Senbi, 31 Shilde 2021
Janalyqtar 2531 0 pikir 22 Mausym, 2012 saghat 08:50

Múrat Baqtiyarúly, senator. 2013 jyly latyn әlipbiyin engizu qajet

Qazaqstan Respublikasy

Premier-Ministri

K.Q. Mәsimovke

 

Qúrmetti Kәrim Qajymqanúly!

 

Elimiz tәuelsizdik alghan  kezenderden beri aitylyp ta, talqylanyp ta kele jatqanymen, kýni býginge deyin toqtamdy, әri bir baylamdy sheshimge kele almay otyrghan  mәselening biri  latyn әlipbiyine kóshu mәselesi.  Búl jayynda jiyrma jyl boyy  til mamandarymen qatar qogham qayratkerleri de, sayasatshylar da, týrli BAQ ókilderi de aityp ta, jazyp ta keledi.

2006 jyly Qazaqstan halqy Assambleyasynyng HII sessiyasynda sóilegen sózinde Últ kóshbasshysy Núrsúltan Nazarbaev:-Latyn әlipbiyin qaraytyn kez keldi. Búl mәseleni kezinde keyinge qaldyrghan edik. Qalay bolghanda da, latyn әlipbii býgin de telekommunikasiyalyq salalarda basymdyqqa ie bolyp otyr. Sondyqtan da, búrynghy kenestik elderding kópshiligining latyn әlipbiyine kóshui de kezdeysoq  emes. Mamandar osy mәseleni zerttep, naqty úsynystaryn jasauy tiyis. Bizding balalarymyzdy aghylshyn tilinde oqytudyng ózi latyn әlipbiyimen baylanysty. Al biz qazir barlyq mektepterde aghylshyn tilin oqytamyz. Sondyqtan múnda túrghan qorqynyshty eshtene joq ,--degen bolatyn.

Qazaqstan Respublikasy

Premier-Ministri

K.Q. Mәsimovke

 

Qúrmetti Kәrim Qajymqanúly!

 

Elimiz tәuelsizdik alghan  kezenderden beri aitylyp ta, talqylanyp ta kele jatqanymen, kýni býginge deyin toqtamdy, әri bir baylamdy sheshimge kele almay otyrghan  mәselening biri  latyn әlipbiyine kóshu mәselesi.  Búl jayynda jiyrma jyl boyy  til mamandarymen qatar qogham qayratkerleri de, sayasatshylar da, týrli BAQ ókilderi de aityp ta, jazyp ta keledi.

2006 jyly Qazaqstan halqy Assambleyasynyng HII sessiyasynda sóilegen sózinde Últ kóshbasshysy Núrsúltan Nazarbaev:-Latyn әlipbiyin qaraytyn kez keldi. Búl mәseleni kezinde keyinge qaldyrghan edik. Qalay bolghanda da, latyn әlipbii býgin de telekommunikasiyalyq salalarda basymdyqqa ie bolyp otyr. Sondyqtan da, búrynghy kenestik elderding kópshiligining latyn әlipbiyine kóshui de kezdeysoq  emes. Mamandar osy mәseleni zerttep, naqty úsynystaryn jasauy tiyis. Bizding balalarymyzdy aghylshyn tilinde oqytudyng ózi latyn әlipbiyimen baylanysty. Al biz qazir barlyq mektepterde aghylshyn tilin oqytamyz. Sondyqtan múnda túrghan qorqynyshty eshtene joq ,--degen bolatyn.

Elbasynyng osy tapsyrmasy men latyn әlipbiyine kóshuding qanshalyqty manyzdylyghyna qaramastan, ókinishke oray búl mәseleni әli de bolsa tek qana  talqylaudan, úsynys aitudan әrige apara almay otyrmyz. Endigi arada sayasi-ekonomikalyq, ghylymy jәne halyqaralyq manyzy bar búl mәseleni kidirtuding qajeti joq  qoy dep oilaymyn. Óitkeni ghalamtor men úyaly baylanystyng jazarmandary men paydalanushylary әsirese,býgingi jas buyn ókilderi latyn әlipbiyin әldeqashan paydalanyp ta jýr.

Bizde latyn әlipbiyine kóshuge qajetti barlyq alghy sharttar jasalghan dep sanaugha bolady. Óitkeni, eng bastysy bizding elimizde  bir әlipbiyden ekinshi әlipbiyge kóshuding  bir emes, eki birdey tәjiriybesi bar. Mysaly, 1926 jyly Qazaqstanda arab  grafikasynan latyn әlipbiyine kóshu 20 kýnning ishinde jýzge asyryldy. Al, latyn әlipbiyinen býgingi kirilisagha kóshu 1937 jyly bastalyp, ol 1940 jyly tolyq ayaqtalghan bolatyn.

Elbasy latyn әlipbiyine kóshu mәselesine ózi qoldau bildirip otyrghanda, endigi arada búl mәseleni soza bermey jan-jaqty saraptamadan ótkizu qajet. Ahmet Baytúrsynov atyndaghy til instituty  latyn әlipbiyine kóshudin  jobasyn  әzirlep te qoyghan. Búl institut mamandary eng әueli óz elimizding tarihyndaghy әlipby reformasynyn, sonymen qatar óz tәuelsizdikterin alghannan keyin kirilisadan latyngha kóshken  Ózbekstan, Týrkmenstan, Azerbaydjan jәne basqa da elderdin  tәjiriybelerin  zerttep jәne de osy reformanyng búlardaghy ong tústary men jiberilgen kemshilikterining bәrin de   zerdelep, jinaqtap otyr.

Kórnekti qogham jәne ghylym qayratkerleri, ziyaly qauym ókilderi latyn әlipbiyine kóshudi qoldap qana qoymay, olar múny әlemdik órkeniyet  jetistikterine alyp baratyn birden - bir tóte jol dep esepteydi.

Búl reformanyng sayasy salmaghy da bar. Yaghni, latyn әlipbiyine kóshu arqyly Qazaqstannyng týrik әlemimen jaqyndasuy odan әri arta týsedi.  Elimizding memlekettik mәrtebesine zor yqpal etedi. Sonymen birge shet elderde túratyn qandastarymyz ýshin óz  atamekenimen qarym-qatynas jasaularyn da jenildete týser edi.

Latyn әlipbiyine kóshudin alghashqy kezeninde  oghan edәuir qarjy júmsalghanymen, keyin ol ózin - ózi aqtaytyn bolady.  Ýnem jasau jaghynan ekonomikalyq tiyimdiligin de әkeledi. Aqparat jәne telekommunikasiyalyq saladaghy qoljetimdilik arta týsedi. Búl arada eng bastysy latyn әlipbii degenimiz aghylshyn әlipbiyining negizi ekendigin eskergenimiz abzal. Al, aghylshyn tili bolsa, ol eng iri halyqaralyq til bolyp sanalady. Sondyqtan da kelesi oqu jylynan bastap elimizding barlyq orta mektepterining 1-shi synyptarynan bastap, aghylshyn tili mindetti týrde oqytyla bastaydy.

Qúrmetti Kәrim Qajymqanúly!

Latyn әlipbiyine kóshu isi tәuelsiz Qazaqstannyng óz sharuasy. Sondyqtan da búl mәseleni sheshu ýshin jan-jaqqa qaraylaudyn, bolmasa múny sayasilandyrudyng qajeti joq qoy dep sanaymyz.

Latyn әlipbiyine kóshu turaly qoghamdyq pikir aitylyp boldy,  tolyqqandy úsynystar men pikirler әbden jetkilikti. Endigi arada búl mәseleni  qaytadan talqylaugha salyp, qaytadan qoghamdyq pikirdi zertteuding eshbir qajettiligi joq dep bilemin. Búlay jasar bolsaq, onda búl mәseleni sheshu taghy da úzaqqa sozylyp ketui әbden mýmkin. Osyghan jol bermey,qazirgi uaqytta jasalyp, dayyn túrghan úsynystardy jýzege asyru ýshin Memlekettik komissiya qúryp, latyn әlipbiyine kóshuding arnayy baghdarlamasyn qabyldap, 2013 jyldyng 1 qyrkýieginen bastap elimizde kirilisa men latyn әlipbii keminde bes jylday ótpeli kezeng shenberinde qatar jýrgiziluin jýzege asyru qajet dep esepteymin.

Deputat

M. Baqtiyarúly

0 pikir