Dýisenbi, 22 Shilde 2024
Bú ne mazaq? 5110 8 pikir 8 Qyrkýiek, 2021 saghat 17:34

Budjetti qalay jymqyrady?

Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyng 2021 jylghy «Halyq birligi jәne jýieli reformalar – el órkendeuining berik negizi» taqyrybynda Qazaqstan halqyna Joldauynda:« - elimizge memleket qarjysyn, atap aitqanda, memlekettik qaryzdy, budjet sayasatyn jәne Últtyq qordy basqarudyng erejeler jinaghy qajet.    

- Respublikalyq budjetten qarjy bólu әkimderding pysyqtyghyna, qanday da bir jeke kózqarasqa jәne basqa da subiektivti faktorlargha baylanysty bolmauy kerek.

- Ýkimet budjet zannamasy men zangha tәueldi aktilerge engiziletin tiyisti ózgerister toptamasyn әzirlegeni abzal», - dep birneshe mәrte atap kórsetti.

Memleket basshysy nelikten memlekettik budjet turaly zannamalargha ózgerister engizu qajet ekendigi turaly birneshe mәrte qadap aitty, әri osyghan baylanysty merzimdi tapsyrmalar berude?..

Áriyne, sebebi bar, ýlken әngime. Sondyqtan,  mәseleni qonlatpay, býginde budjetti jymqyrudaghy kópke mәlim bolghan, eshbir baqylausyz jýrilip jatqan, tipti bizding ómirimizge daghdy bop enip ketken budjet jymqyrudyng birneshe tәsilin tanystyra ketudi jón kórdim.

Birinshi mysal:

Orman men dala ziyankesterimen kýresuge memlekettik budjetke shamamen 1 milliard tenge bólingen dep kóreyik.

Lobby jasau degen týsinik bar.

Búl Qarjy ministrligi memlekettik budjet jobasyn dayyndaydy jәne budjet әkimshileri Parlament deputattaryna jýgiredi degen sóz. Bólingen budjetti azyrqanyp ony kóbeytu ýshin barlyq mýmkindikter men qúraldardy qoldanatyn bolady.

Ziyankestermen kýresushiler de әlgi 1 milliard budjetti 1,5 milliardqa deyin úlghaytu ýshin Parlamentting myqty deputattaryna barady.

Deputattar ministrlikke jetip baryp, týkirigin ondy-soldy shashyp dәleldeumen, jobadaghy әlgi 1 milliardty tipti,  3 milliard boldyryp jetip keledi.

Sonymen qatar, budjetti talqylau kezinde deputattar da ózara  saudalasady. «Mening sýirep әkelgen jobamdy sen, sening әkelgenindi men qoldaymyn», - dep...

Sonymen, shetelden u tasityn saudagerler ýshin búl kókten týsken tosyn syy bolady. Deputat endi u tauyp әkeletin 5-6 kompaniyamen sóilesip, ózining de, olardyng da biznes josparyn tabysty qúrady. Eki jaqtyng da ashkózdigi sheksiz.

Sosyn saudagerler býkil әlemde tiym salynghan, qorshaghan ortagha ziyandy, adamdardy, januarlar men qústardy ulandyratyn  «sumisidiyn», «desiys», «kinmiks» siyaqty zattardy kirgizip keledi. Halyqaralyq úiymdardyng qysymymen 10 jyl búryn Qytayda da búl zattardy qoldanugha tyiym salynghan bolatyn.

Qytay – barlyghyn Halyqaralyq standarttargha barynsha jaqyndatatyn damushy el. Sondyqtan, bizding «biznesmender» búl tyiym salynghan zattardy shaghyn, jeke kompaniyalargha tapsyrys berip, mórlerin auystyryp, kontrabandalyq jolmen kirgizedi.

Rentabelidilik koeffisiyentin esepteu әli mýmkin emes, sebebi búl tyiym salynghan uly ónimderding qanshagha satyp alynghany belgisiz. Deputattyng da kompaniyalarmen qanshagha keliskenin eshkim bilmeydi.

Bizding elde uly toksinderdi shashugha daghdylanghanbyz. Ony tekserip jatqan eshkim joq.

Búl jerde eng qyzyghy jogharyda aitqan 1 milliardtan 1,5 milliardqa degen budjetti 3 milliardqa jetkizgeninde bolyp túr.

Biraq múnda tanqalarlyq eshtene joq. Búl әlbette alayaqtyq. Budjetke qosymsha aqsha salyp, oghan birnәrse qosyp qysatyn alayaqtyq óte keng taralghan biznes.

Búrynghy Ýkimetterding kezinde de soghysqa esh qatysy joq mol mólsherdegi qaru-jaraq qysymy Qorghanys ministrligine neshe mәrte  kórsetilgenin, ol qylmys siyrqúimyshaqtanyp ayaqtalghanyn halyq bilip otyr.

Kezinde Qytay taghamdarynan ulanu turaly kóptegen qauesetter shyqty, shu kóp, biraq shyn mәninde búl standartty emes tauarlar elimizge kontrabandalyq jolmen jetkiziledi.

Azyq-týlik qauipsizdigi boyynsha ekijaqty kezdesude Qytay jaghy kedendik standarttaryna sәikes kelmeytin tauarlardy importtaghan bolsa jauapkershilik jýkteuge dayyn ekendigi turaly senimdi aitady. Biraq, әlgi ulandyryp, shu shygharyp jatqan tauarlarda qújattary bolmaghandyqtan eshqanday kedende tirkelmegen bolyp shyghady.

Ekinshi mysal:

Mәselen, osydan biraz jyl búryn qazaq eli qaybir damyghan elge, nemese Japoniyagha bir zauyt saldyrypty. Barlyq qúny, aqshasy tólenip, mәsele ayaqtalyp qoyghan. Qazaqtar jana zauytyn basqara almaydy. Zauytty salghan japondyqtar qosymsha kadrlyq jәne tehnikalyq kómek kórsetti. On jyldan keyin búl kómekting qúny 3 million dollargha jetti.

Ony qazaq Ýkimetinen birneshe ret talap etti, biraq búl kәsiporynaralyq kelisim bolghan sebepti, Qarjy ministrligi aqshany beruden birneshe ret bas tartady. Japondyq kompaniya eki ret sotqa bergenimen sot qazaq Ýkimetining paydasyna sheshim shygharady.

Aqyry japoniyalyq kompaniya men qazaq kompaniyasy arasyndaghy kelisim nәtiyjesinde qazaq jaghy 3 million dollar qaryz ekendigin moyyndap, ony 20 jyl ishinde bólip tóleuge kelisken.

Japondyq kompaniya qashan tólep bitetini belgisiz búl qaryzdy jenildikpen satugha sheshim qabyldaydy. Ol saudagha qazaqstandyq birneshe kompaniyalar qyzyghushylyq tanytqan son, 3 million dollarlyq qaryz 250 myng dollargha qolma-qol satylypty.

Ony da biz aita beretin Parlament deputaty bastatqan birneshe myqtylar satyp alghan eken.

Esesine sol jylghy memlekettik budjette әlgi Qazaqstan ónerkәsibining qaryzdaryn óteuge 3 million dollar bólingeni shygha keledi.

Tabystylyq koeffisiyenti 1200 payyz.

Ýshinshi mysal:

Bir deputat auksion arqyly A. qalasyndaghy ún men jem zauytynyng 51%-yn satyp aldy. Oghan 600 million tenge tóleui qajet bolady. Sodan keyin 85 myng tonnalyq siymdylyghy bar elevatordyng 15 mynyn nemese 20 payyzyn ainaldyryp memleketke 1 milliard tengege «satqan eken».

Búl «jaqsy tәjiriybe» aryqaray júqpaly derttey qaulaydy. Taghy bir deputat Á. qalasyndaghy ún men jem zauytyn 400 million dollargha satyp alyp, kóp úzamay 90 myng tonnalyq elevatorynyng 15 mynyn nemese 15 payyzyn 1,3 milliard tengege memleketke «kelisim arqyly satady».

Osydan keyin taghy bir deputat 200 million tengege syiymdylyghy 32 000 tonna bolatyn B. ún men jem zauytyn satyp alyp, ony «auyldardy qoldau» retinde paydalanyp, memleketke 4 milliard tengege satyp, aqshasyn jiyrma esege arttyrdy.

Ýsh kompaniyanyng tabystylyq koeffisiyenti aqshalay týrde 1500 payyzdy qúraydy.

Bir jaghynan, jekeshelendiru jýrip jatqan siyaqty, biraq ekinshi jaghynan, jeke sektordan memleket fabrikalardy satyp alatyn biznes te songhy kezde modagha kire bastady.

Estuimshe, telebaghdarlamagha tenderdi útyp alghan kompaniya da ony memleketke qayta «satqan», bizding memleket bay ghoy, «baghany úryp satyp alypty».

Osyndaydy qoldaytyn tәjiriybeli deputattar qúlaqtary týrilip, budjetti qayta qarau qashan bolatynyn kýtip otyratyn kórinedi.

Tórtinshi mysal:

Budjet aqshasyn juu. «Aqsha juu» degen termindi Qazaqstanda, әsirese, búqaralyq aqparat qúraldarynda (BAQ) teris qoldanyp jatady. «Aqsha juu» dep zansyz tapqan aqshany ainaldyryp, zandastyryp aludy aitady.

1930 jyldary AQSh alkogolidik ónimderdi satugha jәne tasymaldaugha tyiym saldy. Mafiyalar alkogoliden tapqan aqshasyn himiyalyq tazalau arqyly tapqan aqsha etip zandastyryp otyrghan.

Himiyalyq tazalau qolma-qol aqshamen jýrgiziledi, qansha kiretini jәne shyghatyny belgisiz. Aghylshyn tilinde ony londry many (London Mani) dep ataydy. Osylaysha, «aqshany juu» - tikeley úrlyqtan, jymqyrudan, paraqorlyqtan jәne qaraqshylyqtan tys, basqa bir alayaqtyq týri.

Áriyne, bәri de qylmys. Memlekettik budjetting qomaqty somasyn Parlament maqúldaydy jәne Qarjy ministrligi arqyly ministrlikter men agenttikterge, sodan keyin, memlekettik organdargha taratylady. Parlament maqúldaghan 10-15 milliardtan astam tengening 20 payyzy Bilim jәne ghylym ministrligine, 10 payyzdan astamy Densaulyq saqtau ministrligine tiyesili degen siyaqty. Ýkimet qarjylandyratyn әrbir úiym ony qaybir bankte saqtauy kerek.

Aqsha kestege sәikes tómengi satyly úiym men tenderge qatysushylargha týserden búryn bankter búl aqshagha qaray aghylady. Áriyne, aqshany biyleushilerge  marapat úsynady. Búl birinshi qol qoyatyn adamdardyng bayaghydan әbden mengerip ýirengen biznesi. Bankting payyzdyq mólsherlemesi shamamen aiyna 0,7 payyz jәne jyldyq 10 payyz. Sondyqtan bólingen budjet aqshasyn  tamyr-tanys, sybaylastyrynyng atyna kóptegen esepshot ashyp bólip ornalastyrady.

Búl qomaqty aqsha bir aptanyng ishinde-aq, qap-qabymen ósim beredi. Budjet kóp bólinetin ministrlikke ministr bolu ýshin jantalasyp jabysudyng bir syry osynda.

Ministrlikter men agenttikter merdigerding aqshasyn ailar, keyde jyldar boyy tólemeydi, sebebi ol  aqshany  bankting birinshi qol qongshylary әlgi banktterde payyz tughyzu ýshin  «úiyqtatyp» qoyghan.

Mysal ýshin,  bizde jyldyq memlekettik budjet - 9,5 mlrd. tenge dep  kórsek, al ony bankke jyl «basyp úiyqtatqanda», payyzy 950 mlrd  shyghyp kelip túr emes pe? Ony budjetti atqarushy 50 myngha juyq adam bólisedi dep oilayyq. Sol kezde eng tómengi balabaqsha diyrektory dәrejesine sәikes keletin bir millionyn alsa, al ministr óz dәrejesine say birneshe milliardyn qaltasyna basady degen sóz.

Búl mysaldar eshkim bilmeytin belgisiz dýnie emes, janadan payda bolghan, tanqalatyn erekshe nәrse de emes. Jay ghana mysal. Yaghni, zanmen jasyrylghan úrlyq! Qylmyskerleri - zandy úrylar. Úrlyq emes dep kórshi!

Budjetti jymqyratyn santýrli sәnge ainalghan әdisterding tórteuin ghana atap óttim. Múny polisiya, barlau, prokuror men sybaylas jemqorlyqqa qarsy kýres agenttikteri barlyghy biledi. Biraq, bólip asaytyndyqtan kim-kimdi ústap bermek!?

Aytpaqshy, fizikadaghy tiyimdilik koeffisiyenti eshqashan 100-ge jetpeytinin eske sala keteyin. Jalpy tabighat zany solay eken. Biraq, budjet jymqyruda ol koeffisiyentting tiyimdiligi 1500-2000 payyzgha deyin jete beretini qyzyq!...

Amantay Toyshybayúly

Abai.kz

8 pikir

Ýzdik materialdar

Abay múrasy

Abay ilimindegi ómir maqsaty ne?

Dosym Omarov 1356
Oy týrtki

Álmerek abyzdyng oraluy - Elge dinning oraluy

Baqtybay Aynabekov 2138
Kórshining kólenkesi

Resey tildik hәm sayasy ekspansiyany qalay jýrgizdi?

Beysenghazy Úlyqbek 2173