Týrkiya basshysy Erdoghan men Resey preziydenti Putin keshe Sochida kezdesti. Taraptar sauda qatynasyn, geosayasy qayshylyqtar men Liviya, Siriya, Qarabaq pen Aughanstandy talqylady. Batystyq sarapshylar búl kezdesudi «Týrik súltany men Resey imperatorynyng kezdesui» dep te jazuda. 

Kezdesu aldynda taraptar óz pozisiyalaryn aiqyndap aldy. Naqtylap aitqanda, Resey Siriya әskerine kómegin arttyryp, týrkiyalyq kýshterge soqqy beruge kómektesse, Týrkiya Idlib manyna óz әskerin toptastyrdy. BÚÚ otyrysynda Týrkiya preziydenti Erdoghan Qyrymdy Resey aumaghy dep moyyndamaytynyn qatang eskertti. Osylaysha taraptar kezdesu barysynda búghan deyin anyqtalyp qoyghan mәselelerding ózgermeytinin kórsetkendey boldy. Idlib Týrkiya ýshin manyzdy aimaq. Óitkeni atalmysh ónirde Siriya biyligine qarsy 4 mln-gha juyq adam jinalghan jәne Siriya ýkimetining shabuyly Týrkiyagha degen bosqyndar legin taghy da milliondaghan adamgha jetkizui mýmkin. Búghan deyin 4 mln siriyalyq bosqyndy qabyldaghan Týrkiya endigi tanda oghan jol beruge niyetti emes. Jaqynda ghana Siriya basshysy Bashar Asad Reseyge kelip, Putinmen kezdesti. Taraptardyng ne talqylaghany belgisiz, alayda kelissózder arasynda Idlib pen Týrkiyanyng әskeri de sóz bolghany anyq.

Erdoghan Sochiyge ózimen birge ministrlerdi әkelmedi. Soghan qarap-aq, kezdesuding ekonomikalyq manyzyna qaraghanda, sayasy mәselelerdi sheshuge baghyttalghanyn týsinuge bolady. Erdoghanmen birge onyng kenesshisi Ibragim Kalyn keldi. Últtyq barlau úiymynyng diyrektory Hakan Fidan da Erdoghannyng janynan tabyldy.

Erdoghan Mersin aimaghyndaghy Resey salyp jatqan AES mәselesin kóterdi. Týrik basshysynyng sózinshe bir jyldan keyin AES-ting alghashqy blogy iske qosyluy mýmkin. Esterinizde bolsa, Rosatom qatysyp jatqan AES qúrylysy Týrkiyada eki ret toqtatylghan edi. Oghan sebepker AES-tyng beton blogynyng jarylyp ketui bolatyn. AES 2023 jyly Týrik Respublikasynyng 100 jyldyghyna oray tolyq iske qosyluy tiyis.

Erdoghan Resey preziydentine orman órtin sóndiruge kórsetken kómegi ýshin alghys bildirdi. Óz kezeginde Putin Týrkyamen qatynasy jayly aitty.

«Halyqaralyq sayasatta biz tiyimdi sharttarmen әriptestik ornattyq. Siriya boyynsha, Liviya mәselesindegi pozisiyalarymyzdy kelisip otyrmyz. Armeniya men Ázerbayjan arasyndaghy úrysty toqtatu boyynsha bizding birlesken ortalyghymyz tiyimdi әreket etude», - dedi Resey preziydenti.

Eki el arasyndaghy investisiya kólemi de artty. Toghyz aidyng ishinde tauar ainalymy ótken jyldyng osy uaqytymen salystyrghanda 55%-gha artqan. Atalmysh aralyqta Týrkiya Resey ekonomikasyna 1,5 mlrd dollar investisiya qúisa, Resey Týrkiyagha 6,5 mlrd dollar qarjy qúighan. Týrkiya ýshin Reseyden keletin turister de manyzdy.

Kezdesuding basty taqyryptarynyng biri – reseylik S-400 ónimin Týrkiyanyng satyp aluy boldy. Týrkiya reseylik zymyran keshenin satyp alyp, AQSh-tyng qaharyna úshyraghan edi. Pentagon Týrkiyanyng búl әreketin NATO-gha ziyandy dep baghalady. Artynsha Týrkiya ekonomikasyna birqatar qiyndyqtar tuyndatqan shekteuler qoyyldy. Óz kezeginde Týrkiya «kimnen qaru alatynymyzdy ózimiz sheshemiz» dedi. Osylaysha Týrkiya jaqyn aralyqta Reseyden ekinshi C-400 partiyasyn satyp almaq.

Ashat Qasenghaliy

Abai.kz