Elimiz egemendik alghannan beri attaryn ataugha tyiym salynghan handarymyz, biylerimiz ben batyrlarymyzdyng qasiyetti esimderi qayta oralyp, tarihtaghy óz ornyna say layyqty baghasyn alyp jatqandyghy bәrimizding ruhymyzdy bir kóterip tastaghandyghy ras. Osyghan oray jer-jerde enseli ekertkishter boy kóterip, qalamyzdyng sәnin keltirumen qatar, óskeleng úrpaq ghibyrat alatyn oryndargha ainaldy. Múnyn, әriyne, qúptarlyq jayt ekendigine eshkim de kýmәn keltire qoymas.

Alayda, múnyng ózi de kezekti nauqangha ainalyp, bara-bara asyrasilteushilik sekildi syrqatqa boy aldyryp ketken synayly. Qazirgi tanda kim-kimning halyq aldynda sinirgen ólsheusiz enbegine emes, biyik lauazymdy qyzmeti men baylyghyna qaray ondy-soldy eskertkish qon bәsekesi bastalyp ketti me dep qalasyn. Tipti, onday jandardyng osylaysha atyn shygharu sәnge ainalghanday. Áriyne, eskertkish qoiygha layyqty erekshe is tyndyrsa, onday bastamagha kim qarsy?.. Kalayda, búl mәselege kózqaras keyingi kezderi tym úsaqtalyp, tipti, baqylausyz ketkendey әser qaldyrady. Múndayda әr nәrsening reti bolatyndyghy, qanday da belgili jangha beriletin baghanyng әdiletti boluy kerektigi mýldem esten shyghyp ketken synayly. Býginderi ne ózderi, ne balasy ministr bolghandyghy ýshin ghana zәulim eskertkish qoyylatyndyghyna eshkim de tang qalmaytyn boldy. Ortang qol jazushylar men aqyndardy da osylaysha dәripteu, tipti, qalypty jaghdaygha ainaldy. Múndaydaghy basty kriyteriy - artyndaghy úrpaqtaryng ýlken lauazymdy qyzmet atqaruy nemese qaltalary qalyng bolyp, eskertkish ornatu men sol jerdegi kóshening atyn ózgertuge baylanysty shyghyndardy óz qaltalarynan kóterse bolghany. Ózgeshe eshbir talap joq. Múnday jónsizdikti jónge salatyn resmy organdardyng «Sen tiymesen, men tiyme» degen sayasatyn mýldem týsinu qiyn. Álde myqtylardyng aldynda oldar da dәrmensiz be? Bolmasa, onyng astarynda ózgeshe bir syr bar ma eken?

Tipti sol layyqty adamdargha qoyylatyn esketkishterding ózindik orny bolatyndyghy, olardy jasaghanda úzaqqa shydaytynday etip, múqiyat isteuding ornyna jalghan bәsekelestikke boy úryp, onday bastama kótergenderding ózderi aqyr ayaghynda ynghaysyz jaghdaygha úshyraytyndyghy bar. Mәselen, Aqtobe oblysyndaghy Bayghanin audany Qarauylkeldi auylynyng túrghyndary osydan eki jyl búryn aqyndar men jazushylar alleyasyn jasap, onda esimderi býkil elge belgili óz jerlesteri - Saghy Jiyenbaev, Tobyq Jarmaghambetov, Esenbay Dýisenbayúly, Sәbit Baymoldin men Ótejan Núrghaliyevterge eskertkish ornatqan. Oghan júrt bolyp 12 million tenge jinaghan. Alayda asyghys-ýsigis jasay salghan mýsinderding kóp úzamay siqy ketip, adam qaray almaytyn kýige jetken. Bireuining sol qoly joq, ekinshisining basyna zaqym týsken, ýshinshisining syry ketken. Auyl túrghyndarynyng enbekterining zaya ketkenderine jany ashyp, jergilikti әkimdikten kómek súraghan. Olar, obaly ne, qoldan kelgen kómekterin ayamay, eskertkishterdi búrynghy qalpyna keltirip baqqan. Alayda, olardyng ghúmyrlarynyng qanshalyqqa úzaqqa sozylaryn bir Alla biledi.

Osy orayda, múnday eskertkishterding shaghyn auylda, eleusiz jerde túrghannan góri, oblys ortalyghynda nemese elimizding astanasynda ornatylsa, әldeqayda qisyndy da әdiletti emes pe edi degen saual eshkimdi de alandatpaghany qalay? Qazaqtyng osyndayda aitatyn «Boyaushy-boyaushy degenge saqalyn boyaydy» degen maqaly eske týsedi. Áriyne, «Áy deytin әje, qoy deytin qoja joq» jerde múnan da basqa soraqylyqtardy kezdestirseniz, tang qala qoymassyz.

Jalpy, múnday «ózim bilemin» degen ólermendikke salynyp, ózgelerge kýlki boluda bizding Qostanaygha eshkim jetpeydi. Búl jerde elimizding tarihyna da, mәdeniyetine de, әdebiyetine de esh qatysy joq adamdardyng eskertkishteri qaptap ketti. Múnda kim joq deysin, tәltiygen Bonapart ta, nayzasyn shoshandatqan Janna d.Ark ta, sayqymazaq  Chaplin de bar. Jәne búlardyng barlyghy da qalanyng dәl ortasynda, «sender bizge ne istey alasyndar» degendey fransuz-qazaq ortalyghy degen ýlken ghimarattyng aldynda qasqayyp qarap túr. Tipti, basqa oryn jetpegendey orystardyng aqyny Pushkinge degen esekertkishti qalanyng dәl ortasynda, qalalyq әkimdikting qarsy aldyna әkelip qondyrdyq. Ol paqyryng «Senderding bas aqyndaryng myna menmin» degendey ózgelerge shalqaqtay qaraydy. Alayda ózgege kóldey bolghan kónilimiz ózimizge kelgende shóldey bola qalatyndyghyn qaytersiz. Basqasy-basqa, osy Qostanay jerinde elimizding bas aqyny Abay hәkimge bir enseli eskertkish ornatu eshkimning de oiyna keler emes. Múndaghy júrttyng oghan namystanatyn da týri bayqalmaydy. Álde úly aqynnyng Qostanayda mýldem eskerilmeuining astarynda basqasha bir syr jatqan shyghar. Álde oghan Qúnanbayúlynyng búl ónirde qaltasy qalyng bir tuysqany nemese ýlken bir bastyq úrpaqtary joqtyghy qol baylau bolyp túr ma eken?

Aytpaqshy, «Elbasyna qalanyng ortalyghynan jaqsy kóshe beru kerek» degen nauqanmen kezinde ózge júrtpen talasa-tarmasa esimi әzer degende berilgen Abaydyng danghylynan de aiyrylyp qala jazdaghanymyz bar. Al biz bolsaq, «Abaygha nege eskertkish joq» dep qyzyl kenirdek bolyp jatyrmyz. Múnday kózqarastaghy jerde onday bastamanyng kóterlui de, onyng jýzege asuky da ekitalay.

Jaybergen Bolatov

Abai.kz