Qarap otyrsaq, HHI ghasyrdyng ýshinshi onjyldyghyna ayaq basyppyz. Uaqyt elimizding qoghamdyq-sayasy ómirine óz izin qaldyryp jatyr. Myna tómendegi maqala búdan toghyz jyl búryn jazylyp, kóne kompiuterimde úmyt qalghan eken. Oqyp qarasam, onyng ózektiligi әli kýnge joyylmapty. Sony oqyrman nazaryna úsynghandy jón kórdim.

Aziya qúrlyghynyng ortasyna ornalasqan Qazaqstan deytin el óz tәuelsizdigining 21 jylyn atap ótude. Qazaqstan «әli jas, besikten beli shyqqan joq» deytin kezden óttik. Jiyrma bir – jigittik jas. Kenes Odaghy Ekinshi jahan soghysynda qatty býlingen sharuashylyqty jiyrma jylgha jetpey qalpyna keltirip, gharyshqa adam úshyrghan. Qazaqstan da toqmeyilsushilikten arylyp, ertenge kóz tigui qajet.

Men óz elimdi, qazaq júrtyn, Qazaqstanymdy sýiemin. Sondyqtan da elimning erteni ýshin alandaymyn. Endi bir 20 jyldan son, tipti endi bir on jyldan song Qazaqstan qanday bolady? Búl saual әr patriot qazaqty, qazaqstandyqty oilandyrmay qoymasa kerek. Al ertenimiz qanday bolu kerektigin anyqtau ýshin bizge ótkenimizdi bilgen abzal. «Keleshekte qaytalamau ýshin jiberilgen qatelikterimiz qanday? Onyng saldary ne bolady? Ony týzetu ýshin ne isteu kerek?»

Osy tónirekte bir oilanyp kórelikshi. Qazaqstandy jiyrma jyl basqarghan Núrsúltan Nazarbaev eki jýienin, eki formasiyanyng ara jiginen shyqqan, Qazaqstandy qal-qaderinshe basqarghan adam. Alla taghalanyng ol da bir boyynda jetistigi men kemistigi qatar jýrgen pendesi. Nege ekendigi belgisiz, Preziydent songhy jyldarda óz tabighatyna jat, óz últyna qarsy sheshimder qabyldap jýr. Jeke basqa tabynushylyqtyng qay jaghynda jýrgenimiz beymәlim, biraq jaghympazdyq auyzdyqsyz etek jayyp barady. Qazaqstannyng egemendik deklarasiyasy qabyldanghan kýnge baylanysty Respublika kýni merekesi (25-qazan) alynyp tastalyp, Túnghysh Preziydent kýni (1-jeltoqsan) siyaqty mereke engizilui kókeyge qonbaydy. Memleket qayratkerining baghasyn әdette zamandastary emes uaqyt beredi.

IYdeologtar men PR mamandar Elbasy bedelin saqtaudyng dozasyn bilui kerek edi. Nazarbaevtyng abyroyy «Túnghysh Preziydent kýnine» tirelip túrghan joq. Endi 20 jyldan keyin búl kýn merekeler tizbesinde bola ma, bolmay ma, bir qúday biledi. Alty ret úsynylghanyna qaramastan Preziydentke Nobeli syilyghy búiyrmaghany júrtqa mәlim ghoy.

Moyyndaytyn bir shyndyq – Qazaqstannyng 20 jylda qol jetkizgen azdy-kópti tabystarymen birge jibergen qatelikteri de az bolghan joq. Olar qanday qatelikter edi? Keleshekte qaytalamau ýshin osyny da aiqyndap alayyq.

Qazaq memlekettiligin qúrap otyrghan bizge, qazaq halqyna ne kerek? Bizge elde túryp jatqan týrli últ diasporalarynyng mәdeny damuyna qamqorlyq jasaytyn azamattyq qoghamdy damyta otyryp, Últtyq memlekettiligimizdi qalyptastyr ma4yzdy. Dәl qazir Qazaqstan Qazaq últtyq memlekettiliginen góri orys tildi, orysqoldy azamattyq memlekettilikke ainalyp barady. Bizding ata-babalarymyz ansaghan, keshegi Alash arystary belgilegen jolgha qayta týskenimiz jón!

Ótpeli kezende Qazaqstanda avtoritarlyq rejim júmys istedi. Atqarushy, zang shygharushy, sot biyligi siyaqty memlekettik biylikting ýsh tarmaghy bir qolgha shoghyrlanu arqyly Qazaqstan avtoritarlyq biylikti kýsheytti. Biraq odan kýrt damyghan eshtememiz joq. Ketken kemshilikter, oryn alghan aghattyqtar kóbeydi. Ókinishtisi Qazaqstanda ketken qatelikterge saraptau eshqashan jasalghan emes. Sonyng saldarynan eldegi keri ketushilikterdi jetistik retinde keninen dәripteushilik etek jaydy. Óz elimizge ózimiz jau emespiz. Oryn alghan qatelikterdi, ketken qisynsyzdyqtardy týzemesek, qaytip algha basugha bolady?! «Syn týzelmey min týzelmeydi» degen әdeby qaghida memleketke de qatysty dep oilaymyn.

Mening oiymsha 21 jyldyq tәuelsizdik tarihynda etegimizden tartqan qatelikterding bastysy – memleketting últtyq sipatynyng shayylyp bara jatqany. Jyl sayyn bólinip jatqan milliardtaghan qarjygha qaramastan memlekettik til memleket ýshin qajettilikten qaghys qalyp túr. Ministrlikter men vedomstvolar qazaq tiline pysqyrmaytyn boldy. Býkil sheneunikter elitasynyng tili – orys tili. Búl әsirese Kedendik odaq iske kirisuimen tipti órship ketti. Birqatar ministrlikter esepterin memlekettik tildi jasaudy doghardy.

Qazaqstandaghy sayasat ta, ekonomika da Ortalyq Aziyadaghy basqa elder siyaqty últtyq memleketti nyghaytugha baghyttalugha tiyis edi. Is jýzinde atqarylyp jatqan sharuanyng deni últtyq memleket emes, azamattyq memleketting diyirmenine su qúiyda. Eger búl ýrdis jalghasa beretin bolsa qazaqtyng últtyq oiy men últtyq sanasy әleumettik silkinister arqyly múnday teris qúbylysqa tosqauyl qoyy әbden mýmkin.

Elimizdegi taghy bir teris qúbylys – kózboyaushylyq. Kenestik kezennen, partiyalyq biylikten qalghan kózboyaushylyq kórinisteri Qazaqstan ýshin sonshalyqty etene bolyp ketti. Jogharghy biylik oryndarynan bireu keletin bolsa jaghdaydy býrkemelep «aurudy tynday, aqsaqty dynday» etip kórsetushilik normagha ainaldy. Sonyng saldarynan býgin «iske qosylghan» zauyt, fabrikalar ertesine qayta jabylyp jatyr. Kimdi aldaymyz? Qarapayym adamdardy tirshilikting «paradtyq» jaghy emes kýndelikti «aulasynyn» jaghdayy tolghandyrady. Búl teris qúbylys saylau, referendum tәrizdi demokratiyalyq instituttardyng ónin ainaldyryp, ómirimizding әr salasyna enip ketti. Kózboyaushylyq sayasy alayaqtyqqa jol ashty.

Qazaqstandaghy eng soraqy qúbylys – «korrupsiya». «Transparensy Interneyshnl» úiymynyng jana metodikasy boyynsha Qazaqstan korrupsiyalyq teris kórsetkishter jaghynan әlem elderining aldynghy leginde jýr. Qazaqstandaghy korrupsiyanyng basty úyasy – sot biyligi men atqarushy organdar. Memlekettik biylik pen sot biyligi tazarmayynsha elde búl qúbylys ayaq tartpaydy.

Demokratiyalyq rejim men totalitarlyq rejim arasyndaghy avtoritarlyq biylik mәngilik boluy mýmkin emes. Endi bes-on jylda onyng ishki potensialy tolyqtay sarqylady. Ary qaray Qazaqstan qanday jolmen jýrui kerek? Monarhiyalyq, handyq biylik ózin әlemge demokratiyalyq memleket retinde tanytqan Qazaqstan ýshin qol emes. Endeshe biz damudyng demokratiyalyq qaghidattaryna sýienuimiz lәzim. Onda bizge avtoritarizmge qayta úrynbau ýshin parlamenttik respublika ústyny kerek bolady.

Memleket basshysy kim bolsa da eki merzimnen artyq saylanbaytyn, Parlament aldynda qatang esep beretin prinsipter basshylyqqa alynuy kerek. Yaghny búl jerde Qazaqstangha jana Konstitusiya súranyp túr.

Teginde qoldanystaghy Ata zanymyzdyng kemistikteri tolyp jatyr. Eng bastysy onda Qazaqstannyng Qazaq memlekettiligi ekendigi týiindelmegen. Osydan baryp elimizdegi týrli diaspora ókilderining jergilikti últty mensinbeushiligi, tipti basynushylyghy oryn alyp jýr. Olihargtardyng bәri ózin qazaq jerining qojayyny sezinedi. Tәuelsizdikting alghashqy jyldarynda shet elderdegi qandastarymyzdy atamekenge qaytaru isi qarqyndy jýrgenimen qazir búl is toqtap qaldy. Ýkimet oralmandardy kvota arqyly elge qaytaru mәselesine qatysty ýsh jylgha moratoriy (masqara!) jariyalady.

Búl mәselening astarynda Qazaq memlekettigin nyghaytudan tuyndaytyn qorqynysh jatyr. Qazaqstanda qazaqtar sanynyng kóbengi tarazy basyn últtyq memleketti nyghaytu paydasyna audaryp jiberedi. Halyqaralyq normalar boyynsha memlekette jergilikti últ halyqtyng ýshten eki bóleginen assa ol monoúltty memleket bolyp sanalady. Qazaqstan halqy assambleyasy siyaqty qodan jasalghan úiymdar kerek bolmay qalady. Sheneunikter osydan zәresi qalmaydy. Óitkeni orysqol ózi de, balasy da júmyssyz qaludan shoshidy.

Sondyqtan 2009 jylghy sanaq qoryndysy boyynsha ilkide elde qazaqtar sany 67 payyz dep jariyalansa, ile-shala 63 payyz dep tómendetilgeni este. E.Ertisbaev siyaqty sarapshysymaqtardyng Janaózen kóterilisining sebebin Ýkimetting dәrmensizdiginen emes oralmandardan kórui «Núrly kóshti» toqtatty. Búl da qatelik!

Basy ashyq dúrys iydeologiyanyng bolmauy saldarynan Qazaqstan últtyq qauipsizdikting manyzdy bóligi bolyp tabylatyn aqparattyq ekspansiyadan da qorghana almay otyr.

Qazaqstannyng qabyldanugha tiyisti jana Konstitusiyasy Qazaqstannyng Qazaq Respublikasy ekendigin, memleket qúraushy últ qazaqtar ekendigin pash etuge tiyis. Jana memleket әleumettik tendikke, әleumettik әdilettilikke baghyttalghan sosialistik memleket bolugha tiyis!

Marat Bәidildaúly Toqashbaev

jazushy, publisist

Abai.kz