Sәrsenbi, 17 Tamyz 2022
Biylik 1315 0 pikir 15 Qarasha, 2021 saghat 16:36

Týrki kenesi: qanday qújattar qabyldandy?

Ystanbúlda týrki elderining memleket basshylarynyng qatysuymen ótken sammit otyrysy ayaqtaldy. Onyng nәtiyjesi boyynsha «Týrkitildes memleketterding yntymaqtastyq kenesi» endi búdan keyin «Týrki memleketteri úiymy» dep atalady. Osy sammitke Qazaqstan Preziydenti Qasym-Jomart Toqaev qatysyp, manyzdy úsynystaryn aitty.

Alqaly jiynda Ázerbayjan Preziydenti Iliham Áliyev, Qyrghyzstan Preziydenti Sadyr Japarov, Týrkiya Preziydenti Rejep Tayyp Erdoghan jәne Ózbekstan Preziydenti Shavkat Mirziyyoev, Týrikmenstannyng Preziydenti Gurbanguly Berdimúhamedov pen Majarstannyng Premier-Ministri Viktor Orban boldy. Osy basqosu ayasynda birqatar kezdesuler men jiyndar ótti.

12 qarashada Elbasy Núrsúltan Nazarbaev sammitke qatysushylargha beyneýndeu joldady. Osy orayda QR Túnghysh Preziydenti Týrki elderi úiymy sammiytining negizgi messedjderin atady.

«Býginnen bastap bizding birlestik Týrki memleketterining úiymy dep atalady. Búl qadam elderimiz arasyndaghy yqpaldastyqty ilgeriletu isin jana dengeyge kóterip, úiymnyng mәrtebeli missiyasyn jýzege asyrugha tyng serpin beredi dep senemiz. Osylaysha, Ystanbúlda qabyldanatyn sheshimder bauyrlas memleketterding kópqyrly ynqtymaqtastyghyn jandandyrugha eleuli yqpal etui tiyis», - degen Núrsúltan Nazarbaev búl kezendi týrki әlemining damuyndaghy jana kezeng dep atady.

Basqasha aitqanda, HHI ghasyrda týrki әlemi qayta jandanyp, keng auqymdy әri ejelgi týrki shanyraghyna jatatyn elderding ózara belsendi jaqyndasu ýrdisi jýredi.

«Biz osy jana úiymnyng barlyq memlekettermen jәne halyqaralyq úiymdarmen yntymaqtastyqqa dayyn ekenin pash etip otyrmyz. Onyng eshkimge qarsy baghyttalmaghanyn atap ótken jón. Búl - jana blok emes, qyzmeti BÚÚ Jarghysynyng negizgi maqsattary men prinsipterine say keletin progressivti birlestik», - dedi Núrsúltan Nazarbaev.

Qazaqstan Preziydenti Týrkitildes memleketterding basshylarymen Ystanbúl qalasynda jýzdeskenine jәne Rejep Tayyp Erdoghangha Anadoly jerinde kórsetken qonaqjaylyghy ýshin shynayy rizashylyghyn bildirdi. Qasym-Jomart Toqaev Qazaqstan, Ázerbayjan, Qyrghyzstan, Ózbekstan jәne Týrikmenstan halyqtaryn biylghy el Tәuelsizdigining 30 jyldyghymen qúttyqtap, búnyng tarihy beles ekenin atap ótti.

Memleket basshysy eki jyldan beri atalghan Keneske tiyimdi tóraghalyq etip kele jatqan Ázerbayjan basshylyghyna alghys bildirdi. Sonday-aq olardyng Kenes júmysyn jandandyra týsuge zor ýles qosqanyn atap ótip, әlemdi jaylaghan indetke qaramastan, týrki kenistiginde birqatar jaqsy janalyq bolghanyn aitty. Týrkitildes memleketter pandemiyagha qarsy kýreste kýsh biriktiru ýshin alghashqylardyng biri bolyp tótenshe sammit ótkizdi, Týrkistan qalasy Týrki әlemining ruhany astanasy atandy, sonday-aq Tauly Qarabaq mәselesi de Birikken Últtar Úiymynyng qararyna sәikes ong sheshimin tapty.

«Tútas týrki júrtyn tarihy tamyrlastyq pen ortaq mýdde biriktiredi. Biz bir-birimizge әrdayym tilektespiz, syilastyghymyz da erekshe. Býgingi alqaly jiyn – osynyng aiqyn dәleli. Týrki kenesining yqpaly men bedeli jyl ótken sayyn artyp keledi. Bizding qúrylymgha halyqaralyq qauymdastyq edәuir qyzyghushylyq tanytuda. Týrki әlemining geosayasy әleuetin tiyimdi paydalanu kerek. Búl bәrimiz ýshin manyzdy, – dedi Qasym-Jomart Toqaev.

Sonymen qatar Preziydent Úiymnyng jahandyq dengeyde layyqty ornyn alatynyna senim bildirdi.

«Mening pikirim boyynsha úiymymyz, eng aldymen, ekonomikalyq, gumanitarlyq jәne ekologiyalyq yntymaqtastyqqa basa mәn bergeni jón. Áriptesterim búl tújyrymmen kelisedi dep oilaymyn. Birligimiz әrdayym bekem bolsyn», – dedi Memleket basshysy.

Qazaqstan Preziydenti qazirgi kýrdeli jaghdayda syn-qaterlerdi enserip, ornyqty damu ýshin kýsh-jiger biriktirudin, jana tehnologiyalardy iygeru salasynda yntymaqtastyq ornatudyng asa manyzdy mindet ekenin basa aitty.

«Biz janartylatyn quat kózderin damyta beremiz. Búl mindet «Jasyl ekonomikagha» kóshu turaly tújyrymdamada kórinis tapty. Josparlanghan sharalar 2060 jylgha qaray kómirtegiden arylugha jol ashady. Sonday-aq, aldaghy on jylda parnikti gaz shygharudy 15 payyzgha azaytugha mýmkindik beredi. Osynyng ayasynda biz 2025 jylgha deyin 500 myng gektar jerge 2 milliard týp aghash otyrghyzudy josparlaudamyz. Búghan qosa qazir elimizdegi janartylatyn quattyng ýlesin 3 payyzgha jetkizdik. Ony 2030 jylgha qaray 15 payyzgha deyin arttyramyz. Sol maqsatpen Núr-Súltan qalasynda «Jasyl tehnologiyalar men investisiyalyq jobalardyng halyqaralyq ortalyghyn» ashtyq», – dedi Q. Toqaev.

Memleket basshysy sutegi energetikasyn damytudy ekinshi manyzdy mәsele retinde atady. Preziydent әlemde ony «taza» otynnyng jana týri dep sanaytynyn aita kelip, Qazaqstanda jasyl sutegining ónerkәsiptik klasterin qúrugha mol mýmkindik bar ekenin atap ótti. Oghan elimizding ghylymy әleueti de, bilikti mamandary da jetkilikti.

Osy orayda, elderding basty ghylymy mekemelerin júmyldyryp, Halyqaralyq konsorsium qúru úsynyldy. Búl qúrylym sutegini óndiretin, ony saqtap, tasymaldaytyn jana tehnologiyany damytu ýshin qajet. Múnda ghalymdarymyz bas qosyp, ózara tәjiriybe almasuyna bolady,

Qazaqstan Preziydenti ataghan manyzdy mindetterding taghy biri – memleketterdegi qala halqy sanynyng artuy. Birikken Últtar Úiymynyng boljamy boyynsha 2050 jylgha qaray jer betindegi qala halqynyng ýlesi 68 payyzgha jetedi eken. Yaghni, qalalyq jerde kórsetiletin qyzmetting sapasyn arttyru qajet.

Múnymen qosa, Memleket basshysy innovasiyalar men startaptardy damytugha qolayly jaghday jasau qajet ekenin atap ótti.

«Sizderdi Týrki úiymynyng zamanauy tehnoparkter ortalyghyn qúru mәselesin zerdeleuge shaqyramyn. Sonday-aq, kelesi jyly IT salasynda enbek etip jýrgen jastarymyzdyng arnayy forumyn ótkizudi úsynamyn. Ony «Astana Hub» halyqaralyq IT-startaptar tehnoparkinde úiymdastyrugha bolady. Qazir onda 560-tan astam kompaniya júmys istep jatyr. Onyng 55-i sheteldik kompaniya. Startaptar songhy 2,5 jylda 375 million dollardan astam payda tapty. Sonday-aq 132 million dollargha juyq investisiya әkeldi. Jalpy, «Astana Hub» tehnoparkinde jenildetilgen vizalyq rejim bar. Al, onda júmys isteytin kompaniyalar salyqtan bosatylady», – dedi Qasym-Jomart Toqaev.

Jiyn barysynda Qazaqstan Preziydenti qazaq halqy ýshin asa manyzdy mәselege toqtaldy. Qiyn-qystau zamandarda qazaqqa qúshaghyn jayghan týrik halqyna alghys aityp, osy elding memleket qayratkeri Adnan Menderesting ruhyna taghzym etti.

Qazaqstan Preziydenti osy basqosudyng manyzy airyqsha ekenin aita kelip, Úiymgha mýshe elder tatulyqtyng jana kezenine qadam basqanyn atap ótti. Qasym-Jomart Toqaev osynda qabyldanghan asa manyzdy sheshimder men tyng bastamalar tútas týrki әlemining bauyrlastyghyn nyghayta týsetinine senim bildirdi.

Sonymen, alqaly jiyn qorytyndysy boyynsha tómendegi qújattargha qol qoyyldy:

  1. «Týrkitildes memleketterding yntymaqtastyq kenesinin» atauyn «Týrki memleketteri úiymy» atauyna ózgertu turaly sheshim;
  2. Týrki memleketteri úiymynyng 8-shi Sammiytining deklarasiyasy;
  3. Týrikmenstangha Týrki memleketteri úiymy janyndaghy bayqaushy mәrtebesin beru turaly sheshim;
  4. «Týrki әlemining keleshegi-2040» turaly sheshim;
  5. «Týrki әlemining birligine qosqan ýlesi ýshin Aliysher Navoy atyndaghy halyqaralyq syilyq» turaly sheshim;
  6. Týrki memleketteri úiymy janyndaghy Seriktes mәrtebesin qúru turaly sheshim;
  7. Týrki memleketteri úiymynyng Qúrmetti tóraghasynyng qúqyqtary turaly ereje jónindegi sheshim;
  8. Týrki memleketteri úiymy Bas hatshysynyng ókilettik merzimin úzartu jәne Bas hatshynyng orynbasarlaryn taghayyndau;
  9. Týrki memleketteri úiymy Týrki investisiyalyq qoryn qúrudy ayaqtau turaly sheshim;
  10. Týrki memleketteri úiymy janyndaghy Bayqaushy mәrtebesi turaly ereje jónindegi sheshim;
  11. Ázerbayjan Respublikasynyng Preziydenti Joghary mәrtebeli Iliham Áliyevti Týrki әlemining Jogharghy ordenimen marapattau jónindegi sheshim.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Alashorda

Alash-arman

Beybit Qoyshybaev  2602
Bilgenge marjan

Hilda Hukhem jәne Úly qolbasshylar

Beysenghazy Úlyqbek 2106
Ádebiyet

Týs

Erghaly Baqash 1778
Áne, kórding be?

Arhiymed kimdi qorghashtaydy?

Jaybergen Bolatov 2868