ÝShINShI BÓLIM

UYSTAGhY ShU

I

Qúdiretti tergeushim, ótirik qossam, tas tóbemnen úrynyz!

Jepanjýnnin[1] «mýlәiimdigine» qarap, «keri tónkerisshilerdi janyshtau  degendi osy momyndarym bilmey qalar ma eken!» dep te qam jegen kezim bolyp edi. Búghan jauap ile-shala birneshe qandy qol pomeshikti qyljiytqan myltyq dauysymen estildi. Al, «naqtyly keri tónkerisshi» dep, Shәueshekten Túrsyn men Shәken múghalimderdi atqanda, «mynalar qalay syghalaydy, oibay!» dep qalghan jayym da boldy. Gomindansha atqany ma!» dep shoshynghanym edi.

Búl mәseledegi pikirimdi kóp adamnyng qolyn qoyghyzyp, ortalyqqa da joldaghamyn ghoy. Múnymyzgha arnauly jauap kelmese de, kóp adamgha sauap kelgeni bayqaldy. Múnan songhy atylghandardan "nahaqpyn" dep shyryldaghan eshkim bolmady. Ádilet tarazysyna tura ólshenip, tura jazalanyp jatqanday sezildi. Janymhan, Raqymjan Sabyrqajy, Nәbijandar atylghanda, solardy atqyzghan ýkimge halyq jaghynan alghys jaudy. Sonau 45-shi jyldyng jazghytúrymynda gomindannan qashqan bizding topty Boghdada ústatqan Qabdollany da ózi tendesi gomindang shpiondarymen qosyp atty. Al, Shyng Shysay qyrghynnan bergi eng qandyqol jendet Liiynshiydi Kuliydegi qalyng shiyrdan tauyp әkelip, atyp berui, Shinjandaghy jerlik halyqtyng kónilin aldy.

ÝShINShI BÓLIM

UYSTAGhY ShU

I

Qúdiretti tergeushim, ótirik qossam, tas tóbemnen úrynyz!

Jepanjýnnin[1] «mýlәiimdigine» qarap, «keri tónkerisshilerdi janyshtau  degendi osy momyndarym bilmey qalar ma eken!» dep te qam jegen kezim bolyp edi. Búghan jauap ile-shala birneshe qandy qol pomeshikti qyljiytqan myltyq dauysymen estildi. Al, «naqtyly keri tónkerisshi» dep, Shәueshekten Túrsyn men Shәken múghalimderdi atqanda, «mynalar qalay syghalaydy, oibay!» dep qalghan jayym da boldy. Gomindansha atqany ma!» dep shoshynghanym edi.

Búl mәseledegi pikirimdi kóp adamnyng qolyn qoyghyzyp, ortalyqqa da joldaghamyn ghoy. Múnymyzgha arnauly jauap kelmese de, kóp adamgha sauap kelgeni bayqaldy. Múnan songhy atylghandardan "nahaqpyn" dep shyryldaghan eshkim bolmady. Ádilet tarazysyna tura ólshenip, tura jazalanyp jatqanday sezildi. Janymhan, Raqymjan Sabyrqajy, Nәbijandar atylghanda, solardy atqyzghan ýkimge halyq jaghynan alghys jaudy. Sonau 45-shi jyldyng jazghytúrymynda gomindannan qashqan bizding topty Boghdada ústatqan Qabdollany da ózi tendesi gomindang shpiondarymen qosyp atty. Al, Shyng Shysay qyrghynnan bergi eng qandyqol jendet Liiynshiydi Kuliydegi qalyng shiyrdan tauyp әkelip, atyp berui, Shinjandaghy jerlik halyqtyng kónilin aldy.

"Júngo tónkerisining on myng shaqyrymdyq saparynyng bir qadamyn ghana bastyq» dedi Maujushi. «Qazirgi jeniske qanaghattanyp qalmandar» degen sózi edi. Mektepterding kóbinese sayasy iydeologiyalyq qyzmetine kómektesetin inspektorlyq mindetimdi qúlshyna atqaryp jýrdim. Búl negizgi jaqtan jiyn men ýirenu gruppalary arqyly jýrgiziletin qyzmet boldy. «Jer mayyn azaytyp, juan júdyryqtargha qarsy túrudyn» qoldanba materialdary da osymen birge ýirenilip jatyr edi...

Sol 51-shi jyldyng kýzinde osy úranmen kóshe taghy da alau-jalau bola ketti. Búl joly jýz tolghanyp, myng býktetilip, qaghaz aidaghar da shyqty kóshege. Tisin aqsityp, auzyn aranday ashyp, taghy da keri tónkerisshi izdegendey, әr terezege bir qarap, jer iyiskelep, aspan qapqanday qútyrghan beynemen jútyna shyqty. Sonynda tozanday qaptaghan qaranópir, týgelimen biyshi. Kópshiligi tanqy qúiryq, tarbalaq әielder. «Tyshshsh...tan-tan... tyshsh...sh...tan-tan» degendey soghylatyn baraban yrghaghyna sol jasandy aidagharsha tolghanyp, shy ayaq tәitәilarsha qoyqandap biylep shúbyrdy. Áliya bir jyl ishinde-aq on myng eselep órbip, óre jónelgendey.

Tolghanghan aidaghardyng jonynda da, tolqyghan әielderding qúiryghyna da qaramay, tolqyndy úrangha bar dauysymmen ýn qosa ilestim. «Jer mayyn azaytu» ghana emes, býtindey qaldyru. «Juan júdyryqtargha qarsy túru» ghana emes, joy úrany bar edi jýregimde. Sosializmge ótuding aralyq dәuirinde búl úrangha qalay qosylmayyn, bar qayratymdy júdyryghyma jiya kóterip, úrandap jýrdim. «Bir qadamy ghana kemigen on myng shaqyrymdyq jolda» әiteuir myna aidagharsha jalmap-jayqamay, jansaqtatpay, «tónkeris joly búralan» dep búrmalamay, jyrmalamay, úly múratqa naq ólshem, nyq qadammen jetsek! - osy boldy barlyq talap-tilegim.

«Jer arendasyn azaytyp, juan júdyryqtargha qarsy túru» nauqany, biz qala kóshelerinde úrandap jýrgenimizde auyl-qystaqtarda oryndalyp bolghan eken. Qys bastalysymen «jer egushilerdiki» deytin, «jer reformasynyn» úrany kóterildi. «Pomeshikterge qarsy túryp, bay eginshilerdi jetim qaldyru, orta eginshilermen yntymaqtasyp, kedey-jaldanba eginshilerge sýienu» әdisimen jýrgiziledi eken. Qaghaz aidaghar men tanqy qúiryqtardyng sonyna tizilip, әriyne múny da úrandastym. Mektep oqytushylary men mekeme qyzmetkerlerining ýirenu uaqyttarynda búl nauqannyng ekpindisindey, úzaq-úzaghynan sóilep, qúya týsindirip, qyza múryndyqtap jýrdim. Is jýzinde qalay oryndalyp jatqandyghyn kórmesem de, osylay isteletindigine senimim tolyq. Qoghamdyq is qarbalas-asyghys bolsa da, mektepterdegi oqu qyzmeti tynghylyqty, tiyanaqty. Sondyqtan Maqpaldan basqa jóninen kónilim tynysh edi.

Qar ketip, jer qarayghan bir kýni keshte jataghymda qyzyqty kitap oqyp, úzaq otyryp qalyppyn. Tang bozarghanyn saghattyng sausaghy órtti týrtkeninen bilip, tósegime kiyimsheng qúlay kettim. Qatty úiyqtappyn. Týsimde dene-tәrbie maydanynda siyaqtymyn. Mandayymdaghy jigitter aspannyng túnyq zengir kýmbezine qyzygha qarap, beshpetterin sheshe bastaghanda qantardyng qúrghaq zәrli qary qapalaqtay jóneldi. «Yapyray mynaday ashyq aspannan qar jaua ma eken!», «múnysy nesi, qystyng qayta týskeni me?» desken jigitter kiyimin qayta kiyip, býrise bastady. Al, maghan ystyq ta, suyq ta sezilmegendey. Biraq, maydanda búrqasyn jýrip, ýskýre bastaghany anyq kórinip túrghanday. Aspannyng jaymashuaq ashyq shaghynda boray jaughan qarmen birge kýn kýrkirep, nayzaghay jarqyldap tandandyrdy endi. Asylqan siyaqty bireu «myna Qúday aljyghan ba?» dep qalyp edi. Taghy bireu sanghyrlay qostady. «Qily-qily zaman bolady, qaraghay basyn shortan shalady» dep Asanqayghynyng aitqany kelgeni ghoy!»

«Kim, kim?... Kim sóiledi?» -dep syrtymyzdan Sәrsen dýrse qoya bergende, qolymdy men sermey sóiledim.

«Boldy, aptyqpay-aq qoy, kýn ashyqta qar jauyp, qar jaughanda nayzaghay jarqyldasa, oghan tandanbay búl sózge tandanatyn ne túr!... Jýr jigitter, anau sahnagha panalay túralyq!»

Osy sózben maydan sahnasyna bettegen siyaqty edik. Qarsy aldymyzdan biyik múnara payda bola qaldy. Oghan asa zor bir tarazy ornatylghanday. Bir basy kóterilip, biyikke shyghyp ketken eken. Ekinshi basyna qaray jýgirdim. Onyng tabaghyna qaban, jolbarys, ang, qabylan, kókjal bóri siyaqty ynghay jyrtqysh andar qamalghan siyaqty kórinip edi. Dәl qasyna baryp qaraghanymda aighyr, búqa, teke, qoshqar, tóbet it siyaqty ynghay ýy januarlaryna ainala ketti. Manayynda túrghan kópshilik shuyldasyp, daulasyp túr eken.

«Ýi, anau aighyr emes, at qoy, qaramaymysyng bútyna!»

«Ey, attyki sonshalyq bolushy ma edi!»

«Ey, ey joldas, anau búqa emes, ógiz! Qarasanshy umasyna!»

«Ýi, soqyr, ol talys kózine әli tolmay túrma!» desedi.

Qarqyldaghan kópshilik kýlkisi múnara basynan aysha aqyrghan bir dauystyng ashtylyghynan short tiyldy osy shaqta. Shalqaya qaradym. Qos júdyryghyn týie aqyrghan sida ghana aqsúry qytay eken. Eki ezuinen eki úry tisi ósip, ernin týre aqsiyp alypty. «Mynau, qiyn shanbashy, foks kórsetkeli túr, shegininder!» dep qaldy bireu. Múnara basyndaghy shanbashy ong júdyryghyn jýregine tirey yshqynyp, sol jaq júdyryghyn biyikke kótere berdi. Zoraya berdi sol júdyryq. Ong júdyryghy kókiregine batqan sayyn yshqynyp, yshqynghan sayyn sol júdyryghy ósip, bir keremet alyptyng kýrzisine ainalghanday. Tastap kep jiberse, osy maydandy ghana emes, býkil qalany Boghda tauymen soqqanday, jәnship jiberetindey kórindi. Shanbashy sol zor júdyryqtyng súq sausaghyn ghana shygharyp, ekinshi ret bajylday aqyrdy da, tarazynyng kóterilip túrghan bos tabaghyn týiip kep qaldy sol súq sausaghymen. Saq etkizdi jerge. Tarazynyng hayuandar tiyelgen basy aspangha fontanday atylyp edi. Búqa siyrsha mónirep, aighyr baytalsha kisinep, tóbet qanshyqsha qanqyldap, tozanday shashyldy. Júrtshylyq qarqyldap kýlgen eken deymin. Mening kózim aspandaghy búqadan airylmady. Anyq kórip túrghan siyaqtymyn, basy Omarbek mynbekting basyna úqsap, saqalynan tanylyp edi. Terisi tanynan airylyp, sypyryla baryp, sonyng mol qara shapanyna úqsap ketti. Eteginen әielding qos etekti aq kóilegi jelbirep shygha berdi osy sәtte. Kózime óte ystyq kóringen qos etekpen birge shalqyp, qap-qara qos búrym da shyghyp edi. Ile-shala býp-býtin Maqpalymnyng ózi shygha keldi de, qara shapandy ayaghymen serpip tastap, jelge qarsy úsha jóneldi. Ertegilerdegi peri qyzynday symbatymen aiqyndala jelbiredi aq Maqpaldyng aq kóilegi. Endi bir sәtte maghan jalt qarap, qúshaghyn jaya qúiyldy aspannan. «Bighan!» degeni gýldey erninen bilinip, aqqudyng ýnindey bir әsem saz estildi. Shanaqty túnyq kógildir kózi kýlimdey tónip, jasauray jaynady. Ózimdi ghana emes býkil maydandy balqytatynday shyraymen kórindi. «Núriyash!» dep aiqaylaghan óz dauysymnan oyanyp kettim. Qatty ókindim oyanghanyma. Endi birer sekond qana sabyr etsem aiqasar edi ghoy qúshaghymyz!...

Jasy parlay jónelgen kózimdi qayta júmdym. Dereu úiyqtay qoygha, sol týsting jalghasyn kóruge qanshalyq tyryssam da kirpigim aiqasar emes. Búryq-saryq qaynaghan bastauymnan jylt-jylt jyljy berdi jyly su. «Maqpal qayda endi maghan! Eki jarym jyl! Sauyrdan әldekimning әketkenine de mine on tórt aidan asty. Shynymen qútqarushy әketken bolsa, nege qaytpaydy! Al, Áliyadan tabylghan kýmәndi hattyng jazylghan chislasyna bir jyldan... mine jiyrma kýn asypty. Áy sonysy ras hat boldy-au!... Solay bolghan kýndede mening anyqtau ýshin jazghan hatyma jauap jibermegeni qalay?... Basqa bireumen ketkeni ghoy!... Endi qalay tabyla qoysyn! Ashyq kýnde qar jauyp, qar jaughanda nayzaghay shaghylghanday aljasqan qisynsyz qiyaldyng mazaghy ghana ghoy myna týstegi kórinis!... Solay bolsa da jerge týskenin kórip, týsimde bolsa da bir qúshyp qalsamshy!...»

Sol týsti qayta bir kórgim kelgeni sonshalyq, týski demalystada, keshte de kravatqa asygha jetip qúlap jýrdim. Tipti úiqyshyl bolyp aldym. Biraq, qayta kórinbedi Maqpalym!... Jazda demalysqa shyghyp, Altaydan taghy bir izdep qaytugha bekindim.

Sol qisynsyz qyzyqty týsti kórgenning ekinshi kýni bir merekeli kýn boldy. «Tshshsh... tan-tangha»[2] kóshe taghy da kýiley jóneldi. Jalmandaghan qaghaz aidagharymyz sol búrynghy qalpynda. Al, tanqy qúiryq, tarbalaqtarymyzdyng bir sypyrasy eskili-janaly porymdy jerlik masqarattyq boyaular arqyly feodaldar men kapitalisterdi beynelegen bolyp shyghypty. Úzyn shapan, sәldeli saqaldy «masqaranyn» sonynda da, úzyn kóilek, aq jaulyqty «masqara» nyng sonynda da, qatyrmaly kastum, qyrly sym, galstukty «masqaranyn» sonynda da, kofta-npkaly, búira shash-shylapaly «masqaranyn» sonynda da qyp-qyzyl, súlu, biringhay tanqy qúiryqtar jýrdi. Jay da emes, qarala jaulardyng jelkesinen myltyq nayzasymen týrtkilep aidap jýrdi. Kóriniste feodalizm men kapitalizm ýstinen jýrgizilgen proletariyat dektaturasy edi búl. Al, mәn jaghynan jerlik shaghyn sandy últtar ýstinen jýrgizilgen qytay dektaturasy bolyp ta beynelendi.

Erteninde qyzyl maydanda zor jiyn baryn estip, erte túrdyq. Búl jiynnan eshkim qalmasyn degen búiryq boyynsha júmysshy-qyzmetshilerimiz týgel jinalyp, ýlken tu, kerme tularymyz dayarlanyp bolghansha kýn sәskege kóterildi. Qyzyl maydangha keshiginkirep jetippiz. Ýrimjidegi barlyq mekeme-mektepter, zavod-fabrika júmysshylary, sayasy jәne әleumettik úiymdar, seriktikter, janadan qúrylghan sauda, qol óner korparasiyalary týgel jinalyp, maydandy keptep alypty. Kýnibúryn belgilenip, jalau qadalghan ornymyzgha әreng kirip, әreng siystyq. Bir býiirimizden partiya mektebi. Bir býiirimizden júmysshylar úiymy qysyp, shyntaqtasyp qalghan dauystar da estile berdi. Ózimiz siyspay sýzisip-qaghysyp túrghanymyzda maydan tәrtibin saqtaushy saqshylardyng kelip qojandauy tipti qatty tiydi. Shekaramyzdy bólip túrudy, «basqa orynnyng adamymen» sóilespeudi búiyra berdi.

- E, myna qysylshanda sóilesip, qúda týsedi ghoy dep túrmysyn! -dep ózining zeyil dauysyna úqsatyp men zekip edim, ýsh orynnyng úighyr, qazaghy týgel kýlip, du kóterdi. Mening kýlkimen qaljyndaghanyma qaraghan qytay saqshysynyng ózi de amalsyz kýle kelip súrady.

- Ne dediniz?

Álgi sózdi sol dauysymmen qytaysha qaytalap aitqanymda taghy kýldi kópshilik.

- Men búiryq oryndaushymyn, keshirinizder! -dep bayaulay týsindirdi әlgi saqshy. - Búl jiynnyng tәrtibi osylay. Ár-bir oryn ózara bolmasa, basqa oryndaghylarmen sóilesuge, aralasugha rúqsat joq. Azda bolsa aralyq shekara saqtap túrynyzdar! -dey salyp jýrip ketti. Búl jiynnyng keri tónkerisshilerdi janyshtau nauqanynyng bastaushy jiyny ekendigin osydan bayqadyq.

Sahnadaghy mikrafonda sóilegen Búrhan Shahidy janyshtaudyng búl mazmúnyn jay ghana raymen týsindirip kelip, sózge Uanjyn sekretar shyghatyndyghyn, jaqsy tyndaudy tapsyrghanda ghana sәl kóterilip toqtap edi. Ár auyz sózi bir aiqaymen sozylyp shyghatyn Uang sekratardyng dauysy tym sotqar, óktem eken. Qúlaghymyzgha júdyryghyn súqqanday, iyә, miymyzdy ynghuyrlaghanday, keyde tipti asa zor jyrtqysh jelkemizden basyp, basymyzdy mújyp jatqanday tyjyrynyp, túqyryp qalyppyz. «Shyndasam, bir tarynyng qauyzyna tyghyp jiberemin, senderdi mening qolymnan eshkim aiyra almaydy, qane erkek bolsandar maghan bir qarap kórindershi!» degendey asa asqaqtap aqyrady. Sebepsiz, jazyqsyz myna tómendegen júrtshylyqty týgelimen janyshtaugha búiyryp túrghanday pozisiyasyn aiqyn kórgendeymin osy dauysynan. «Biz ansaghan kompartiya sekretary osy bolghany ma?» -dep zerdeledim ishimnen. - «Joq, sheksiz dektaturanyng әskery әkimi ghana ghoy mynau!...» - Dórbiljinnen partiya mýsheligine ótkizgen joldau qaghazdy orauymen tós qaltamnan suyryp alghanymdy sezbey qalyppyn. «Biraq, búl jeksúryn dauystyng da dәl qazirgi auzyna alyp, azulap túrghan jaulary týgelimen mening de jauym ghoy, barlyq sózi keri tónkerisshilerdi janyshtau bolyp túrghanda qalay kýstanalarsyn!» -degen oy kelgende joldamany júmarlay qysqan qolym bosay qaldy. Ony qaytadan tós qaltama súgha saldym.

Asau sekretarymyz at jaqty, úzyn-úzyn orsaq tisti, solay da boyshang ghana sida, aqsúry, kelbettileu kisi eken. Aqyryp túrghan - donyz aibatpen sóiley berdi. - «Aspanda tor, jerde qaqpan, halyq jaularynyng eshqaysysy bizden qashyp qútyla almaq emes! Men general polkovnik Uanjyn sony da eskertip qoyayyn, eshqanday jau bizden qylmysyn jasyryp qútyla almaydy! Sondyqtan, mәseleni jasyryp ótip ketu dәmesinen aulaq bolyndar!... Keybireu, «bas qylmysty keri tónkerisshiler joyyldy. Endi janyshtalugha tiyisti pәlendeyi qalmady» deydi. Múnyng ózi de keri tónkerisshiler taratqan sóz! Men Uang sekretar taghy da aityp qoyayyn, Shinjang óte asau bolyp kelgen rayon. Múnda halyq jaulary әli kóp, tipti kóp! Ásirese keri tónkeristik mәsele kóp ótilgen rayon!... Keri tónkerisshilerding shyghar joly bireu ghana: Árqanday mәseleni kishi demey, ýlken demey, ózdikterinen tapsyryp, keshirim alu ghana!... Júngo kompartiyasyna әrkim ózdiginen tize býgui, mәselelerin tapsyruy kerek pe, kerek emes pe, sony ghana oilandar! Eger tize býgu, tapsyru kerek emes bolsa, ólim ghana kerek bolghany!...»

Uang sekretardyng búl jolghy sózi ashty dauysyna qaraghanda halyqty ynghay sybap-tildep túrghanday estilip, is jýzinde jaudy ghana rahymsyz jazalaudy búiyryp jatty. Maydangha simay syghylysyp túrghan júrtshylyq osy sózden-aq janshylyp, bir-birine jabysyp qalghanday, maydan kenip, әr-bir orynnyng shekarasyna alanqy, ashyq joldar payda boldy.

Kózim Uang sekretarda, qúlaghym sonyng aspandaghy óktem dauysynda edi. Qyzqmettes bir úighyr jigit aryt jaqtan kelip jenimnen tartty. «Art jaqta bireu shaqyryp túr» dep ymdaghan jaghyna qaray jylysa berdim. Óz qyzmettesterimning arasynan әreng ótsem, «art jaqta» dep taghy isharalaydy bireui. Endi jyljysam «shekara»-dan ótip ketetin siyaqtymyn. Núsqalghan jaqtaghy әrkimge bir qarap, túryp qalyp edim. Ynghay kók beshpet-symdy partiya mektep oqushylarynyng songhy tizbeginen bir úzyn boyly, som deneli úighyr әiel qol búlghap shaqyrdy da, ózi de jyljydy maghan qaray. Syghylyp túrghan júrtty kiymeley jetip, qolymnan tartyp qyspaqtan shyghardy.

- Esiminiz kim? -dep súrady menen.

- Bighabil!

- Bizning bir sabaqdash qyznyng akasy[3] ekensiz, «sizni au shetten kýtemin!» -dep shyghyp ketti. Tez baryn!

- Qaydan kelipti, kim ol?

- Altaylyq.

- Maqpal! -dedi bir qazaq qyzy, kidirip qalghan úighyr әielding art jaghynan kiymeley jetti.

- Ah, Maqpal? -dep badyraya qarap túryp qalyppyn.

- IYe, Maqpal. Sizder osy jerden ótkende tanypty, jylay bergen son...

- Qalay ketti? -dep súray sala, núsqaghan jaghyndaghy «qamaldy» búza-jara jóneldim.

Maydannyng ontýstik jaq syrtyndaghy dәrethanagha alqyna jetip, alaq-júlaq, tapyr-túpyr jýgirip, ýsh ret ailanyp ta ýlgerippin. Kórinbep edi.

- Bighan! -dep dabystady saghynyshty ýn. Ar jaghyndaghy tar kósheden estildi. Ózinshe, maghan zәruli-zәrusyzdyghyn, mening saghynyshymnyng qanshalyq dәrejede ekendigin bayqaghysy kelip baspalap, qarap túrghan siyaqty. Jýregimning lapylyn, ayaghymnyng lypylynan bile qoyghanday, bir qaltarystan shygha jýgirdi. Men de yrshydym. Toq omyrauy men qypsha belinen kók shiyanfu beshpet-sym da jarasym tapqanday, appaq ajaryn asha týsken eken. Jelkesine týsken kók shapkasyn qolyna ala úmtylghanda týyli qos búrymy tarqatylyp, alqymyn oray úitqydy. Aynaday túnghan ayaly kózinen meruert-monshaq tógip, qúshaghyn asha jetti. Yshqyna óksip, asyla ketti moynyma.

- Bighan!... Bighashym!...

- Sәuleshim, Núriyashym! -dep qúshyp, ón boyyn sylay berippin. Sýie berippin. Betin daldalap, syrt ailana sybyrlady Maqpal.

- El qarap túr eken, keyin janym, keyin! -dep qúshaghyn jazdy da, bir qolymdy qos qoldap ústap, jeng ishinen sipalay berdi. Ýnsiz-tilsiz tónip, ishten tynyp qarasa berdik bir-birimizge. Tolyq mandayy men týp-týzu qyrly múrnyna, betine týsken syzat, tayaz tyrtyqtar bayqaldy kózime.

- Shynymen Maqpalymnyng ózimisin, iyә, týsimde kórip túrmyn ba?

- Ónimde kórgenime ózim de sene almay túrmyn! -degende qos janaryndaghy qos kólshik taghy da aghytyla ketti. Dirildey shyqty ýni. - Ýrimjige qashan keldin?

- Byltyr mayda. Al ózinshi?

- Men byltyr sentyabrde kelgemin... Birneshe hat jazyp... bir jauap ala almaghanyma... menen suynyp, úmytqan shyghar dep jýr edim... Janaghy jasyrynyp túrghan sebebim de sol. Izdeytin-izdemeytindigindi bayqaghym keldi.

- Senen suynbaqpyn ba!... Hat týgil adresindi de taba almay, zar boldym!

Bir-birimizge tóne qarasyp túryp, taghy da jabysa qalghanymyzdy taghy da bayqamay qalyppyz.

- Niymin gansa? -dedi art jaghymyzdan bir zeyil ýn. Jalt qarap, qúshaghymyzdy jiya qoydyq. Maydan tәrtibin saqtaushy saqshylar eken. Maqpal úyalghanynan nart janyp, túqyra qoyypty.

- Keshirinizder! -dedim men qytay tilinde. - Biz kórispegenimizge kóp uaqyt ótken júbaylar edik. Jana tabysyp túrmyz!

- Júbay?... nekelenip pe edinder?... Sy búsy?[4] -dep Maqpaldan súrady bireui.

- Sy! -dedi Maqpal túqyrghan kýii. Tipti qyzara týsti.

Búl shyrayynan kýmәndanghan saqshylar, aramyzgha kire týsip, taqauyrlay súrady Maqpaldan:

- Qashan nekelengen?

Maqpal endi ózderin jazghyrghan shyraymen tura qarap, tandanysty kýlkimen syq-syq kýle qayyrdy jauabyn.

- Ýsh jyldan asty!... Ony súrap qaytesiz!

- Áiya, sizder túrmys qúrmaghan qyz-jigitsizder! Neke qaghazdaryng qane?

- Shәueshekte qalghan. Jýgirip baryp әkele qoyayyn ba? -dep jymiyp edim. Maqpaldyng synghyrlay kýluinen be, mening sózimnen be, eki saqshy moyyghanday, biraq, sol moyyghandaryna namystanyp, moyyndamaghysy kelgendey, tanaulary qusyryla qarady maghan.

- Qaljyndy qoy! -dep biri tyjyryndy da,

- Bizdini búl súrauymyz qatelik pe? -dep bireui tikireydi.

- Súraularynyz qate emes, «әielderge qaljyndamaymyz» dep úrandap jýrgenderinizde, mynaday zor qylmystyng ýstinen týstinizder ghoy! Endi neke qaghazymyzdy әkelmey qútylmaspyz!

- Myna jigit ras eriniz be? -dep Maqpaldan qaytalay súrady biri.

- Ras emegende...! -degeninde Maqpaldyng jýzi taghy qyzara qaldy. Saqshy taghy kýmәndana qarady da, aty-jóni men mektebin, oqyp jatqan klasyn súrap jazyp aldy. Mening de aty-jónim men adresimdi jazyp túryp, «ayya!» dedi tyjyrynyp alyp, «tәlim-tәrbiye» beruge kiristi.

- Oqu-aghartu qyzmetkeri men partiya mektebining oqushysy kýp-kýndiz, halyqtyng kózinshe sýiise me, basqalardyng iydeyasyn búzyp, halyqqa jaman әser tughyzbay ma!

- Dúrys, dúrys! -dep shúlghyp-shúlghyp jiberdim men. Nasihatyn qysqartyp, tez jóneltkim keldi. - Endi iydeyamyzdy búzbay sóileselik! Jýre berinizder!

- Taghy sóilespeksinder me! Uang sekretardyng sózin tyndamaysyndar ma!... Tónkeris kerek pe, kerek emespe!... Qaytyndar oryndaryna!

- Maqúl, qayta túrayyqshy! -dedi Maqpal, maghan kýlimdey qarap qolymnan tarta jóneldi. - Endi baramyz ghoy, jiyn ayaqtaghan son-aq jolygharmyz!... Áyteuir, qanshalyq qiynshylyq kórsem de kýte aldym seni!

Endi airylmasqa ant etiskendey qolymyzdy myqtap qysa ústasyp bir-birimizge jautaqtay qarasyp baryp kirdik kópshilik arasyna.

Quanysh ekpinimen kópshilikti qagha-sogha jol ashyp, Maqpaldy ornyna jetkizdim de, kómektesken úighyr әiel men qyzdyng qoldaryn qatty-qatty qysyp, alghys aityp qayttym. Uang sekretardyng sózi bitken eken. Basqa bireui jәbirlemey-jerlemey, juas qana sóilep túr. Barlyq sala, barlyq oryndardyng «tarih tapsyru (boqsha tastau)» nauqanynyng bastalghanyn jariyalady. Búl nauqanda qylmys atauly qúrtylatyndyghy, týimedey kemshilikting de jasyrynyp qala almaytyndyghy birneshe ret qaytalandy. «Libralizmge ot ashylady», «men aitpayyn, sen de aitpa» degendey, qylmystaryn birlesip jasyratyn, til biriktiretin adamdar ayausyz jazalanady», «kókke úshsa ayaghynan, jerge kirse shashynan tartylyp shyghady», «aspanda tor, jerde qaqpan qúruly» degen jattandy sóilemderdi sheshen naqtap zekire sóiledi de, tyndaushylar úran shaqyra, qol shatyrlata qarsy aldy. «Býginnen bastap tarih tapsyryp bolghansha әr sala, әr kәsip, әr oryndaghy júmysshy-qyzmetshilerding rúqsatsyz barys-kelis baylanystary toqtatylatyndyghy jariyalanyp tyndy sonynda.

«Yapyray, әreng tabysqanda taghy da bir sypyra uaqyt kórise almay qalamyz-au!» degen kýdik, eng zor qaterdey titirkendirdi.

Maydanda siresip túrghandar eki shetten sap boyynsha tizilip ketip jatty. Tylsymday tynghan jym-jyrttyq ornay qalypty. Men óz sabymnyng eng sonyna baryp, Maqpalgha telmirumen boldym. Ol da kóz jazar emes. Qúshaghymyz jetpese de kózimiz jeter jerden qozghalghysy kelmegendey jaudyrady da túrdy. Mikrafaonda maydan basqarushy jaghynan mektebining aty atalyp, sabaqtastarynyng jaljyp bara jatqanyn sezbey túryp qalyp edi. Baghanaghy qazaq qyzy kýlip jiberip, qolynan tarta jóneldi. Qol búlghap hosh  aita ketken Maqpaldyng sonynan әli de kóz almay qarap túrghanymda, bizdi tergegen saqshynyng biri komandirynyng aldyn tosa qaldy. Birdemeni qysqasha aita sala qaghaz úsyndy. Baghanaghy qylmysymyzdy mektebine mәlimdegen qaghaz ekenin týsindim. «Nekelimiz dep bergen jauabymyz ýshin Maqpalym endi mektebining kergisine týsedi-au» degen hauip tyqyrshytty endi.

«Ýsh jyldyng aldynda óz senimimiz boyynsha ózdigimizden nekelengen jayymyzdy sabaqtastarynyng aldynda qalay sóilep, qaytyp týsindire almaq! Klas mengerushisine saqshynyng shaghymy jetkenshe ózimning jetip mәlimdep, týsindiruim qajet qoy!»

Bir bastyghyma partiya mektebindegi júmysymnyng qisynyn tauyp aityp rúqsat alghanymsha nedәuir uaqyt ótip edi. Songhy tizbektegi Maqpaldy mektep qaqpasyna kire bergeninde quyp jetippin.

- Maqpal! -degenimde jalt qayrylyp, saptan shyqty da túra qaldy. Komandiry Maqpalgha «kirip ket» degendi qolymen búiyra sala maghan bettedi. Bet-auzy aqtandaqtanyp jonylghansha qyrylghan otyz jastardaghy úighyr jigit eken.

- Ioldash sizning atynyz kim? Qay idaradan? -dep súrady menen.

- Magharyp nazaratynan. Atym Bighabil.

Saqshynyng qaghazyn janqaltasynan suyryp ala ýnildi.

- Yh...y, siz qaytyp túrynyz, sóilesuge mýtlaq[5] rúqsat berilmeydi! Chong jiynda ne dedi, anladynyz ma[6]?

- Anladym! Maqpaldyng synyp juryny[7] kim? Sol kisimen sóilespekpin!

- Tez qaytyp ketiniz, bú hareket uaqyty!

- Jurynnyng aty Súnjanhua! -dedi Maqpal, onyng art jaghynan. - Men shaqyryp keleyin!

Jýgire jónelgen Maqpalgha shytyna qarap búryldy «qúmandany». Qolyn artyna qayyryp, myghymsy jyljydy sonynan. Maqpal ailanghan búrylysqa baryp toqtady. Sol jerde tergemek eken. Maqpal qayta shyqqanda aldynan kóldenendey sóilep tosa qaldy.

- Súnjuryn bóliminde, -dep maghan dauystady Maqpal. - Sizge kelsin dedi, kýtip otyr, kire beriniz!

Bosaghadaghy habar bólminen shyghyp qarap túrghan qytay shalgha iyek qagha salyp kirdim.

- Ahualymyzdy myna kisi de súrap túr, dene tәrbie ústazy ghoy, aityp bereyin! -dep jymidy Maqpal jaqynday bergenimde. - Siz kire beriniz, myna qatardaghy 5-shi nomirde. Ol kisi klasymyzdyng sayasy jetekshisi. Men turaly tolyq biledi. Ashyq sóilese beriniz!

Besinshi nomirding esigin qaqqanymda, kók beshpet-sym kiygen kelti shashty, qaratory tolyq deneli әiel esik ashyp qarsy aldy. Kók shapkyny ol da jelkege Maqpalsha qondyrghan eken. Qol berip, shúlghy amandasty da stolynyng qarsy jaghyndaghy oryndyqty núsqap otyrghyzdy. Amandasuyna qaraghanda qazaqsha, úighyrshany aralastyryp, jatyq sóileytin kisi kórindi. Maghan tym jyly kýlimsirep, zerttegen shyraymen qaray berdi jýzime. Keskinimdi ishtey qúptaghanday bas iyzey salyp, atymdy súrady. Aralaspa tilde súraudan súrau tudyra otyryp, mening bayandamaq mәselemning barlyghyn sóiletip tyndy. Partiyaly-partiyasyzdyghymdy da súrady sonynda. Byltyr aprelde Dórbiljinde audan sekretarynyng óz kepildigine ie bolyp joldama alyp kelgenimdi estigende ornynan túra qúttyqtap, qolymdy qysty.

- Maqpal ekeuing endi baqytty, tónkeristik semiya bolasyzdar, qanday jaqsy, a, bek jaqsy!... Bilemisin-bilmeymisin, Maqpal mening qyzym, hәm mening oqushym! Osy kurs týgigennen keyin toylaryndy ózim basqaryp beremin!

- Rahymet! Sizding kýieu bala bolsam, men tipti quanar edim!

- Bilemisin-bilmeymisin, Maqpaldy azattyqqa shygharghan mening jeznim men apayym. Altay jerlik partkomda shleydi. Maqpaldy jәne úrlap alyp ketpek bolyp jýrgen birneshe aksiyatshyny[8] jeznim bilipti. Sonyng ýshin óz ýiine aparyp, apayyma jarym jyl baqtyrghan. Apayym hanzusha til-jazu ýiretken. Byltyr kýzde bizding osy mektep oqushy qabyldaytyn kezde maghan tanystyryp jiberip bergen. Aeroplanmen jiberipti. Jeznimning tanystyruyn Maqpaldyng boqshasyna qosyp qoydym. Bek yaqshy.

- Ol kisige de rahymet aityp hat jazamyz! Qamqorlyghyn eshqashan úmytpaymyz! -dep kýrsindim men.

- Jeznim jazghan tekseru materialynan bәrin týsindim. Maqpal bek yaqshy qyz. Zorlap aparghan jerinde qanshalyq jazalansa da, kóp tayaq jese de, әiel bolyshqa paqat únamay qoyghan! Sen ony erden shyqqan dep oilama, maqúl ma?

- Olay oilamaymyn. Ol kópe kórneu zorlyqpen ketti ghoy. Tipti bala tapsa da maghan ózi talap etip qaytyp kelse, ózimdiki dep sert etkenmin!

- Joq, ol tipti de... eshkimine kónbegen! Ony ýsh jigit zorlamaq bolghan, únamaghanlyqy ýshin ýsheuinen de qatty tayaq jegen!.. A, men beker kóp sóilep qoydym ba! -dep qyzara qarqyldap kýlgen Súnjuryn ornynan úshyp túrdy. - Ózdering qazir osynda sóilesip alyndar! Onan song tarih tapsyru әreketi bitkenshe kelme! Sabaqdashlary oghan pikir aityp, syndap әurelemeytin bolsyn! Maqúl ma?...

Osy sózben syrtqa shyghyp ketip edi. Lyp etip Maqpal kirip keldi.

- Bes minut qana! -dep syqylyqtay kirdi de, taghy da asyla týsti moynyma. Qúshúrlana qysqan qúshaghymnan ýni әreng shyghyp, alqyna sóiledi. - Zydauyan[9] bes minutqa ghana... sóilesip al dedi... mening saghan jazghan hattarymnyng bireui de tiymegen be?

- Sening jazu ýlginmen sening atynda 51-shi jyl 10-shy nauryzda jazylghan bir hatty Áliya degen sayqaldyng kitaptarynyng arasynan tauyp kórdim. Onda: «balaly boldym. Endi ony tastap kete almaymyn, hosh bol!» degendey suyq sóz bar eken. Seniki ekendigine senbedim.

- Astaghypyralla, men olay bolmaq týgil... qoyshy! -dep kýlip jiberdi de, óksy jóneldi Maqpal. Qúshaghymda jylay otyryp súrady. - Onan song qayttyn?

- Onan son... ol úzaq әngime, keyin aityp berermin! Men sol hatta jazylghan adresing boyynsha qaytalay ótinip bir hat jazghanmyn. Tiymedi me?... «Sarsýmbe poshtahanasy arqyly Maqpalgha!» dep qana jazyp edim.

- Bәle, onday әdiristen hat tie me maghan! -dep syqylyq qaqqan Maqpal, ernimnen, iyegimnen, betimnen, mandayymnan sýie berdi, sóiley berdi. - Sen de qinalyp, aqyldan airyla jazdapsyn-au janym!... Onyng lajysyzdyqtyng dalbasasy ghana ghoy, Bighanym!... Aldynghy jylghy Sauyrda Gýlsanadan aityp qaytqan sәleming ghana qaldyrdy ghoy meni ólimnen!... Seni oilap túryp, qamalghan ýiimning dingegin de talay qúshaqtap sýidim ghoy!... Osy ernindi saghynyp, esikting tútqasyn da qansha sýidim desenshi! Bәrinen kýlkilisi qotyr-qotyr kelsaptyng basy! -degeninde qatar kýldik ekeuimiz.

- Bes minuty bitti ghoy әttegene! -dep men de shópeldettim.

- Endi... endi... on bes-aq kýn ghoy, janym!... Shydalyq!..

- Jap-jaqyn jerde túryp... kórise almau... tipti qiyn ghoy!

- Mine, soghangha deyin jol azyghyng bolsyn! -dep Maqpal tilin de tosty auzyma...

 

Ádiletti tergeushim, әielderge qaljyndamaytyn mezgilde partiyagha «tarih tapsyru» dep atalatyn qylmys tapsyru nauqany bastalghan kýni ne istegenimdi kórdiniz be!... Qylmystar týgelimen mýsәdyralanatynyn esty sala qylmys tauyp, qylmys jalmap, qylmystan qylmys tughyzyp, órshelenip, dýniyedegi barlyq qylmysty jekemenshigime tartyp jiyp, jyrghay qoymadym ba! Iz-tozsyz joghalghan mening Maqpalym da oida joqta, mine, qylmys qoymalarynyng birinen jarq etip shygha keldi ghoy. «Quyrdaqtyng әkesin týie soyghanda kór» degendey, jiyangerlikti mening qylmys bankymnen ghana izdegeysizder!

(Jalghasy bar)

«Abay-aqparat»

---

[1] Jepanjýn - azattyq armiya (kompartiya armiyasy).

[2] Baraban. Yrghaghyna qaray osylay ataytyn.

[3] Aka (úighyrsha) - agha.

[4] Sy, búsy? (qytaysha) - ras pa? (aytyluy - ras pa, ras emespe?)

[5] Mútlaq (úighyrsha) - mýlde.

[6] Anladynyz ma (úighyrsha) - estidiniz be.

[7] Synyp juryny - klas mengerushisi.

[8] Aksiyatshy (úighyrsha) - kertartpa.

[9] Zydayyan (qytaysha) - núsqaushy, sayasy jaqtaghy lauazym. Búl da Súnjurinning ózi.