24 qarashada Qazaqstan Respublikasy Tәuelsizdigining 30 jyldyghy ayasynda jәne Qazaqstan Respublikasynyng Túnghysh Preziydenti kýnine oray Núr-Súltan qalasynda «Tәuelsizdik úrpaqtary» respublikalyq jastar forumy ótti.

Is-sharagha Qazaqstan Respublikasy Parlamenti Senatynyng Tóraghasy Mәulen Áshimbaev, Qazaqstan Respublikasynyng Aqparat jәne qoghamdyq damu ministri Aida Balaeva, Parlament Mәjilisining jәne oblystyq mәslihattardyng jas deputattary, «Nur Otan» partiyasy janyndaghy jastardy qoldau jónindegi respublikalyq qoghamdyq kenesting ókilderi, QR Preziydenti janyndaghy Jastar sayasaty jónindegi kenestin, Qazaqstan halqy Assambleyasynyng jastar qanatynyn, QR Parlamenti Senaty janyndaghy Jas sarapshylar klubynyng mýsheleri, «Bolashaq» baghdarlamasynyng týlekteri, týrli saladaghy jas ghalymdar, oqytushylar, zertteushiler, jas kәsipkerler men startaperler, respublikalyq jәne ónirlik jastar úiymdarynyng basshylary qatysty, sonday-aq onlayn-rejimde elimizding barlyq ónirlerinen belsendi jastar qosyldy.

Qazaqstan Respublikasynyng Túnghysh Preziydenti – Elbasy N.Á. Nazarbaev forum qatysushylaryna arnayy Viydeoýndeuin joldady, onyng barysynda Tәuelsizdikting alghashqy kýnderinen bastap jastar elimizdegi memlekettik sayasattyng negizgi basymdyqtarynyng biri bolyp tabylatynyn atap ótti. Qazaqstannyng jas patriottary Tәuelsiz memleket qyzmetining barlyq salasyndaghy jetistikterin nyghaytady.

Aida Balaeva el Tәuelsizdigining 30 jylyndaghy jastar sayasaty salasyndaghy negizgi jetistikteri jóninde aityp berdi. Elbasy N.Á. Nazarbaev pen Memleket basshysy Q.K. Toqaevtyng elimizde jastardy qoldau jónindegi halyqaralyq dengeyde layyqty baghalanghan sayasatynyng arqasynda jas qazaqstandyqtardyng damuy men ózin-ózi damytuy ýshin biregey mýmkindikter jasaldy.

Elbasy taghayyndaghan «Bolashaq» halyqaralyq stiypendiyasynyng arqasynda 15 mynnan astam jas qazaqstandyq әlemning ýzdik oqu oryndarynda bilim alugha mýmkindik aldy.

Jyl sayyn 1992 jyldan bastap jas talanttardy qoldau ýshin «Daryn» memlekettik jastar syilyghy beriledi.

2000-shy jyldardan bastap jastar sayasatyn iske asyru jónindegi qyzmet qosymsha qarqyn aldy. Osylaysha, «Qazaqstan jastary» memlekettik baghdarlamasy, memlekettik jastar sayasatynyng tújyrymdamasy qabyldandy, «Jasyl el», «Jastar praktikasy», «Diplommen auylgha», «Serpin» jәne basqa da birqatar jobalar iske qosyldy.

«Jasyl el» jobasy boyynsha 2005-2021 jyldar aralyghynda jastar enbek jasaqtary 44,3 million aghash otyrghyzdy, býkil el boyynsha 180 myng gektar jerdi óndedi, osy jyldar ishinde joba shenberinde 300 mynnan astam jas júmysqa ornalastyryldy. Qazirgi uaqytta 2021 jyldan bastap 2025 jylgha deyingi kezenge jyl sayyn 30 myng adamdy, onyng ishinde auyldyq jerlerden 10 myng adamdy júmysqa ornalastyru mindeti qoyyldy.
«Serpin» baghdarlamasy boyynsha 2014-2021 jyldar aralyghynda 7,7 myng student oquyn ayaqtap, 5,5 myng adam nemese 71,7% júmysqa ornalastyryldy.

2010 jyly qúrylghan Últtyq volonterler jelisi qazirgi uaqytta 50 mynnan astam mýsheden túratyn 3,5 myngha juyq volonterlik úiymdy qamtidy. Býgingi tanda volonterlar 1 mynnan astam jobany, sonyng ishinde әleumettik, ekologiyalyq, mәdeni, medisinalyq, sporttyq, oqighalyq jobalardy sәtti jýzege asyrdy.

2019 jyldy Jastar jyly dep jariyalau jastar sayasaty salasyndaghy manyzdy oqigha boldy, ol jastar salasyn búryn sondy bolmaghan qoldau jyly boldy. Júmysqa ornalastyru, túrghyn ýy jaghdaylaryn jaqsartu, kәsipkerlikke oqytu, ghylymgha jәne biznes-bastamalargha granttar - búl jas qazaqstandyqtargha memleket tarapynan kómek kórsetilgen baghyttardyng tolyq emes tizbesi.

Elbasy jastar jyly ayasynda Núr-Súltan, Almaty jәne Shymkent qalalarynda júmys isteytin jastardy túrghyn ýimen qamtamasyz etudi tapsyrdy. 2019-2021 jyldary júmys isteytin jastargha satyp alu qúqyghynsyz 9 myng jaldamaly pәter berildi.

Jas ghalymdardyng irgeli jәne qoldanbaly ghylymy zertteulerin granttyq qarjylandyru 9 mlrd. tengege deyin úlghaytyldy. Biylghy jyly Memleket basshysy Q.Q. Toqaev zertteu jýrgizu merzimin 3 jyldan 5 jylgha deyin úlghaytu turaly sheshim qabyldady. Atalghan mehanizm 35 jasqa deyingi jas ghalymdargha ózderining shygharmashylyq jәne ziyatkerlik әleuetin iske asyrugha mýmkindik beredi.

Jastardy qoldaudyng 2020-2025 jyldargha arnalghan Keshendi jospary bekitildi. Jospar 10 baghyttan túrady, olardyng shenberinde jas qazaqstandyqtardy qoldaudyng qoldanystaghy sharalaryn jetildiru, qazirgi zamanghy tetikterdi engizu, qoghamdyq ortagha beyimdeu jәne basqa da janalyqtar arqyly olardyng belsendiligin arttyru josparlanuda.
Jalpy, Tәuelsizdik jyldary elimiz mynaday nәtiyjelerge qol jetkizgenin atap ótu qajet.

Songhy 20 jylda eldegi NEET sanatyndaghy jastar ýlesining kórsetkishi 18,6%-dan 7,1%-gha deyin azaydy, onyng ishinde songhy 5 jylda jastar arasyndaghy júmyssyzdyq dengeyi 4,4%-dan 3,8%-gha deyin tómendegeni bayqalady.
Songhy 5 jylda magistraturada jәne doktoranturada bilimin jalghastyrghysy keletin jastar sanynyng úlghang ýrdisi ósip keledi. Mәselen, eger 2015 jyly 15 816 týlek bolsa, 2020 jyly - 20 249 adam; 2015 jyly - 533 adam, 2020 jyly - 905 adam.

1991 jyldan bastap 2021 jylgha deyin tuberkulezben auyru 2,4 esege, 2012 jyldan bastap 2021 jylgha deyin jastar arasynda virustyq gepatitpen auyru 4,5 esege tómendedi.

Densaulyq saqtau ministrligining derekteri boyynsha, vaksinasiyalaudyng arnayy baghdarlamasynyng arqasynda jastar arasynda V virustyq gepatiytinen syrqattanushylyqty 1998 jyldan bastap 2021 jylgha deyin 59,8 esege tómendetuge mýmkindik tudy.

Áleumettik inkluziya salasyndaghy jaghdaydyng jaqsarghanyn atap ótu qajet.
Orta bilim beru qyzmetterining qoljetimdiligi boyynsha jaghday jasaudyng arqasynda 2014-2021 jyldar aralyghynda mýmkindigi shekteuli oqushylar sany 2 esege úlghaydy.

2010 jyldan bastap JOO-da kvota boyynsha oqityn mýgedek adamdardyng sany 2,5 esege artty. 2020-2021 oqu jylynda olar 1 349 boldy.
Songhy ýsh jylda jastardy búqaralyq sportqa tartu prosesinde ong dinamika bar, ol 2021 jyly 2,5 millionnan astam adamgha jetti.
2023 jyldan bastap jastar sanynyng ósui boyynsha ong dinamika kýtilude, ol 2030 jylgha qaray eng joghary mәnge jetedi.

2015 jyly Jastar resurstyq ortalyqtarynyng qyzmetine jol ashqan «Memlekettik jastar sayasaty turaly» jana zang qabyldandy. Qazirgi uaqytta el ónirlerinde 209 jastar resurstyq ortalyghy júmys isteydi. Tek osy jyldyng ózinde ghana 800 mynnan astam jastar JRO arqyly atauly kómek aldy.

Elbasy baghdarynyng sabaqtastyghyn saqtay otyryp, Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti Qasym-Jomart Kemelúly Toqaev jastardy qoldaudy memlekettik sayasattyng strategiyalyq baghyttarynyng biri retinde belgiledi. Memleket basshysy birqatar auqymdy jobalardy jýzege asyrudy úsyndy.

Olardyng ishinde bir sayasy partiyadan Mәjilis jәne mәslihat deputattyghyna kandidattardy tirkeu ýshin tizimge engizilgen adamdardyng jalpy sanynan jastar men әielder ýshin 30%-dan kem emes kvota bar, sonyng arqasynda osy jyly deputattyq korpus, әsirese ónirlerde aitarlyqtay jasardy.
Talantty jastardy qoldau jónindegi strategiyalyq sharalardyng biri Preziydenttik jastar kadrlyq rezervi boldy. Búl joba joghary bilikti jas mamandardy memlekettik basqaru jýiesine tartugha mýmkindik berdi. Konkursqa 13 212 kandidat qatysyp, onyng nәtiyjeleri boyynsha kadr rezervine 300 adam kirdi. Býginde Preziydenttik rezervke irikteuding ekinshi kezeni jýrip jatyr, onyng ayasynda qosymsha 150 kәsiby jasty irikteu josparlanuda.

Jyl sayyn «Ghylym», «Mәdeniyet», «Aqparattyq tehnologiyalar», «Biznes», «Media» baghyttary boyynsha jastardyng 30 jobasy men bastamalaryn qoldaugha beriletin «Tәuelsizdik úrpaghy» granty taghayyndaldy. Onyng mólsheri 3 million tengeni qúraydy. Biylghy jyly Konkurstyq komissiya saraptamalyq talqylaular nәtiyjesinde ýzdik 30 jobany iriktep aldy.
Jas múghalim – «Bolashaq» baghdarlamasynyng týlegi Ashat Júmabekov Qazaqstandaghy ghylym men bilimning damuy, jastardyng ózin-ózi damytuynyng jana mýmkindikteri turaly aityp berdi.

«Serpin» baghdarlamasynyng týlegi Aydar Kýzerov auyl jastaryn qoldaudyng artyqshylyqtary turaly aityp berdi.

«Viytebskidegi Slavyan bazary» halyqaralyq óner festivalining jenimpazy Ruhiya Baydukenova memleketting shygharmashyl jastardy qoldaugha qosqan ýlesin atap ótti.

Jas startaper Timur Ryspekov memlekettik sifrlandyrudyng mamandyq tandaugha әseri jәne Qazaqstandaghy tehnologiyalyq damu prosesterining erekshelikteri turaly aityp berdi.

Elbasy medalining iyegeri, ekolog, Pavlodar oblysynyng «Jasyl El» shtabynyng jetekshisi Rusanna Samekova jastargha ekologiyalyq bilim beruding manyzdylyghy turaly aityp berdi.

Forum barysynda jas belsendilerding bastamashyl toby Qazaqstan Respublikasynyng Túnghysh Preziydenti – Elbasy N.Á. Nazarbaevqa «Alghys kitabyn» tabys etudi úsyndy, onda Elbasynyng qoldauymen jәne Qazaqstan Respublikasy Tәuelsizdigining arqasynda tabysty iske asyrylghan elimizding eng kórnekti jastarynyng alghys sózderi jinaqtalghan.

Sonday-aq Tәuelsizdikting jas úrpaqtary atynan matematika pәni boyynsha halyqaralyq olimpiada jenimpazy Súltanbek Bayjanov 2041 jylghy bolashaq úrpaqqa arnalghan kriptografiyaly-kapsulaly Joldaudy iske qosty, ol arnayy kripto-kiltpen shifrlanghan jәne Qazaqstan Respublikasy Tәuelsizdigining 50 jyldyghyna oray ashylatyn bolady. Kripto-habarlamany jas startaper Timur Rysbekov arnayy әzirledi.

Forum júmysy ayasynda «Daryn» memlekettik jastar syilyghy tabys etildi, oghan Qazaqstan Respublikasy Parlamenti Senatynyng Spiykeri Mәulen Áshimbaev qatysty.

Marapatty tabys ete otyryp, Mәulen Áshimbaev Qazaqstan Respublikasynyng Túnghysh Preziydenti – Elbasy N.Á. Nazarbaev pen Memleket basshysy Q.K. Toqaevtyng jastardy qoldaudaghy joghary rólin atap ótip, qazaqstandyqtardyng jana úrpaghy, Tәuelsizdik úrpaghy ekonomikalyq quatty, beybitshil jәne әleumettik memleket qúru baghytyn jalghastyratynyna senim bildirdi.

Is-shara barlyq sanitarlyq-epiydemiologiyalyq normalardy saqtay otyryp jәne «Ashyq» jýiesin paydalanu arqyly ótti.

Abai.kz