Kórshimiz Ózbekstan Respublikasy jana tólqújat ýlgisinde «últ» atauyna Ózbekstan atauyn qoldanghan. Ózbekstannyng jana tólqújat ýlgisin Qazaqstanda qoldanudy qoldaytyntynyn aitqan sayasatshy Álihan Baymenov Facebook-ta kezinde «qazaqstandyq últ» iydeyasyna qarsy bolghan azamattargha óz renishin bildiripti.

«Pasporttaghy «nationality» etnikalyq nemese tektik emes, azamattyq úghym ekenin biletin barlyq memleketter osylay jazady. Etnikalyq jazbanyng qaluyn sol memleketterdegi diasporalar qoldauy mýmkin, biraq memleketke atyn bergen etnos ədette qoldamaydy. Mysaly , Resey pasportynda etnikalyq tegi jazyluyn tatar, sheshen t.b. qoldaydy da , Resey atyn tuyndatqan etnikalyq top, yaghny orystar, negizinen qoldamaydy. Týrkiyada da solay. Elding ishki birtútastyghyn qamtamasyz etude Ɵzbekstan jasaghan ýlgi manyzdy. Bir qyzyghy, «Qazaqstanda bir ghana qazaq últy bar» dep sɵyleytin azamattar məselening terenine ýnilmegendikten bizde osynday sheshim qabyldaugha qarsy shyghyp, toqtatyp tastady. Nətiyjesinde, jýz shýrshit bolsa, olardy ɵzimiz mindettep, etnikalyq tegin jazghyzyp, esine salyp túratyn pasport qaldy bizde. Bir últ bolyp úiysu isinde basqa da qaptaghan məselemen qatar búl da túsau. «Keyde kɵzi ashyqtyng kɵkiregi oyau bolmasa, keyde kɵkiregi oyaudyng kɵzi ashyq bolmaydy», - dep dərister men kezdesulerde aitatynymnyng bir kɵrinisi. Sondyqtan da azamattyq - haqtyq aghartu manyzdy», - deydi Álihan Baymenov.

Búl mәselege qatysty qazaq sayasatkerleri ne deydi? Biz Ámirjan Qosan men Dos Kóshim myrzalargha habarlasyp, pikir súradyq...

«Tólqújat - últtyq-sayasy manyzy bar qújat!»

Ámirjan Qosan, sayasatker:

- Jaqynda jekebas kuәligim men tólqújatymnyng merzimi bitip qalyp, auystyrugha bardym. Sonda HQKO qyzmetkeri «Últynyzdy jazasyz ba?», - dep súraydy eken. «Áriyne, qazaq ekenim taygha tanba basqanday jazylyp túrsyn!», - dep jauap berdim.

Meninshe, «anau el býitipti, mynau el sóitipti» dep, basqagha jaltaqtap, eliktey beruding keregi joq. Ár eldin, әr últtyng ózining damu kezenderi bolady. Sol kezenning naqty últqa tiyesili óz talaptary men sharttary bolady.

Biz ýsh ghasyrday orys jәne bolishevik qanauynda bop, óz bolmysymyzdy úmyta jazdaghan últpyz. «Últtar bolmaydy, birtútas sovet halqy bolady» degen jalang proletarlyq internasionalizm iydeyasynyng qúrbany bola jazdaghan últpyz.

Sondyqtan «qazaqpyn» dep últtyq-sayasy manyzy bar tólqújatqa jazudyng dәl qazirgi kezende ózindik, moralidyq-psihologiyalyq, geosayasi, sayasy manyzy bar dep sanaymyn.

El ishindegi ishki (separatistik) jәne syrtqy qauipterdi de eskeruimiz kerek.

Keybir aghayyn «qazaqstandyq» degen úghym býkil eldi biriktiredi, tútas bir jana qauym qalyptasady, sondyqtan da tólqújatta últty ataudyng keregi joq» degen uәj aitady. Amerikany mysalgha keltiredi. Ol elding qalyptasuy men damuynyng jóni bólek qoy!

Óz basym onday últtyq anyzdargha senbeymin.

Nemis - nemis, fransuz - fransuz bop qalady. Qazaq ta solay boluy kerek! Al últtyq bolmysynnyng bas qújaty – tólqújat!

Últ meylinshe tolysyp, órkeniyetti ishki jәne halyqaralyq jaghday qalyptasqanda, keler úrpaq tólqújattaghy jazbagha qatysty búl mәseleni óz qajetinshe qayta qara jatar.

Dos Kóshim, qogham qayratkeri:

- Kóptegen elder, mysaly, Germaniya, Týrkiyany alyp qarasaq, olar sol memleketting negizin qalaghan últtyng atyn jazady. Negizi búl mәsele 2009 jyly kóterilip sol joly nýktesi qoyylghan. Qazaqstanda tólqújatta últty kórsetu әrkimning óz erkinde. Orys bolsang orys, nemis bolsang nemis dep jazdyra alasyn. Biraq biz endi ghana últtyq memleket qúryp kele jatqan elmiz. Sondyqtan últtyq mәseleni úmytpauymyz kerek!

Ayjan Temirhan

Abai.kz