Áriyne, qiyn boldy. Biraq, ózime tiyesili mindetterdi orynday jýrip, redaktorlargha eliktep maqala óndeuge, maqala jazugha talpyndym. Talpynysym tabysqa jetkizdi. Sol kezde qalamy tóselgen jurnalist, qazaq tili gazetining bas redaktory Qaly Ysqaqúly, redaksiya bólimining mengerushisi Búlantay Dosjaniyn, bir betting jauapty redaktory Raqymetolla Ápsheúly siyaqty aqyn-jazushy, redaktor aghalardyng nazaryna ilindim. Bir joly bas redaktor Qaly Ysqaqúly men óndegen bir maqalany býkil redaksiya (hanzu, úighyr, monghol tilinedegi) boyynsha ashylghan jinalysta ýlgi retinde oqyp madaqtady. Osydan shabyt alsam kerek, men jurnalistika mamandyghyn iygeruge barghan sayyn úmtyla berdim. Bos uaqytymda hanzu tili men foto suret týsirdi ýirenetinmin. Ol kezde redaksiyada adam az, gazet redaktorlargha múqtaj edi. Nebәri eki jyl ishinde korrektorlyqty iygerip bolyp, redaksiya bólimine auystym. Sodan kóp ótpey gazetting bir betining jauapty redaktory bolyp shygha keldim. 1962 jylgha deyin «Shynjang gazeti» qazaq redaksiyasynda redaktor, tilshi, foto tilshi bolyp qyzmet jasadym.

- Keyin qanday júmys istediniz?

- 1962 jyly Shynjang partiya komiyteti qazaq tilinde «Yachika túrmysy» jurnalyn shygharudy belgiledi. Men osy jurnalda segiz jyl boyy qazaq redaksiya bólimining mengerushisi bolyp júmys jýrgizdim.

- Siz Bejindegi Ortalyq halyq rodio stansyasynyng qazaq bólimine qalay bardynyz?

- Mәdeniyet zor tónkerisining alasapyrany arnagha týse bastaghan kezde «7-mamyr kadrlar mektebine» baryp shynyghu degen nauqan bastaldy. Búghan әueli Shynjang avtonomiyaly rayondyq partiya-ýkimet salasyndaghy kadrlar baratyn boldy. Men de solarmen birge avtonomiyaly rayon jaghynan Qútyby audanynda qúrylghan «7-mamyr kadrlar mektebine» bardym. Bir kýni tam sylaugha bir qyrman lay jasap bolyp, keshki tamaqqa bara jatqan jolymda bireu meni alystan qol búlghap shaqyryp:

- Ýi, Saghat, qayda jýrsin? Mektep diyrektory seni kóp izdep ketti, shúghyl sharuasy bar kórinedi, – dep mening qol-ayaghymdy jerge tiygizbey ertip ketti. Men sol kisining aitqany boyynsha «7-mamyr kadrlar mektebinin» diyrektory bolyp túrghan Shynjang avtonomiyaly rayondyq partiya komiyteti ýgit bólimining bastyghy Fuuyn myrzanyng kensesine bardym. Ol kórgen jerden maghan jigi-japar bolyp:

- Sen dereu sýt fermasynyng kensesine bar, sol jerde Ortalyqtan kelgen eki adam seni tosyp otyr, – dedi. Ýsti-basym lay-batpaq, kiyim auystyrugha ýlgirmegen men jele jortyp sýt fermasynyng kensesine barsam, onda shynymen eki adam otyr eken. Biri – әskery adam, endi biri – jay kadr. Olar meni kórgen jerden aty-jónimdi súrap, otbasy jaghdayymdy úghysty. Odan song shapagrafpen óshkindeu basylghan bir maqalany somkasynan alyp shyghyp:

- Osynda otyryp myna maqalany audar, – dep mening qolyma ústatty. Men maqalany qolyma aldym da, bas-ayaghyn bir sholyp óttim. Baqsam, Shynjang әskry bólimining dala jattyghuyn ótkizgendigi turaly әdeby habar kórinedi. Úzyn yrghaghy belgili bolghanymen ishinara әripteri maghan jat sezildi. Basqa týsse baspaqshyl demekshi, tәrjymylaugha kiristim. Mening әdetim jazu jazghanda qalamdy úzyndau ústap tez jazamyn. Búl joly tipti kidirmey tez audarugha úmtyldym. Maqalanyng ayaghyna tayap qalghanda:

- Boldy, osy aragha deyin audar, – dedi de audarghan maqalany jiystyryp alyp jatyp ol:

- Habar bizden bolsyn, Ýrimjide arnauly emtihan tekseretin komissiya bar, myna qaghazdy solargha beremiz, tórelik solardan bolady. Eger emtihannan ótip jatsan, Beyjinge baryp Ortalyq halyq radiostansiyasynyng qazaq tilinde ashylatyn radioda isteysin. Al emtihannan ótpesen, óz ornynda bolasyn, – dedi maghan mәn-jәidi týsindirdi.

- Keyin olardan qanday habar aldynyz?

- Arada eki ay ótken song bir kýni taghy bireu maghan kelip:

- Batalion bastyghy seni shaqyryp jatyr, – dedi. Men tizgin úshymen kettim. Áskery salt boyynsha batolion bastyghyna sәlem berdim. Ol kisi qabyldap isharat bildirgennen keyin:

- Sen Beyjinge auysatyn boldyn, shaqyrtuyng keldi, tez dayyndal. Seni mashinamen Ýrimjige aparyp qoyady. Ýshkinnen qalmay Beyjinge jol tartasyn, poiyez beletin de alyp qoyypty, – dep sózin kelte qayyrdy.

- Siz búl búiryqqa birden kelisim berdiniz be?

- Men de «maqúldan» basqa bóten pikir bolsyn ba?! Dereu jýgimdi arqalap jolgha shyqtym. Ýige kelesap Beyjinge auysatyn mәn-jәidy bayandadym, tipti tezdetip jolgha shyghatynymdy aittym. Bastabynda maqúl bolghanymen ýige kelgen song oilanatyn birtalay sharualar bar edi. Balalar jas, jalghyz әiel adam qaysysyna ýlgiredi. Búl túrghydan oilanghanda jyly ornymnan qozghalmaghanym abzal edi. Biraq amal joq, endi tolghanugha, bekimdi ózgertuge kelmeydi, tym kesh. Aqyry úiymnyng belgilemesine moyyn úsyndym. Odan búryn Beyjinge auysamyn degen oy ýsh úiyqtasam da týsime kirmegen edi. Meni dәm-yryzdyq solay jeteledi. Qyzmetting qajeti ghoy desem de, túla boyymdy quanysh ta, qobalju da alma-kezek biyledi. Qauanatynym, Beyjing milliyad elding astanasy, jýrek bitken astana dep soghady. Bilim, mәdeniyet ordasy, ol arada júmys jasau әriyne, men sekildi qazaq balasy ýshin danqty. Al qobaljyghanym, elden alys jerge ketip baram, otbasym qalyp barady. Ýi-ishimdi auystyryp bere ala ma, joq aita salghan sóz be, balalar әli jas degendi oilaysyn...

- Búl sizding Beyjinge túnghysh ret baruyz ba edi?

- Ýrimji men Beyjing aralyghyndaghy poiyz joly maghan onsha jat emes edi. Birqansha jyldyng aldynda Beyjinge eki ret barghanmyn. Biri – 1961 jyly, endi biri – 1968 jyly edi. Búl eki retki saparym mening ómirimde úmytylmaytyn iz qaldyrghan sapar boldy. Osy eki rette de «Mau Zydúng shygharmalaryn audaru, qarau, bekitu» tobyndaghylarymen birge baryp, Biyjinde bir jyldan kóbirek uaqyt túrghanmyn. Áriyne, Beyjinge baru, Beyjinde júmys isteu bir adamnyng sayasy ómirindegi kóp adamgha búiyra bermeytin quanyshty is. Aqyry ansaghan astanagha da kelip jettim. Búl 1969 jyly qarashanyng songhy kezi edi. Sóitip, Ortalyq halyq radio stansiyasyndaghy 15 jyldyq ómir jolym mine, osylay bastalghan. Astanamyz Beyjindegi qazaq radiosy 1971 jyly 1-shi mamyrynda  qúryldy. Men osy radioda tabany kýrektey 15 jyl jauapty bolyp, újymdy basqardym.

- Újymda neshe adam júmys jasadynyzdar?

- Bizding újymda bes últtan qúrylghan 18 adam bolyp, bir-birinen ýirenip, birining artyqshylyghymen birining olqylyghyn toltyryp otyratyn. Olar tónirekting tórt búryshynan týrli kәsipten, týrli mamandyqtan kelgen bolsada qysqa uaqyttyng ishinde óz ara shýiirkilesip qyzmetti barlyq ynta-peylimen berile istedi. Jubauchuan (últy hanzu) myrza mening orynbasarym boldy. Ekeuimimiz bólimning qyzmetinen shashau shygharmaugha úmtyldyq. Bereke-beyimimiz jaqsy bolghandyqtan partiya men halyq tapsyrghan mindetti shamasha sharqymyzsha oryndadyq.

- Sonda radioda qazaqtan basqa últtar da júmys jasaghan boldy ghoy?

- Shyny kerek, ol kezde bir újymda týgel qazaqtyng júmys jasauy mýmkindik emes edi. Qazaqtyng kóptegen últ ziyalylary «últshyl» degen qonyrau taghylyp  shettetilip, aldy sottalghan zaman edi. Mening de jaghdayym mәz emes túghyn. Bayqaymyn, Ýrimjiden at arytyp meni izdep kelgenine qaraghanda, sol kezde olar menen basqa jibi týzu adam tappaghan kórinedi. Qazaq radiosynda júmys jasaghan hanzu, úighyr, monghol jәne dýngen últynyng bәri qazaq tilin jaqsy biletin.

- Sizge búl júmysty basqaru onaygha týspegen shyghar?

- Jasyrary joq, әrqanday is birden sәtti bola bermeydi. Radio eferge shyqqan tús Mәdeniyet zor tónkerisining qúrsauy qol-ayaghymyzdy bosatpay, bir mezgil kibirtiktep qaldyq. Ylghy audarma material beruden asa almadyq. Jerlik qazaq avtorlardyng shygharmasyn berge mýmkindigimiz bolmady. Ózimizden tilshi shyqpady. Sonymen, «olay tartsyng ógiz óletin, búlay tartsang arba synatyn» túiyqqa tireldik. Sýitip jýrgende baghymyzgha jaray qoghamdyq jaghdayda kenet ózgeris bola bastady. Partiya ortalyq komiytetining kóregendigimen «Tórttik tóbe» deytin alapat biylikten alastatyldy. Búghan býkil el halqy quandy. Búrynghy qat-qabat resmiyet-kedergiler alyndy. «Gýl bitken jaynady, til bitken sayrady». Reforma men syrtqa esik ashudyng alghashqy ýrdisi bastaldy. Búrynghyday emes, óz aldymyzgha tilshilik isteuge, aqyn-jazushy men óner adamdarynan súhbat ótkizuge mýmkindik aldyq.

- Osy mýmkindikti sizder eng aldymen neden bastadynyzdar?

- 1980 jyly shilde aiynda Kýngey Múqajanúly, Maqatan Shәripqanúly, Jaqyp Myrzaqanúly qatarly jazushylar Beyjinge mәjiliske keldi. Biz olardy әdebiyet turaly sholu jazugha úsynys ettik. Búl ýsh qalamger aqyldasa kelip «Kórkeyu jolyndaghy qazaq әdebiyeti» degen taqyrypta әdeby sholu jazdy. Sholu sol jyly shildening 5-shi júldyzy radioda oqyldy. Jyiyrma neshe jyl aty óship, iz-tozsyz ketken agha buyn jazushylardan 30 neshe kisining aty atalyp, ataghy әigilendi. Osy әdeby sholu jariyalanghannan keyin qalyng tyndarman qauymdy, óte-móte óner adamdaryn quanyshqa bólep, ýmitke jebegendigi auyzdan-auyzgha anyz bolyp tarady. Tyndarmandar redaksiyamyzgha hat jazyp, alghys aityp marapattady. Birinshi bolyp aqyn, qogham qayratkeri Qúrmanәli Ospanúly hat jazdy. Ol kisi sholudy estigenin aityp qana qoymay, ózgelerding de jaqsy lebizin jetkize kelip: «Sholudyng qúrylymy, mazmúny, til kórkemdigi jaghynan tújyrymdy, kókeyge qonymdy, shyndyq shymyr beynelegen» degen edi hatynda.

- Demek, osydan keyin últtyq әdebiyet pen últtyq ónerdi nasihattaudyng mýmkindigi tuylghan boldy ghoy?

- Áriyne, ol dәuir býgingeden basqasha, әdebiyet-kórkemónerimiz әli de qúlashyn keng jaya qoymaghan kez bolatyn. «Su bastan túnyidy» demekshi, Ortalyq halyq radio stansiyasynda isteuding arqasynda sayasattaghy betalystyng ózgeruin der kezinde iygerip, tiyimdi oraydy qoldan bermedik. Qazaq radiosynyn, әsirese әdebiyet pen kórkemónerding sapasyn jogharlatugha batyldyqpen kiristik. Biz ýshin 1970 jyldardyng sony men 1980 jyldardyng basy qazaq radiosynyng altyn dәuiri esepteledi. Búl jyldary biz bólim atynan qazaqtyng әn-kýilerin kóbeytu turaly biylikke doklat jazdyq. Doklatymyz kóp ótpey bekitildi. Sonymen 1979 jyly «Tórttik tóbe» talqandalyp, zaman jaqsara bastaghan tústa Ortalyq halyq radio stansiyasy men Shynjang halyq radio stansiyasy birlesip, Kýiting qalasynda bas qosyp, ýsh aimaqtyng әn-by ýiirmesinen 70-80 adam shaqyryp, eki aigha juyq uaqytta 100-den astam әn-kýidi taspagha jazyp aldyq. Búghan Ortalyq halyq radio stansiyasynyng qazaq bóliminen Múqamet ekeuimiz barghan edik. Búl ret jazyp alynghan әn-kýiler radiony shyt jana beynege engizdi. Osy әn-kýilerding birtalayy kýni býginge deyin berilip keledi.

Is múnymen tynbady, jaqsy zaman bizdi onan ary qúlshynugha jebedi. Qazaqtyng halyq әnin radioda bergendi qoyyp, dastarqan basynda aitugha da shek qoyylghan zaman boldy ghoy. Eger kimde-kim halyq әnderin abaysyzda aityp qalsa sol kinәli bolyp tergeuge alynatyn. Biraq, aspandy torlaghan osy qara búlt aiygha salysymen on neshe jyl shang basqan últtyq әn-kýilerimizdi altyn qordan izdep tauyp, keybirin qaytadan oryndatyp, radio eferine bere bastadyq. Múnyng ishinde «Aq tamaq», «Mayra», «Aq biday», «Abay kýnim-ay», «Alqonyr», «Súrjekey» t.b sekildi halyq әnderi men halyq kompozitorlarynyng әnderin azat etip radioda jaryaladyq. Búl halyq arasynda ýlken dýmpu qozghady. Shynjang halyq radio stansiyasyndaghylar: «Ortalyq radiodan halyq әnderi shyrqalyp jatsa, biz neden jasqanamyz dedik te, bizde dereu altyn qorgha jýgirdik», – dep kónil-kýilerin bayandaghan qyzyqty әngimelerin estigen edik.

- Radioda aqyn-jazushylar óz shygharmalaryn ózderi oqyghan kezder  bolghan eken. Sol turaly aita ketseniz?

- Halqymyz «kósh jýre týzeledi» demep pe edi. Qúrylghanyna nebәri 10 jylgha jetpegen, onyng birneshe jyly synaq retinde jarty saghattyq audarma habar berumen jýrgen jaghdayda janaghyday jetistikke qol jetkizu onay emes. Sol tústary astanagha kelgen aqyn-jazushylardyng shygharmalaryn ózderine oqytyp tarata bastadyq. Mysaly, Omarghazy Aytanúly, Qausylqan Qozybaev, Maqatan Shәripqanúly, Kýngey Múqajanúly, Qúrmanәli Ospanúly, Erghaly Ábilqayyrúly, Ábdireshit Baybolatov, Júmabay Bilәlúly, Orazqan Ahmetov, Júmadil Maman, Ákpar Mәjitúly siyaqty qalamgerlerimiz radioda poeziyalyq, prozalyq shygharmalaryn oqyp óz ýnderin әlemge taratyp, tomaghasyn alghan qyranday sharyqtady. Múnyng ózi óshkindep, sónip bara jatqan qazaq mәdeniyetining shyraghyn qayta jaqqanday boldy. Qalyng tyndarmannyng kónil-kýiin sergitip, bolashaqqa degen senimin kýsheytti. Áygili әnshilerimizding Beyjinge kelip týrli mәdeny sharalargha qatysu orayyn qalt jibermey, olardy studiyamyzgha shaqyryp, dybys taspasyna әn jazdyryp alyp qaludy әdetke ainaldyrdyq. Mysaly, Qamit Ysqaqúly, Kamal Ishikbay, Kýlman Shýlenbayqyzy, Arzygýl Túrsynqyzy syqyldy әnshilerden orayy kelgende taspagha әn jazdyryp alyp qalyp otyrdyq. Mәdeniyet zor tónkerisi túsynda qazaq halqynyng týrli mәdeniyeti, әsirese dombyra-kýy mәdeniyeti joghalugha shaq qalghan edi. Biz osynday kókeykesti mәseleni eskerip 1980 jyly Ortalyq halyq radio stansiyasynyng basshylaryna halyq әn-kýy múralaryn jinau jóninde ótinish jazdyq. Stansiya basshylyghy búl ótinishimizdi bekitti. Shynjang qazaghynyng әigili kýishilerinen Tayyr Belgibayúly, Dәulet Halyqúly, Kamal Maqayúly, Ghizat Seyitqazin siyqty dombyrashylardy Beyjinge úsynyspen shaqyryp, kóptegen halyq kýileri men óz kýilerin altyn qorgha jazdyrdyq.

- Radiony basqarghan 15 jylynyz qalay ótti?

- Qyzmet bar jerde tabys ta, olqylyq ta, qayshylyq ta, pikir talas ta ómir sýredi. Búl tabighyy qúbylys. Mening radioda júmys jasaghan 15 jyl uaqtym typ-tynysh, mamyrajay, aqausyz, kedergisiz, ylghyy sәtti boldy desem aqylgha simaydy. Qyzmet barysynda kemshilik te, talas-tartys ta bolady. Búlar mýlde otasa almaytyn mýdde qaqtyghysynan tuyndyghan emes. Qayta qyzmetti jaqsartugha, yntymaqty kýsheytuge, algha basugha, janalyq jaratugha baghyttalghan kózqaras. Tanym, pikir jaghyndaghy úqsamastyqtan tuyndaghan uaqyttyq qúbylys. Olardyng barlyghy óz kezinde sheshimin tabyp otyrdy. Biz jastyq kóktemimizdi radio isine arnaghan sol jyldardy maghanaly, berekeli, nәtiyjeli, kónildi ótkizdik dep, kóp últty qazaq radiosy óz bastamasyn jaqsy bastady dep qazir de, keleshekte de aita alamyz.

- Óziniz negiz qalaghan býgingi qazaq radiosynyng júmysyna kóniliniz tola ma?

- Qazir qazaq radiosynda 20 neshe jurnalist, redaktor, audarmashy bar, 44 memleketke ýni jetetin memlekettik aqparat qúralyna ainaldy. Eferge shyghatyn saghat sany kóbeydi. Bizding zamanymyzdaghyday emes, shekteusiz dәuir talabyna ýilesimdi, san-sanaly aidarlar ashyldy. Múnyng ishinde «Auyl auany», «Parasat», «Qaynar», «Zang jәne zamana», «Ekonomika aidyny», «Shipagerlik», «Tehnika tetigi», «Álem ayasynda», «Óner ólkesinde» t.b. lar bar. Osyghan qarap quanasyn. Qyzmetkerlerding bәri jastasty, óz basym olardyng әr qadamyna kýn sayyn sәt sapar tilep otyram. Osy orayda aitayyn degenim: Jastar zamannyng atoyshyldary, olar qay qashanda er jýrek, batyldyqpen eskini yghystyryp, janalyqty jaqtaushylar. Álmisaqtan beri solay. 40 jyldyqtyng saltanatty ótuinde jastardyng qajyrly enbeginen bóle qaraugha bolmaydy. Olar 40 jyldyqty astanamyz Beyjinde ghana ótkizip ghana qoymay, 40 jyldyqtyng alauyn Shynjannyng Ýrimji, Altay qalalary men Qaba, Buyrshyn, Qobyqsary audandaryna, Qanas sayahat rayonyna deyin aparyp tútandyrdy. Múnyng ózi radionyng yqpal kýshin de, el arasyndaghy bedelin de arttyra týsti. Eng manyzdysy radioda júmys jasaghan qart qyzmetkerler men býgingi tanda radioda jemisti enbek sinirip otyrghan buyndardyng bir jerde bas qosuyna ýlken oray tudyryp, óz ara pikir almasuyna, tәjiriybe tanystiyruyna, oy bólisuine keng jol ashty. «Ýlken pyshaq úyalsa da ótedi» degen ata sózi bar emes pe? 40 jyldyq merey toydy toylap otyrghan mezgilde menimen súhbat ótkizuge kelgen aqparat, televiziya tilshilerine radio turaly óz oiymdy bylay týiindegen edim:

Bastayyq radiodan sózimizdi,

Búlaqtyng kózin ashqan kezimizdi.

Bir úrpaq bir úrpaqtan asyp týsip,

Qúlpyrtyp kele jatyr izimizdi.

 

Últ múratyn jalghaghan úrpaqtyng arqasynda,

Órledi órkeniyet shynnan shyngha.

Núrly bolashaqtan jaza baspay,

Kórindik 40 jyldyng qyrqasynda.

 

Ár dәuirding ózindik tanbasy bar,

Qyryq jyldyng tausylmas jalghasy bar.

Bir biyik bir biyikke kóteredi,

Biyikging tipti kórkem aldan shyghar.

- Siz qytay eline belgili baspager, audarmashysyz. Osy saladaghy     enbekteriniz turaly aita ketseniz?

- 1984 jyly qarashadan 1995 jyly mausymgha deyin Shynjang halyq baspasynyng qazaq redaksiya bóliminde oryn basar mengerushi, tete agha redaktor, «Oqyrman óresi» jurnaly bas redaktorynyng orynbasary bolyp júmys istedim. Aqparat ghylymynyng beldi salasy esepteletin gazet-jurnal, radio jәne baspasóz salasynda 40 neshe jyl jemisti qyzmet istedim.  Ashyghyn aitsam, men ómirimde tórt salanyng kәsibine aralastym. Bәrine jetilgen maman bolmasam da olardyng jay-japsaryn birshama qanyq bilemin. Osy tórt salada istegen enbegimning bәrin jipke tizip aityp otyrmay-aq, tek Shynjang halyq baspasynda istegen kezimde ózim jauapty redaktor bolghan shygharghan kitaptar men әdeby audarmalardyng bastylaryn aita keteyin. Olar: «Qytaydyng qazirgi zaman tarihy turaly bilim» (eki kitap), «Sotsiyalizm tarihy», «Til ghylymy mәselesi turaly», «Psihologiya turaly súrau-jaup», «Tarih bilimi sózdigi», «Zang bilimi turaly» (7 kitap), «Jana dәuirdegi partiya qúrlysy» t.b. 200-ge tarta kitapty redaksiyalap baspagha joldap, qyryq neshe kitaptyng jauapty redaktory boldym. «Oqyrman óresi» jurnalynyng 60 sany mening jauapkershiligimde jaryq kórdi. Audarghan әdeby tuyndylarym: «Batysqa sapar» (roman, eki adam birlesip audardyq), «Ergejeyli eli men alyptar eli» (romannan ýzindi), «Ómir», «Biz jastar» (povest), Uanmiynning «Songhy tau», «Sapyrylghan salashylar» (әngime), hanzutilinde jazatyn qalamger Ákpar Mәjitúlynyng «Aqsaq qúlan», «On bestegi Halida», «Átteng romkabay» t.b. әngimeleri. Múnyng syrtynda hanzu avtorlarynyng shygharmalarynan tәrjymalaghan on neshe әngime men ózim qúrastyrghan ýsh kitap bar. Mine, osynday enbekterimnen tys, ózim qalam terbep jazghan ocherek, shalqyma, esse, jana jylgha arnau siyaqty әdeby maqalalarym da óz zamanynda oqyrmanyng alghysyn alyp, jaqsy әser qaldyrghan edi.

Ýkimet jarty ghasyr tókken terimdi, elge sinirgen enbegimdi baghalaghan bolsa kerek, mening ómirbayanym men enbegim turaly jazylghan shaghyn tanystyru 1989 jyly Beyjindegi kitap baspa mekemesi jaghynan jaryq kórgen «Qytaydyng baspasóz salasyndaghy әigili adamdar sózdiginin» (qytay tilinde) 481-betine jәne 1994 jyly Liyauling Últtar baspasy jaghynan jaryq kórgen «Qytay az últ mamandary, oqymystylary sózdiginin» (qytay tilinde) 593-betinde berildi. Al 1999 jyly Beyjinde jaryq kórgen «Dýnie bilim qambasy» atty ýlken jeliles kitaptyng birinshi tomynyng 991-betindegi «Dombyra» taqyryptaghy qytayshagha audarylghan ochergim basyldy әri ocherk altyn medalimen syilandy.

- Siz jalpy ómir jolynyzgha rizasyz ba?

- Órli-qyrly ómir jolymda shyghandap shyngha, qara ýzip ozyp ketpesem de, shama sharqymsha talay kezenderdi astym. Ómirde osy jýrisime rizamyn. Men eki sózding birinde býgingi baqytty zamanda jasaghanyma razy-hosh bolyp «ómir saghan rahmet!» degen sóz mәtelime ainalyp ketken kórinedi. Shynynda solay, ótken ógey ómirding ashty-túshtysyn azda bolsa tatyp qalghan bizder qazirgi baqytty zamanany eresen qasterlep, dәuirding talabyna say býkil kýsh-quatymyzdy qogham qajetine sarqa júmsaghan ekenbiz. Endi oilasam sol kórgen qyzyq, basqan izderimning barlyghy sonadayda jyl soraptarynyng soqpaghynda qalghan tәrizdenedi. «Ómir saghan rahmet!» degen ózimning ýirenshikti mәtelimdi qaytalay bergim keledi...

- Súhbattyng sonynda bala kezinizde este qalghan qyzyqty oqighalardyng birin aita ketseniz?

- Balalyq shaghyndaghy qyzyqty is kimning esinen kóterilip ketedi deysin. Adamnyng bala kezinde kórgeni, estigeni taygha tanba basqanday esinde qalady. Mekenimiz Kýnes audany Shaqpy ishining kýngey beti, Kerege tastyng bauyrayy. Oiynnyng degen tuyn tigetin kezim.

Shapqy ishi yrysty meken, jer jannaty dese degendey, ne keremetting bәri tabylady. Sondyqtan, aqyn Tanjaryq osy qútty atamekendi óz kezinde bylay dep jyrlaghan:

«Tughan jer, atameken – shirkin Shapqy,

Sende oinap, sende ótkizdim bala shaqqty.

Kýn batqansha jýgirip tynym tappay,

Jaghanda oinaushy edim atym zapqy.

...

Jering ken, shóbing shýigin, suyng balday,

Halqyng bar berekeli, yntymaqty.

Ózindey jannat beyne qútty jerdi,

Qayran babam izdep kep qalay tapty?!».

Shapqynyng úshan teniz ken baylyghyn bylay qoyghanda, ang men qúsynyng týrin sanap tauysugha bolmaydy. Ásirese, Kýngey jaghynda shyl, kekilik jer qabystyryp órip jýredi. Bizben kórshi otyratyn Qonysbay atay, da qústy qorghay biletin. Qysta ýide kekilik, kepter baghady. Balapan qústy әues kóredi, qúsqa jaqyndap, qolynan jem berudi erekshe qyzyq sanaydy. Sodan bolar, әr kýni tanerteng bir top bala Qonysbay ataydyng ýiine baryp, mazasyn alatyn kórinemiz. Biraq ol kisi balajan eken, topyrlap barghanymyzgha ish jimay jyly shyraymen qarsy alady. Qús turaly bizge kóp nәrseni ýiretedi, bizdi kórgen jerden:

- Balalar, kelinder, myna qústy bilesinder me, aty ne, qane kim aitady? –dep súray Bastaydy. Biletin balalar men aitamyn dep shu ete týsedi:

- Anau túrghan – kekilik, mynau – shyl, sonau túrghan kepter, – dep atyn atap, týsin týstep jatady.

Qonysbay atay bir iske razy bolghanda aldymen ózi kýle sóilep, balasha quanyp ketushi edi. Búl joly da sonday beyne bayqatyp:

- Barekeldi, dúrys aitasyndar, al sender kórmegen taghy bir qús bar. Ol anau sharbaqtyng ishinde qamauly túrghan qyrghauyl, qarandarshy, ózi qanday әdemi, kózding meyirin qandyrady. Ózdering bilesinder, qyrghauyl myna týbekte jyn atady ghoy, men ony qolda baghyp, paydasyn kóreyin dep ústadym. Árqanday januardyng jauy bolady, bir qyran qús osy qyrghauyldy ilip әketuge ýlgirmey, tasqa soghyp zaqymdap ketipti, sodan әkelip baghyp otyrmyn. Aqausyz jazylghanda tabighatqa qoya beremin. Búl ana ýsheuinen ýlken, jemdi kóp jeydi. Degenmen, qolgha birden tez kóne qoymaydy, belgili barys kerek, aqyryn ýirenedi. Kepter men kekilik baqqangha shapshang kónedi. Ne berseng talghamay jeydi, taghylau keledi, qoldan jem berseng jemeydi. Búlardyng ishinde etining dәriligi, qúndylyghy, shymyrlyghy jaghynan kekilik birinshi orynda túrady. Tәjiriybeli shipager jasy egde tartqan, dene quaty әlsiz, nauqasshang adamgha kekilikting eti, sorpasy tabylmaytyn em ekendigin aitady. Qyrghauyldyn, shyldyng eti de jaqsy desedi. Al kepterding etin ózim jep kórmedim, kepterdi baqqanym etin jeu ýshin emes, mende onday oy joq. Mening birghana oiym bar, ol – qanatty qús ta, tórt ayaqty qonyr ang da adamnyng serigi. Aynalyp kelgende, osylay isteuimning bәri solardy qorghau ýshin bolyp otyr, – dep Qonysbay atay óz oiyn aitqanan keyin, ózgeshe bir tyng әngimege bastaytynday synay bayqatyp, әueli ózi qarqyldap kýlip

- Tamashy bolsyn, qústy kórdinder, tanystyndar, men endi senderge bir qyzyqty әngime aityp bereyin. Sender kekilik turaly taqpaqty bilesinder me, bilmesender men ýireteyin. Kishkene kezimizde bizde osy taqpaqty úl-qyz eki jaq bolyp aityp, bir-birimizdi shenep, múqatyp, tamasha oiynnyng qyzyghyna batatynbyz. Áueli úl taqpaghyn aitatyn:

- Kekilik kekilik ker jorgha,

Kekilikten men jorgha.

Qyzyl túmsyq shau qargha,

Qyzdan basqa jau bar ma? – dep úl jaghy shyrqasa, ile-shala júlyp alghanday qyzy jaghy:

- Kekilik kekilik ker jorgha,

Kekilikten men jorgha.

Úzyn túmsyq shau qargha,

Úldan basqa jau bar ma? – dep qyz jaghy qolma-qol qaruyn qaytaryp, osal soqpaytyndyghyn kórsetedi. Búl teke tires talay tartystan ótip, talyqsyghanda baryp tynady. Osy kezde tór aldynda úrshyghyn iyirip, ózimen ózi bolyp otyrghan

Kýmisqan әjey ishek-silesi qatqansha kýlip sózge aralasty:

- Oi, shal-au, múnyng ne, balalardy әure-sarsangha týsirip, salghylastyryp qoyghanyng qalay. Ýiretsen, bir tәuir regin tapsang bolmay ma? – dep balalardyng eki jaq bolyp aitysqanyn erekshi qyzyq sezinip:

- Ei, balalar, erteng kelinder, men de senderge oquda jalqau balanyng taqpaq ólenin ýireteyin, – degen edi, balalar jaghy birden qúptap:

- Kýmisqan әjey óte jaqsy, ýirenemiz, erteng keleyik, – dep kekilik turaly taqpaqty talasa aityp dumandatyp tarady.

- Balaly ýy bazar degen emes pe? Qonysbay atanyng ýii taghy da dumangha bólendi. Balalar birin-biri tospay dabyrlap sóilep jatqan edi, Kýmisqan әjeyding kóterinki shyqqan dauysy olardyng dabyryn basyp týsti. Kýmisqan әjey keshegi uәdesi boyynsha әngimesin bastady.

- Al, balalar men sóileymin, tyndaysyndar ma? – dep edi, balalar:

- Tyndaymyz, – dep bir kelki ýnmen shu ete týsti. – Endeshe, tynysh otyryndar. Ángime jalqau bala turaly:

- Mening eskishe oqyp jýrgen kezim, bes sausaq birdey bolmaytyny siyaqty, oquda da balanyng bәri birdey bolmaydy. Bireui ýzdik oqysa, bireui orta, bireui nashar oqidy. Sol nashar oqityn mening bir úl synyptasym bar edi. Ózi jalqau, oqu dese basy auyrady, mektepke barghannan barmaghany kóp, tapsyrmany oryndamaydy, doska aldyna shyghudan jaltarady. Sondyqtan, kýnde múghalimning sógisin estiydi. Ony tyndap jatqan ol emes, býgin aitsang erteng úmytyp ketedi. Áueli egeskendey qaydaghy bir taqpaqty ýirenip alyp aityp jýredi. Sol aitatyn taqpaq ólenning mәtini esimde qaluynsha mynanday:

Saldyr-saldyr sәrsenbi,

Saghynghanym beysenbi.

Júma bizding dosymyz,

Senbi bizding qasymyz.

- Búdan ne úqtyndar, beysenbini nege saghynady, júmany nege dos sanaydy, senbi qalaysha jauy bolady?

- Kәne, kim úqty, aitatyndaryng bar ma? – dep súrap edi, balalardyng eshqaysysy júmghan auzyn ashpady.

- Olay bolsa men aitayyn, úghyp alyndar, – dep Kýmisqan әjey búl taqpaqtyng shyghu jay-japsaryn ashalap týsindirdi:

- Eskishe oqyghanda, qazirgidey, jeksenbi kýni demalmaydy. Tek bir ghana kýn – júma kýni demalady. Sol sebepti, júma kýni – jalqau oqushynyng dosy, senbi kýni qasy, saghynatyny beysenbi bolatyny osydan, – degende, balalar qanshalyq týsindi, kim bilsin, әiteuir úzaqsha shulap kýlip jatty.

- Ógizge tughan kýn búzaugha da tuady, sender de, әli-aq mektepke baratyn bolasyndar. Jamanan jiyrenip, jaqsydan ýirenip, jaramdy adam bolyp erjetinder, – dep kýmisqan әjey sózin salmaqtay sóilegende, Qonysbay atay da onyng sózin qúptap:

- Kekilik turaly taqpaq ólendi tamasha ýshin, jalqau bala jónindegi taqpaq ólendi tәlim ýshin aityp otyrmyz. Ylghy oiyngha ghana berilip ketpey, oqugha da yntaly bolyndar, – dep kópti kórgen, kónilge toqyghan eki bilimdi qart sózin ayaqtatqanda, balalar mәz-meyram, razy-qosh bolghanday quana-quana ólendetip ýilerine qaytty.

Shirkin, balalyq shaqtyng kóregen týstey tez óte shygharyn kim oilaghan. Týn úzarsa týs kóbeyedi degendey uaqyt ótken sayyn balalyq shaq maghan qarasyn kórsetpey alystap ketti.

«Joqqa jýirik jetpeydi», talyqqanan taryqqan jaman eken. Bir jyly sheshem nauqastanyp qalghanda ýide ilip auyzgha salar dәn joq edi. Kóktemde elding kóligin, soqasyn әreng jaldanyp jýrip alyp, bir taqiya tary egetinbiz. Sodan bir jyldyq qorekti jabdyp alghanbyz. Qazirgi talshyq etip otyrghanymyz sol, qatyqsyz qara kóje, qara shay shesheme jagha bermeydi. Keyde jýregi qarayyp, basy ainalyp, auzynan qara suy tógiledi. Júmysqa zauqy soqpay, talyqsyp jatyp qaldy. Jalghyz siyrdan jaz boyy tyrnashtap alghan qúrt, may әlde qashan qaghylghan bolatyn. Bizde úsaq mal degen bolmaydy. Jan qysylghanda jaqyndy da izdep kórdik, odan da eshqanday qayyr bolmady. Bәrinen ýmit ýzilip, barar jer, basar tau qalmaghanda, bayaghy Qonysbay ataydyng kekilikting etining qúnary turaly aitqan tәlimi boyynsha qara túzaqty bilegime salyp, em tabylyp qalar degen oimen kekilik ólenin senimmen ekpindete aityp, kýngey betke qaray attandym.

Bir ýili jan elden telmirip kýtken nesibesin meyirli jer ananyng ystyq qúshaghynan terip jep, taryqtyrmaytyn ómir jolyn tapqanyna quandy.

Óz enbegine sýienip tirshilik etu – ómirlik degen mine osy.

- Ángimenizge rahmet!

Súhbatty jýrgizgen Álimjan Áshimúly

Eskertu: Súhbat búrynyraqta alynghan

Abai.kz

0 pikir