El Preziydentining Qazaqstan halqyna kezekti Joldauy – Qazaqstan Respublikasynyng azamattary ýshin tarihy jayt. Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti Qasym-Jomart Toqaevtyng biylghy halyqqa Joldauynda el men qoghamnyng odan әri damuynyng payymy bayandalyp, qazaqstandyqtardyng ómir sýru sapasyn arttyrugha baghyttalghan manyzdy strategiyalyq mindetter belgilengen.

Qazaqstandaghy sayasy partiyalardyng imidji bәsekege qabiletti últ qalyptastyruda atqarghan júmystarynan tanylatyndyghyn joqqa shyghara almaymyz. Ony barsha partiyalardyn, onyng ishinde «Nur Otan» partiyasynyng belsendi qyzmetinen kóruge bolady. Ótken aptadaghy 5 qarashada «Nur Otan» partiyasynyng baspasóz qyzmeti «Tarihta osy kýni» aidary ayasynda әleumettik jelilerde «Bolashaq» baghdarlamasyna arnalghan beynerolik jariyalady https://nurotan.kz/news/news-detail/288541?lang=kz

Beynerolikte: «1993 jyldyng 5 qarashasynda elimizding Túnghysh Preziydenti Núrsúltan Nazarbaevtyng «Bolashaq» stiypendiyasyn taghayyndau turaly Jarlyghy shyqty. Elbasynyng tendessiz sheshimining arqasynda myndaghan qazaqstandyq әlemning ýzdik joghary oqu oryndarynda bilim alugha qol jetkizdi. Býginde bolashaqtyqtar ekonomikanyng týrli salasynda tabysty júmys istep qana qoymay, startaptardy iske qosuda, bilim beru, densaulyq saqtau jәne ghylym salasynda jýzdegen ghylymy әzirlemeler men jobalardy iske asyruda», – dep atap kórsetti.

Tap osy mәsele  Qazaqstannyng «Aq jol» Demokratiyalyq partiyasynyn

SAYaSY BAGhDARLAMASYDA: «Aq jol» demokratiyalyq partiyasynyng әleumettik sayasatynyng basymdyghy – sapaly jәne qol jetimdi bilim. Balalardyng talanty ata-anasynyng túrghylyqty jerine nemese kәsibine baylanysty emes.

Eger de qaladaghy daryndy balalar ýshin arnayy mektepterde sapaly bilim aludyng týrli mýmkindikteri bolsa, auyl oqushylarynda múnday mýmkindik óte az.

Sondyqtan auyldyq jerlerdegi daryndy balalargha arnalghan bilim beru mekemelerining jýiesin qúru qajet.

• Tútastay alghanda, talantty jastardyng elden ketuin («ghúlamalardyng jylysauyn») toqtatatyn jýieli baghdarlama qajet. Jyl sayyn myndaghan talantty jas jigitter men qyzdardyng Qazaqstannan ketip, qayta oralmauy bizding últtyq tragediyamyz, -dep, oryndy kórinis tapty https://akzhol.kz/partija/partijany-ba-darlamasy/ . «Aq jol» demokratiyalyq partiyasy osy baghytta iygilikti isterdi atqaryp keledi. Ári ýnemi atqara da beredi.

Qazaqstan Halyq partiyasy óz tarapynan elimizde balalar muzyka mektepteri men óner mektepteri jetispeytindigi últtyq basty problema etip kóterip, osy baghytta qyzu iske kirisip ketti. Qazaqstan Halyq partiyasy balalar bazalyq bilim alyp qana qoymay, shygharmashylyq túrghyda damugha tiyis dep sanaydy. Búlay bolmaghan jaghdayda, kóp úzamay biz «mәdeniyet legionerlerin» satyp alugha mәjbýr bolamyz dep qordalanghan mәselening sheshimin tabuy jolynda iyigi bastama kótere bildi.

QHP deputaty Erlan Smaylov: «Qazirgi mektepter tolyq, eskirgen jәne beyimdelmegen ghimarattarda ornalasqan nemese zamanauy qúraldar men jabdyqtargha múqtaj... mektep jasyndaghy qazaqstandyq balalardyng tek 1,3% -y ghana balalargha arnalghan muzyka mektepterimen qamtylghan. 1,9% -y óner mektebine barady. Jeke ýiirmeler men seksiyalar búl jerde tolyqqandy sheshim bolyp tabylmaydy. Olarda oqu qúny aitarlyqtay joghary jәne mamandandyrylghan mektepterden aiyrmashylyghy qajetti әdistemelik, aspaptyq baza jәne bilikti oqytushylar qúramy joq. Búla jalghasa berse, jaghday otandyq sporttaghy jaghdaygha úqsas bolady, – dep óz oiyn irkilmey el talqysyna saldy.

IYә, jasyryp jabary joq, býgingi tanda elimizde barlyghy 159 balalar muzyka mektebi (onyng 8-i jekemenshik) jәne 127 óner mektebi (onyng 7-i jekemenshik) júmys isteydi. Al elimizde 6 millionnan astam bala bar, olardyng jartysy mektep oqushylary ekendigin osy bastan eskeruge tiyispiz.

Osyghan qatysty QHP baspasóz qyzmeti: «Elimizde jastardy mәdeny damytu mәselesi ózekti bolyp túr. Ýkimet pen әkimdikter kreativti ekonomikany damytugha milliardtaghan tenge júmsaugha dayyn.

Óner jәne muzyka mektepterining búrynghy mәrtebesin jalpy bilim beretin mekteptermen tenestiru qajet. Olar ýiirme nemese seksiyagha tenestirmeuge tiyis.

QHP 2025 jylgha deyin elimizding barlyq ónirlerinde 100 jana memlekettik Balalar muzyka jәne kórkemóner mektepterinin, óner mektepterining qúrylysy men damuy boyynsha keshendi baghdarlama qabyldaudy úsynady. Basymdyq balalar ýshin oqytudyng qoljetimdiligi men sapasy bolugha tiyis. Jan basyna qarjylandyru ayasynda memleket jekemenshik mektepterdi de qoldaugha tiyis. QHP úsynystarynyng tizimine muzykalyq jәne basqa da mamandandyrylghan memlekettik mektepterdi jekeshelendiruge tolyq tyiym salu engizilgen»,-dep óz partiyasynyng imidj qalyptastyrudaghy óreli isin pash etedi.

Bilim beru salasyna qatysty partiyasynyng atqarghan róli zor. Partiya tóraghasynyng tikeley basshylyghymen ómirge kelgen «Bolashaq» baghdarlamasyna biyl 21 jyl toldy.

Memleketimiz endi ghana tәuelsizdik alysymen kóptegen reformalardyng ómirge keluin talap etken jәne әlemdik qoghamdastyqqa tolyqqandy kiru jolyna týsti. Kez kelgen reformany jýrgizu ózderine jýktelgen mindetterdi oryndaugha qabiletti bilikti kadrlardyng boluyn talap etetindigi barlyghymyzgha belgili.

Elbasymyz Núrsúltan Ábishúly Nazarbaev «Bolashaq» baghdarlamasynyng 20 jyldyq mereytoyynda bylay dep aitty: «Búdan 20 jyl búryn, tәuelsizdikting qiyn dәuirining bastapqy jyldarynda bizding layyqty bolashaghymyzdy kóre bilu әrkimge búiyra qoyghan joq. Men jana bilim alyp, elimizdi algha aparulary ýshin alghashqy stiypendiattardy jiberdim. Ekonomika kýireu jaghdayynda túrdy, is jýzinde barlyq iri óndiris oryndary toqtap qaldy. Inflyasiya birden ósip ketti, júmyssyzdyq kóbeydi. El  «jabayy kapitalizmge» endi. Ol kezde biz naryqtyq qatynastargha jana ghana óte bastadyq. Onyng ne ekenin bilgender az edi. Tipti eng tәjiriybeli basqarushylardyng jana ekonomikalyq jәne әleumettik prosesterdi qalay basqaru, egemen memleketti qalay qúru turaly týsinigining ózi búldyr bolatyn. Ol kezde elimizde jana naryqtyq ekonomikagha kóshu jóninen mamandar bolghan joq. Tәuelsiz Qazaqstangha halyqaralyq dengeydegi sapaly bilimi bar kәsiby kadrlar óte qajet boldy. Jekeshelendiru jýrgizip, elimizge investisiya tartu kerek boldy. Búl bizding senimdi strategiyalyq tandauymyz edi. Biz múny, mine, 20 jyldan beri basshylyqqa alyp kelemiz».

1993 jyly 5 qarashada Memleket basshysy N.Nazarbaevtyng «Shet elderde kadrlar dayarlau ýshin Qazaqstan Respublikasy Preziydentining halyqaralyq «Bolashaq» stiypendiyasyn belgileu turaly» № 1394 Qaulysy shyqty.

Osy orayda qadap aitar bir dýnie zaman talabyna say bilikti maman dayarlau arzangha týspeytini belgili, degenmen «Bolashaq» baghdarlamasy arqyly alatyn bilimning qúny da tandaghan elge baylanysty bolady. Mәselen, Últtyq bank belgilegen sheteldik valuta kursy boyynsha Shveysariyada JOO birinin  magistraturasynda stiypendiatty 1 jyldyq oqytu qúny 31,8 million tenge bolsa AQSh-ta magistratura nemese doktoranturanyng bir jyldyq oqu qúny 24 mln, Avstraliyada 1 jyl 19 mln, Avstriyada 12,4 mln, Úlybritaniyada 17-19 mln tenge aralyghynda eken. Sol siyaqty, «Bolashaq» baghdarlamasymen bir jylda Qytayda 4,6 mln, Ontýstik Koreyada 7,1 mln, Reseyde 7,8 mln, Germaniyada 8,7 mln tengemen bilim alugha bolady.

Qazaqstandaghy endi jetilip, dúrys jolgha týse bastaghan gharysh qyzmeti elimizding industriyalyq-innovasiyalyq túrghydan damuyna, tehnologiyalyq revolusiyanyng jana tolqynynyng tuyndauyna, qoghamdy jana dәuirlik ózgeristerge beyimdeushi negizgi kýshterding biri bolyp otyrghan halyqty aqparattandyru isining jetiluine qomaqty ýles qosa alatyn manyzdy salalardyng biri bolyp tabylady.

Elbasymyz 2016 jyldyng 1 qantarynan «5 instituttyq reformany jýzege asyru boyynsha 100 naqty qadam» Últ Josparyn oryndaudyng praktikalyq kezenining bastalghandyghyn aita kele: «Ár úrpaqtyng óz armany bar, olarda jeke jәne otbasylyq iygilikterge ghana úmtylys kórinis tappaydy. Olarda qashanda tughan jerge degen sýiispenshilik sezimi, óz halqy men Otanynyng baqyty turaly ansary aiqyn kórinedi…», deydi, búl keshegi ata-babalarymyzdyng Qazaq elining tәuelsizdigi turaly asyl armanynyng zandy jalghasy ekendigin eske salady. Sol azat el, tәuelsiz Otan turaly ghasyrlar boyghy armannyng osydan shiyrek ghasyr búryn jýzege asyp, jaqsy jalghasyn tauyp kele jatqanyna quanady. Osy jana qazaqstandyq armanmen algha basqan qútty qadamymyzdy qaryshtay damytyp, HHI ghasyrdyng ortasyna qaray Qazaqstannyng әlemdegi damyghan 30 memleketting qataryna qosylugha qalay qol jetkizetinining josparyn algha tartyp, parlamenttegi partiyalar osy baghytta syndarly júmystar jasay bastady.

Kózdegen maqsattargha jetuding bir joly el ekonomikasyn damytu bolsa, onyng alghysharttarynyng biri – jýzden astam etnostyq toptar túratyn qazaq jerinde últaralyq bereke-birlikti qalyptastyru. Osy baghytta «Bir el – bir taghdyr» degen ústanymnyng algha shygharylyp otyrghany belgili. Búl jalpyúlttyq «Mәngilik El» iydeyasyna ainaluda. Sol ýshin el qúndylyqtaryn dәriptep, «Mәngilik El» úrpaqtaryna sapaly bilim, sanaly tәrbie beru qajettiligi tuyndaydy. Osyghan oray, manyzdy qújatta bilim beru salalaryn reformalau, mektepke deyin jәne mektepte bilim beruding jana ýilestirilgen standarttaryn әzirleu men bekitu boyynsha tiyimdi júmystar jýrgizilip jatqandyghy aitylady. Qazaq, orys jәne aghylshyn tilderin mengerte otyryp, óskeleng úrpaq boyynda jasampaz qazaqstandyq patriotizmning negizin qalaudy, nyghaytudy ómir aghymymen úshtastyra jýrgizu uaqyt talaby ekendigine nazar audarylady. Jas úrpaqqa kónil bólu – bolashaqqa degen jalpyhalyqtyq senimdi arttyra týseri anyq ekendigin elimizdegi sayasy partiyalar berik týsinip otyr.

Bәsekege qabiletti damyghan memleket bolu ýshin biz sauattylyghy joghary elge ainaluymyz kerektigin parlamenttegi partiyalar ýnmi nazarda ústap, kýn tәrtibinen týsirmeydi. Qazirgi әlemde jay ghana jappay sauattylyq jetkiliksiz bolyp qalghaly qashan.

Osy orayda parlamenke ótpey qalsa da, «Auyl» partiyasy «Bizding azamattarymyz ýnemi eng ozyq jabdyqtarmen jәne eng zamanauy óndiristerde júmys jasau mashyghyn mengeruge dayyn bolugha tiyis.

Jalpy barlyq jetkinshek úrpaqtyng funksionaldyq sauattylyghyna da zor kónil bólu qajet, qazirgi zamangha beyimdelgen boluy ýshin búl asa manyzdy.

Álemning ozyq damyghan elderining qataryna enuge úmtylghan Qazaqstannyng ghylym men industriyany damytu orayynda basqa elderden qalyp qoymauy óte manyzdy. Al jastardyng aghylshyn tilin bilui IT-tehnologiya, mashina jasau, biomedisina, kiybernetika jәne adamzat aqyl-oyynyng basqa da asa manyzdy salalaryndaghy jana maghlúmat-derekterge qoljetimdilikti qamtamasyz etedi. Olay bolsa, songhy innovasiyalar men әzirlenimderden qalyp qoymas ýshin biz aghylshyn tilin erkin biluge tiyispiz. Búl, әsirese, bizding injenerlik sala men tehnologiyamyz ýshin auaday qajet.

Kezinde Elbasymyzdyng tarapynan úsynylghan «100 naqty qadamnyn» 79 qadamynda aitylghanday búl institut aghylshyn tilin dengeylep mengertip, ýsh tilde enbek rynogynda bәsekege týse alatyn, janasha túrpatty, bilikti de janashyl kreativti kәsiby múghalimder dayyndauda. Til ýirenu jay ghana sóz jattau emes, til arqyly sol tilde sóileytin halyqty tanu, onyng ótken ómiri men býgingisin, әdet – ghúrpyn jәne onyng sanasyn tanu. Aghylshyn tilin mengeru arqyly әlemdi tanimyz jәne әlemge ózimizdi sol til arqyly tanytamyz. Búl turaly Elbasy óz maqalasynda anyq aitty. Alda túrghan mindetti naqty kórsetti. Biz sony iske asyrugha tiyistimiz.

Bәrimiz mektep tabaldyryghynan attaymyz. Ýlken ómirge qadam jasap, ayaghymyzda nyq túru ýshin bilikti maman iyesi boluymyz tiyis. Bilikti maman bolu ýshin layyqty bilim alu kerek. Biraq ata-analardyng barlyghy birdey balalaryn jaqsy joghary jәne orta oqu oryndarynda oqyta almaydy. Ol tólem aqynyng joghary boluyna baylanysty. Búl problemany sheshu ýshin Elbasymyz 2017 jyldan bastap «Jalpygha birdey tegin kәsibiy-tehnikalyq bilim beru» jana jobasy bastalatynyn jariyalady. Elbasynyng aituynsha, jobagha sәikes, memleket әrbir adamgha jeke mamandyq berudi qolgha alatyn bolady. «Mektepti bitirgen jas azamat birinshi mamandyghyn tegin alatyn bolady. Biz osydan bastaytyn bolamyz. Ýkimet osyghan kirisui kerek. Qazaqstannyng jas azamattary bilimdi, enbekqor, bastamashyl boluy tiyis. Júmys pen súranysy bar ónirge batyldyqpen barulary kerek. Eger sheberlikting shynyna jete bilsenizder - mamandyqtyng bәri jaqsy. Qazir tehnikalyq mamandyqtardyn, ghylym men innovasiyanyng kýni tughan zaman. Erinbey enbek etken adamnyng ómir sapasy ozady, túrmysy jaqsy bolady. Eng aqyry býgingi jasap jatqan jaqsylyqtarymyzdyng barlyghy - jastar bolashaghy ýshin», - dedi N. Nazarbaev.

Tegin oqumen shektelip qalmay talantty jas oqushylardy sapaly, qazirgi zamangha say bilimmen qamtamasyz etu ýshin granttar bólinip jatyr. Songhy 12 jylda  joghary bilim alugha beriletin granttar sany 182%-gha úlghaydy. 1993 jyly «Bolashaq» atty biregey baghdarlamasynyng qabyldanu nәtiyjesinde elimizding talantty, bilimdi jastary әlemning tandauly joghary oqu oryndarynda sapaly bilim aluda. Sonymen qatar әlemdik dengeydegi ziyatkerlik mektepter men kәsiptik-tehnikalyq kolledjder jelisterin damytuda.

Jana tehnologiyalyq tolqyn jalyna jarmasyp, tendessiz innovasiyalar jasau barlyq elding qolynan kele bermeydi. Bizdegi sayasy partiyalar osyny jete týsinip, bizding ghalymdarymyzdyng kýsh-jigerin sheteldik ghylymiy-zertteushilik qoghamdastyqpen strategiyalyq innovasiyalyq baghyttar boyynsha yqpaldastyrugha mýmkindik beruge baghyttaugha kýsh saluda. Olardyng ortaq maqsatyna maqsatyna –qazaq elin jahandyq tehnologiyalyq tónkeristing bir bólshegine ainaldyru. Búl maqsatqa jetu elimizdegi barsha sayasy qozghalystar men partiyalar barynsha enbektenip, eleuli ýles qosugha tyrysyp keledi.

Sol sebepti Joldauda kóterilgen mәseleler barlyq qazaqstandyqtardy, onyng ishinde bilim salasyndaghylardy bey-jay qaldyrmaydy. Joldauda elimizding әl-auqatyn damytu men ekonomikasyn jetildiru jolyndaghy ústanghan basty basymdyqtarynyng biri Bilim beru men Ghylym salasy ekendigi basa kórsetildi. Preziydent Joldauynyng bir baghyty memleket damuynyng negizi bolyp sanalatyn bilim men ghylym mәselelerine arnalghany kónilge jylu beredi https://www.inform.kz/kz/kr-prezidentinin-kazakstan-halkyna-zholdauynyn-tolyk-matini_a3689449 .

Memleket basshysy halyqqa Joldauynda ghalymdardyng túraqty jәne layyqty jalaqysyn qamtamasyz etuge baghyttalghan Ghylym turaly Zannamagha osy jyldyng sonyna deyin týzetuler engizudi tapsyruy dәlel. Preziydent búghan deyin de Qazaqstan ghalymdaryna әlemning jetekshi ghylymy ortalyqtarynda ghylymy taghylymdamadan ótudi, sonday-aq «Jas ghalym» baghdarlamasy ayasynda jas ghalymdargha myng grant bóludi úsynghan bolatyn. Ghylymiy-zertteu júmystaryn granttyq qarjylandyru merzimi bes  jylgha deyin úzartyluy da kónilge qonady.

Preziydentimiz pedagogterdi әleumettik qoldau mәselesine de erekshe nazar audardy. Pedagogtardyng biktiligin endi 5 jylda emes,  3 jyl sayyn  arttyrudyng qajettigin negizdedi. «Ministrlik bilimdi zamangha beyimdeui qajet», «bilikti mamandar kerek» degen uәjderi ýlken mindet jýkteydi.  Býginde búl kóterilgen mәselening jay ghana sóz emes, is jýzinde jýzege asyp jatqandyghynyng kuәgerimiz. QR Preziydenti ótken jyly Ýkimetke Pedagog mәrtebesin jәne múghalimderding jalaqysyn arttyrudy, otandyq ghalymdargha erekshe nazar audarudy, bilim beru salasyn jan-jaqty qoldaudy tapsyrghan bolatyn.

Býginde bilim beruding әleuetin arttyru, onyng ishinde aldaghy uaqytta oqytushylardyng jalaqysyn ósiru mәselesi de josparlandy. Pedagog qyzmetkerlerding jalaqysyn kóteru jәne olargha degen memleketting erekshe nazary bilim sapasyna ong әser etkeni anyq. Halyqaralyq olimpiada jenimpazdaryna, oqushylargha konkurssyz grant beru, jetekshilerine materialdyq qoldau kórsetu  kerektigine nazar audarylghany da manyzdy.

Qoryta aitqanda, Preziydent Joldauynan keyingi týiin – 6 birdey partiyanyng aldynda kәsiby kadrlardy dayarlau túrghysynan memleketting ýmitin aqtau mindeti túr. Yaghni, jasampaz shygharmashylyq kәsiby mamandardy dayyndap, el iygiligine qyzmet isteuge júmyldyruda últtyq partiyalardyng alatyn orny zor. Demek, parlamenttegi partiyalardyng endigi isi – qazaqstandyq bilimdi bilim berudegi әlemdik kóshbasshylardyng dengeyine shygharu  jolynda birlese kýsh salysu. Osynau iygilikti isterding nәtiyjeli boluyna óz ýlesterin birlese qosugha mýddeli desek artyq aitpaymyz.

Ábil-Serik Áliakbar

Abai.kz