Dýisenbi, 18 Qazan 2021
Ádebiyet 1439 5 pikir 6 Qyrkýiek, 2021 saghat 14:07

Aqparattyq qoghamnyng últtyq modeli qanday boluy kerek?

Kýlli әlem boyynsha tehnologiyalyq damudyng asa manyzdy faktory – aqparat bolatynyn әleumettanushy ghalym Daniyel Bell 1973 jyly jaryq kórgen «Aldaghy postindustrialdy qogham» enbeginde boljaghan.

Onyng izin jalghastyrushy britandyq әleumettanushy Frenk Uebsterding «Aqparattyq qogham teoriyasy» kitaby kóp talqylanyp, óz uaqytynda syngha da úshyrady. Soghan qaramastan boljamdar dәl kelgen: tehnologiyalar men telekommunikasiyalardyng damuyna baylanysty dәstýrli hәm agrarlyq kezennen keyin ýsh ghasyr ýstemdik qúrghan industrialdy dәuir qúldyrady da, ornyna bilim men aqparat jetekshi ról atqaratyn jana tiptegi aqparattyq qogham keldi. Býgingi ózgeristerding terendigi men auqymyn, kompiuterlendiru men aqparattandyrudyng tehnologiyalyq, ekonomikalyq jәne әleumettik saldaryn eskere otyryp, transformasiyalyq prosesterdi zertteushiler adamzat damuynyng búl tórtinshi kezenin «aqparattyq tónkeris» dep atap jýr. «Kýshti de quatty qúral tabylghannan keyin adamzat kýrt damyp ketti» degen Bill Geyts jana dәuirdi «aqparattyq magistrali» dep atady. Rey Kursveyl, Mitio Kaku, t.b. futurologtardyng 1990 jyldardan beri qaray jasaghan boljamdary da jýzege asty: búl kýni әrtýrli qyzmet týrlerin internet arqyly op-onay paydalanyp jýrmiz.

Bir aita ketetini, aqparattyq qogham sipaty óz ortasynyng ereksheligine qaray әrtýrli damityny dәleldengen. Aqparattyq qoghamnyng jetekshi teoretiygi Manueli Kastelis: «Aqparattyq tehnologiyalar men jahandyq ekonomika arasynda adamdardyng «aluan týrliligi» jatyr», - degende, osy nәrseni menzese kerek. M.Kastelis «Haker etikasy» maniyfesin jazghan finn әleumettanushysy Pekka Himanen ekeui mysal retinde aqparattyq qoghamnyng mynaday aiqyn kórinisterin úsynady:  Silikon alqaby modeli – ónimderin naryqqa shygharudy maqsat etken ashyq aqparattyq qogham; singapurlyq modeli – avtoritarlyq aqparattyq qogham; finn modeli – adamdardyng baquattyghyn kózdegen ashyq aqparattyq qogham. Sol siyaqty, búl ghalymdar Qiyr Shyghys órkeniyeti qalyptasyp jatqan Aziya kontiynenti elderine de osynday taldau jasaydy.

Jahandyq ózgeris qazaq elin de ainalyp ótpegeni ras. Bizdegi qoghamnyng naqty kórinisin sipattap,  syny baghasyn berer bolsaq, eng aldymen, qazaq elining otyz jylgha sozylghan daghdarysty jaghdayyn taghy auyzgha alugha tura keledi. Osy uaqytta bilim men ghylymnyng akademiyalyq dengeyi tómendedi, qoghamdyq sanany janghyrtatyn әleumettik instituttar qalyptaspady, jemqorlyq qalypty nәrsege ainaldy.

Endeshe, osy qalpymyzda aqparattyq qogham qalay týzilip jatyr? Biz qayda bet alyp baramyz? Búdan bylay  neni kózdep, neni maqsat etuimiz kerek?

Búl turaly «Aspandau» ghylymiy-bilim beru Qorynyng negizin qalaushy, tarih ghylymdarynyng kandidaty Qanat Núrov ózining «Aqparattyq qogham aghartushylarynyng maniyfesi» enbeginde taldap, aqparattyq qoghamnyng qazaqstandyq modelining sipatyn aiqyn kórsetip beredi. Aqparattyq qogham iydeologiyasy boyynsha adam óz-ózin ýzdiksiz jetildirip, aqparat almasyp, jan-jaghymen qarym-qatynasqa ashyq boluy kerek. Dene enbegining dәuiri ótkendikten, endigi jerde talanty men intellektualdy qabiletining arqasynda nәpaqysyn tauyp jey alatyn boluy kerek.

Búl enbeginde avtor aqparattyq qogham kórinisin anyqtap beretin barlyq kriyteriylerdi anyqtay otyryp, bizding qoghamnyng qazirgi ahualymen baylanystyrady. Búdan bylay qyzmet kórsetu, aqparattyq sektor mamandarynyng bilimi men tәjiriybesin qalyptastyru, adamy kapital, kәsibiylik pen bilimning manyzy erekshe bolady. Alayda, barlyq izgi bastamalardy algha bastyrmay otyrghan bir ýlken kedergi bar. «Kez kelgen ortaq is, memleketti qosa alghanda, jeke mýddelerdi iske asyrudyng qajetti sharty bolyp tabylady. Alayda, ortaq is ortaq mýddege paydalanylmay, jeke paydany kózdese, onda ol bayandy bolmaydy», - degen avtor qoghamdyq ókilettikterdi ózining jeke mýddesine paydalanatyn sybaylas jemqorlyqtyng  qauiptiligin aitady. «Jýielik masshtabqa jetken sybaylas jemqorlyqqa eshnәrse ózdiginen qarsy túra almaydy. Zandy qataytudyng da, sybaylas jemqorlyqqa qarsy kýresting de, osy kýreske jana budjet bóluding de qauqary bolmaydy», - deydi ghalym.

Búl kedergini enseretin bir ghana nәrse bar, ol – qogham sanasyn ózgertu. Ol ýshin ghalym jana serpindegi ghylym-bilimge basymdylyq berudi úsynady.

Sol siyaqty aqparattyq qogham mәdeniyetin qalyptastyru da óz nәtiyjesin bermek. Múnyng bәrine avtor úsynghan qúndylyqtardyng obektivti jýiesin týsinu jәne qoldanu arqyly qol jetkizu manyzdy bolmaq.

Aqparattyq qoghamgha ayaq basqan kezden-aq búqaralyq arparat qúraldarynyng dәuiri tughany ras. Media salasynyng jýktemesi artyp,  aqparattyq yqpaldyng kýrt óskeni bayqaldy. Ártýrli mәdeniyetter ózara әrekettesip, sonyng ishinde, batys mәdeniyeti basqalarynan góri keng tarala bastauy últtyq erekshelikterimizge әserin tiygizbey qalghan joq. Sóitse de qazaq halqynyng aqparattyq qoghamdaghy ústanymy, últtyq iydeologiyasy qanday boluy kerek?

Avtor últtyq salt-dәstýr, erekshelikterimizge keninen toqtala kele, qazaqtardyng últtyq ereksheligi antropologiyalyq, genetikalyq jәne mәdeniy-geografiyalyq jaghynan alyp qaraghanda әrtýrli bolghanymen, olardyng salt-dәstýrleri men әdet-ghúryptary bir ekenin, erkin, qonaqjay, darhan halyq bolghanyn aitady. Batyrlyq, erkindik, әnshi-serilik, óner, barlyghy o bastan qazaqqa tәn. Qazagha el bolyp qayghyryp, quanyshty el bolyp toylatatyn halyqpyz. Jahandanu ýrdisi boyynsha osy kezge deyin batystyng «jabyq erkindigi» prinsiypimen kóbirek әuestenip ketkenimiz ras, alayda, aqparattyq qogham jan-jaghyna «ashyq» boludy nasihattaydy. Al búl bizding qanymyzda bar. «Endeshe, osy ereksheligimizdi nege algha tartpasqa?» degen iydeya aitylady.

Tolyqqandy aqparattyq qoghamda biotehnologiyalar, robototehnika, gendik injeneriya jetistikteri adam iygiligine paydalanylyp qana qoymay, tәn men sananyng damuyn psihofizikalyq tehnologiyalar ýilestiretin «aqyldy adam» sanaly evolusiyasy da jýzege asyryluy maqsat etiledi. Sonyng nәtiyjesinde, adamnyng ómir sýruding sapasy, formasy men úzaqtyghy neghúrlym ózgermek. Múnda ghylym men bilimge, intellektualdyq, shygharmashylyq damugha basymdylyq berilui tiyis.

Ókinishke oray, elimizde aqparattyq qogham iydeologiyasy memlekettik dengeyde әli qalyptaspay jatyr. KSRO ydyraghan kezden-aq ruhany salada payda bolghan bos kenistikting orny әli toltyrylghan joq. Múnyng sebebi postkenestik qoghamda beleng alyp, keyin órship ketken dini, jalghan diny jәne basqa da ghylymy emes ruhany ilimderden der kezinde qorghalmaudan tuyndaghanyn avtor joqqa shygharmaydy. Onyng oiynsha, o basta memleket tandau jasaghan kapitalistik baghyt ta óz dengeyinde damymaghan. «Dәlel-dәiekpen moyyndaytyn bolsaq, klassikalyq naryqtyq núsqadaghy jeke kәsipkerlik arqyly kapitalizmning damuy elimizde sayasy búghattalghan», - dep atap kórsetken ghalym kóp jyldar boyy batystyq kәsipkerlik damu modelin engizuge tyrysyp kele jatqan otandyq reformatorlardyng әreketin syngha ala otyryp, búl rette «Qazaqstannyng etnikalyq, islamdyq jәne postkenestiktik dәstýrlerin eskermey túryp», búl isti jýzege asyru ekitalay ekendigin aitady. Kósh basyndaghy lauazym iyelerining ortaq mýddege basymdylyq bermey, jeke mýddeni kózdep ketuinen el damuynda kóp olqylyq oryn alghandyghyn jasyrmaydy.

«Sonda biz qanday qogham qúryp jatyrmyz? Eger zayyrly qogham bolyp qalghymyz kelse, eldi nege ýiretemiz? Qanday moralidy basshylyqqa alamyz?» - degen avtor: «Aqparattyq tehnologiyalarmen birge qoghamda tiyisti mәdeniyetti damyta alsaq qana Qazaqstan suyrylyp algha shygha alady. Búl ýshin bilim beru jýiesinde aqparattyq qoghamnyng jana túlghasyn qalyptastyru qajet», - deydi.

Endeshe, múnday túlghanyng modeli qanday bolmaq, sony qarastyryp kóreyik.

Tehnologiya ghasyrynda adam dene enbeginen qol bosatyp, neghúrlym óz-ózin shygharmashylyqpen damytugha betbúrys jasaydy. Jahandyq aqparattyq qoghamdastyqtaghy ýzdiksiz ózgeristerge dayyn әri belsendi, aqparat almasugha dayyn, ortaq kelisimge keluge beyil. Eldegi, ya әlemdegi kýtpegen ózgeristerge ashyq, ghylymgha qayshy syny emes oilaudyng dogmatikalyq formalaryna tәueldi emes, ruhany jaghynan jәne tereng bolyp keledi. Múnday túlgha  jalpyazamattyq últtyq iydeyany ústanady, óz Otanyn birtútas el dep tanyp, erekshe mәdeniyet retinde jaqsy kóredi. Ol erkin qúqyqtyq sanagha iye, erkin qúqyqtyq kategoriyalargha sýiene otyryp oilanady, jeke jәne kópshilik ortada óz-ózin qorghay alady. Aqparattyq qogham adamynda әr iste ishki motivasiyasy boluy manyzdy. Ol emosionaldyq daghdarysty enseruge, jahandyq aqparattyq qysymnyng kýizelisterine tótep beruge әrkez dayyn boluy kerek. Tek osy kezde ghana adam búl qoghamdaghy ózine layyq rólin, ózindik orny men ómirding mәnin taba alatyn bolady.

Elimiz adamy kapitalgha investisiya sala bastaghanda ghana bilim ekonomikasyna kóshu tiyimdi jolgha qoyylmaq. Mәselen, damyghan elderde adam kapitaly progresting negizgi faktory bolyp tabylsa, bizding elde búl jolgha qoyylmaghan. Tәrbiyege sýienetin, ghylymy negizdi bilim arqyly qoghamdy modernizasiyalau joghary bilikti adamy resurstargha sýienbey, jýzege aspaydy. «Bilim beru mekemelerining akademiyalyq erkindigin jәne ózin-ózi basqarudyng avtonomdylyghyn saqtay otyryp, ýzdiksiz akademiyalyq bilim beruding birynghay últtyq modelin ornatu qajet», -degen Q.IY.Núrov elimizde ziyatkerlik ortanyng sapasyn arttyratyn joghary bilikti adamy resurstardy «aghartushylar» dep ataydy jәne olardy aqparattyq qoghamdy qalyptastyratyn túlgha retinde kóredi.

Maniyfesting maqsaty – qúqyqtyq memleket, tanymnyng damyghan jedel komponenti, obektivti qúndylyqtar jýiesi, jalpyazamattyq últtyq iydeya jәne erkin qúqyqtyq sana-sezimi bar ashyq azamattyq qogham retinde Qazaqstanda aqparattyq qoghamdy qúrugha zamandastarymyzdy shabyttandyru bolyp tabylady. Ár qazaqstandyq ýshin qoljetimdi búl kitaptyng elektrondyq núsqasyn «Aspandau» qorynyng aspandau.kz saytynan tabugha bolady.

Búl kitap nesimen qúndy?

Rasynda da, bizge eng aldymen, aqparattyq jýiege qadam basqanymyzdy týsinip alu manyzdy. Endigi jerde qay baghytta, qanday prinsiptermen damimyz? Ghylymi, әdebi, publisistikalyq sheshimderding ózegine ne jatuy kerek? Búl – osy siyaqty kóp súraqtargha jauap beretin asa kerekti ghylymy enbek.

Anar Kabdullina,

әdebiyettanushy

Abai.kz

5 pikir