Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
2252 0 pikir 24 Qazan, 2021 saghat 17:19

Ruhany janghyru: Almaty oblysynda Sәmen batyr muzeyi ashyldy

Qazaq halqy nebir qily zamandy bastan ótkerdi. El taghdyry syngha týsken zamanda jerimizding býtindigi men últ tútastyghy ýshin tu kótergen batyrlar kóp shyqty. Olardyng esimi tarihta әrkez altyn әrippen jazylghany belgili. Solardyng qatarynda erlikpen shayqasyp, janqiyarlyq tanytqan Sәmen batyr da bar. Qalay desek te, babalar tarihy san ret jazylar da aitylar, al olardyng at ýstinde ótken ómiri men erlikke toly joryqtaryn kózben kórgendey әser qaldyratyn jәdigerleri men mol múralaryn saqtaytyn muzeylerding boluy úrpaq tәrbiyesi ýshin ýlken ónege.

Qazaqstan Respublikasy Tәuelsizdigining 30 jyldyghy qarsanynda «Ruhany janghyru» baghdarlamasy ayasynda Kerbúlaq audany Jolaman auylynda Sәmen batyr muzeyining saltanatty ashylu rәsimi ótti. Merekelik sharagha qos general, qogham qayratkerleri Sәt Toqpaqbaev pen Alik Shpekbaev, basqa da ziyaly qauym ókilderi jәne auyl túrghyndary qatysty. Ayta keteyik, muzey Alik Jatqambayúlynyng bastamasymen ótken jyly irgetasy qalanghan. Jinalghandar aldymen Sәmen batyr kesenesine baryp, baba ruhyna taghzym etti. Qúran baghyshtalyp, mal soyyldy.

Búdan song oblys әkimi Amandyq BATALOV sóz sóilep, kópshilikti muzeyding ashyluymen qúttyqtady.

– Býgin biz úly babamyzdyng jatqan jerine kelip, qúran baghyshtadyq. Osynyng bәri Elbasynyng «Ruhany janghyru» baghdarlamasy ayasynda jýzege asyrylyp jatqan sharapatty sharalar. Búrynghy tarihymyzdy, erlikpen qaza tapqan batyr babalarymyzdy úmytpay, ósip kele jatqan jas úrpaqqa amanattaudamyz. Jetisu ólkesinde aq bilekting kýshimen, aq nayzanyng úshymen úlan-baytaq jerimizdi qasyq qany qalghansha qorghaghan batyrlarymyz barshylyq. Sonday-aq, aqyndarymyzda az emes. Anyraqay shayqasynda airyqsha erlik kórsetken Sәmen batyr turaly tolghanbay aitu mýmkin emes. Osynday ónirdegi kiyeli jerler, tarihy múralar men últtyq qúndylyqtar Alashtyng aibynyn, batyr babalarymyzdyng asqaq ruhyn biyiktetedi. Elbasymyz da, Memleket basshymyz da últyn úlyqtaghan tarihy túlghalargha qúrmet kórsetuden esh tanghan emes. Býgingi ótkizilip otyrghan shara osynyng aighaghy desek bolady. Esine alar el barda erlerding erligi úmytylmaydy. Batyrlaryn qúrmetteytin qasiyet bolashaq úrpaghymyzdyng boyyna darysyn dep tileyik. Elimizde әrqashan jaqsylyq bolsyn, – dedi oblys basshysy.

Amandyq Ghabbasúly sonday-aq, biyl Múqaghaly Maqataev atamyzdyng 90 jyldyghy atalyp ótkenin, Taldyqorghannyng kórnekti jerine Jolbarys biyding 350 jyldyghyna oray eskertkish ornatylatynyn, qazir búl baghytta júmystardyng jýrip jatqanyn әngimeledi. Jalpy, el Tәuelsizdigining 30 jyldyghy qarsanynda osynday manyzdy is-sharalardyng kóptep ótui bolashaq úrpaq ýshin qajetti dýnie ekenin eske saldy.

Sharada Sәt Besimbayúly, Alik Jatqambayúly, oblystyq ardagerler kenesining tóraghasy Ermek Kelemseyit, qogham qayratkeri, Almaty oblysynyng Qúrmetti azamaty Nauryz Qylyshbaev sóz sóilep, ózderining oi-tilekterimen bólisti. Saltanatty shara barysynda QR Premier-Ministrining orynbasary Eraly Toghjanovtyn, QR Mәdeniyet jәne sport ministri Aqtoty Rayymqúlovanyn, Almaty oblysynyng Qúrmetti azamaty, QR Túnghysh Preziydenti – Elbasy kitaphanasy arnayy jobalar qyzmetining jetekshisi Ersúltan Bektúrghanovtyng atynan qúttyqtaular kelgeni atalyp ótti. Búdan song saltanatty týrde Sәmen batyr muzeyining ashylu lentasy qiylyp, shashu shashyldy. Qonaqtar muzeyge kirip, ishindegi ekspozisiya zaldarymen tanysty.

Aygýl BAYBOSYNOVA

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1491
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3258
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5560