Týrkistan oblysynyng әkimi Ómirzaq Shókeev 19 qarashada brifing ótkizip, jurnalisterding saualyna jauap berdi. Múnymen toqtamay, «Ayqyn» gazetine «Janarghan Týrkistan: damu, ósu, órkendeu» atty maqala jazyp, jaryq kórdi. Ákimning maqalasyna, brifingtegi sózine qaraghanda, Týrkistan oblysynyng esebi týgel sekildi: oblysta auylsharuashylyghy damyp, investisiya qúiylyp, bilim jәne densaulyq salasy da qarqyn alghan. Túrghyn ýiler salynyp, auyl órkendep ósip jatqanyn әkimning maqalasynyng әr jolynan kóruge bolady. 

Auyzsu

Mәselen, Shókeev maqalasynda: «2021 jyldyng 1 qantardaghy jagh­day boyynsha oblysta 697 eldi me­keni (7 qala, 690 auyl) ortalyq­tan­dyrylghan auyzsumen qamtamasyz etilgen. Onyng ishinde qamtu dengeyi qalalarda – 98,9 payyz (413,2 myng adam), al auyldyq eldi mekender 92,1 payyz (1 497,7 myng adam)» dep jazady.

Alayda, esep komiytetining Týrkistan oblysyna jýrgizgen audit qortyndysynda: «Oblystyng 697 eldi mekenining 151-inde (21,7%) su grafikpen beriledi, búl ónir halqynyng ómir sýru sapasyna keri әserin tiygizedi».

Ákimge senemiz be, esep komiytetine senemiz be? Ákim auyzsu mәselesine qatysty josparynda aitqan: «Býginde oblysta auyzsumen qam­tu boyynsha 60 nysannyng qúrylysy jýrgizilip jatyr. Oghan 12,7 mlrd tenge qaralghan. 30 nysan biyl pay­dalanugha berilip, 20 eldi meken jana auyzsu jýielerimen qamtylady, 12 eldi mekenning tozyghy jetken su qúbyrlary qayta janartylady. Nәtiyjesinde, ortalyqtandyrylghan auyzsumen qamtamasyz etilgen eldi mekenderding jalpy sany 717-ge je­tedi. Osy arqyly taza sumen qam­tu dengeyi qalalarda – 99,4 payyzgha (415,1 myng adam), auyldyq eldi mekenderde 93,3 payyzgha jetetin bolady. Aldaghy 5 jylda 144 eldi mekendi ortalyqtandyrylghan auyz­sumen qamtamasyz etu, 209 eldi me­kendegi tozyghy jetken su qúbyrlary qayta janartyp, 100 payyzgha jet­kizu josparlanyp otyr», – deydi. Búl – jospar. Istelmegen. El iygiligine berilmegen. Tek әdemi esep ýshin jasalghan jospar ghana. Al jospardyng neshe týrin qaghazda jasap tastaugha bolady, әriyne. Hosh, auyzsu solay boldy. Endigisin salystyryp bereyik.

Gazdandyru

Shókeev: «Tabighy gazben qamtu boyynsha 2021 jyly 89 nysannyng (83 eldi meken) qúrylysyna budjetten 14,4 mlrd tenge bólindi. Biyl 24 nysan­nyng qúrylysy ayaqtalady. (25 eldi meken, 65 683 adam). Tabighy gazben qamtylghan eldi mekender sany 448-ge jetip, qamtu dengeyi 53,2 payyzdy qúraydy (1340 myng adam). Aldaghy 5 jylda qosymsha 299 eldi mekenge tabighy gaz berilip, qamtu dengeyi 85,6 payyzgha jetkiziledi».

Esep komiyteti: «Sapasyz josparlau, sonday-aq 2018-2020 jyldary paydalanushy úiymnyng talaptaryna sәikes kelmeytin gazben jabdyqtau obektilerin paydalanugha qabyldau nәtiyjesinde, 111 obektining 7-ui ghana ortalyqtandyrylghan gazben jabdyqtaugha uaqytynda qosyldy. Búghan qosa, salynghan 43 obekt audit jýrgizu sәtinde júmys istep túrghan joq. Nәtiyjesinde shamamen 168 myng túrghyn kópten kýtken gazgha qol jetkize almady jәne tiyisinshe júmsalghan budjet qarajatyn paydalanudyng әserine qol jetkizilmedi».

Energiya

Shókeev: «Oblysta janartylatyn energiya kózderin damytu maqsatynda quaty 215,1 MVt bolatyn 19 joba iske asyryldy. 6 shaghyn su elektr stan­sasy, 13 kýn elektr stansasy salyn­dy. 2021 elektrmen jabdyqtaugha arnalghan 54 nysannyng qúrylysyna qarjy qaraldy. Biyl 7 nysan paydalanugha beriledi».

Esep komiyteti: «Sonymen qatar, 172 eldi mekende elektroenergiya quatynyng tapshylyghy bayqalady, nәtiyjesinde 250 myng adam (12,3%) sapaly elektr jabdyqtaumen qamtamasyz etilmegen».

Bilim

Shókeev: «Týrkistan oblysynda bilim sa­la­syna basa mәn berilip otyr. Jol kartasyna sәikes 2021 jyly 78 bilim nysanynyng qúrylys jú­mystaryn jýrgizuge 18,9 mlrd tenge qarjy qaraldy.
Jyl sonyna deyin 47 bilim úya­syn paydalanugha tapsyru jospar­lansa, qazir 22-si tapsyrylyp ýlgerdi. Nәtiyjesinde, 21 auyl men 1 qalalyq eldi mekenning mektep mәselesi sheshildi. Túrghyndar Jol kartasynyng iygiligin kórip otyr. Biyl jeke investorlar esebinen jekemenshik 21 mektep berilip, 6 250 oqushy bilimmen qamtyldy».

Esep komiyteti: «2018-2020 jyldary mektep saludy birkelki emes josparlau Týrkistan qalasynda, Sayram  jәne Saryaghash audandarynda oqushy oryndary tapshylyghynyng ósuine alyp kelgen. Ónir mektepterining tehnikalyq jabdyqtaluynda bir qatar jýieli problemalar bayqalady».

Densaulyq

Shókeev: «Jedel jәrdem qyzmeti 122 avto­kólikpen qamtamasyz etilip, avto­park 96%-gha janardy. Jol kartasy shenberinde Týrkistan qalasynda quaty 200 tósek-oryngha arnalghan auruhana paydalanugha tapsyryldy».

Esep komiyteti: «Densaulyq saqtau salasynda respublikalyq budjetten jyl sayyn bólinetin nysanaly transfertter kýtiletin ómir sýru úzaqtyghynyng ósu kórsetkishterine әser etpegen, ol Týrkistan oblysynda Respublikanyng basqa ónirlerimen salystyrghanda  songhy orynda túr».

Auylsharuashylyghy

Shókeev: «Jol kartasynda auyspaly egis­ting kólemin 179,9 myng gektargha art­tyryp, jylyjay alanyn 1 300 gek­targha keneytu kózdelgen bola­tyn. Júmystar atqarylyp, bagh­dar­lama 100 payyz oryndaldy. Auys­paly egisting kólemi 179,9 myng gek­targha jetip, janadan 105,3 gek­targha jylyjay salynyp, jalpy alany 1 440 gektargha keneydi. Res­pub­liy­kadaghy jylyjaylardyng 71 payyzy Týrkistan ónirinde ornalasqan.

Býginde Týrkistan qalasy aina­lasynda azyq-týlik beldeuin qúru jobasy shenberinde 11 myng gektar aumaqta ónimdiligi joghary janbyr­latyp sugharu tehnologiyasy endiri­lip jatyr. Ónirde 163 shaghyn sha­rua­shylyqtardan túratyn 2 koope­rativ qúru esebinen 2 myng gektargha 47 birlik janbyrlatyp suaru qon­dyrghylary ornatyldy. «Bir alqap­tan jylyna 2-3 ónim alu» jobasy ayasynda 8,9 myng ga 2878 joba iske asyrylyp, 280 myng tonna kókónis ónimi jinaldy.

Respublikada suarmaly jer­lerding 3/1 bóligi oblysqa tiyesili (548,2 myng ga). Suarmaly jerdi tiyimdi paydalanu maqsatynda Týr­kistan oblysyn әleumettik-ekono­mikalyq damytudyng keshendi jos­pary ayasynda manyzdy su nysan­darynyng qúrylys-jóndeu júmys­tary qarqyndy jýrgizilude. Onyng ishinde «Týrkistan magistraldy ka­nalyn kýrdeli jóndeu» jobasy­nyng manyzy zor. Búryn aghyn su 43 payyzgha filitrasiyalyq shyghyngha úshyrasa, býginde 43 shaqyrym ka­nalda betondau júmystarynyng nә­tiyjesinde 22 mln tekshe metr su ýnemdelip, 1,5 shaqyrym kanal bo­yy abattandyryldy. Joba tolyq iske asqanda 60 mln tekshe metr su ýnemdeledi. «Kensay – Qosqorghan – 2» su qoymasy jobasy biyl pay­dalanugha beriledi. Ol arqyly 34 mln tekshe metr aghyn su jetkizilmek. Jalpy, ónirdi sulandyru baghytyn­da auqymdy jobalar jýzege asyryla beredi.

Mal sharuashylyghynda mal ba­sy men ónimdilik 4-5 payyzgha artyp, 291,4 mlrd tengege ónim óndirildi. Ósim 103,5 payyzgha jetti. Et eks­porty boyynsha oblys respublikada 1-orynda. Elimizde eksportqa shy­gha­rylatyn iri qara mal etining 75 pa­yyzy, qoy etining 40 payyzy Týr­kistan oblysyna tiyesili. Biyldyng ózinde 24 myng tonna iri qara mal, 2,3 myng tonna qoy etteri eksporttaldy. 4,1 mln tonna mal azyghy jinalyp, jos­par 8 payyzgha artyghymen oryn­daldy.

Egin jinau nauqany ýshin jәne mal sharuashylyghyn damytugha mem­leket tarapynan qoldau kórsetilu­de. Biyl barlyghy 32,2 mlrd tenge subsidiya berildi».

Esep komiyteti: «Auyl sharuashylyghy óndirushilerin negizsiz subsidiyalau, sonday-aq subsidiyalanghan maldy qayta satugha, suaru jabdyghyn paydalanbau, investisiylyq obektilerdi paydalanugha berudi sozugha alyp kelgen subsidiyalardy paydalanudy tiyisinshe monitoring jýrgizbeu faktileri anyqtaldy, búl 1,3 mlrd. tenge somasyna auyl sharuashylyghy óndirushilerin damytugha arnalghan memlekettik qoldaudyng әserin azaytady. Búdan basqa, 8 auyl sharuashylyghy óndirushisi paydalanghan jalpy somasy 0,2 mlrd.tenge subsidiyalardy aludy rastaugha  elektrondyq shot-fakturlardy qaytaryp alu faktilerine jol berilgen, búl negizsiz subsidiya alugha arnalghan shemalardyng boluyn kórsetedi».

Tiyimsiz júmsalghan qarjy

Esep komiyteti: «Sonymen qatar BJK 2020 shenberinde Ordabasy audanynyng Badam stansiyasynda 2020 jyly salynghan múnay-himiya zauytynyng vagondaryn túraqpen qamtamasyz etuge arnalghan  kirme temir joldar paydalanylmaydy, osyghan baylanysty 1 mlrd. tenge somasyna budjet qarajaty tiyimsiz júmsalghan».

Sonday-aq esep komiyteti Týrkistan oblysynda qarajatty iygeru men naqty nәtiyjege qol jetkizu araqatynasy tómen ekenin anyqtaghan. Yaghni, budjet qarjysy 99,0% iygerilgen bolsa, naqty indikatorlardyng oryndaluy 80,1%. Alshaqtyq anyq kórinip túr.

Esep komiytetining tekseru qortyndysy 11 qarashada yaghny Shókeevting esebinen bir apta búryn shyqty. Biraq әkim esep komiytetining esebin eskerudi qajet dep tappay, ózi aitqanday «damu, ósu, órkendeu» jolymen Astanany «tanqaldyrghan».

Derekkózi: arasha.kz

Abai.kz