Dýisenbi, 18 Qazan 2021
Ádebiyet 3193 3 pikir 6 Qyrkýiek, 2021 saghat 14:57

Abaydan úshqan aqsúnqar

Bekzat bolmysty Bayghabyl balasy

Semey oblysy Abay audanynan kelgen, ózin Erkin Júmataev dep tanystyrghan ashyq jýzdi, bekzat bolmysty bala ekeumiz boyymyz jaghynan alghanda ol – kók tiregen qúryqtay, men – jerge shanshyghan syryqtay bola túra, «Balmúzdaq-88»-ding bazarynda bir-birimizge birden-aq bauyr basyp ketip edik.

Ózi sol jyly kóktemde ghana qazaq tili men әdebiyetinen túnghysh ret Almatyda ótken oqushylardyng respublikalyq olimpiadasynyng sóz sayysynda erekshe kózge týsip, tap osy KazGU-ding arnayy jýldesin qanjyghalap ketken myqty eken.

Osynau bir ay boyghy abituriyenttik alasapyranda jurfakqa mektepten keyin qújat tapsyrghan túnghyshyna taqymyn qysa birge kelip, balasynan beter taghat tappay jýrgen birneshe ata-ana boldy. Solardyng biri boyy eki metr Erkin úlyn ertip kelip bәigege qosqan Bayghabyl aghamyz bolatyn. Jón súrasyp, bizderdi joldas qylyp jibergen de sol aghamyz. Bir ónirden kelgendikten be, әlde, «jankýiersiz» jalghyz jýrgendikten be, aghamyzdy birden-aq  jaqyn tútqanmyn.

Jaqyn tútamyn dep, «jaghalaudan janylysyp» ketsem kerek, birde synaqtan sәtti ótkenime sýiinip shyqtym ba eken, әlde, kezdesken kedergige kýiinip shyqtym ba eken, әiteuir, әldebir emtihannan terlep-tepship syrtqa shygha sala, basqa emes, tap Bayghabyl aghamnan temeki súraghanym qay sasqanym desenizshi. Shynymdy aitsam, ózimshe «pont» ústay qoymaqshy bolghan shygharmyn, әitpese tap sol kezde temeki degen әzәzilge tipti de әuestigim joq bolatyn.

Bastapqyda múnday «batyl búiymtayyma» abdyrap qalghan agham, artynsha tóbemnen tyshqangha tóngen týiedey tónip túryp, «temeki tartqan ne tenim» ekenin esime salghan. «Qaydan bileyin, shynashaqtay shәntiyip shygha kelip: «Ákelshi, agha, temekinnen!» demesi bar ma», – dep, kýldiretin keyinnen.

Oydy oyatqan olimpiada

Úly Abaydyng kindik qany tamghan Jiydebay auylynda dýniyege kelip, sózding qadirin biletin ólkede ósip-óngen Erkin bala, byldyrlap tili shyqqannan-aq tandayy taqyldap, «Bes nәrseden qashyq bol, bes nәrsege asyq bol», – dep, taqpaqtatyp, jastayynan «nәfrәtli» nәrselerden kónil tighan, «ghibrәtli» dýniyelerdi oigha jighan jetkinshek bolghan eken.

Onyng ýstine mektepte qazaq tili men әdebiyeti pәninen «Abay joly» roman-epopeyasynyng dýniyege keluine ýlken ýles qosyp, «dana Áuezovtyng dara shәkirti» atanghan, keyinnen «Abaydan son» romanyn jazghan әigili jazushy, úlaghatty ústaz Kәmen Orazalinnen dәris aldy. Kókiregi qazyna aqsaqal Shynghystau ónirinde jýrip-aq Abaydyng múrasyn dәripteu arqyly qazaq ruhaniyatynyng kemeldenuine ýles qosudyng keremet ýlgisin kórsetken.  «Abay jerining jastary Abaydyng jýz ólenin jatqa biluge tiyis!» degen dәstýrdi de qalyptastyryp edi. Múnan keyin jany óner men әdebiyetke jaqyn bizding Erkin ruhtanbaghanda, kim ruhtanady.

Dey túrghanmen, sóz qúdyretine kókiregi túnyp túrsa da, vetvrach, zootehniyk, zooinjener syndy auyl ómirine auaday qajet mamandyqtyng búiyrghan bireuine jaymen ghana jarmasa ketudi qiyaldanqyrap qoyyp, әzirge jurnalistika atty óner bar dep «eskermegen, paydasyn kóre túra teksermegen» boyshang balanyng arghy oiy mektep bitirer jylgha deyin KazGU-ding jurfagy atty auyldan mýldem alys bolatyn.

Qúday ondaghanda, tap sol jylghy kóktemde Almatyda alghash ret ótkizilgen qazaq tili men әdebiyetinen oqushylardyng respublikalyq olimpiadasy bolashaq mamandaghyn tap basyp tanday almay, tapyraqtap jýrgen qasqanyng oiyn oyatyp, kókireginde qoparylys, sanasyna silkinis jasaghan edi.

Aqyn aruaghynyng anyq jelep-jebegeni degen osy bolar, olimpiadanyng sheshushi ainalymynda Abaydyng belgili bir ólenin oqyp, mazmúnyn taldap beru turaly tapsyrma týsipti. Kókten izdegeni jerden tabylghanday kýy keshken sabazyng sol sәtte-aq atasynyng bir emes-au, birneshe ólenining kópshilikke beymәlim, tolyq núsqasyn jatqa soghyp jiberip jәne olardyng mazmún-maghynasyn da «mýshe-mýshelep» berip, әdilqazylar alqasynyng auzyn ashtyryp, kózderin júmdyrypty.

Osylaysha, osynau dýbirli dodadan basqa emes, tap osy KazGU-ding arnayy jýldesin oljalauy qiyalyna qos qúlash qanat bitirip, jurfakqa tótesinen týsiretin joldama alghanday jeliktirgen. Auylgha bilim bәigesinen alghan alapat әseri men keude kernegen quanyshy eki metrlik boyyna syimay oralyp, ústazdary men jerlesterining qoshametinen kókke kóterilip ketken qiyalynyng qúiryghyn da ústay almay qalghan.

Eng bastysy – osynau olimpiada saparynda sóz ónerine týpkilikti den qoyyp, jer-jahandy sharlaytyn, janalyqty jyrlaytyn jurnalist bolamyn degen asqaq arman onyng kókiregine nyq qonaqtaghan bolatyn.

Qos kurstyng qúrdasy

Alayda, alghashqy jyly jurfaktyng kýndizgi bólimi Erkinge jyly qabaq tanyta qoymady. Tek synaq tәrtibining búzylmaghandyghyna kóz jetkizgen mәrt minezdi әke men bala student atanugha jalghyz-aq úpaydyng jetpey qalghanyna jabyrqamastan, kómek dәmetip «kókelerdi» de jaghalamastan, tipti, «ókpelep qalyp», ózge oqudy tandamastan, qújattaryn osy fakulitetting syrttay bólimine qayta tapsyrdy.

Osylaysha, arman biyigine alghashqy qadamyn «syrttay» basyp, elge oralghan Erekeng әigili Shynghystaudyng bókterinde birer jyl qúrylys salyp, qoy baqty.

Degenmen, qoy sonynan qiyaldana qoqiyp at ýstinde kele jatqanda da, qúshaghyna qysqan qozy-laqty manyratyp qotangha tasyp jatqanda da, lay ezip, kirpish qalap jatqanda da tezirek jurnalist atanyp, alys-alys elder men asu-asu belderdi aralap jýretin kezin armandauyn әste qoymap edi.

Ayynda-jylynda aru Almatygha kezekti sessiyagha soghatyn Erekenning manday terimen tapqan tabysy abituriyent kezde aghayyndasqan bizderge de jetip jatatyn. Ondayda mәrt minezdi, jomart jýrekti «zaochniyk» dosymyzdy qúshaq jaya qarsy alyp, ózimizding tiyip-qashyp jazyp-syzghan konspektimizben jan-jaqtan «jarylqaymyz».

Esesine Erekenning arqasynda studentter qalashyghynda ornalasqan «KazGU-gradtyng tamaqtanu kombinaty» atty óte manyzdy mekemege jiyi-jii qatynau qúrmetine ie bolatynymyzdy, ózge de «asyp-tasatyn, shóldi basatyn» týrli-týrli «mәdeny oshaqtarda» talay kýn boyy as ta tók qaujandasyp, talay týn boyy arqa-jarqa taltandasyp, jalghandy jalpaghynan basyp qalatynymyzdy nesine jasyrayyn.

Osylaysha eki kursty syrttay oqyp bitirgen Erkin kýndizgi bólimge auysqanymen, talapqa sәikes oqudy ekinshi kurstan qayta bastauyna tura kelgen. Asyghyp-aptyghudy sirә da bilmeytin syrbaz Erekeng oghan da sasqan joq. Esesine eki kursqa da ortaq dos – eki buynnyng da tel ósken úly bolyp shygha keldi. Desek te, jasyratyny joq, key-keyde ózimizden keyingi kurstan Erkin dosymyzdy eptep qyzghanyp ta qalatyn kezderimiz bolady.

Bozala tandaghy bozbala shaqta

Jogharghy kurstarda Erkin ekeumiz jurfaktyng әigili 5-jataqhanasynyng 407-bólmesinde birge túrdyq. Osynau qútty mekende bozala tandy kóz ilmesten atyratyn bozbala shaqta birde ash, birde toq jýrip, bastan keshken esten ketpes oqighalardyng esebi joq shyghar, sirә...

Biraz jyl syrttay oqudyng salqynyn kórip kelgen ol ishtey oqudyng jyly qúshaghyn iygeruge qúsharlana kiriskeni de esimde. Kóshten qalyp ketkendey-aq, konspekt shimaylaudan bas kótermesten kitaphanagha týney jazdap, qatarlastaryn kuyp jetuge bar ynta-shyntasyn salghan edi sabazyn.

Ózi ýnemi izdenis ýstinde jýretindikten, әr nәrseni ýirenuge de qúshtar. Tipti, esh erinbesten, sol kezde redaksiyada júmys istep jýrgen maghan ilesip, gazet basu sehyndaghy qara boyaudyng iyisi men balqyghan qorghasynnyng ysy qolqandy qabatyn baspahanadaghy kezekshilikke barady. Týs aua bastalyp, korrektorlar men qarip terushilerding arasynda zyrqyraumen tang ata bir-aq ayaqtalatyn biz ýshin kýndelikti kýibeng bolyp ketken kezekshilik ol ýshin naghyz tyng tәjiriybemen tanysu alanyna ainalatyn.

Sóitip, birde kezekshilikten jayaulata qaytyp kele jatyp, qoltyghymyzgha qysa shyqqan «sip-sveji» gazetterimizdi kezdeysoq kózi týsken kioskyor apaygha qotaryp berip, ayaq astynan «kól-kósir» kóldeneng tabysqa kenelgen kezimiz de bolghan. Tipti, tap sol sәtte búdan bylay gazet satudy kәsip qylyp, paydagha belsheden batsaq degen tәp-tәtti arman tóbemizde aqsha búlttay qalyqtay qalghan.

Erekenning dombyranyng qos ishegin qaghyp-qaghyp jiberip, Abaydyng «Kózimning qarasymen» bastap, Aqan serining «Balqadishasymen» balqytyp, kýlli KazGU-gradty tandandyryp, qyz-qyrqyndy tamsandyryp, әdemi qonyr dausymen qúiqyljytyp túryp әn salatyn tamasha óneri bar.

Birde sol ónerin paydalanyp, tamadalyqpen tabys taba qoymaq niyetpen, úzyndy-qysqaly bolyp, beytanys bireuding toyyna bara qalghanbyz. Biraq, týn ishinde tútqiyldan tәp-tәuir toydyng «topalany» shyghyp... Erkin bolmaghanda tayaqty toya jep tynaghanday ekenmin. Aytyp-aytpay ne kerek, aqsaq-toqsaq bolyp qaytsaq ta, qaranghy týndi qaq jarghan tap sol qaqtyghysta er minezdi dosymnyng qandy kóilek joldasyn eshqashan jaugha tastamaytyndyghyna kózim anyq jetken.

Auyldaghy ózinen keyingi bauyrlaryn qanattandyru qamyndaghy ata-anasyna salmaq salmaudy oilap, qiyndyqtan saspaytyn, auyr júmystan qashpaytyn Erkin keyin de sabaqtan shyqqan song Seyfullin kóshesining boyyndaghy enbek birjasynyng manyna jinalatyn júmysshy jerlesterine qosylyp, jaldamaly júmystardan studentting qaltasyn kәdimgidey-aq qompaytatyn qomaqty qarajat tauyp jýrdi.

Tegin jatqan aqshaday, «tauyp jýrdi» deymin-au. Áytpese Erekene erip eki ret baryp, esimnen tana jazdaghanym esimde. Sóitsem, pyshaq ýstinen bóliske týsetin «júmysqa» talasqan júrttyng arasynda janshylyp qalmay, júlyp әketuge ne baluanday babyn, ne kókparshyday qara kýshin, ne bizding engezerdey Erekendey ebing bolmasa – ol jerden «aulaq oinaghanyn» abzal eken.

Osylaysha alasúrghan abituriyent shaghymyzda bastalyp, qyzyghy men shyjyghy qabattasqan studenttik jyldarda shyndalghan dostyghymyz ómirlik bauyrlastyqqa úlasyp kete barghan.

Jigitekke jiyen qyzyl qúlaq qanly

Abay auylynan shyghyp, Abaydy jata-jastana oqyp, sóz saptasa – sózi, әn bastasa – әueni Abaydan bastau alatyn Erkinning tobyqty ruynan shyqqan Abay atamyzdyng tikeley úrpaghy ekenine tiytimdey de kýmәnimiz bolmaytyn. Tipti, atasyna «til tiygizgen» adamnyng tóbesin onggha dayar túratyn oghan: «Abay degen sening atan, onyng qatysy qansha maghan?» – dep, jorta qaljynday qoymaqshy bolyp, juan júdyryghyn jep qala jazdaghanym da bar birde.

Osylaysha, ru súraspas student shaghymyzdan bastap shiyrek ghasyrdan astam uaqyt boyy tobyqty dep tanyp jýrgen, jeti atasyn súray qalsan: «Bayghabyl, Júmatay, Músatay, Músabek, Orynbasar, Janúzaq, Baubek, Qazymbet!» – dep, jeti emes-au, segizining atyn birden saq etkizetin Erkinimiz bir-aq kýnde qanly bolyp ketip, tóbemizden jay týskendey qylghan. Dese de, әuletining kóne tarihyn ózi de keyin bilip, bizden artyq qayran qalghan eken.

Sóitsek, osydan ýsh ghasyr búryn qalmaqtar qyrghyn salghan qantógisi kóp zamanda «aqtaban shúbyryndygha» úshyrap, ontýstiktegi Qaratau ónirine, odan әri Syr boyyna qonys audarugha mәjbýr bolghan tobyqty júrtyn osy rudyng iyesi әri kiyesi atanghan Kengirbay Jandosúly keyinnen shyghystaghy Shynghystauday ataqonysyna qaytara kóshirip, ornyqtyrghan ghoy. IYә, iyә, bәrimizge Áuezovtyng «Enlik-Kebeginen» tanys, tobyqty ishindegi jigitek ruynan shyqqan ataqty Kengirbay biyding dәl ózi.

Sonda, biymen ýzengiles jýrgen Qarataudyng qanlysy – Erkinning Baubek batyr deytin jetinshi atasy tobyqty elin atajúrtyna kóshirise kelip, Shynghystau ónirine túraqtap qalghan kórinedi.

Sóitip óz elinde úrpaghy bolmaghan Baubek batyr keyinnen Kengirbay biyding Qoyanbiykedey súlu qyzyna ýilenip, osy ónirde úrpaq órbitipti. Ózderi sәl ashulansa qúlaqtary qyzaryp shygha keletindikten, «qyzyl qúlaq qanly» atanypty. Kýieu balasyn qatty qúrmettegen Kengirbay by bolsa, odan taraghan jiyenderin janyna jaqyn tartyp, óz úrpaghynan әldekim olardy bólekteytin bolsa, óz aruaghynyng oghan riza bolmaytyndyghyn da eskertip ketken eken.

Osylaysha, bizding Erekenning ata-babasy tobyqtygha kelip sinip, el ishinde «jigitekke jiyen qyzyl qúlaq qanly» atanghan myqtylar eken. Býginde jýz otbasyn qúraytyn búl ónirdegi olardyng úrpaghynyng sany da tórt jýzden asqan kórinedi.

Al endi Júmatay atasymen otasqan Júmabala әjesi de sol Kengirbay biyding tikeley úrpaghy ekenin eskersek, Erkin – by atasyna «dvajdy» jiyen bolyp shyghady. Qasiyetti by atasynyng býginde múrajayda túrghan, talay eldi jyn-periden qaghyp, auyru-syrqauynan aiyqtyrghan dәu qalpaghyn «qyzyl kәmónesterdin» kózine kórsetpey, әbdirege tyghyp, seksennen asqan shaghyna deyin kózining qarashyghynday saqtap jýrip, keyingi úrpaqqa aman-esen amanattaghan da osy Júmabala apasy eken.

Asyldyng synyghyn ardaqtaghan

Kezinde kenes ókimeti baydyng úrpaghy retinde ayausyz qughyn-sýrginge úshyratyp, bytyray shashylyp ketken Qúnanbay әuletinen taraytyn úrpaqtardyng keyingi taghdyr-talayy Erkindi es bilgennen qyzyqtyratyn. Keyinnen jurnalistik enbek jolyn bastaghan Qazaq radiosynda ózi ashqan avtorlyq habary arqyly da Abay Qúnanbayúlynyng úrpaqtary qazir qayda eken degen saualgha tynbay jauap izdep jýretin.

Osylaysha ol Almatyda alghash ret Abaydyng tughan shóberesi – aqynnyng úly Maghauiyanyng Jaghypar degen balasynyng qyzy, jetpisti alqymdaghan Ghazel Maghauina apany jolyqtyrghanda sózben aityp jetkizgisiz erekshe әserge bólengen edi. Tipti, úzaq jyldar boyyna kóz jazyp qalghan asylyn tapqanday, tughanynan da artyq kórip, balasynday bolyp, apamyzben qoyan-qoltyq aralasyp ketti.

Áke-shesheden tym erte jetim qalyp, Abaydyng ózge úrpaqtary siyaqty taghdyrdyng talay-talay talqysyn keshken Ghazel apamyzdyng bala-shaghasy bolmaghan, joldasy da erterek qaytys bolypty. Ózin kezinde Múhtar Áuezov aghamyz Almatygha aldyryp, kino mektebinde oquyna, odan keyin KazGU-ding filfagynda joghary bilim aluyna da ýlken qamqorlyq jasaghan kórinedi. Uniyversiytetti bitirgennen ómirining songhy jyldaryna deyin «Qazaqfilim» kinostudiyasynda enbek etipti. Bir qyzyghy, ataqty «Qyz Jibek» filimindegi Jibek róline layyqty adam tappay jatqanda onynshy klass oqushysy Meruert Ótekeshovany studiyagha jetektep әkelgen – sol kezde rejisserding kómekshisi bolyp jýrgen osy Ghazel apamyz eken.

Erkin bolsa ózining otau qúruyna aq batasyn berip, dýniyege kelgen túnghyshynyng da atyn qoyyp, túsauyn kesip, ony balabaqsha men mektepke de jetelep aparghan Ghazel apasyn әrdayym barynsha ayalay ardaqtap, aq kilemge salghanday etip san mәrte ataqonysqa aparyp, aunatyp-qunatyp, aghayynmen qauyshtyryp, tasyr taghdyry kóp quanta qoymaghan asyldyng synyghynyng kóbi ketip azy qalghan ghúmyryna shyn mәninde shuaq shashyp edi. Keyinnen barsha aghayyn-tuysy men dos-jarandarynyn, aqyn-jazushylar men abaytanushy ziyaly qauymnyng qatysuymen seksen jyldyq mereytoyynyng da joghary dәrejede toylanuyna Erkin múryndyq boldy.

Ózimiz talay ret dastarhanynan dәm tatqan kókiregi shejiredey Ghazel apamyz bolsa: «Erkin – Aymangýlding qúrsaghynan tapqan balasy bolsa, mening qúshaghymnan tapqan balam», – dep eljirep, Erkin úly men Janar kelinine bar analyq yqylasyn berip ótti. «Bataly er arymas» demey me.

Tipti, ómirining songhy jylynda apamyz Astanagha arnayy kelip, qyzmetine oray otbasymen kóship kelse de, ýsh balasymen әli baspanaly bolyp ýlgermegen Erkinge ózining Almatydaghy keng sarayday ýiin múragha qaldyrghysy keletindigin aitqan. Sol sәtte apasynyng úsynysyna aqedil alghysyn aityp, ýidi Sankt-Peterburgten okeanolog mamandyghyn alyp kelip, Almatynyng irgesinde otbasymen pәter jaldap túryp jatqan Abaydyng Aqylbayday úlynan taraytyn, erkek kindikten qalghan jalghyz tughan shópshegi Daniyargha bergizui – boyyna ata kýshi men ana sýtinen adaldyq pen adamgershilik daryghan, parasat-payymy biyik Erkin dosymyzdyng naghyz azamattyghy der edim.

Al sol ýige kóship kelgen song ýsh birdey aru qyzy bar Daniyardyng shanyraghyna shekesi torsyqtay úl kelip, Abay atamyzdyng úrpaghy jalghastyghyn  tapqan.

Qalammen qamqor bolghan qandasqa

Ýy demekshi, ózi ýisiz jýrgen kezinde-aq ózgening ýili boluyna sebepker bolghany búl ghana emes Erkinnin.

90-jyldardyng ayaghynda Mongholiyadan atajúrtty ansap jetken әigili akademiyk, týrki tektes halyqtar tilining birtuar bilgiri, Orhon-Eniysey jazbalarynyng júmbaghyn sheshetin birden-bir ghalym, talay tomdyq týsindirme sózdikting avtory Bazylhan Búqatúly aqsaqal ýy satyp alamyn dep, alayaqtardyng arbauyna aldanyp, bar jighan-tergen qarajatynan airylyp qalady.

Múny estigen Erekeng qoldy bolghan qarjygha kýiinbey-aq, adaldyqty Alladan ghana kýtip, Almatynyng shetinde alty qanat aq ýiin tigip alyp, ghylymmen alansyz ainalysyp jatqan aqsaqaldy tauyp alyp, elge oralghan ghajayyp ghalymnyng elimizding ghylymyna qosar ghalamat paydasymen qosa, basynan ótkizgen jaysyz jaghdayyn da jayyp salghan telesujetti jasap kep jiberedi. Múnday dabylgha ýkimet basshysy birden nazar audaryp, ile-shala «izdegenge – súraghanday» sәtin salyp, Bazylhan aqsaqal Almatynyng tórindegi ghalymdar túratyn zәulim ýiden eki bólmeli pәterge ie bolady.

Allagha shýkir, Erekene batasyn berip ketken Bazylhan aqsaqaldyng bar bilimin boyyna sinirgen balasy, týrkitanushy ghalym Nәpil Bazylhan býginde sol ýide túryp, týrkologiya ghylymynyng damuyna ýlken ýlesin qosuda.

Negizi, atajúrtqa oralghan, sonday-aq shetelderde túryp jatqan qandastar taqyrybyna tereng boylaudy Erkin ózining boytúmaryna ainaldyrghan desek, artyq aitqandyq emes. Múnysyn ol sonau 90-jyldardyng sonynda otandyq Parlament tarihynda túnghysh ret Mәjilis deputaty Ákim Ysqaqtyng avtorlyghymen qazaq tilinde әzirlenip, atajúrtqa jol salghan qújatty – «Halyqtyng kóshi-qony turaly» zang jobasyn «Habar» arnasynan barynsha qoldap, qorghaudan bastaghan.

Keyinnen ózi issaparmen aralaghan otyzdan astam shet memleketterde túratyn qandastardy arnayy izdep tauyp alyp, tarihy men túrmystaryna qyzyghushylyq tanytyp, olar turaly reportajdar jasaudy da dәstýrge ainaldyrdy. Múnyng ózi bertin kele Qazaq radiosynan «Qandastar» atty arnayy avtorlyq baghdarlama ashuyna da negiz boldy.

Erekeng ózining janyna jaqyn sol baghyttaghy júmystaryn songhy uaqytta «Otandastar qorynyn» resmy ókili bola jýrip te jemisti jalghastyra bildi. Atap aitqanda, Erkinning bastamasymen Qazaqstan tarihynda túnghysh ret әrtýrli shet memlekette júmys istep jatqan seksenge juyq qazaq tildi aqparat qúralymen baylanys ornatylyp jәne olar turaly tolyq derekter qory jasalyp, Aqparat jәne qoghamdyq damu ministrligine tapsyryldy. Sonday-aq internet-jurnalistika salasyndaghy «Ýrker» últtyq syilyghynyng arnayy bir nominasiyasynyng sheteldik qazaq tildi saytqa taghayyndaluy da – Erkin dosymyzdyng tikeley sinirgen enbegining nәtiyjesi ekenin aitqan lәzim.

Jurnalisting joly men joryqtary

Jurnalistikanyng teoriyasy men tәjiriybesin úshtastyrudy Erekeng ýshinshi kurstan bastap-aq myqtap qolgha alghan. Qazaq radiosyna jii kelgishtep jýretin boyy da biyik, oiy da biyik jas jigitting janalyqtar qyzmetine layyqty qabylet-qarymyn bayqaghan bas redaktor Qayrat Músaqúlov aghamyz ony kóp úzatpay, birden tilshilik qyzmetke qabyldaghan bolatyn.

Osylaysha, «bes somdyq» radio arqyly «Almatydan sóilep túrmyz», – dep, sanq ete qalatyn dauystarymen qosa, «Habardyng rejisseri..., dybys operatory..., muzykamen kórkemdegen..., oqyghan...» dep, tizbektele jóneletin aty-jónderin bala kezden taqpaqsha jattap ósken kileng myqtylarmen qatar jýrip enbek etip, radiojurnalistikanyng qyr-syryn ýirengen oghan tikeley efirge taraytyn «Han tәniri» aqparattyq baghdarlamasynyng tizgini de senip tapsyrylyp edi.

1995 jyly Abay Qúnanbayúlynyng 150 jyldyghy YuNESKO kóleminde әlemning 25 elinde atalyp ótti. Aqyn atamyzdyng ghana emes, kýlli qazaq elining abyroyyn asqaqtatqan osynau dýbirli oqigha erekshe әser etken Erkin de osy kezde ózining «Úly Abay maqtanyshy halqymnyn» atty avtorlyq radiohabarlar siklyn ashyp, ortaq iske ózindik ýnin qosyp edi. Janyn salyp atqarghan jarqyn enbegi elenip, sol jyly ol jurnalistikadaghy eng alghashqy da salmaqty marapaty – YuNESKO-nyng arnayy syilyghyna ie boldy.

Toqsanynshy jyldardyng sonynda janadan ashylghan «Habar» arnasy jasynday jarqyldaghan jastardyng júldyzyn jarqyrata bastaghan shaqta Erkin de kóp oilanyp jatpastan, radioda shyndalyp ýlgergen tәp-tәuir tәjiriybesimen televiziya deytin jana salanyng domna peshindey qaynap jatatyn janalyqtar qyzmetining ot-jalynyna qoyyp ketti.

Sol kirgennen jiyrma jylgha juyq uaqyt ishinde «Habar» arnasynyng tilshisinen bastap, janalyqtar diyreksiyasynyng qazaq tilindegi bólimine jauapty bas produserine deyingi lauazym biyigine abyroymen kóterildi. Enbegimen qol jetkizgen kóptegen syi-marapatynan bólek, 2003 jyly qabyldanghan Jer kodeksine qatysty uaqtyly da útymdy parlamenttik reportajdar seriyasyn әzirlegen «Habar» agenttigining tilshisi retinde Qazaqstan Jurnalister odaghy syilyghynyng laureaty da atandy.

Osylaysha otandyq televiziyanyng tarihyna «Habar» arnasynyng alghashqy «altyn ghasyry» degen ataumen engen kezende jemisti enbek etip, býginde beyneleri brendke ainalghan marghasqalardyng qatarynda mandayy jarqyrap bizding Erkin Bayghabylúly da túr.

Keyinnen «Qazaqstan» telearnasynyng derekti filimder basqarmasyn basqara jýrip, Qazaqstan Preziydenti teleradiokeshenining kómegimen otandyq televiziyanyng altyn qoryn jiyrmagha juyq publisistikalyq derekti filimmen tolyqtyrdy. Osylaysha bilimdi maman, bilikti basshy retindegi kelbeti kelisken, tәjiriybesi tolysqan ol býginde óz mamandyghynyng naghyz maytalmanyna, otandyq televiziyanyng naghyz tarlanyna ainalghany anyq.

Eng bastysy, Erkin osy jyldar ishinde ózining talantty tele-radiojurnalist ekenin ghana dәleldep qoymay, sonymen qatar ol el ómirindegi sayasi-ekonomikalyq, mәdeny jәne әleumettik qúbylystardy әlem elderining tәjiriybesimen salystyra otyryp, saraptamalyq taldau jasaugha qabileti zor, payymy joghary publisist retinde qalyptasty. Oghan qoghamdaghy týrli týitkildi mәseleler turaly oy tolghaytyn tatymdy dýniyelerining baspasóz ben әleumettik jeliden jii kórinip, jyly qabyldanyp jatatyny dәlel.

Qala berdi, qazaqtyng júmaqtay jerin borday tozdyryp, adamzatqa qaraly qasiret shektirgen yadrolyq qarudan bas tartqan memleketimizding ghalamdyq bastamalary men býkil әlemdi alandatqan yadrolyq qauipsizdik taqyrybyna jýrgizgen úzaq jylghy publisistikalyq zertteu jazbalaryn Erkin 2012 jyly jaryq kórgen «Yadrolyq zúlmat» atty jinaghyna toptastyrghan bolatyn.

Teginde, Erkinning KazGU-de qorghaghan diplomynyng «Qazaqstan jurnalisterining jolsapar ocherkteri» dep ataluy da tegin emes. Ol bayaghy at ýstinde qoy baghyp jýrgen kezde alys-alys elderdi aralasam degen armanynan tuyndaghan taqyryp bolatyn. Keyinnen ol Elbasymen birge, ýkimettik delegasiyanyng qúramynda Aziya men Afrika, Amerika men Evropa elderine jasaghan sansyz jurnalistik issaparlary sol armanyn jýzege asyrugha zor mýmkindik berip edi.

Osylaysha, otyzdan asa memleket turaly jazylghan jolsapar ocherkterin publisistikalyq jinaghynyng «Atyng barda jelip jýrip, el tany» bólimine toptastyrsa, odan keyingi osy saryndaghy saraptamalyq dýniyeleri de talay tomgha jýk bolary anyq.

Áriyne, qyzyghy men qiyndyghy qatar jýretin jurnalistik joryqtarda basynan ótkizgen qily-qily «kadrdan tys kadrlar» da jeterlik. Ásirese Erekenning ýkimettik delegasiyamen bir issapar barysynda telesujet jasaudyng qamymen kólikke keshigip qalyp, әuejaydan úshugha bet týzegen Premier-Ministrding úshaghyn qol kóterip toqtatqany eldi eleng etkizgen erekshe oqigha retinde kezinde baspasózde de jariyalanyp, jurnalistik ortada keninen tarap ketip edi.

Al endi polisiya jasaghymen birge arnayy operasiyadan sujet dayyndau kezinde qaru kezengen asa qauipti qylmyskerge qarama-qarsy kezigip qalyp, qara terge malshynghany, endi birde kelensiz kórinisti týsirip ýlgergen telekamerany tartyp almaqshy bolghan búzaqynyng kólikke mine salyp túra qughany, sonday-aq júmysyndaghy kemshiligin jasyrugha tyrysqan әldebir «basshynyn» búghan buma-buma aqsha úsynghany siyaqty oqighalary – naghyz shytyrman oqighaly filimge súranyp túrghan «tiri sujetter».

Arman. Tilek. Amanat.

Erekenning búl kýnde mәngilik mekenge attanyp ketken ardaqty ata-anasy Bayghabyl әkemiz ben Aymangýl sheshemiz otau qúrghan alghashqy jyldary ómirge kelgen Anar atty sәby eki-ýsh jasynda shetinep ketedi de, Aymash anamyz biraz jyl boyy bala kótere almay jýrip qalady. Ol kezde olar Abay atamyzdyng tughan auyly Jiydebayda bolatyn.

Kezinde kenestik ókimet aqynnyng úrpaqtaryn qughyn-sýrginge úshyratyp, mal-mýlkin talan-tarajgha salyp, ýi-jayy men qora-qopsysyn sovhoz júmysynyng qajetine paydalanghan eken. Sol kezde Jiydebaydaghy jylqy fermasyn basqarghan Júmatay aqsaqal men Júmabala apamyz býkil bala-shaghasymen birge Abay atamyzdyng ýiining tórgi eki bólmesinde túrypty. Tek 40-jyldardyng bel ortasynda Múhtar Áuezovtyng aralasuymen aqynnyng ýii múrajaygha ainalyp, janynan júmysshylargha bólek baspana salynghan kórinedi.

Mine, osy baspanada túryp jatyp, Alladan kýn sayyn jalbarynyp bala súraghan Aymash anamyz Abay atamyzdyng aulada túrghan qúdyghynan tartylghan sudy da yrymdap ishken eken. Sóitip jýrgende dýniyege egiz bala keledi. Egizding biri Erkin bolatyn.

Bir ókinishtisi – sol kezdegi medisinanyng dәrmensizdiginen be, әlde, dәrigerlerding qateliginen be, әiteuir Erkinmen egiz bolyp dýniyege kelgen Aynagýldey synaryn ajaldyng tyrnaghynan aman alyp qaludyng amaly bolmapty. Búl – biz biletin Erkinning biz bilmeytin bir syry bolatyn. Sodan da bolar, «Keyde ózimning eki adam ýshin ómir sýrip jýrgenimdi sezingendey bolamyn» deytini bar Erekenning ara-túra aghynan jarylghanda.

Anasy bolsa ýnemi: «Alladan tilep, Abay atamnan súrap alghan qúlynym», – dep, emirenip otyratyn. Anasy aitsa aitqanday, bayqap otyrsaq, Erkinning ómirge kelui men onyng býkil ómir jolynda Abay atamen bir tylsym baylanys baryn angharamyz.

Osy sәikestikti keyin angharghan ózi de egde tartqan anasynyng Jiydebaydaghy múrajaygha әr joly barghan sayyn alghash kelip túrghanday dúgha-tilegin ishtey kýbirlep, kiyeli qarashanyraqqa basyn iyip, sәlem salyp kirip, tizesin sәl býgip, iba jasap shyghatynynyng syryn da bertin úqqan. Endeshe Erkinning bekzat bolmysynda Abay atanyng da amanaty jatqany anyq.

Alla ata-anasynyng aq tilegin qabyl etip, Erkinnen keyin dýniyege kelgen Gýlnar, Serik, Núrbol syndy bauyrlary da býginde bir-bir qútty shanyraqtyng iyesi men berekesi bolyp, úrpaq órbitip otyrghan jayy bar.

Al aghayyngha úiytqy, dosqa syily, әriptes ýlken-kishige qadirli Erekenning ózi bolsa Qúday qosqan qosaghy – aqyldy da baysaldy Janarday jarymen birge Nәrkes, Tomiriys, Attila atty aqyldy úl-qyzdardyng ata-anasy atanyp, túnghyshtaryn qiyagha qondyrdy. Nazarbaev uniyversiytetin ýzdik bitirgen Nәrkesi býginde jan jary Erikjan ekeui Úlybritaniyada qol ústasyp, magistraturada bilimderin jetildirude. Orta mekteptegi oqu ozattary Tomiris pen Attila bolsa bir-bir synyptyng betke ústar myqtylary.

Mine, Abay jerinen asqaq armany men ata-babanyng amanatyn arqalay kóterilgen osynau aqsúnqarday dosymyz júlqynghan jelmen jarysa, jasyn - janbyrmen alysa úshyp, jarty ghasyrdyng biyigin baghyndyrdy býgin. Asqar shyndargha samghar aq qanatyng talmasyn deymiz endeshe.

Serikqaly Múqashev

Abai.kz

3 pikir