Araqty Reseyge 1428 jyly genuez kópesteri әkelse, al qazaq jerine araq qarashekpendilermen birge kelgen kórinedi. Keybir beyresmy derekterge sýiensek, qazirgi kezde adam ólimi boyynsha jýrek-qan tamyrlary, rak aurularynan keyingi ýshinshi orynda maskýnemdikting saldarynan oryn alatyn adam shyghyny túr eken. Jol-kólik oqighasynan opat bolatyndardyng 35-40 payyzy ishimdik saldarynan kóz júmady eken. Sonday-aq mas kýide tóbelesip, kisi óltiru boyynsha da kórsetkish joghary bolyp otyr.
Maskýnemdik – ortalyq jýike jýiesin ulandyryp, aqyl-oydan aljastyrady, adamgershilikten, ruhany baylyqtan júrday etedi jәne adamnyng erkin biylep, esil-derti araqqa ghana auyp túrady. Sonymen qosa densaulyqty tez tozdyryp, adamdy azdyryp, týrli syrqattargha úshyratatyn, enbek qabiletin kemitetin qauipti dert.
Anna Mergenbayqyzy, psiholog:

Araqty Reseyge 1428 jyly genuez kópesteri әkelse, al qazaq jerine araq qarashekpendilermen birge kelgen kórinedi. Keybir beyresmy derekterge sýiensek, qazirgi kezde adam ólimi boyynsha jýrek-qan tamyrlary, rak aurularynan keyingi ýshinshi orynda maskýnemdikting saldarynan oryn alatyn adam shyghyny túr eken. Jol-kólik oqighasynan opat bolatyndardyng 35-40 payyzy ishimdik saldarynan kóz júmady eken. Sonday-aq mas kýide tóbelesip, kisi óltiru boyynsha da kórsetkish joghary bolyp otyr.
Maskýnemdik – ortalyq jýike jýiesin ulandyryp, aqyl-oydan aljastyrady, adamgershilikten, ruhany baylyqtan júrday etedi jәne adamnyng erkin biylep, esil-derti araqqa ghana auyp túrady. Sonymen qosa densaulyqty tez tozdyryp, adamdy azdyryp, týrli syrqattargha úshyratatyn, enbek qabiletin kemitetin qauipti dert.
Anna Mergenbayqyzy, psiholog:
– Búdan arylu ýshin – emosiyalyq, psihologiyalyq tәueldilikten arylu kerek. Bala tuylysymen anagha (ana sýtine, tamaqqa) tәueldi bolady. Búl – instingti tәueldilik. Bala óse kele túlgha bolyp qalyptasuyna psihologiyalyq mәdeniyeti bar ata-ana yqpal jasauy tiyis. Balany derbestikke, tәuelsizdikke, oiyn erkin aitugha, algha qoyghan maqsatyna jetuge tәrbiyeleui lazym. Múnday tәrbie almaghan bala erten-aq qasyndaghy dosyna, ýilengen song әieline tәueldi bolady. Maqsatyna jete almaydy. Ishke oiyn býgip, aita almay, emosiyagha beriledi. Araq ishkende batyldyq payda bolyp, oiyn ashyq aitady, kónili kóterinki jýredi. Bala kezde ala almaghan tәrbiyening ornyn endi araqpen toltyrady. Sodan kelip araqqa tәueldilik bastalady.
Ishimdik saudasynan paydagha kenelip otyrghandar memleketti, halyqty oilaghan bolyp, óz kýilerin kýittep, «spirttik ishimdikterge tyiym salugha bolmaydy» dep, tórt jalghan mifti algha tartady.
Býgingi kýni ishkilikting kesirinen qanshama qayghyly oqigha oryn alyp, qanshama shanyraq shayqalyp, qanshama әiel jesir, qanshama bala jetim qalyp otyr. Jalghan mifterdi algha tartpay, keybir elderdegi siyaqty zandy qatandatu, araqqa tyiym salu kerek siyaqty. Mýmkin kóshede, qoghamdyq oryndarda spirttik ishimdik ishkenderdi bir ay qoghamdyq júmysqa jegip, ýlken mólsherde aiyppúl salyp, tәrtipke shaqyrghan jón shyghar? Óitkeni býgingi kýni maskýnemdikting әkelip otyrghan qasireti jeterlik.
Ne desek te, qol qusyryp qarap otyrmay naqty sharalar jasamasaq, búl indetting keleshek úrpaqty ulap, qoghamgha talay qasiret әkeleri haq.

Jalghan mifter:

1. Adamdar osy uaqytqa deyin iship kelgen, búdan keyin de ishe beredi;
2. Ishimdikke tyiym salu arqyly memleket budjeti qomaqty qarjydan qaghylady. Búl el ekonomikasyna keri әserin tiygizedi;
3. Samogon jasaushylar, kólenkeli biznes kóbeyedi;
4. «Qúrghaq zan» eshqashan tiyimdi bolmaghan.
Mifke qarsy miyf:
1. Araq qanshalyqty az bolsa, adam ony sonshalyqty az ishedi. Bolmasa ishpeydi;
2. Skandinaviya, Ýndistan, Arab elderinde araqsyz-aq ekonomika qarqyndy damuda;
3. Kerisinshe býgingi kýngi alkogoli ónerkәsibindegi kólenkeli biznes toqtaydy. Samogon jasaushylar az. Demek ishushiler de azayady;
4. «Qúrghaq zan» engizilgen kezenderde, ishushiler sany 40-60 payyzgha deyin kemigen.

Qaldar BEK
“Alash ainasy” gazeti 10 shilde 2009 jyl