Eger, myng jasaghan qariya tilimiz tauday minberge shyghyp túryp jer betindegi býkil qazaqqa arnap: «Mening senderge endi qajetim bar ma, joq pa?!» dep, súrasa ne bolar edi?

Elestetip kóreyik. Eng әueli osy súraqqa jauap berushi retinde shet júrtta túratyn qazaqtardan bastap bayqayyq. Olardyng ózi eki týrli jaghdayda. Biri Qazaqiyagha shekaralas búryn óz jeri bolsa da keyin ózgening jeri sanalyp ketken bayaghy atamekenderinde ómir sýretin qandastarymyz. Olardyng eng jaqyny ózbekstandyq tuystar, búlardyng ishinde óz tilin bilmeytinder joqtyng qasy, sóileu әueni de taza saqtalghan, býiirindegi qazaq elimen býiregi bir.

Odan keyingi jaqyn jatqandar shyghysymyzdaghy Altay, Tarbaghatay, Ile, Qúljadaghy qalyng qazaq, olar da el sanatynda. El sanatynda bolghan song tili de sap saqtalghan, qarapayym halqynan bastap lauazymdy túlghalaryna deyin maqaldap-mәteldep sóileytin shetinen sheshen, tipti olarmen birge túratyn basqa últtar da qazaqtyng ózin sózden janyldyratyn qazaqy.

Odan da jaqyn sanalatyndargha teriskey jaghymyzdaghy reseylik qandastarymyz Astarhan, Orynbor, Týmendikter búlardyng bәri qazaq tilinde zaulap sóilep túrmasa da óz tiline degen adaldyqtaryn saqtaghan aghayyndar deuge bolady.

Endi, óz atamekeninen tys ólkede bolsa da shaghyn eldigi bar qandastar da bar. Olar Resey qúramyndaghy Altay respubikasynda jeke audanda túratyn Qoshaghashtyq qazaqtar ana tiline óte jettik, irgesindegi Bayanólgeyliktermen aralas-qúralas bolghandyqtan qalyng qazaqpen birge túryp jatqandardan kem emes jaghdayda. (Sekseninshi jyldary Qoshaghashqa dәrgerlik-әriptestik saparmen barghanymda Leningradtan arnayy joldamamen kelgen erlibayly eki jas dәrgerding ýsh jylda qazaqsha ýirenip suday sóilep otyrghanyna kuә bolghan edim, sondaghy hirurg orys jigit bir qariyagha «Aksakal, askazanynyzda polip degen et ósken, alyp tastaymyz, týk etpeydi» degen sózi әli kýnge qúlaghymda qalypty).

Al, qoshaghashtyqtardyng irgesindegi Monghol elining Bayan-Ólgiy degen aimaghyn týgel iyelenip jatqan qandastarymyzdy qazaqtyng etnografiyalyq eli dese jarasady, zamanauy órkeniyet pen qazaqtyng dәstýrli túrmysy qatar órilgen jerde ana tilining qoldanysy ruhany qajettilikke ainalghanyn aitpasaq ta jetkilikti. (Búl turaly Qazaqstannyng kóptegen telearnalary tamasha habarlar bergeni este bolar)

Kelesi kezekte, songhy bir ghasyrda dýniyejýzining ondaghan eline tobymen baryp etnikalyq qazaqtardy qúraghan diasporalardy aitamyz. Olardyng eng kóp shoghyrlanghany Týrkiya, Iran, Aughanstan, Týrkimenstan, Europa elderi... dep kete beredi. Múndaghy qandastarmyz túryp jatqan elinde azshylyqta qalyp, sol elding tilindegi әuenimen qazaqsha qinala túryp búralanqy sóilegenining ózi tughan tiline degen saghynyshyn aighaqtap túrghan, kózge jas aladyratyn ghajap kórinis der edim. (Eki mynynshy jyldary halyqaralyq ZamanQazaqstan gәzetinde qyzmette jýrgenimde Shvesiyalyq Múrat degen kәsipker bauyrymyz Almatygha issaparmen kelip, súhbat bergende «mәshiynening eskirgen may sýzgishin qayta qoldanatyn әdis tapqanyn, osy tabysy ýshin ózining sol elding provinsiyalyq deputaty bolghanyn» dәl osylaysha, qazaqsha baryn salyp jetkizgenine tanghalghan edim)

IYә, endi bastaghy súraghymyzgha moyyn búrayyq. Jogharyda atalyp ótken, qandastarymyz qariya Qazaq tildin: «Mening senderge endi qajetim bar ma, joq pa?!» degenge ne der edi? Basqa eldegi qazaqtargha eger, múnday súraq shynymen qoyylsa, onday súraqty mansúqtap, qatty renjiydi, óitkeni, «qazaq tilining qajettiligi» degen olardyng kýndelikti ómirining mәni, tirshiligining tynysyna ainalghan.

Bóten júrttyng qúramynda bolghandyqtan ózindik bolmysyn qorghaytyn, ózin qazaq etip saqtap túrghan jalghyz tiregin janyn qorghaghannan kem emes qorghaydy, ózining últtyq tólqújaty dep, maqtanyshpen ayalap, bóbegindey әlpeshteydi.

Endi, ondaghan elge shashyrap ketken, shashyranqy kýidegi qazaq diasporasy bolsa, qazaq tili olardyng ýzilmegen ýmiti, elge degen sarqylmas saghynyshy... qazaqsha on sóz bilse de asyl qazynasynday jýregining týbinde saqtap jýrgen jalghyz baylyghy.

Olay desek, sózding toq eteri, «Qazaq tili qajet pe, joq pa?» degen halyqaralyq referendum alda-jalda jariyalana qalsa búghan «Qajet!» dep jýz payyz dauys beretin, osy qandastarymyz degen sózdi senimmen aitar edim.

Býkil qazaqtardyng kindigi bolghan qazaq eli yaky Qazaqiya qazirgi Qazaqstanymyzda jogharydaghy súraq qoyylsa ne bolar edi? IYә, әrkim ózinshe saralauy ghajap emes. Deytúrghanmen, tәuelsizdikting otyz jylynda osy taqyrypty qauzaghan jurnalist retinde barynsha naqtyly-realdy saralap kórsek deymin.

Óz elimizde «orys tildi qazaqtar» dep, atalyp ketken sanyn shamalau qiyndau qanshama qandastarymyz shynynda, óz ana tilin jek kóre me? Áriyne, jek kórmeydi. Tek, óz tili ózine ógey bolyp qalghan. Ógeylik adamdy ýnemi ekiúshty oigha qaldyrady, sondyqtan búl qandastarymyz týgeldey «qazaq tili qajet» dep, dauys bermesi anyq. Qanshasy qoldaytyny mәlim emes.

Óitkeni, býginge deyin olar ózining ýirenshikti orys tilimen qinalmay-aq jýrip jýr, al óz qazaq tilin bilmeuden qatty qorlyq kórgen jeri joq. Olay bolsa, olardyng sonday ekiúshty oida boluy zandy da.

Búl qatargha jogharghy lauazymda qyzmet atqaratyn qazaqsha jóndi bilmeytin, qandastarymyzdy qosyp bayqasaq, olardyng da qazaq tiline degen prognozy osylay ekiúshty boluy әbden yqtimal.

Nege? Sonsha ýlken qyzmet atqara túra, olar óz tilin jettik bilmeytindikten qazaq tilining ruhany baylyghy sanalatyn asa bay әdebiyetinen habary az, әdebiyetten habary az bolghan song qazaq tilining ghalamat sheshendigi jayly eshtene de bilmeydi, solay bolghan song da óz halqy jayly orys tilinde alghan ruhany bilimi de mardymsyz degen sóz. Sodan da, lauazymdy qandastarymyz, «til sayasatyn» әnsheyin qúr sayasat dep qana týsinedi.

Sodan da, óz tughan tilining mәrtebesi turaly qyruar mәsele olardyng janyn onsha auyrtpaydy. Sebep, ózining jýrgen ortasynda qazaq tilining qajettiligin eshqashan bayqaghan emes! Olay, desek lauazymdy bauylarymyz da óz tili ýshin jýz payyz dauys bermeytini anyq. Oghan ókpeleuding jóni joq, jaghday solay qalyptasqan.

Búghan qosa, jogharghy, tómengi lauazymdy qyzmettegi óz tilin jaqsy biletin qandastarmyz da, jәne de tirshilik qamyn kýittegen qaymana qalyng qauym da, qazaq tilin qolday ma, desek olar kýmәnsiz qoldaydy, alayda jýz payyz bolu, bolmauy kýmәndi.

Olardyng sanasyna resmy tilding bedeli qatty ótip ketken әri «ýsh tildik sayasat» ta sanalaryna әser etkeni sózsiz! Oghan da ókpeley almaysyn, «óz qolyndy ózing qalay kesesin!» (Tәuelsizdikten keyin tuyp, jasy otyzgha ilingen qanshama lauazymdy jastarymyzdyng da qazaqsha shatty-bútty sóileui osynyng dәleli)

Odan keyin, eshqashan bólip-jara almaytyn, tarihy taghdyry qazaqtargha baylanghan elimizdegi orys aghayynnan bastap, az últ diasporalaryna da búl súraq qoyylmay qalmaydy. Súraq qoyylatyn zandy sebep, basty sebep «Qazaq tili memlekettik» til degen mәrtebening bar ekendigi. Kelesi sebep, zandy kóldeneng tartpay-aq qazaqtarmen etene aralasyp tilin qazaqtan kem emes ýirengen, taghdyr qosyp qúda-jegjat bolghan ózge tildi otandastar da az emes qoy, bizde.

Mine, búl aghayyndar da múnday súraqqa elu de elu shyghuy әbden mýmkin. Eger, múnday nәtiyje bolsa quanarlyq deuge bolady.

Múnday saraptaudan keyin «Qazaq tilining qoldanys ayasy qanday?» degendi anyqtau onay bolyp shyghady. Óitkeni, qanday bir tilding tildik quatyn anyqtaytyn mólsher – onyng «dýniyejýzinde taralghan әri qoldanylatyn», «kóp elderde taralghan әri qoldanylatyn», «óz eline tolyq taralghan jәne qoldanylatyn», «aymaqtarda taralghan», «otbasynda, toptarda qoldanylatyn» degen ólshemge sayady.

Kórip otyrghandarynyzday, qazaq tili «kóp elderde taralghan әri qoldanylatyn» statusqa jatady. (Qytay, Mongholiya, Ózbekstan, Resey...) Ári, naqty aitsaq qazaq tili «óz elinde tolyq taralghan jәne qoldanylatyn til», búny kózqaraqty әrkim-aq tolyq moyyndaydy. Mәselen, qazaqshadan basqa til bilmeytin qazaq eger, AQSh-qa barsa, jaghdayy qiyngha ainalady, onda qazaqsha jón súrap jýre almaydy. Al, osynday óz tilinen basqa til bilmeytin qazaq Qazaqstannyng kez-kelgen qalasyna, audanyna, auylyna barsa óz tili arqyly jón súrap, emin-erkin jýre alady.

Mine, osynday mәrtebesi bar til nege býkil qazaqstandyqtardyng ortaq tiline ainalmaydy!? Qazirgi dau-damay osy. Eki tazdyng aitqanynday «bas jaqqa barysbay» búl súraqqa basqasha qyrynan kelip kóreyikshi.

Til qansha bay bolsa, onyng qoldanys shenberi de sonsha keng әri san-salaly bolatyny belgili jәit. Búl jaghynan qarastyrsaq Qazaq tili asa bay әri san-salaly tilge jatady.

Endi, osy san-salaly degen anyqtauyshty bir tizip óteyik: Tól til, sóilespeli til, kәsiptik til, әdeby til, óner tili (teatr, beyneleu óneri, muzyka), aqparat tili, ghylymy til ol da óz ishinen qoghamtanu tili, pәn tili yaky algebra, fizika, himiya, biologiya, botanika, filologiya... Kelesi kezekte, әkimshilik tili yaky ony óz ishinen kense tili, is-qaghaz tili, jinalys tili, bank tili dep salalaugha bolady.

Mine, osy salalarda Qazaq tili qay salada kenje qaldy, qay salada qatty damydy, degendi qarastyrayyq:

Tól til degenimiz, óz tilin óte jettik biletin qazaqtardyng sheshendik órnekteri. Bir kezdegi taza qazaq qoghamynda ol shegine deyin damyghan edi. Tazsha baladan Jiyrenshe sheshen dep anyzda qalghan tól tilimiz, jazushylar Jýsipbek Aymauytovtyng shygharmasyna ornyghyp, Asqar Sýleymenovting «Adasqaq» әngimelerinde tiri tilge ainalyp, Janat Aqmadidyng keyipker biy-tórelerining tilimen tógilip әli jalghasuda. Osy tól tilimizding ishinde tek qazaqqa ghana tәn atau sózder qanshama! Aytar bolsaq, kiyiz ýy men besik jabdyqtary jәne últtyq tagham ataulary basqa tilge tek óz tilimiz arqyly ghana auysa alady. Mysaly, kerege, uyq, tuyrdyq, shýmek, týbek, qazy-qarta, qymyz, irkit, qúrt-irimshik....

Sóilespeli yaky auyzeki til kýndelikti túrmystaghy eng qarapayym qatynas tili. Ol býkil qazaqta óz-óz әuenimen saqtaluda әri eng onay til.

Kәsiptik til desek, qazaqtyng ózining bayyrghy kәsibimen baylanysty mal baghudaghy, temir ústalyghyndaghy, ýy aghashshylyghyndaghy, at baptaudaghy, býrkit-qyran saludaghy erekshe tilin aitamyz, onday tilding qazir kenistigi azaysa da esh úmytylghan emes. Etnografiyalyq til retinde de kitaptargha tolyqtay engen tiri til.

Ádeby til men óner tili degendi dәleldep jatudyng ózi artyq. Auyz әdebiyetinen bastau alyp, jyraulardan jalghasyp, Hakim Abaydan bastap órisi kenigen, Alash arystarymen buyny bekigen, M.Áuezov, H.Esenjanov, S.Múqanov, Gh.Mýsirepov, M.Maqataev, I.Esenberliyn, Syrbay Mәulenov, Á.Núrpeyisov, Q.Myrzaliyev, Sherhan Múrtaza, Qajyqúmar Shabdan, Q.Júmadilov, M.Maghauiyn, Qalihan Ysqaqov, M.Shahanov, Jaqsylyq Sәmiytúly, M.Qabanbay, D.Isabekov... dep jalghasa beretin, osynday ataqty qalamgerlerding qaldyrghan tuyndylaryn әdeby tilding aq ordalary demesek ne deymiz! Teatr, kino, beyneleu men әuen-muzyka tili jóninde de osynday naqty dәlelder aita alar edik.

Qazaqtyng aqparat tili de orys tilining kólenkesinde qaldy demesek baspasózde, radioda, teledidarda eshkimnen kem emes qalyptasqan jan-jaqty til ekenin aityp jatudyng ózi artyq.

Endi, ghylymy tilge keleyik. Keybireu qazaqtyng ghylym tili damymaghan degen jansaq oida. Olay bolsa dәlelge kósheyik. Eng aldymen sovettengen sanamyzgha tike әser etetin Qoghamtanu tilin aitsaq, Markstyng «Kapitaly» men Leninning tomdarynyng audarmalary qazaqsha suday tógilip sóilep túrghan joq pa?! Onda, eng kýrdeli tereng oily til dep sanalatyn filosofiya da qazaq tilinde qazday qazdandap túrghanyna eshkimning kýmәni bolmasyn.

Pәn tili jayly óz basymnan keshken mysaldy aitsam ózime úqsas auyldan shyqqan qaymana qazaqtyng bәrine ortaq oqigha bolar deymin. Óz basym orta mektepti Qazaqstanda basylghan qazaq tilindegi oqulyqtar arqyly bitirgen edim. Qazaq tilindegi Algebra men Geometriya, Trigonometriyany aitpay-aq qoyayyn. Avtory jalghyz esimde qalghan Hodakovtan qazaqsha audarylghan Himiyany jәne Biologiya, Fizikany da jaqsy ýirengenimning arqasynda Medisinalyq uniyversiytetke sol kezdegi konkurs boyynsha eng jogharghy balmen týsken edim. Onynshy klass jyly oqylghan Astronomiyagha qyzyqqanym sonsha, sol oqulyqty roman sekildi әldeneshe oqyp tastaghandyqtan, osy pәndi beretin mektep diyrektory klastaghylargha maghan aitqyzdyrushy edi. Ol bozbala kezimde oryssha da, aghylshynsha da, arabsha da dym bilmeytinmin. Biraq, býkil adamzatqa ortaq osy pәn tilderin qazaqsha ýirengenim ýshin, qazir de «Aghylshyndargha ghylym tili aspannan týsken joq, orystar ormannan tauyp alghan joq, qazaq tili de shyndasang olardan qalyspaytyn ghylym tili» dep, aitudy óz tilim ýshin qalqan qylyp kele jatyrmyn.

Jәne de, jogharghy synypty hirurg-dәriger mamandyghymnan meni kәsiby jurnalist etken de osy ózimning ANA TILIM! Toqsanynshy jyldary tәuelsizdikten keyin til dauy órship túrghan tústa «Tilin qorghay almasa tәuelsizdikten ne payda!?», «Tilding óz zany men ógey zany» syndy shyn jýrekten jazghan maqalalarym respublikalyq gәzetterde jariyalanuy oqyghan mamandyghymdy jayyna qaldyryp shyt-jana mamandyqty iygeruime jol salghanyn da aita ketsem, tól tilimizdi asa qadirleytin qaymana qazaqtyng biri dep bilinizder.

Endi, qazaq tili osynsha damyghan til bolsa, ózi Memlekettik til bola túra elimizdegi jalpy qoldanysy nege tómen degen súraqtyng jauaby, jogharghy saraptaudan keyin ózinen ózi shyghyp keleyin dep túr.

Sózding sonyna qaldyryp otyrghan, әkimshilik tili yaky kense tili, is-qaghaz tili, jinalys tili, bank tili qazir elimizde túsauly kýide. Osy salanyng tili ghana bizding elde dúrys qoldanylmauy joghary da atap ótken sala tilderine kólenke týsirip, sol kishkene kólenke alyp Qazaq tiline de kólenke týsirude. Yaghni, kýndi kórsetpeu ýshin kóz janaryna bir qylshyq týsse bolghany ghoy, dәl osy ispetti hal Qazaq tilining basyndaghy qazirgi hal.

Alayda, «Ákimshilik tili» degen qazaqtyng býkil sala tilderining ishindegi eng kedeyi deuge de bolady. Sóite túra kesapaty «keremet»! Eger, әkimshilikte qoldanatyn sóz qoryn qarastyryp kórsek bes jýzden myng aralyghynda ghana arnayy atau sózden artpaydy eken.

Onda, qazirgi úrangha ainalghan, shou-oyyndardyng taqyryby bolyp bara jatqan «Ýkimetti qazaqsha sóiletu» degen mәsele sonsha qiyn ba! Qyruar qarjynyng keregi bar ma? Jyldar boyy sozbaqtap aqyryndap sheshemiz deytin syltau aitudyng qajeti bola ma? Joq!

Kóp syltaudy qoyyp, qolgha alyp jýretindey shaghyn «Ákimshilik til sózdigin» shygharsa jetip jatyr. Bes jýz sózdi aqyl esi býtin, sauatty adam bir-eki aida ghana jattap alady.

Onday sózdikti qazaqsha ýirengisi keletin býkil otandastarymyzdyng qolyna jetkizsek, búl jóninde bir qadam algha basqan bolyp shyghamyz, qalayda keri ketpeymiz.

Óz basym, qazaq tilin kópir etip jýrip tórt til ýirengenimdi, óz tilin jaqsy bilgen kisi ózge tildi bilude esh qinalmaytynynyng dәleli der edim.

Abay Mauqaraúly

jazushy-jurnalist

Abai.kz