Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2744 0 pikir 12 Shilde, 2009 saghat 18:47

AYaKÓZ: QARABAY-QODAR ALIYaNSY JÁNE... AUYZSU SINDROMY nemese audan ortalyghy túrghyndarynyng әbden tityghyna tiygen mәsele

Atamyz qazaq «Qara sudyng qadirin – shóldegende bilersin» dep jatady. Bir jútym sudyng qadirin Shyghys Qazaqstan ónirinde Ayakózding júrtynan artyq biletin ajaldy pende tabylmaytyny ras. Múnda auyzsu problemasy sheshilmegeli qay zaman?!
Qazaq tabighatynan jaltaqoy ma, әlde kýshik kezinen bastan soghyp, shómishten qaghyp әbden qorqytyp tastaghandyqtan ba, әiteuir biz barghanda auyzsugha jarymay erinderi әbden kezergen Shynqoja batyr auylynyng júrty su múnyn shertkenderimen, bizge bir ghana mynaday shart qoydy: gazet betinde aty-jónimizdi atay kórmenizder. Qinala-qinala kelistik.
Jo-joq, adamzat balasy jaratylghannan beri búl mәsele óz sheshimin tappady deu - tariyhqa qiyanat. Áneu bir jyldary, osydan 1500 jyldar shamasy búryn Ádil - Attilla patsha qalyng júrty -týrkilerge Tór Altay tarlyq ete bastaghan song múzday qarulanghan jarty million jasaghyn bastap Batysqa bet týzeydi emes pe, sol shaqta 90 myng jylqysyn “qúr-qúrlaghan“ Qarabay osy Ayakóz ónirine kep ayaq suytypty. Synsyghan qalyng jylqysy shólden qatalaghan kezde jany múrnynyng úshyna kelgen Qarekeng “baterge“ jar degende jalghyz qyzy Bayandy úsynyp, dýley qara kýsh iyesi Qodargha sandaghan qúdyq qazghyzyp, mәseleni óte ilkimdilikpen sheshken eken. Osydan myng jarym jyl búrynghy Qarabaydyng kәsipkerlik qasiyeti sodan bergi әkimderge qonbaghanyn qaytersiz.

Atamyz qazaq «Qara sudyng qadirin – shóldegende bilersin» dep jatady. Bir jútym sudyng qadirin Shyghys Qazaqstan ónirinde Ayakózding júrtynan artyq biletin ajaldy pende tabylmaytyny ras. Múnda auyzsu problemasy sheshilmegeli qay zaman?!
Qazaq tabighatynan jaltaqoy ma, әlde kýshik kezinen bastan soghyp, shómishten qaghyp әbden qorqytyp tastaghandyqtan ba, әiteuir biz barghanda auyzsugha jarymay erinderi әbden kezergen Shynqoja batyr auylynyng júrty su múnyn shertkenderimen, bizge bir ghana mynaday shart qoydy: gazet betinde aty-jónimizdi atay kórmenizder. Qinala-qinala kelistik.
Jo-joq, adamzat balasy jaratylghannan beri búl mәsele óz sheshimin tappady deu - tariyhqa qiyanat. Áneu bir jyldary, osydan 1500 jyldar shamasy búryn Ádil - Attilla patsha qalyng júrty -týrkilerge Tór Altay tarlyq ete bastaghan song múzday qarulanghan jarty million jasaghyn bastap Batysqa bet týzeydi emes pe, sol shaqta 90 myng jylqysyn “qúr-qúrlaghan“ Qarabay osy Ayakóz ónirine kep ayaq suytypty. Synsyghan qalyng jylqysy shólden qatalaghan kezde jany múrnynyng úshyna kelgen Qarekeng “baterge“ jar degende jalghyz qyzy Bayandy úsynyp, dýley qara kýsh iyesi Qodargha sandaghan qúdyq qazghyzyp, mәseleni óte ilkimdilikpen sheshken eken. Osydan myng jarym jyl búrynghy Qarabaydyng kәsipkerlik qasiyeti sodan bergi әkimderge qonbaghanyn qaytersiz.
Aytatyndary mynau: «auyl tónireginde jarqyray aghyp jatqan jalghyz ghana Naryn ózenshesi bar, ol qúrghaqshylyq jyldary mýldem tartylyp qalady, osy biyl jylyp aqqan bop jatyr. Shilde tua onysy da tausylady. Qúbyr arqyly keletin su tәuligine bir-aq saghat beriledi. Mal da, adam da jarymaymyz. Osyghan ne shara?» dep keuip qalghan alaqandaryn jayady.
«Týiening tanyghany – japyraq», týitkilge jauap alu maqsatymen osy ónirdegi atqarushy biylikting qúlaghyn ústap otyrghan auyl әkimine jeteyik.
Álibek Toqbaev, Naryn auyldyq okrugining әkimi:
- Auyzsu – búl ónirding qasireti. Okrugke tórt eldi meken kirse, ortalyghy Shynqojada 280 shanyraq, 1200-dey jan bar. Auyldaghy 9 shaqyrymdyq su qúbyryn janartugha dep 2007-2008 jyldargha 70 million tenge oblystyq budjetten bólingen. Ony tenderden «Tayltrans» JShS-i útyp alyp (tóraghasy S.Qúlahmetov), júmys jasady. Polietiylen qúbyrlar tartyldy. Alayda, olardyng júmystarynda aqau bolghany qazirde anyqtalyp otyr. Ol seriktestik býginde Saryarqa auylynda osynday sharuamen shúghyldanyp jatyr, olargha eskertilgen, aqaudy retteuge uәde berip otyr.
Su kózi auyldan 1,5 shaqyrym jerde, 45 metr terendikten 3 sutartqysh arqyly auylgha jiberiluge tiyisti, alayda qazir sol sutartqyshtardyng bireui ghana qyzmet atqaryp túr. Ekeuinde aqau bar. Sutartqyshtar bir saghat júmys istese 100 tonna su qualaydy. Áriyne, jaz kezinde búl su azdyq etedi: auylda qanshama jan, qanshama mal osy sugha qarap otyr. 35 qúdyqtyng (kolonka) 30-y júmys istedi. Auyldaghy sudy retteushi - Qadyrbaev Orynghaly degen sharua qojalyghynyng tóraghasy. Jogharyda atalghan aqaular rettelgen song su mәselesin audandyq «Auyl sulary» mekemesining qúzyryna bermekpiz...
Auyl әkimi memlekettik qyzmetker әri jergilikti jerdegi biylik ókili bolghandyqtan múng qotyryn qasymaytyny belgili. Áytpese, búl ónirde eginshilikpen, kókónis ósirumen shúghyldanyp, nәpaqasyn aiyram deu-әbestik, nege deseniz aimaq jartylay shóleytti ónirge jatqyzylady. Okrugtegi túrghyndarda býgingi kýni 20000-nan astam qoy-eshki, 3000 bastan astam iri qara, 800 bastay jylqy bar eken. Baghanaghy 100 tonna sudy adamdardy bylay qoyghanda, qay maldyng auzynan tabugha bolady. Al, 45-50 metr terendiktegi sudy qazyp shygharyp, jekemenshik qúdyq jasap alugha auyldaghy halyqtyng qaltasy júqa. Áyteuir, býkil sanaly ghúmyry osy auylda ótken, júrtynyng jan jarasyn kýnshilik jerden kóretin auyl әkimi Áleken:
- Áneu bir-eki sutartqyshty mindetti týrde iske qosqyzamyn, sonda baryp su mәselesining búlty seyiledi, - dep qaldy. Layym solay bolsa eken!
Halqynyng sany 38-40 myngha jetip qalatyn Ayakóz qalasyndaghy su mәselesi oblysty qoyyp, respublikadaghy eng qúdiretti degen minbelerden san aitylghan. Áli aitylyp jatyr, aityla da beretin siyaqty.
Byltyrghy jyly su jәne jylu qúbyrlaryn tartyp, qala júrtynyng qatqan múzyn mayday eritemiz, sudyng astynda balyqsha jýzetin bolady dep sandaghan million tengelik tenderdi oblysta útyp alghan «Qúmarov jәne K» degen JShS Ayakózding qylshyghyn alamyz dep bylshyghyn alghan kórinedi. Qúbyrlardy janartu ýshin kósheler qoparylghan, kýzde әlgi seriktestik kóshelerdi asfalit jabyndymen býrkemelegen eken, qyzyqty qaranyz, kósheler oiylyp-oyylyp týsip ketken kórinedi. Sodan Ayakózding halyq eng kóp jýretin Abay bulivarynan mәshindi qoyyp, jayau qatynaudyng ózi qiyametke ainalghan. Áyteuir qala әkimi Seyilbek Ysqaqov әlgi seriktestikting byltyrghy kýzgi apash-qúpash sharualarynan seziktenip qaladaghy aqsaqal, qarasaqaldardan, «Núr Otan» HDP-synan komissiya jasaqtap, әlgilerding tapsyru aktisine qol qoymay, tiyesili 15 million tengeni bermepti. Sol dúrys bolghan kórinedi, qala kóshelerin aiypker seriktestik qaytara jóndeuden ótkizip jatyr eken. Al, janarghan qúbyrlardyng jay-kýii qalay eken?
Seyilbek Ysqaqov, Ayakóz qalasynyng әkimi:
- Túrghyndardyng sugha, kóshege degen narazylyqtary oryndy. Biyliktegi biz de narazymyz. Qaladaghy su mәselesi, әi, ghasyrlar boyy aitylyp kele jatqan shyghar. Nәtiyjesi az bop túr-au.
Jerasty suy 70-80 metr terendikte. Sutartqyshtar qalanyng shetinde, olar 7-eu, sonyng 4-eui istep túr. Jalpy qalany sumen tolyq qamtu ýshin 11 sutartqysh qajet. Qalany sumen qamtudy 3 kezenge bólgemiz, biyl sәtin salsa sonyng ekinshi kezeni ayaqtalatyn shyghar. Alayda, bitken sharuanyng ózinde kemistikter kóp. Mәselen, ótken jyly qoyylghan 30 qúdyqtyng (kolonka) qysta 27-si istemey, qatyp qaldy. Merdigerler - «Qúmarov jәne K» seriktestigi onyng sebebin bylay dep týsindirip: «biz klimatty eskermey jyly ónirlerge qoyylatyn qúdyq qúbyrlaryn qoyyp jiberippiz» deydi. Biyl qayta auystyryp jatyr.
Qazirgi kýni biz tek qalanyng ortalyghyn sumen tolyq qamtumen shúghyldanyp jatyrmyz. Al, qalanyng shet jaqtaryn sumen qanaghattandyru ýshin әli de 750 million tengedey qarjy qajet. Jalpy Ayakóz qalasyn tolyq qamtu ýshin 60-tan astam qúdyq (kolonka) kerek, al oghan qyruar qarjy qajet ekeni beseneden belgili. «Jol kartasy» boyynsha qalanyng jylu, su qúbyrlaryn, qazandyqtardy aghymdaghy jóndeuden ótkizu, abattandyrugha dep respublikalyq jәne jergilikti budjetten 161 mln. tenge bólingen. Sony qay jyrtyqqa jamaytynymyzdy bilmey otyrmyz...

 

 

Týiin
Ayakózding ortalyq kóshesi – Abay bulivary astan-kesten. Jol jabylghan. Irgesindegi bazardan shyqqan qalyng júrt attap-búttap, sekire basyp, әiteuir ebin tauyp óz baghyttaryna jol alyp barady. Asfalitqa qajetti bitumnyng sapasyn, klimatqa sәikes qúbyrdyng týrin ajyrata almaytyn «Qúmarov jәne K» seriktestigining oblystyq tenderden qalay ótip ketkendigine apam da an-tan, Ayakózding kómpis júrty da an-tan.
Shirkin, Bayan súludyng әkesi Qarabayday bes-alty kәsipker bolghanda ghoy, Ayakóz ónirine búlaqty qoyyp teniz keler me edi, qayter edi?!

 

 

 

Álibek Qantarbaev
“Didar” oblystyq gazeti (Óskemen)

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1472
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3248
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5437