Kenesting kesiri tiygen men kýni keshege deyin qazaqtyng «mal-jan aman ba?» dep sәlemdeskenine, apyr-au, maldy adamnan búryn qoyghany nesi eken?!,-dep tyjyryna qaraytyn edim. Aqylgha salyp qarasang mal bolmasa jan bolmaydy eken, men as bolmasa,- dep túrghanym joq. Tap sol mal bolmasa... Kenes ýkimeti ne ýshin qazaqty malynan aiyrugha әrekettengenin endi týsine bastaghandaymyn. Sebebi maly bar adam býiir búltyitudy alaqan jaymay-aq ta jýzege asyra alady.  Kóldenennen aman bolyp, kóterilip alghan maldy jan ýshin zeynetaqy, jәrdemaqy degender birte-birte sheshushi roli atqarudan qalady. Yaghni, búnday adam-ekonomikalyq jaghynan eshkimge tәuelsiz. Ýkimet te qazaqtyng osy tәuelsizdiginen qoryqqan. «Et ziyan» degen jalghan tújyrym kezinde «araq-ziyannan» kóbirek bolmasa kem aitylghan joq. Qazir deni dúrys dәrigerding kez kelgeni etti joghary sapaly, asa qúndy ónimge sanaydy. London olimpiadasynda qazaqtyng mәrtebesin aspandatqan Iliya Iliinnin  jetken jenisin onyng jylqy etine jeksiktigimen baylanystyryp jatqany tegin emes. (Jalpy, qay-qay halyq ýshin de et kýsh-quat degen úghymmen qatar jýredi.   Djek Londonnyng «Bir kesek et» degen dramatizmge toly әngimesinde qart bokser Tom King óz jenilisin jarys alynda eng bolmasa bir kesek et jey almaghandyghynan kóredi.

Kenesting kesiri tiygen men kýni keshege deyin qazaqtyng «mal-jan aman ba?» dep sәlemdeskenine, apyr-au, maldy adamnan búryn qoyghany nesi eken?!,-dep tyjyryna qaraytyn edim. Aqylgha salyp qarasang mal bolmasa jan bolmaydy eken, men as bolmasa,- dep túrghanym joq. Tap sol mal bolmasa... Kenes ýkimeti ne ýshin qazaqty malynan aiyrugha әrekettengenin endi týsine bastaghandaymyn. Sebebi maly bar adam býiir búltyitudy alaqan jaymay-aq ta jýzege asyra alady.  Kóldenennen aman bolyp, kóterilip alghan maldy jan ýshin zeynetaqy, jәrdemaqy degender birte-birte sheshushi roli atqarudan qalady. Yaghni, búnday adam-ekonomikalyq jaghynan eshkimge tәuelsiz. Ýkimet te qazaqtyng osy tәuelsizdiginen qoryqqan. «Et ziyan» degen jalghan tújyrym kezinde «araq-ziyannan» kóbirek bolmasa kem aitylghan joq. Qazir deni dúrys dәrigerding kez kelgeni etti joghary sapaly, asa qúndy ónimge sanaydy. London olimpiadasynda qazaqtyng mәrtebesin aspandatqan Iliya Iliinnin  jetken jenisin onyng jylqy etine jeksiktigimen baylanystyryp jatqany tegin emes. (Jalpy, qay-qay halyq ýshin de et kýsh-quat degen úghymmen qatar jýredi.   Djek Londonnyng «Bir kesek et» degen dramatizmge toly әngimesinde qart bokser Tom King óz jenilisin jarys alynda eng bolmasa bir kesek et jey almaghandyghynan kóredi. Mahatma Gandiyding «Mening ómirim» degen avtobiografiyalyq kitabynda qyzyq dialog bar, onda Gandiyding dosy oghan  ýndilikter aghylshyndardan et jemegendikten qalyp qoyghanyn aityp shyr-pyr bolady.)
Bireuler mal baqpay-aq ta aqshang bolsa, etting kez kelgenin shekesinen shertip jýrip tandap jeuge bolmay ma?-deui mýmkin. Birinshiden, mal baghu degen-et jeu ghana emes. Mal ústau - degen óz aldyna bólek bir әlem, tútas bir mәdeniyet. Qalay biz et jeuden airyldyq, solay qazaqy minezimiz-qaysarlyghymyzdy  solay joghalta bastadyq:  qanymyzda joq jasyqtyq payda boldy. Etten basqagha bettemeytin bóri sipatymyz súiylyp, juyndyny da jalmay beretin, aram-adaldy aralamaytyn ittik minez boyymyzgha sine bastady. Et jeu men qaysarlyq qatar jýretinin qazaq pen qasqyr biri jahandy, biri japandy biyleu arqyly әldeqashan dәleldegen joq pa?!  Qazanymyzda qazy-qarta býlkildep qaynap jatpay kelimsekterdi kerdendetpeytin «aqyldy tentektik» kýtpey-aq qoyynyz.  Et pen sýtten jasalatyn jyly-júmsaqty tizip silekey aghyzbay-aq qoyayyn, biraq ol mәzirlerdi tútynu auru-syrqaudyng jeti atasynyng altauyn joyyp, farmindustriyanyng da sonshasyn bankrotqa jibere alatynyna bәs tige alamyn. Tek et degende qanday et? Markettegi neniki ekeni beymәlim «betsiz» kesekterdi, ne ózinen múzy kóp, әkemizben qúrdas, qatyp-semgen qasqalardy men óz basym et dep aitugha qarsymyn. Tipti olardy «óli et» deuge de bolmaydy. Sebebi, qazekem «óli et» dep jas etten basqany aitady. Mysaly, Hakim Abaydyng «Qarasha, jeltoqsanmen sol bir eki ay ...» dep bastalatyn ólenine qonaqqa barghanda agha-jengesining arnap mal soymay, ýide bar etti-«óli etti» asuy sebepshi bolghan.

Ózimizding mýiizi qaraghayday ghalymdarymyzdyng aituyna qaraghanda, bazardan kilolap et alghan men ýiinde aq adal maldy bauyzdap jegenning aiyrmashylyghy ýlken.  Ýide soyghannyng arzan, taza, adaldylyghyn bylay qoyghanda búnyng densaulyqqa túp-tura qatysy bar.  Sebebi mal ýiden soyylghan kezde onyng barlyq mýshesi qazangha týsedi, sóitip bizder taza et-mayda joq ne az, alayda qúiqada, ishek-qarynda, bauyrda .... bar biologiyalyq qúndy zattargha qarq bolamyz. Dalanyng kók maysasynda erkin jayylyp qorektengen maldyng etin jegen atam qazaq shóp-shalqamdargha  alandamaghany da sondyqtan. Áytpese, babalarymyz bәibishelerining balaghynan shetterinen shymyr bala saulatpaq týgili avitaminozdan silesi qúryp, auyzdarynan tisteri satyrlap týsip jer bauyrlap jatuy kerek edi.  Qazir keybir kesheler mazaqqa ainaldyryp jýrgen әdemi de dana dәstýr - «Asatudy» ashyqtap kórelik. Jan-jaghynan qorshap alyp qaujandaghan nemere-shóberelerding әr qimylyn (qanday әdemi kórinis!) qyran qústay jiti sholyp otyrghan ata ne әje osy qaraq-shyraqtardyng qaysysy qanday mýsheden qashqaqtap otyrghanyn birden bayqap, tap sol mysaly qúiqadan, tap sol mysaly ókpe-bauyrdan (qazirgidey qolyna ilingendi emes) asatady. Sóitip kýnde qaytalanatyn osy asatu arqyly úrpaghynyng aghzasyna barlyq vitamiyn, miyneraldardyng jeti atasynyng ýiir-ýiirmen jónkiluin qamtamasyz etedi. Et iritalshyqty taghamgha («grubovoloknistaya pishany» ózimshe qazaqshalaghanym) jatpaydy, sondyqtan aghzanyng jegen astyng qaldyghynan arylu ýshin bәribir shóp-shalamsyz is bitpeydi, - deysiz ghoy. Qazir sony aitayyn dep jatyrmyn: qazekemde talshyqty tamaqtyng rolin qúiqa qútyrta otyryp oryndaghan. Búl jóninen sayysqa týse qalsa, qúiqa qazirgi talshyqtylardyng talayyna shang qaptyrady. Aghzalarynyng tazaru mehanizmi әli jetilip, qalyptaspaghan balalargha qúlaq, al,  «boldyryp» qalghan, qarttargha bas tartyluy da sondyqtan. Qazirgi balalardyng mal ónimderine mahabbatynyng azdyghy negizinen eki sebepke baylanysty: tәttini tym kóp tútynu jәne qimyl-qozghalystyng azdyghy. Búl - óz aldyna bir qora әngime.

«...Jemeseng týsine kiretinnin» shyn mәninde as boluy ýshin  ol osy elding topyraghynda jayyluy (yaghni, qorada túryp kartonnan qong jinamauy), auru-syrqaudan aman boluy shart. Maljandy qazaq búl tizimning qataryn qinalmay kóbeyte alady. Maldy jónsiz soqpau, teppeu, basynan úrmau,... siyaqty tyiym, yrymdardyng astarynda kóp syr jatyr. Maldy kez kelgen adamgha soyghyzbaghan, januardyng qinalmay bauyzdaluyn, qasapshynyng ghúsyl-dәreti boluy men bissmilla aituyn qatang qadaghalaghan atalarymyz ishken-jegenimizding ruhaniyatymyzgha tiygizetin әserin jete bilgen. Reseyde oqyghan aghalarymyz orys ziyalylarynyng qazaq auyldarynan qolqalap qoy aldyrghanyn talay ret aitty. Et arqalaugha alyssynghan jigitterding úsynghan aqshasyna mýiizi qaraghayday profesorlar ne ýshin bas shayqady deysin?...    

Bala-shaghany enbekke tәrbiyeleude de mal zor roli atqarghan.  Mal baghudyng tirligine aralasu balany enbekqor, sharua, úqypty qylyp qana qoymay, onyng boyynda janashyrlyq, meyirim siyaqty qazir qat qasiyetterdi qalyptastyrady. Tólmen oinap ósken bala men robot-nindzyagha balalyq bal shaghy ulanghandardy salystyrynyz. Meyirimge júrday jýgirmekterding auylgha qaraghanda qalada nege kóp ekenine ýnilip kórdiniz be? Pәtermizdegi ózi de sózi de әlem-jәlem toty qús, azaby kóp akvarium, tyshqangha әli keler-kelmes dekorativti it bәri jabylyp bir qoshaqannyng orynyn toltyra ala ma? Jalpy, mal kórmegen qazaq-«nepolnosennyy qazaq». Kýni keshe dastarhan basynda qúlaq ýshin kishi-girim «qyrghyn» bolatyn bolsa, qazir zamandastarymyz balasynyng qúlaqtan qorqatynyn mәz bolyp әngime qylatyn kýige jettik. Maldan bezu arqyly qansha salt-dәstýrdi joghaltqanymyzdy bir Qúdaydyng ózi biledi. Qyraghy qazaq kýieu balasynyng tós jegenine qarap-aq әl-ahualynan biraz habardar bolyp qalatyn. Tobyq tabystyrghandardan qansha ýrim-bútaq órbidi eken? Qalja jemegendik qanshamyzdyng obalymyzgha qaldy? Qymyzdan aiyrylmaghanymyzda qanshamyz tuberkulezden aman qalar edik? Turasyn aitsaq, auyl kóterilmey, yaghny mal sharuashylyghy dúrys jolgha qoyylmay qazaq kógermeydi.  Mal ústaudy tiyimdi qylatyn sayasat jýrgizilmese, últtyq sipatymyz solghyndaytyny aidan anyq. Shet elderding birazynda, mysaly Qúrama Shtattarda fermerlik memleket tarapynan ýlken qamqorlyqqa iye. Ol jaqta mal sharuashylyghynyng el ekonomikasyna qosatyn ýlesi tipten mardymsyz, soghan qaramastan atalghan kәsipke kórsetilip otyrylghan qoldau qolgha ústap, tarazygha tartylmaytyn iygilikter jóninen múhittyng ar jaghyndaghylardyng da habardar ekenin bildiretin siyaqty. Kezinde elge kelgen saparynda kókpar oiynyn kezdeysoq kórip qalghan Hrushev ony qazaq dalasynan  alastatugha qatty kýsh salghan. Sebebi kókpar adam boyynda qajyr-qayrat, órlik, namysqoylyq siyaqty qasiyetterdi qalyptastyratynyn bir qaraghannan-aq týsingen. Jәne onday halyqty uysynda ústau mýmkin emestigin úqqan. El auyzynda asharshylyq bastalar addynda ýiir-ýiir jylqy, týielerdi pulemetpen qyrghany turaly súmdyq әngimeler bar. «Qymyzdy kim ishpeydi, qyzgha kim barmaydy» degen maqaldy qymyz qazaqtyng ajyramas bóligi ekenine әbden sengen atalarym shygharghan ghoy. Al qazir qymyzdy kim ishedi? Qyzgha baratyndar bar ghoy, tek qymyz iship, qazy asamaghasyn ol barghannan barystay azamattar payda bola ma?

Qazaqy túrmystyng aiyrylmas bólshegi mal ústaudan, týptep ketkende et jeuden alystatu ýshin jasandy týrde nangha shekten tys tabynu engizilgenin aitpay ketken bolmas. Búl kulit bizding bodandaluymyzdan bastau alyp "Tyng iygeru" kezinde shynyna jetti. «Nan bolsa, әn bolady» degen maqalsymaqtar sol kezde dýniyege keldi. Shyndyghynda nan (tary-talqandy aityp túrghanym joq) kóshpendi qauymnyng túrmys-tirshiliginde et-sýt ónimderimen salystyrghanda onday asa ýlken oryny bolmaghan tagham ekenine nazar audarghym keledi. Jalpy órkeniyetti elderding kóbinde nan tútynu kemip keledi. Nan - júpyny-jadau elding asy.

Bir ókinishtisi qazaqqa et jegizbeu sayasaty Kenespen birge kelmeske ketpegeninde bolyp otyr. Búl týrli dәreje-dengeylerde jýieli týrde jýrgizilip keledi, jәne jýre beretin de týri bar.  Atalghan sayasattyng birneshe kórinisterinen mysal keltire keteyin: últtyq taghamdardyng jetkilikti nasihattalyp-jarnamalanbauy, mal soi oryndaryna qoyylatyn talaptardyng shekten tys qatangy,  iri qarany brusellezge shygharudyng iyini qanbaghan tústarynyng kóptigi, mal úrlyghynyng tyiylmauy, maldyng qiyna salynatyn soraqy salyqtyng payda boluy, mal órisining taryluy, mal azyghy qúnynyng qalyptasuyna tikeley әser etetin janar-jagharmaydyng qymbatshylyghy, taghysyn-taghy. Bir sózben aitqanda kýnde bәrimizding qazanymyzda AS buy búrqyrap býlkildep jatatyn jaghdaygha jetkizetin jýieli sayasat joq.

Bayaghyda qúrbandyqqa Qabyl biday, Ábil qoy shalghanda Jaratqan haq qoydy qabyl qylypty. Sonda eginshilikke qaraghanda mal ósiru Jaratqangha jaghymdyraq bolghany ghoy? Biraq mal sharuasyn oqsatpasaq,  Jaratushymyzgha qarap jarytatynymyzgha kýmәnim bar.

«Abay-aqparat»