Aragha ailar salyp qart Kaspiyding arghy betindegi kóne hәm jana Bakuge qayta taban tiredik. Byltyr 27 qyrkýiekte Qarabaq ýshin qiyan-keski shayqas bastalghan. 44 kýnge sozylghan soghysta kim jenimpaz bolghanyn bilesizder. Ázerbayjan әskeri әdilettilik ornatty. Qarabaq jerleri Ázirbayjangha qaytty. Eng bastysy Ázirbayjan әdebiyeti men mәdeniyetining altyn besigi, әziz astanasy – kóne Shusha qaytaryldy.

Byltyr biz Ázerbayjan, Armeniya men Resey ýsh jaqty kelisim jasap, Nikol Pashinyan basshylyghyndaghy armyandar jenilgenin moyyndap, Ázerbayjan júrty shat-shadyman bop, Baku, Baku ghana emes, býkil Ázerbayjan qalalary men kóilerindegi kóshelerde jenimpaz halyq bórikterin aspangha atyp, toylap jatqan shaqta, úly toygha, jenis toyyna bardyq. Baku, Gәnjә, Bәrdә, Shamahy, Gazah sekildi qalalardy araladyq. Soghysty kórmesek te, soghystyng súrapyl izderin kórdik.

Biyl sol sheshushi shayqas bastalghan kýnge bir jyl tolghanda azat Shusha topyraghyna taban tiredik. Kezinde sәn-saltanaty kelisip, duman-toyy qyz-qyz qaynap, dәuirlep, dýrkirep túrghan Shusha otyz jyldyq basqynshylyq kezinde borday tozypty. Qanshama tarihy jәdigerler, sandaghan ghasyrlardan jetken kóne tarihy nysandar ayausyz qiratylghan, qarausyz qalghan, temir-tersekke satylghan... Kórdik. Qarabaqty kórdik. Fizuliydi kórdik. Shushany kórdik. Kónilimiz qúlazydy. Endi ret-retimen jazayyq...

TÝRKSOY jiyny

Búl joly bizdi TÝRKSOY Týrki mәdeniyetin jәne ónerin damytu halyqaralyq úiymy shaqyrdy.  TÝRKSOY úiymy 2020 jyly arnayy әzirlegen «Hary Búlbúl» halyqaralyq syilyghyn tapsyrdy. Biyl jurnalisterge arnalghan múnday marapatty Týrkiya, Ázirbayjan, Qazaqstan, Qyrghyzstan, Ózbekstan, Horvatiya men Fransiya jurnalisteri aldy. 7 memleketten 36 jurnalist. Pendeshilik deseniz de, sol tizimde bolghangha quandyq. «Enbegimiz sindi», dep púldanu ýshin emes, Bakuge qayta barugha, әziz Shushany kózben kóruge mýmkindik tudy.

TÝRKSOY tóraghasynyng orynbasary Bilәl Shakyjy óz sózinde Altaydan Balqangha deyingi aralyqtaghy týrki halyqtarynyng tarihy danqty jenisterge toly ekenin atap aityp: «Preziydent Ilham Áliyevting basshylyghyndaghy Ázerbayjan әskeri men halqy birigip, otyz jyl jat qolynda bolghan ata topyraq – Qarabaq jerlerin azat etti. Osy arqyly bauyrlas Ázerbayjan týrki halyqtarynyng ortaq tarihyna taghy bir jenis syilady», - dedi.

Odan bólek, Ázerbayjan Preziydentining kenesshisi Hikmet Hajiyevpen, Millet Mәjilisining Mәdeniyet komiytetining tórayymy, qashan kórseng Maghjanshalap «alystan bauyrym keldi», dep qúshaqqa qysyp, aqtarylyp-tónkerile ketetin Ganira Pashaeva hanymmen, Mәdeniyet ministri Anar Kәrimov myrzamen t.b. birli-jarym resmy kezdesuler ótti.

Shushagha sapar

Osydan son, janaghy jeti memleketten kelgen jurnalister qosyny Qarabaq taularynyng eng biyik nýktesinde (teniz dengeyinen 1400 metr biyiktikte) ornalasqan Shushagha attandyq. Áueli Shusha turaly az-kem sóz...

Shusha Ázerbayjandiki. Ázerbayjannyng mәdeny astanasy. Qarabaq handyghynyng qamaly retinde negizi qalanghan. Ózgeshe sipattasaq qamal ishindegi qala. XVIII ghasyrdyng ortasynda Panah hannyng túsynda salynghan. Sondyqtan da alghashqy atauy – Panahabad dep atalghan. 1773-1853 jyldar aralyghynda ómir sýrgen әzerbayjan tarihshysy Myrza Jamal Qarabaqlynyng enbekterinde: «Panah han qamal-qala salghangha deyin búl jerde eshqanday túrghyn-jay bolmaghan. Sol manaygha jaqyn eldimekender túrghyndaryna tiyesili jayylym bolghan», - dep jazylghan. Al taghy bir tarihshy Vasiliy Pottonyng enbeginde: «qaladaghy meshit qabyrghalarynyng birinde búl qala men qamaldy Panah han 1167 jyly túrghyzghany jazylghan derekter bar», - dep kezdesedi. Taghy bir derekterge kóz jýgirtsek, Shusha 1755 jyldan 1823 jylgha deyin Qarabaq handyghynyng astanasy bolghan. Al Ibragim Halilding kezinde qala ýsh bólikke bólingen. Múnda shamamen 10 myngha juyq adam túrghan.

Beri kelsek, 1992 jyldan 2020 jylgha deyin әlemde eshbir el, tipti Armeniyanyng ózi moyyndamaghan «Tauly Qarabaq Respublikasy» degen ergejeyli memleketting baqylauynda bolyp, 2020 jyldyng 8 qarashasynda әdiletti týrde Ázerbayjangha qaytarylghan.

«Hary Búlbúl» qissasy

Ázerbayjanda, onda da Shushada «Khari-bulbul» degen gýl ósedi. Qazaqshalasaq «búlbúl gýli» degenge keletin siyaqty. Búl gýl – Ázerbayjan әdebiyeti men mәdeniyetining altyn besigi bolghan Shushanyng simvoly. Óitkeni sol aimaqta ghana ósetin ósimdik týri deydi. Endi mine, neshe jýz sarbaz sheyit ketken Qarabaq soghysynyn, Ázerbayjan jenisining simvolyna ainaldy.

Búl gýl turaly Ázerbayjan halqynda kóptegen anyz-әngimeler bar eken. Sonyng biri:

Iran shahy Fataly ózining әieli, Qarabaqtyng ekinshi hany bolghan Ibragim Halil hannyng qyzy Aghabeyimge arnap sәuletti saray salghyzypty. Kýnderding bir kýninde Aghabeyim kýieui shah Fataliyge ótinish qylyp, Shushasyn saghynyp jýrgenin aitady. Sóitip әlgi saraydyng aulasyna Shushany eske týsiretindey etip әdemi baqsha saludy súraydy. Shah Fataly Aghabeyimning ótinishin oryndap, baqsha salyp, oghan Qarabaqta, Shushada ósetin barlyq ósimdik týrin әkelgizedi. Sóitip, әlgi baqty – «Otan baqshasy» dep ataydy. Qarabaqtan әkelingen barlyq ósimdikter tamyr jayyp, kóktep shyqqanymen, jalghyz gýl – osy «búlbúl gýli» ónbey, solyp qala beredi eken. Sonda Aghabeyimning eline degen saghynyshy basylmay, «búlbúl gýline» múng shaghyp:

Men ghashyqpyn Qarabaq,
Shәki, Shirvan, Qarabaq!..
Tegeran jәnnәt bolsa da,
Jadymnan shyqpas Qarabaq..., dep ólendetken eken...

(Mən aşiqəm, Qarabağ
Şəki, Şirvan, Qarabağ
Tehran cənnətə dönsə
Yaddan çıxmaz Qarabağ)

Endi býgin «Hary búlbúl» - Ázerbayjan júrtynyng «jenis simvolyna» ainalghan.

Jenis joly

Baku men Shusha arasy alty saghattyq jol eken. Shusha kimdiki – Qarabaq soniki. Shusha – strategiyalyq manyzdy nýkte ghana emes, týgel aimaqtyng baqylauy – sonda. Shushany alghan Ázerbayjan qalany qayta salugha bel sheship kirisip ketipti. Bakuden Shushagha deyin oqtay bop jatqan avtojol bar. Fizuly audanynan Shushagha deyin tauly aimaq. Byltyrgha deyin ekiarada sapaly asfalit jol bolmaghan eken.

Ázerbayjan biyligi Shushany qaytarghan segiz ay ishinde su jana avtojol salypty. Ekijolaqty tas jol. Fizuli, Qojaly, Qojabent, Shusha audandary arqyly ótedi. Búl joldar 2020 jyldyng kýzinde Ázerbayjan әskeri Shushany alarda jýrip ótken baghyt boyynsha salynghan. Byltyr qarashada preziydent Ilham Áliyev osy avtojoldyng qúrylysyn ózi bastap bergen. Búl Ázerbayjan aimaqty azat etkeli beri bastalghan alghashqy infraqúrylymdyq joba bolghan. Osydan keyin kóp úzamay-aq, úzyndyghy 101,5 shaqyrymdy qúraytyn Ahmedbeyli-Fizuliy-Shusha avtojolynyng da qúrylysy bastalghan. Al biyl qantar aiynda preziydent Áliyev Shushagha bastar búl joldy «Jenis joly» dep ataghan.

Bakuden Shushagha deyin bar-joghy 300 shaqyrym jer. Alayda búryn ekiarany jalghaytyn tóte jol bolmaghandyqtan, Ázerbayjandyqtan Gýrjistan men Armeniya arqyly ainalyp kelui tiyis bolghan. Búl ekinin-birining qolynan kele bermeytini týsinikti. Sondyqtan, Shushagha jol jabyq bolghan. Endi kerisinshe... Armeniya ýshin jol jabyq.

Shushagha aparar jana jol Fizuliyden bastalatynyn jogharyda aittyq. Búryn búl Fizuliyde 17 mynnan asa adam ómir sýrgen eken. Al qazir, qala qanyrap, túrghyn ýilerding tas qabyrghalarynyng ózi ýiindi topyraqqa ainalghan.

Osy ýiindi-qirandylardyng arasynda әshekeyli әinekterine kýn shaghylysyp, sәn-saltanaty kelisip, menmúndalap túrghan jalghyz ghimarat – Fizuly әuejayy. Ázerbayjan segiz aidyng ishinde salyp shyqqan. Qala qúrylysy tolyq ayaqtalyp, túrghyndar qonystanghan son, búl әuejay Qarabaq pen Bakudi jalghaytyn negizgi nysan bolmaq.

Shusha ýshin shayqas

Shusha ýshin shayqas bir aptagha juyq sozylghan. Ázerbayjan әskerining Shushany qalay alghany turaly el ishinde sóz kóp. Naqty qúpiyalary әli kýnge tolyq ashylmaghan. Biyik jardyng basynda ornalasqan Shushany úshaq (tikúshaq) bolmasa, jayau baghyndyru mýmkin emestey-aq. Byltyr qarasha aiynyng basynda Ázerbayjan arnayy jasaghy eshqanday auyr tehnikanyng kómeginsiz, jartas arqyly Shusha qamalyna órmelep shyghyp, qoyan-qoltyq úrysqa kirgen. Bip aptagha juyq jalghasqan úrystan keyin Ázerbayjan әskeri Shushany alghan. Sóitip, Ekinshi Qarabaq soghysy ayaqtalghan.

Byltyrghy saparymyzda biz Shamahy qalasyna bardyq. Úldary Shushany azat etu shayqasynda sheyit bolyp, qara jamylyp otyrghan Shikarovtar әuletine bas súqtyq. Kónil aityp, batyrdyng әruaghyna dúgha jasadyq.

Ázerbayjan Qaruly kýshterining sarbazy, kapitan shendi Nәdjaf Shikarov 35 jasta bolghan. «Qúlynymnyng oghy bitip qapty. Árbir týiir jer ýshin jan alyp, jan berisken qiyan-keski úrys bolghan eken. Sol jerde qaytys bolypty. Ýsh jerden oq tiygen. Pyshaq jaraqattary da bar», - degen әkesi Shikar Shikarovtyng ózi de Birinshi Qarabaq soghysynda jaraqat alghan.

Arada otyz jyl ótkende tughan úly Qarabaqty, Shushany azat etu shayqasynda sheyit ketken әkening sondaghy bizge aitqany: «Sheyitter ólmeydi. Otan satylmaydy», - degen sóz edi.

Sóitken, jartasty da, Qarabaqtyng qaq tóbesinde túrghan Shushany da aralap kórdik. Aralap jýrip, aq sheyit Nәdjaf Shikarovtardyng erlikterin eske týsirdik...

Jydyr dýzi

Shushada Jydyr dýzi degen oryn bar. Ázerbayjan júrty ýshin eng әidik jer. Este joq erte zamandardan beri Hazardyng arghy betindegi bauyrlar toy-duman, saltanat-jiynyn, últtyq meyramdaryn osy jerde ótkizetin bolghan. Dәl osy Jydyr dýzine 2019 jyldyng mamyrynda Armeniya premieri Nikol Pashinyan kelip, Birinshi Qarabaq soghysynda Armeniyanyng Shushany jaulap alghan kýnin toylap, ózin qaumalaghan toppen birge biylegen. Sonda Baku búlqan-talqan bolghan... Arada bir jyl ótkende Shusha Ázerbayjangha qaytarylyp, Nikol Pashinyan by biylemek týgili, ózining Erevandaghy permierlik mansabyn saqtap qalugha әreng shamasy jetkenin kórdik. Hosh.

Shushanyng әrbir ghimaraty jayly egjey-tegjeyli jazugha jeterlik derekterdi estidik, kórdik, kóz jetkizdik. Barlyghyn bir materialgha syighyzu mýmkin emes-aq... Dese de, myna bir oqighany jazbay ketpese bolmas...

Hajybeyli eskertkishi

Shushada Uzeyr Hajybeyli degen adam ómir sýrgen. Kompozitor, muzykatanushy, publisist, dramaturg, pedagog, qogham qayratkeri. Ázerbayjannyng kәsiby muzykalyq mektebining negizin qalaushy. Ázerbayjannyng KSRO kezindegi jәne qazirgi әnúranynyng avtory. Islam әlemindegi alghashqy operany jazghan adam.

Birinshi Qarabaq soghysynda Shushagha kelip qonystanghan armyandar qalanyng qaq ortasynda ornalasqan Uzeyr Hajybeyli men Polat Búlbúloghlynyng әkesi Búlbúldyng jәne «Han qyzy» degen atpen tanymal Ázerbayjan aqyny Hurshidbanu Navatannyng eskertkishterin temir-tersekke ótkizip jibergen eken. Keyin Ázerbayjan biyligi búl ýsh busti Gýrjistandaghy auksionnan 500 myng AQSh dollaryna satyp alyp, Bakudegi Memlekettik múrajaygha ornalastyrghan. Arada otyz jyl ótkende sol ýsh eskertkish Shushanyng ortalyq alanyna qayta ornatylypty.

Basqynshylardan azat etken osy segiz aida Ázerbayjan Bakuden Shushagha deyin keremet qylyp jol salyp tastapty. Fizuliyde әuejay salyp, Shushada qarqyndy qúrylys jýrgizip jatyr eken. Qazir Shusha elsiz qala. Qanyrap túrghan qala. Biraq, kóp úzamay múnda gýl-gýl jaynaghan tirshilik bastalmaq. Shusha qayta tiriledi. Tipti, TÝRKSOY 2023 jyldy Shushagha arnap, Týrki júrtynyng mәdeny astanasy etip jariyalamaq kórinedi. Demek, biz búl jerlerge әli talay ayaq basamyz...

Jenilgen men jengenning sózi

Jenimpaz bolghan әrkez jaqsy ghoy. Búl Ekinshi Qarabaq soghysy kezinde armyandardan alynghan әskery tehnikalar. Týrleri kóp. Ynghay orystiki. Arasynda bir bóten eldiki joq. Tas-talqany shyqqan. 70-80 jyldardyng tehnikalary. Armyan sarbazdary osylarmen jýrip soghysqan, qaytsin...

Ótkende jenis sheruin ótkizgende, Ázerbayjan osy әskery tehnikalardy da alyp ótti, alanda. Preziydent Áliyev sonda, shirenip túryp: «Arsahtardyng preziydenti (armyandar ózderin solay ataydy) bir sózinde: «Bizding tankilerimiz Baku kóshelerinde jýretin bolady», - degen edi. Ol qatelespedi. Mine, qaranyzdar», - dep edi.

Qazir búl tehnikalardy Kaspiy jaghalauyna jiyp qoyyp, aspan astyndaghy múrajay jasapty. Bakuge kelgen júrtqa asqan maqtanyshpen kórsetude. Biz de kórdik. 70-80 jylghy әbden eskirgen, toz-tozy shyqqan búl temir tabyttar Týrkiyanyn, Izraili men NATO elderining ozyq әskery tehnikasyna tótep bere alar ma edi?.. Álbette joq. Shyn mәninde, Qarabaqta Armeniya ghana jenilgen joq. Sonymen teng Resey qaruy da jenildi...

Endi oilanyp otyrmyn. Dәl osynday temir tabyttardyng bizde qanshasy sapta túr. Songhy әskery tújyrymdamany sholyp shyqtyq...

«Biz 30 jyl boyy vandalizmmen bet-bet qaldyq»

Ganira Pashaeva, Millet Mәjilisining deputaty:

- Men de kezinde telejurnalistika salasynda qyzmet ettim. Bosniya soghysy uaqytynda Bosniya liyderi, tәuelsiz Bosniya men Gersegovinanyng alghashqy preziydenti bolghan Aliya IYzetbekovichting bir sózi esime týsip otyr. Ol: «Soghysqa deyin dúshpandarymyz ben dostarymyz bar edi. Qazir soghys. Dúshpandarymyz qarsymyzda túr. Al dostarymyz qayda?», - dep edi. «Soghysta dúshpandardyng jasaghan zúlymdyghynan da auyr dýnie – dostardyng ýnsizdigi, әreketsizdigi», - deydi ol. Búl mәselede biz baqyttymyz. 44 kýndik Otan soghysy kezinde biz býkil bauyrlas elderden  qoldau kýtkende, sizder: «Biz osyndamyz», - dep keldinizder. Osynda boldynyzdar. Óz ólkelerinizde, óz elderinizde óz әl-әreketterinizge qaray bizding janayqayymyzdy, bizding shyndyghymyzdy býkil dýnie júrtyna jetkizuge qolghabys ettinizder. Sizder Ázerbayjannyng ýni boldynyzdar.

IYә, bauyrlas elder osynday qiyn kezende bir-birining janyna tabyluy zandylyq dersiz. Men: «Joq, siz әdiletting janynan tabyldynyz», - der edim. Búl óte manyzdy. Sebebi, 30 jyl boyy 1 million adam óz ýilerine, óz jerlerine bara almay jýrdi. Olardyng әrqaysysy óz shanyraqtaryna qashan baramyn degen armanmen jýrdi. Qazir soghys bitti. Jerimiz qaytty. Alayda, basqynshy el janaghy 1 million adamnyng ýi-jayyn tas-talqan etip ketti. Eng soraqysy ata-babalarynyng mazaryna deyin qiratyp, tegistep ketti. Endi ata-anasynyng beytine baryp dúgha jasaudy 30 jyl kýtken júrt sol ata-anasynyng beyitin tabalmay qaldy. Búl vandalizm emey ne?

Bala demey, jas demey, Qojalyda qyrghyn saldy. 1 million adamdy óz ýilerining quyp shyghyp, bosytyp jiberdi. Ol da týsinikti. Al endi qabirdi qiratu – búl adamdyqqa tәn be? Kim bolsyn, qanday etnikanyn, qanday dinning ókili bolsa da, qabirdi qiratu – adamdyqqa tәn be? Mine, biz 30 jyl boyy osynday vandalizmmen bet-bet qaldyq. 30 jyl býkil dýnie jýzinen әdilet kýttik. 30 jyl halyqaralyq úiymdardan kómek kýttik. Biz artyq dýnie súraghan joqpyz. Sol halyqaralyq úiymdardyng ózderi qabyldap bergen qararlardyng oryndaluyn talap ettik. Alayda ol alyp kýshter әreketsizdik tanytty. Halyqaralyq úiymdar qozghalmady. Kez kelgen ólkenin, ol Qazaqstan bolsyn, Ózbekstan bolsyn, haqy bar. Óz territoriyasyn halyqaralyq úiymdar shenberinde qorghaugha, al odan esh nәtiyje bolmasa, әsker arqyly qorghaugha qúqy bar. Biz de, óz qúqymyzdy ózimiz qorghaugha әreket etkende, halyqaralyq úiymdargha habar jetkizip: «bizding әdiletti qúqymyzdy qorghauda bizding janymyzdan tabylyndar», - dedik. Alayda, bizding ýnimizdi estigen el kóp bolghanymen, janymyzdan tabylghany az boldy. Bir adam 30 jyl óz ýiine orala almasa – búl qasiret.

Elchin Gafarly, TÝRKSOY-daghy Ázerbayjan ókili:

- Shusha – Ázerbayjannyng mәdeny astanasy. 30 jyl Armeniya okkupasiyasynda bolghan. Byltyr Ázerbayjan әskeri basqynshylardan azat etti. Búl jerdegi kóptegen tarihy jәdigerler osy otyz jylda qastandyqpen joyylghan, qiratylghan. Tek qana Shusha emes, onyng ailanasyndaghy Fizuli, Jabrail sekildi qalalarda da tarihiy-mәdeny nysandar qiratylghan. Mysaly, Fizuly degen qalany kórdinizder. Birde-bir býtin ghimarat qalmaghan. Tek qalanyng atauy túr demeseniz, qazir búl aimaqtarda adam túruy mýmkin emes. Mektepter, múrajaylar, kitaphanalar, meshitter men teatrlardyng toz-tozy shyqqan. Búl topyraqtardyng azat etilgenine 8-9 aidyng jýzi boldy. Alayda, biz búl jaqqa qazir azamattardy qonystandyra almaymyz. Óitkeni, qonystandyratyn oryn da joq. Qazir biz barlyq әleumettik nysandardy qayta qalpyna keltiru, minalardan tazartu sekildi júmystardy jýrgizip jatyrmyz.

TÝRKSOY 2023 jyldy Týrki әlemining mәdeny astanasy etip jariyalaudy josparlap otyr. Demek, 2023 jyly múnda kóptegen mәdeniy-ruhany is-sharalar ótkiziletin bolady.

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Almaty-Baku-Shusha

Abai.kz