Jeksenbi, 14 Tamyz 2022
Ghibyrat 16924 17 pikir 13 Qyrkýiek, 2021 saghat 16:43

Ghúlama

Arqaly aqynymyz Qadyr Myrza Áli: «Bizding tariyh, búl da bir qalyng tariyh, Oqulyghy júp-júqa biraq-taghy» dep tauyp-aq aitqanday kenes zamanynda qazaq tarihyna jetkilikti kónil bólinbedi. Barlyq mektepterde 5-synypta «Ejelgi dýnie tarihynan» bastap, joghary synyptarda «KSRO tarihy» degen pәn oqytyldy. Qadyr aqyn aitqan «Qazaq SSR tarihy» oqulyghy 9-synypta ghana qosymsha pәn retinde jýrgizildi.

Ata tarihynyng aqtandaqtary tәuelsizdik alghannan keyin ghana týgendele bastady. Osy jauapty da sauapty isting basy-qasynda ghúlama ghalym, akademik Manash Qabashúly Qozybaev boldy. Ol 10-synyp oqushylaryna arnalghan «Qazaqstan tarihy» oqulyghynan bastap, últ tarihynyng qily kezenderine arnalghan kóptegen ghylymi, tanymdyq enbekter jazdy.

Ghúlamanyng endi bir aidan song atap ótiletin 90 jyldyq mereytoyy qarsanynda shәkirti, akademik Múhtar Qúl-Múhammedting essesin oqyrman nazaryna úsynamyz.

Redaksiyadan

Múhtar QÚL-MÚHAMMED

«Mening aghalarym» siklynan

Ghalym – úrpaq tәrbiyeshisi,
ghúlama – últ ústazy.

Súltan SANJAR,
ortaghasyrlyq sopy

GhÚLAMA

Qashanda talantqa bay halqymyzda ghalymdar az bolghan emes, ghylymy qyzmetkerler odan da kóp, al ghúlamalar siyrek. Siyrek qana emes – neken-sayaq, mynnan, millionnan bipey dese de bolghanday. Men ýshin býkil ghúmyryn ghylymgha arnaghan ghúlamalar degende arghyda әl-Farabi, keshegide Á.Mapghúlandar oigha oralar bolsa, keyingide akademik Manash Qozybaev keledi kóz aldyma.

Uniyversiytet bitirgennen keyin aldyn-ala kelisim boyynsha Partiya tarihy institutyna barugha tiyis edim. Áldebir myqtylardyng tuysy aldymdy orap ketuine baylanysty eki ay temirjolshylar gazetinde júmys istep, 1983 jyldyng 14 qantarynda Qazaq ensiklopediyasynyng Bas redaksiyasyna keldim. Keldim de osy mekemede taban audarmastan on jyl qyzmet istedim.

Ózimiz «qara shanyraq» dep atap ketken Qazaq ensiklopediyasynyng ol kezdegi bas redaktory akademik Manash Qozybaev bolatyn. Uniyversiytetti keshe ghana bitirgen adamda ne ómirbayan bolushy edi, sondyqtan mektepten bastap uniyversiytet qabyrghasynda jýrip jazghan úzyn sany jýzge juyqtaytyn jazghan-syzghandarymdy týp-týgelimen akademikting aldyna jayyp saldym.

Bas redaktor solardy bir paraqtap shyghyp, býiirdegi selektordyng samsaghan nýktelerining birin basty. Lyp etip esikten engen orta boyly, jasy qyryqty erkin ensergen symbatty azamatqa qarap:

– Myna jigitti eki ay synaq merzimmen júmysqa qabyldayyq. Sapasy qalay bolatynyn keyin kórsete jatar, biraq izdengishtigi kórinip túr. Ensiklopediyada jastar jaghy tym az. Osyny da esten shygharmaghan jón.

Akademik «endigi sharuany ózdering tyndyryndar» degen synaymen sózin qysqa qayyrdy.

Keyin bildim, әlgi qaghilez orynbasar, qyzmetin óz atymen tolyq ataghanda – bas redaktordyng birinshi orynbasary, professor Ahmet Ospanúly Musinov bolyp shyqty. Mening Manash aghamen alghash tanysuym osydan bastaldy.

Ertesinde ashyq partiya jinalysy boldy. Búl ózi toqyraudyng atasy atanghan Brejnev baqilyq bolghanymen, partiyanyng qauqary әli myqty kez edi. Bәri birinshi basshynyng ynghayyna jyghylatyn sol zamannyng ózinde Manash Qabashúly basqaratyn mekemede demokratiyalyq ýrdister birshama ornygha bastaghan eken. Ony jinalysta sóz alghan redaksiya mengerushilerining birining myna bir sózinen anghardym:

– Manash Qabashúly, avtorlar bizge maqala jazudan, al biz olardy sizding eskertpelerinizben keyin qaytarudan sharshadyq. Siz ýshin mýiizi qaraghayday doktor, professor, tipti keyde óziniz siyaqty akademikter de ylghy «myrqymbay» bolyp shyghady. Sonda myrqymbay emes avtordy qaydan tabamyz, – dep zil tastap ayaqtady sózin әlgi sheshen.

Bas redaktordyng mandayy tyrysyp, qabaghy týiilgende onsyz da qoi qastarynyng arasy odan әri qosyla jazdap, erekshe sústanyp, qaharlanyp ketedi eken. Sóitse de aqylyn ashugha jendirmey, әlipting artyn baghyp otyrdy. Biraq qorytyndy sóz alghanda:

– Mne ne ponyatno pochemu Vy iyshete toliko negativnyy ottenok v etom vesima populyarnom u kazahov iymeni. Mejdu prochiym, on – sobiratelinyy obraz kazahskogo krestiyanstva pry sosializme, glavnaya seli kotorogo – stroiytelistvo kommunizma. Poetomu Myrkymbay vpolne polojiytelinyy geroy nashey liyteratury, – dep kekesin men mysqyl aralasqan sózben әlgini birjolata túqyrtyp tastady.

Bir qaraghan adamgha Myrqymbay – qazaq sharuasynyng jiyntyq beynesi. Al «sovet halqy» dep kenestik ghalymdar aidar taqqan jana tarihy qauymdastyqtyng júmysshy, sharua jәne intelliygensiyanyng «myzghymas» odaghynan qúralatyny sol zamannyng mektep oqushysyna da mәlim tújyrym bolatyn. Sondyqtan akademikting búl uәjine jartymdy jauap qaytarugha onyng әriptesining әddisi de qalmady. Sóz arasynan, tipti onyng yghynan-aq ymdy týsinetin halqymyz ýshin «myrqymbay» – auzynan sózi, qoynynan bózi týsken, qorasyndaghy bes eshki, on saulyqtyng kýtiminen basqa eshtenemen júmysy joq kәdimgi qara taban sharua. Sondyqtan alghash Beyimbet somdaghan obrazdy Manash agha qaghyp alyp, onyng qyryq jamauly shoqpytyn qaratayaq kiyetin kostumge aiyrbastay qoyyp, ensiklopediya siyaqty últtyng bas kitabyna dýmbilez dýniyelerin tyqpalaytyn keybir әriptesterine qarata aituy akademikting shymshyma sózding de sheberi ekendigin anghartsa kerek.

Mine, mening Manash aghamen keyin jiyrma jylgha sozylyp, aghaly-inili aghayyndyq pen ruhany tuystyqqa úlasqan tanystyghymnyng alghashqy eki kýninen alghan әserim osynday boldy.

Keyin jaqyn aralasa kele bayqadym: onyng ómipining deni anyz-әngimelerdegi degdar jandardyng taghdyryna úqsas eken. Balapan basyna, túrymtay túsyna ketken, balany qoyyp, qaraqan basty saqtau qiyngha ainalghan zamanda Qozybay әuleti Qabash otbasynda Qabdusúltan esimdi bala, jay ghana bala emes, bolashaqtaghy qazaqtyng ghúlamacy bolatyn nysanaly sәby dýniyege keledi. Múhamedqanafiyanyng – Shoqan, Ibragimning Abay atalghany siyaqty Qabdusúltan keyin Manash atandy.

M.Qozybaev ata-ana, bauyrlarymen birge

Osy oqighadan jarty ghasyrdan astam uaqyt ótkende aqiqat shyndyq búghaulanyp, temir shymyldyqtyng ar jaghynda ústalghan, ony aitugha da, jazugha da tyiym salynghan zandy tas-talqan etip, qazaq halqynyng teng jartysynan astamyn jalmaghan goloshekindik genosidting qanqúily bolmysyn ashyp kórsetken akademik M.Qozybaevtyng maqalasy «Qazaq әdebiyeti» gazetinde jariyalandy.

Osy eki oqighanyng arasynda qanshalyqty baylanys baryn qaydam, әiteuir ghúlamanyng sol maqalasy qaraorman qazaq halqyn dýr silkindirgen, respublika baspasózinde shynayy jariyalylyqqa jol salghan batyl qadam boldy.

Akademik Kozybaev – eng aldymen, tarihshy. Qadym zamandar men kóne ghasyrlar qoynauynan bastau alatyn qazaq tarihynyng týpki atasy – shejire. Shejire jeti atany biluden bastalady. Ata-baba dәstýrining jelisin búzbay Qozybay әuletining shejiresin taratar bolsaq, onyng gnoseologiyalyq tizbegi tómendegidey bolyp shyghady: Qozybay – Satybaldy – Kýsen – Seytimbet – Ernazar – Aqqoshqar – Qúdayqúl – Mataqay. Mataqay – ejelden Qaraertisti en jaylaghan Abaq Kereyden taraytyn irgeli ata. Ótken ghasyrda týgin tartsang mayy shyghatyn Ertis ónirining eng shúrayly jerleri orys mújyghyna tartyp әperilip, jergilikti halyq ata-qonysynan zorlyqpen kóshirilgen kezde Qozybay әuleti Qostanay ólkesine qoparyla kóshedi.

Kónekóz qariyalardyng aituynsha, Qozybay aq bilekting kýshi, aq nayzanyng úshymen ghana emes, abyroyly isimen de elge tanylghan, aituly azamattardyng biri bolypty. Qazaq jýrgen jerde anghaldyq pen anqaulyqtyng qosa jýretini belgili emes pe? Kedeylikting tauqymeti әbden janyna batqan Qozybay jarly auyldy jarylqau ýshin tatar kópesinen alghan nesiyesin elge taratady. Kesimdi merzim bitip, qaryzdy qaytarugha kelgende, ústaghannyng qolynda, tistegenning auzynda ketken nesiyening úshyghyn da tappaghan Qozybaydy itjekkenge aidaghaly túrghan jerinen әigili Torsan bay alyp qalady. Ertis pen Tobyldyng arasyna qayyng shoqparmen jol salghan batyr atanyng balasy osylaysha Torsannyng barymtashylar tobynan bir-aq shyghady. Áuelgide týn balasynda tynym tappay ýiir-ýiir jylqyny aldygha salyp aiday jónelgendi qyzyq kóretin jas bóri birte-birte toruylshylar tobyrynan irgesin aulaq salyp, bólinip shyghady. Qansha tyrnaghyn batyrsa da, jalghyz jýrip jol tabudy jón sanaghan jas batyrgha Torsan esh qayran qyla almaydy. Óz aldyna otau tigip, shanyraq kótergen Qozybay Ábilmәjin, Ábil, Qabash, Sәken atty tórt úl, Biybi, Bighaysha deytin eki qyz sýiip, keyin halqyna qadirli, eline syily, abyroyly auyl aghasy atanady. Mine, osy Qozybay atanyng Ábil atty úlynan Qazaqstannyng kórnekti qayratker perzenti, Sosialistik Enbek Eri Orazaly Qozybaev shyqsa, odan keyingi Qabash atty balasynan akademik Manash Qozybaev pen professor Saghymbay Qozybaev dýniyege keldi.

M.Qozybaevtyng oqushy jәne student kezi

Jalpy Qozybay әuletining ataq-mansap, abyroy-bedel jaghynan kelgende jazmyshqa da, Jaratushygha da aitar ókpesi joq bolar deymin. Qabash aqsaqal da Qostanay ónirine belgili adamdardyng biri boldy. Úly Otan soghysy kezinde qaltasynyng eng songhy tiynyna deyin qaghyp, maydan qoryna úshaq jasaugha 190 myng som aqsha qosty. Osynday ata ónegesinen oq jonyp ósken Manash jastayynan zerek, oqu-bilimge qúshtar, yntaly bolyp jetildi. Uniyversiytetti ýzdik bitirgen talantty jasqa memlekettik komissiya aspiranturada qaludy úsynady. Biraq kindik qany tamghan jerge qaray alyp úshqan jas kónil ghalymdy Qostanay pedagogika institutyna alyp keldi. Uniyversiytetti endi ghana tәmamdaghan jas maman arada jarty jyl ótpey jatyp-aq assistenttikten agha oqytushylyqqa ótedi. Pedinstitutta ústazdyq jasay jýrip, ghylymy júmyspen ainalysty. Qostanaydyng tarihy, Qostanay dalasynda ótken Azamat soghysynyng problemalary turaly alghashqy ghylymy enbekteri jariyalanady. Kóp úzamay talantty tarihshy Partiya tarihy institutyna shaqyrylady.

Tariyhqa qiyanat jýrmeydi. Alayda ol jyldary osy qaghida ayaqqa basylyp, tarih sayasattyn, kommunistik iydeologiyanyng qamytyn sýiredi. Sondyqtan jas Manashtyng kelimsek otarshyldar ozbyr sayasatynyng betperdesin sypyrugha arnalghan talpynysynan eshtene shyqpady. Óitkeni alpysynshy jyldardyng basynda ornyqqan hrushevtik jylymyqtyng ghúmyry tym qysqa boldy. Osy kezde oghan Ghylym akademiyasynyng sol kezdegi viyse-preziydenti Saqtaghan Bәiishev aqylyn aitty:

– Qaraghym Manash, talabyng da, talpynysyng da jaqsy. Talantyng da bir basyna jetip artylady. Qazaq tarihynyng aqtandaghyn asham degen niyeting de dúrys. Biraq oghan әli erteleu. Ár nәrsening óz uaqyty bolady. Týbi oghan da jetersin, al qazir mening aqylymdy tyndasan, qazaq tarihynyng qaraly kezenining biri – Úly Otan soghysy. Qazaqtyng adaldyghyn, batyrlyghyn әlemge tanytqan qatal synnyng biri osy. Búl turaly ózing jaqsy jazyp jýrsin. Osy jazghandaryndy jýielesen, dayyn dissertasiya bolyp shyghady, – degen.

Ústaz aqyly shәkirt jýregine birden úyalady. Sóitip ol Saqtaghan Bәiishevting jetekshiligimen 1962 jyly kandidattyq dissertasiyasyn qorghady. Opponentteri de әigili Ermahan Bekmahanov pen Aqay Nýsipbekovter boldy. Jas ghalymnyng dissertasiyasyna óte joghary bagha berilip, oghan osy taqyrypty keneytu arqyly doktorlyq dissertasiya qorghau úsynyldy.

Arada eki jyl ótkende Manash Qozybaev doktorlyq dissertasiyasyn tәmamdap, sonyng negizinde kólemi 20 baspa tabaqtyq monografiya shyghardy. Búl tuyndy kórnekti kenes tarihshysy Yu.V.Arutunyannyng pikirinshe, osy problemagha arnalghan enbekterding eng kórnektilerining biri retinde atap ótildi. Biraq jas ghalymnyng tym batyl kózqarastary «әldekimderdi» sekem aldyrghandyqtan, doktorlyq dissertasiyany qorghau keyinge qaldyryldy.

Búl joly da aghalyq aqylyn aitqan akademik S.Bәiishev boldy. Sәkeng monografiyadaghy ghalymnyng sovettik iydeologiya standartyna syimaghan keybir oilaryn tigisin jatqyzynqyrap, partiyanyng әkimshildik-әmirshildik qyzmetin synaudan góri, halyqtyng maydangha qosqan ýlesine basa nazar audarudy úsyndy. Ústaz kenesi boyynsha «juasytylghan» dissertasiya aragha attay bes jyl salynyp, 1969 jyly oidaghyday qorghaldy. Kelesi jyly tarih ghylymynyng doktory M.Qozybaevtyng «Qazaqstan – maydan arsenaly» atty monografiyasy jaryq kórdi. Onda qazaq saharasynyng baylyghy da, enbek resurstary da, maly da, jany da maydan ýshin, jenis ýshin júmsalghany jan-jaqty kórsetildi. Soghys kezinde әrbir besinshi qazaq maydangha attanyp, әrbir onynshy adam enbek armiyasyna alynypty. Basqasha aitqanda, respublika halqynyng tórtten biri maydan mýddesine júmyldyrylghan. Júban aqyn aitqanday «myng ólip, myng tirilgen» qazaq halqy osy jyldary taghy da qansyrap qaldy. Ózining batyl ghylymy tújyrymdarynyng kemeldigimen, kól-kósir faktologiyalyq negizde jazylghan búl enbek Otan soghysy tarihyna eleuli ýles bolyp endi.

Tarihshylardyng XII Halyqaralyq kongresinde. Mәskeu, 1970

Otyz segizinde ghylym doktory, otyz toghyzynda professor atanghan ghalymnyng búdan keyingi ómiri de «soqtyqpaly, soqpaqsyz» kezenderden ótti. Áriyne, býgingi kýnde otyzynda ghylym doktory bolyp jatqandar da az emes. Ol kezde otyzdyng ishinde qorghau «orda búzumen» birdey sanalatyn edi.

Akademik Qozybaev ómirining belesti kezenderining biri Qazaq ensiklopediyasy Bas redaksiyasymen baylanysty.

– Búl ózi 1980 jyldyng mamyr aiynda bolghan edi. Meni ensiklopediyagha bas redaktor etip taghayyndar aldynda sol kezdegi Qazaqstan Kompartiyasy Ortalyq Komiytetining birinshi hatshysy Dinmúhammed Ahmetúly Qonaev qabyldady. Diymekenning qazaq tarihy, әdebiyeti men mәdeniyetinen habary mol adam ekenine sol joly taghy da kózim jetti. Kóptegen kórgendi aqyl-kenester berip, qazaq ghylymy men mәdeniyetin ózge halyqtar, tipti, әlem júrtshylyghy tanyp-bilu ýshin ensiklopediyalyq basylymdardy orys tilinde de shygharu kerektigin aitty. Diymekenning sol sózinen keyin Bas redaksiya qazaq jәne orys tilderinde tórt tomdyq Qazaq KSR Qysqasha ensiklopediyasyn shygharugha kiristi. Bizding búl kitabymyz dýnie jýzining 38 eline tarady, – deushi edi Mәkeng ensiklopediyadaghy qyzmeti jayly.

Mening ensiklopediyagha qyzmetke túrghanyma jarty jyl ótkende, yaghny 1983 jyldyng 9 tamyzynda Qazaqstan Kompartiyasy Ortalyq Komiytetining burosynda Qazaq kenes ensiklopediyasynyng júmysy da qaraldy. Búl elimizding toqyrau túmanynan әli aryla qoymaghan kezi edi. Buroda bas redaktor M.Qozybaev «Qazaq KSR» qysqasha ensiklopediyasyna A.Baytúrsynov, M.Júmabaev, J.Aymauytov, Mústafa Shoqay, t.b. qazaqtyng ardager azamattarynyng ómirbayanyn engizu turaly mәsele qoydy. Ol kezderi jazudy qoyyp, esimderin aitugha tyiym salynghan qazaqtyng birtuar perzentterining ómirin ensiklopediyagha kirgizu turaly mәsele kóteru erlikpen para-par edi.

Akademik Manash Qozybaev júmys ýstinde

Buro bolardyng aldynda Mәkeng bizderge ózge respublikalardyng últtyq ensiklopediyalarynda, Ýlken Kenes Ensiklopediyasynyng basylymdarynda jariyalanghan kontrrevolusiyalyq qozghalys basshylary, sol kezderi jappay «últshyl» degen jeleumen aiyptalghan aqyn-jazushylar, aq kazaktar qozghalysynyng jetekshileri turaly materialdar jinaudy tapsyrdy. Solardyng negizinde qansha kenes ókimetine qarsy bolsa da, el tarihynda eleuli iz qaldyrghan qazaq qayratkerlerining qyzmetine syn kózben әdil baghasyn berip, ensiklopediyagha engizu qajettigi turaly úsynys әzirledi. Onda qazaq oqyrmandary atalghan azamattar ómirin shet elderde basylghan basylymdardan emes, respublikanyng óz ensiklopediyasynan oqyghany jón ekendigi dәleldendi.

– Burony Diymekenning ózi jýrgizdi. Ensiklopediyanyng úsynysyn aita kelip, kimde qanday pikir baryn súrady. Buroda sol kezdegi Ministrler Kenesining tóraghasy B.Áshimovting janynda Ortalyq Komiytetting jas hatshysy Núrsúltan Nazarbaev otyrdy. Núrekenning óz pikirin esh býkpesiz, ashyq aitatyn batyl azamat ekenin sol joly anyq bayqadym. Ol ensiklopediyanyng úsynysyn qoldap, atalghan azamattar jóninde obektivti túrghydan jazylghan esimnamalyq materialdardy kitapqa kirgizu turaly pikirin batyl dәleldep shyqty. Ókinishke qaray, Núrekeng qansha qoldau kórsetse de talqylau barysynda bizding úsynysymyz ótpey qaldy, – dep edi Manash agha.

Manash aghanyng túsynda Qazaq ensiklopediyasy jana taqyryptardy iygere bastady. Almaty men Qaraghandygha arnalghan túnghysh aimaqtyq ensiklopediyalar jaryq kórdi. Búryn tek qazaq tilinde ghana basylyp, respublika shekarasymen túiyqtalyp kelgen últtyq ensiklopediya endi orys tilinde de shygharyla bastady. «Ol kim? Búl ne?» atty ýsh tomdyq balalar ensiklopediyasyn shygharu qolgha alynyp, auyl sharuashylyghy, ýi-túrmysy ensiklopediyalarynyng sóztizbesi jasaldy. Qazaqstannyng tarihiy-mәdeny eskertkishterining jinaghyn shygharu mәselesine de qozghau týsti. Manash agha qolgha alghan búl jobalardyng basym kópshiligi onyng izbasary, akademik R.Núrghaly túsynda jarasty jalghasyn tauyp, óz oqyrmandarymen qauyshyp jatty.

Aqynjandy agha әdebiyetshiler qauymymen de etene aralasty. Solardyng ishinde, әsirese Ghabanmen – qazaq әdebiyetining kórnekti klassiygi Ghabit Mýsirepovpen dostyghy erekshe atap ótuge túrarlyq.

– Ghabanmen eng alghash 1969 jyly «Almaty» sanatoriyinde tanystym. Endi ghana doktorlyq dissertasiyamdy qorghaghan kezim edi. Ghabang qúttyqtap, qayyrly bolsyn aitty. Keyin jii aralasyp túrdyq. Bir kýni keshkilik Ghabang ýige telefon shalyp: «Manash, sen ensiklopediyany basqaryp otyrsyng ghoy, maghan múhittardaghy, tenizderdegi tolqynnyng jayy, onyng payda boluy, týrleri, әser etu kýshi jayly ghylymy enbekter kerek bolyp túrghany», – degeni. Ertesinde belgili geograf-maman Joldasbek Adaevqa Ghabannyng ótinishin jetkizip, ekeulep tolqyn turaly bir qúshaq kitap jinap, Ghabana apardyq. Ózi sheshile qoymaghan song biz nege ekenin súramastan ketip qaldyq. Ertesinde Ghabang taghy telefon shalyp, ýiine shaqyrdy. Týn boyy oqyp shyqqan bolu kerek, kózi qyzarynqyrap túr eken.

– Manashjan, aghamyzgha ne bolghan dep tandanyp otyrghan bolarsyn. «Jat qolyndany» ayaqtaghan kezde mynanday bir qyzyq oy keldi. Qogham ataulyda bolatyn qozghalys teniz betindegi tolqyn siyaqty eken. Abaydyng «Aldynghy tolqyn – aghalar, keyingi tolqyn – iniler», – deuinde keremet filosofiyalyq maghyna bar. Myna sen әkelgen kitaptardy qarap, osyghan taghy kóz jetkizip, qayran qalyp otyrmyn. Kazaq qoghamynyng keyingi bir ghasyrdaghy tarihyn alyp qarashy. Shoqan, Ybyray, Abay – bir tolqyn, Ahmet, Mirjaqyp, Maghjan – ekinshi tolqyn, «alyptar toby» dep jýrgen myna bizdering – ýshinshi tolqyn, osylay kete barady. Osylargha qozghau salghan – otarshyldyq qyspaghy. Ýlken múhittarda da solay kórinedi. Dauyl tolqyn tudyrady, al tolqyn tenizdi shayqaydy. Qyzyq emes pe. Osy turaly filosofiyalyq negizde birdene jazsam deymin, – dep Ghabang ózining danalyghyn taghy bir tanytyp ótti. Shyndyghynda tolqyndy talay kórip jýrsek te oghan múnday maghyna syighyzu oigha kelmegen eken. Ghabang sony filosof kózimen kóre bildi, biraq oiyndaghysyn jýzege asyrugha uaqyty jetpedi, – dep ayaqtaghan edi Mәkeng Ghabanmen arada bolghan osy bir qyzyq oqigha turaly.

Sóz zergeri Ghabenmen birge, 1982 jyl

Ghabang «Jat qolyndany» ayaqtaghan kezde qoljazbasyn Mәkene oqytqanyn, Manash inisining janashyr kónilden shyqqan tarihshy-ghalym retindegi keybir eskertpelerin kirbinsiz qabyl alyp, bitip túrghan qoljazbasyna birsypyra tolyqtyrular engizgenin qalamger qauymy úmyta qoymaghan bolar.

Manash agha ýlken, kishi dep bólmey janyna jaqyn jandardyng bәrin qúshaghyna aldy. Aghanyng sonday meyiri men shapaghatyna bólengen jandardyng biri bolghanym ýshin ózimdi әli kýnge baqytty sezinemin...

Bas redaktor M.Qozybaevtyng basshylyghymen 1985 jyly Almatyda on bes odaqtas respublika ensiklopediyalarynyng bas redaktorlary bas qosqan ýlken ghylymiy-praktikalyq konferensiya boldy. Onyng kýn tәrtibin talqylau kezinde akademik maghan revolusiyagha deyingi orys ensiklopediyalaryndaghy qazaq taqyryby jayynda shaghyn bayandama jasaudy tapsyrdy. Konferensiya bastalmas búryn ózi oqyp shyghyp:

– Al, Múhtar, býginnen bastap osy taqyrypty búrqyldat. Týbi saghan kandidattyq dissertasiya bolayyn dep túr eken. Qúday qalasa, ózim jetekshi bolamyn, – dedi jigerlendirip.

Shyndyghynda keyin Manash Qabashúlynyng jauapty redaktorlyghymen «Orys ensiklopediyalaryndaghy qazaq shejiresi» degen monografiyam jaryq kórip, arada biraz uaqyt salyp akademik tóraghalyq etken ghylymy keneste «Orys ensiklopediyalaryndaghy Qazaqstan tarihynyng sayasiy-әleumettik problemalary» degen taqyrypta kandidattyq dissertasiya qorghadym.

Ensiklopediyada qyzmet istegen kezde әriptesterim meni «joghary mәrtebelining adiutanty» dep әzildeytin. Bireulerding mysqyl ýshin shygharghan osy laqabyna eshuaqytta namystanghan emespin. Óitkeni kózi tirisinde-aq joghary mәrtebeli ghalym atanghan jangha kómekshi boludyng ózi kez kelgen shәkirt ýshin mәrtebe bolatyn.

Ukrainagha sapary kezinde 1983 jyly úshaq bortynda jýregi qysylyp, infarkt alghanyna qaramastan aghamyz ómirining sonyna deyin jan ayamay qyzmet istedi. Auruhanada jatyp-aq qúshaq-qúshaq qoljazbalardy qarap shyghatyn. Mәkenning jay qarap shyqqanynyng ózi qaghaz betindegi qyp-qyzyl maydan bolushy edi. Talmauraghan janaryna dәri tamyzyp, týnning bir uaghyna deyin tapjylmay otyryp júmys isteushi edi, jaryqtyq.

Manash agha ensiklopediyagha alghash kelgen jylghy myna bir oqigha esimnen ketpeydi. Bir kýni redaksiya mengerushisi Jýrghaly Ertilesúly maghan «Úly Otan soghysy» degen maqalany redaksiyalaudy tapsyrdy. Maqalanyng kólemi 18 myng tanba eken, al sóztizbede ol 25 myng dep kórsetilgen (әdette baspada qoljazba kólemi baspa tabaqpen, gazette jolmen ólshense, sóilemge ghana emes, sózge de salmaq salatyn ensiklopediyalyq maqalanyng kólemi tanbamen aiqyndalatyn).

Maqala qolgha tiyisimen-aq men akademik M.Qozybaevtyng «Qazaqstan – maydan arsenaly» dep atalatyn kereqarys monografiyasyn aldyma jayyp salyp, ondaghy qily derekterdi synalap engize otyryp, maqalanyng kólemin sóztizbede belgilengen mólsherge jetkizip, bastyghyma úsyndym. Jedeldete qarap shyqqan Jýreken:

– Dúrys redaksiyalaghan ekensin. Endi avtoryna aparyp bere ghoy, – dep júmbaq jymiyspen betime bajaylay qarady. Ary qaray mening jýzimdegi «avtory kim edi?» degen súraqty aitqyzbay-aq týsinip: – Búl maqalanyng avtory Manash Qabashúly, – dep sózin naqtylay týsti.

Kabiynetke kele sala bolghan oqighany әriptesterime bayandadym.

– Bala qúrydyn. Neng bar edi bas redaktordyng maqalasyna qol tiygizip. Ne bolsa da endi sheginerge jer joq. Bar endi bastyqqa, biraq derekterdi óz kitabynan alghanyndy aitudy úmytpa, – dep aqylyn aitty saqa redaktor Oraz Jiyrenshiyn.

Shyndyghynda sheginerge jer qalmady, akademikting kabiynetine kirgen boyda aldyn-ala dayyndaghan sózderding bәrin úmytyp: «Sizding maqalanyz boyynsha kelip edim», – dep qoyyp qalmasym bar ma. Bas kótermey qoljazba oqyp otyrghan akademik mezgilsiz mazasyn alghanyma keyidi me, әlde әldeqashan boldy-bittige sanap qoyghan maqalasy turaly әngimege renjidi me túmsyghynyng úshyna әreng ilinip túrghan kózildirigin júlyp alyp:

– Y chto vyzyvaet u tebya moya statiya, – dedi qatqyldau dauyspen.

Ne dep jauap bergenim esimde joq, biraq ertesinde Jýrghaly agha kabiynetine shaqyryp, bir japyraq qaghazdy kórsetkeni әli kýnge deyin sanada sayrap túr. Onda Mәkenning marjanday jazuymen mynanday sózder jazylypty: «Jýreke! Maqala jaman shyqpaghan siyaqty. Qalamaqynyng tórtten birin redaktordyng atyna jazynyz». Sol tildey qaghazdyng pәrmenimen 68 som alyp, әriptesterimmen duyldasa jughanym әli kýnge deyin úmytylar emes.

Bir qaraghan adamgha múnda túrghan eshtene joq siyaqty. Al parasatpen payymdar bolsaq osynyng ózi-aq qarapayymdyq pen әdildikting shynayy ýlgisi emes pe. Maqala óziniki, oghan qosylghan derek te óz kitabynan alynghan. Meniki tek jetpegen kólemdi akademikting óz enbegimen tolyqtyru ghana. Basqa bireu bolsa «meni týzeytin sen kim edin», – dep kókendi kózine kórsetui de әbden mýmkin ghoy. Al Manash agha mýlde basqasha istedi. Onyng búl әreketi, bir jaghynan qyzmetkerining shygharmashylyq izdenisin qúptau bolsa, ekinshiden, uniyversiytetti keshe ghana bitirgen shala qúrsaq shәkirtine agha dastarhanynan sybagha ýlestirumen birdey bolatyn.

Ghúlama respublika ghalymdary ishinde birinshi bolyp, 1932-33 jyldardaghy asharshylyqtyng jan týrshigerlik tragediyasyn ashyp kórsetken «Shyndyq taghylymy», qazaq jerin otarlap, halqyn qangha bóktirgen patshanyng baskeser jendeti Ermaktyng jauyzdyghyn әshkerelegen «Anyz ben aqiqat», ata qonystyng arghy, bergi tarihyn saralap, qazaq jerine kóz alartushylargha batyl toytarys bergen «Aziya elderining kilti men qaqpasy», ata tarihynyng ózekti problemalaryn jiktep-jiliktep kórsetken «Aqtandaqtar aqiqaty» atty sýbeli ghylymy enbekteri arqyly el qúrmetine, oqyrman yqylasyna bólendi.

«Shyndyq taghylymy» jazylghandaghy myna bir oqigha da kýni býgingidey kóz aldymda. Búl ózi Kompartiyanyng syry ketse de, súsy ketpegen, Qazaqstan tәuelsizdigin jariyalaudan ýsh jyl búryn bolghan edi. Manash agha ýiine shaqyryp, qoljazbasymen tanystyrdy. Aghamyz asharshylyqtyng ózegindi órter ashy shyndyghyn tekemetin tilip otyryp-aq jazghan eken. Maghan birden únady. Bayqaymyn, jariyalaugha azdap jýreksinetin siyaqty. Qoljazbanyng bir danasyn akademik Salyq Zimanovqa beripti. Zanger dosyna telefon shalyp, qosalqy avtor boludy úsyndy. Sәkeng turashyldyghyna basyp:

– Enbek ózindiki jәne unikalinyy enbek. Shyghar. Jariyala. Bilsin, oqysyn halyq. Qorqatyn eshtene joq, – dep dosyn jigerlendire sóiledi.

«Qayda jariyalaymyz?» degen súraqqa kelgende men sol kezdegi eng batyl da batyr redaktor basqaratyn «Qazaq әdebiyetin» úsyndym. Sheraghanmen jaqyndyghymdy biletin Manash agha maqalany mening aparyp beruimdi ótindi. Ol da er eken: «Múnday maqalany biz quana-quana basamyz», – dep kezekti nómirge salyp kep jiberdi. Osylaysha «Shyndyq taghylymy» búryn jabyq taqyryptyng aqiqatyn ashugha arnalghan agha qalamynan shyqqan «Goloshekiyn. Sayasy portret», «Stalin jәne Qazaqstan», «Hrushev jәne Qazaqstan», «Brejnev jәne Qazaqstan» degen tútas maqalalar seriyasyna jol ashty.

Elimiz tәuelsizdik tizginin óz qolyna alyp, Qazaqstan azat el atanghanda qazaq júrty qayratker Qozybaevtyng últ mýddesining úly mindetterin qozghaghan ýnin talay mәrte Parlament minbesinen de estidi. Ol ýnemi tyndaghanyn imanday úiytyp, migirsiz moyyndatatyn tóbe biylerge tәn kesimdi pikirler aitty.

Sh.Uәlihanov atyndaghy Tarih jәne etnologiya instituty ghalymdarynyng ghylymy kenesi. 1991 jyl.

Múnymen de toqtamady. Últynyng kómeskilene bastaghan tarihy jadyn aqtaryp, ata tarihynyng aqtandaqtaryn ashty. Mektep oqulyqtarynan bastap, Memlekettik syilyqqa ie bolghan kesek-kesek ghylymy zertteuler tughyzdy. Bip ózi 800-den astam ghylymy enbek jazdy. Siltegeni semserdey ónsheng bir ótkir tuyndylardy dýniyege әkeldi. Osy enbekteri ýshin ony akademik qana emes, adam-akademiya dese de bolghanday.

Aghamyz ómirining keyingi on jylynda óndire enbek etti. Jýrek shirkinning sonau 80-jyldardyng basynda-aq syr bere bastaghanyna qaramastan ózi aitatynday búrqyldata jazdy. Reti kelgen song atap ótu lәzim, talay dastarhandy birge bólise jýrip bayqaghanym: Sara jengemiz Mәkendi balasynday mәpelep baqty. Iship-jem, su-suandarynyng ózin elep, ekshep, ózi ghana biletin erekshe diyetamen berip otyrdy. Aghamyz dýnie salghan song da onyng esimin el esinde, úrpaqtar jadynda qaldyru ýshin qolynan kelgenining bәrin istedi. Jalpy ózderi dýniyeden erterek ozsa da, sondarynda Farida, Sara, Nadlyaday janashyr jarlary qalghan Qaltay, Manash, Kamal aghalarymyz baqytty jandar eken.

Erding enbegi kózi tirisinde elengeni qanday jaqsy. Manash aghamyzdyng enbegi ghylymy qauymnan da, Elbasy tarapynan da joghary bagha aldy. Ol Últtyq Ghylym akademiyasynyng Sh.Uәlihanov atyndaghy syilyghynyn, Memlekettik syilyqtyn, Preziydentting Beybitshilik jәne ruhany kelisim syilyghynyng laureaty atandy. Kózi júmylghansha últynyng úlaghatyn tu etip ótti. Tәuelsizdigimizding on jyldyghy qarsanynda el ziyalylarymen bipge Elbasynda bolyp: «Últtyq mýdde, elding amandyghy – úly maqsat. Últtyng úlaghattyghy, tәuelsizdikting bayandylyghy, elding amandyghy – eng basty últtyq mýdde», – degen edi.

Tipti onyng maqalalarynyng taqyrybynan da últtyq ruh pen el mýddesi menmúndalap túratyn. «Ezdikti qoyyp, eldikti oilayyq», «Oy týbi – el múny», «El mýddesi qashanda joghary», «Sóz týiini – el taghdyry», «Halqymyz ór halyq, bolashaghy mol halyq», «El tektiligin joghaltpasa deymiz» degen siyaqty taqyryptar osynyng aiqyn aighaghy bolsa kerek.

Akademik ghalym qazaq tarihynyng arghy-bergi túlghalarynan túratyn tútas bir portretter galereyasyn da jazyp qaldyrdy. Abylay, Kenesary, Búqar jyrau, Abay, M.Áuezov, Q.Sәtbaev, Á.Marghúlan, M.Ghabduliyn, I.Esenberliyn, S.Zimanov turaly maqala, esseleri aqynjandy akademikting qalamgerlik qabilet-qarymyn tanytatyn tuyndylar. Qashanda әsemdep, sәndep, úiqaspen úiytyp, ólenmen órip sóileytin aghamyz reti kelgende ózi de ólen-jyrdy tógip-tógip tastaytyn.

Han Kene degende oiyna týsedi. Úly dalanyng songhy arystan әmirshisining sayasat saudasyna týsken әziz basyn joqtap Mәskeu, Sankt-Peterburg, Ombynyng qanshama muzey, qorlaryna saual salyp, talay mәrte izdeushi jiberdi. 1994 jyly «Atamúra» korporasiyasynyng qarjylandyruymen Qyrghyzstannyng Toqmaq qalasynyng manyna arnayy ghylymy ekspedisiya úiymdastyryp, tórt jerden úly hannyng úlyq mýrdesin izdegen qazba júmystaryn jýrgizdi. Abylay babamyzdyng sýiegin aq juyp, arulap qasiyetti Qoja-Ahmet Yasauy kesenesine qayta jerleuding de basy-qasynda Manash agha jýrdi.

Ghúlama bitken dýniauy tirlikten ada, jan men tәni tek tazalyqtan, túnyqtyqtan túratyn jan bolmaytyn ba edi. Akademik Manash Qozybaev ta sonday kirshiksiz sezim iyeci bolyp ótti dýniyeden.

Aghamyzdy songhy sapargha shygharudy úiymdastyratyn ýkimet komissiyasyn basqarudy da mening mandayyma jazypty. Ózi dýniyeden ótse de elim dep eniregen er Manashtyng esimi el jadynda qaldy. Býginde Soltýstik Qazaqstan uniyversiyteti akademik Manash Qozybaevtyng esimimen atalady. Ózi oqyghan uniyversiytette onyng atynda auditoriya da ashyldy.

Soltýstik Qazaqstan uniyversiytetining aldyndaghy Manash Qozybaev bustine gýl qoushylar

...Jaqynda Almatyda boldym. Elbasynyng reziydensiyasynan keshtete jayau shyghyp, buddalyq shyghystyng úly perzenti M.Gandy atyndaghy kóshemen joghary órlep, músylman shyghysynyng úly ghúlamasy Ál-Faraby danghylyna qaray bettedim. Ong jaqtaghy birynghay jarqyraghan shynydan salynghan irkes-tirkes, yghy-jyghy, iyqtasa, shyntaqtasa salynghan beyne bir futuristik kartinadaghyday jana arhiytekturalyq keshendi tamashalap biraz túrghan son, nazarymdy sol jaqtaghy jataghandau ýilerge audardym. Onyng qabyrghasyndaghy «akademik Manash Qozybaev atyndaghy kóshe» degen sóz kózime ottay basyldy. Batar kýnning qyp-qyzyl shapaghymen alaulap janyp túrghan siyaqty. Sanama: «e, o dýniyede jatyp-aq órkeniyetterding arasyn jalghap jatyr ekensing ghoy, qayran agha», – degen oy oraldy. Sol sәtte kóz aldymdaghy jataghan ýiding ózi biyiktep bara jatty...

«Egemen Qazaqstan»,
18 nauryz 2005 jyl

Abai.kz

17 pikir

Ýzdik materialdar

Alashorda

Alash-arman

Beybit Qoyshybaev  2270
Bilgenge marjan

Hilda Hukhem jәne Úly qolbasshylar

Beysenghazy Úlyqbek 2051
Ádebiyet

Týs

Erghaly Baqash 1734
Áne, kórding be?

Arhiymed kimdi qorghashtaydy?

Jaybergen Bolatov 2788